[ ü] j [ e] // /o/ j [ ö] j [ ä] /a/ j Häälikud [ i] ja [] avalduvad ühe ja sama foneemi allofoonidena (positsiooniliste variantidena), kuna nad põhimõtteliselt ei esine samades positsioonides (Leningradi koolkonna fonoloogid L. Stserba jt on seda j eiranud, nähes tähtede ja taga eri foneeme). Sama seos kehtib [ e] ja [] puhul. Vahe ees- ja tagavokaalide vahel osutub vene hääldussüsteemis seega ujuvaks ning ebakindlaks vene keele õpetamisel (samuti muude keelte õpetamisel venelastele) tuleb seda arvestada. Veel enam kui siin vaadeldud staatilistest põhiasenditest sõltub vokaalide keeleline
! 2 LOENG: Peame eristama vahendidt ja selle kasutamist ehk keelt ja kõnet! Üks asi on oskus teksti/lauset moodustada, aga sedda on tarvis meil suhtlemiseks, Milles seisneb see künesuhtlemisprotsess? Milles on häda? Keeleteadus analüüsib keelt formaalselt, (nt lauseliikmed jne) agga kui palju see mistmisele kaasa aitab? Pragmaatilisele tähendusele peaks pöörama töhelepanu. Mitte keeleteaduse ajalugu tervikuna, vaid psühholingvistika asjad... on meie eesmärgiks! I. Stserba ei piisa formaalsest grammatikast, Kõne mehhanism e mis meil peas toimub, Ja olemasolevate teksite (materjali) analüüs. Ekperimentide seas kasutas nt Verifitseerimist enesekontrolli eeldus on see - Stserbal oli olulisel kohal. Meil on vaja õpetada lapsi vigu leidma ja neid parandama ja otsustama, mis on õige, mis on vale. Igal ühel on meil ,,Individuaalne keel". Igal ühel oma sõnavara, sõnatähendused erinevad, suur osa on küll ühiist, aga alati on midagi individuaalset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
