50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 35 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
67 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ingelakaljuste
Õppematerjali autor
suhete fikseerimiseks ja soodustab mõtte hargnemist. Keeleüksused on üheaegselt verbaalse mõtlemise ja kõnelise suhtlemise vahendiks. Kõne ja mõtlemine on omavahel seotud ka metakeeleliste vahendite omandamisel. Mis on sisekõne funktsioonideks; milline on egotsentrilise kõne roll sisekõne kujunemisel; milline on sisekõne struktuur ja miks kujunevad erivajadustega lapsel egotsentriline kõne ja sisekõne hiljem/puudustega? Sisekõne on üks kõnetegevuse vomidest. Tema funkstiooniks on teenendada verbaalset tunnetustegevust ning planeerida-reguleerida oma tegevust. Sisekõne tervikuna on intellektuaalse tegevuse verbaalne mehhanism, mõtestatud suhtlemine iseendaga. Sisekõne eelduseks on egotsentriline kõne, s.t. väliskõne, mis saadab lapse tegevust. Egotsentrilise kõne roll sisekõne kujunemisel on järgmine: täidab intellektuaalseid ülesandeid nagu hiljem sisekõne.; struktuurilt läheneb egotsentriline kõne sisekõnele:
PSL huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Verifitseerimine- ¤ PSL rakendusvõimalused eripedagoogikas/logopeedias. assotsiatiivne eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogidele, sest selle läbi on võimalik välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. PSL rakendus-pedagoogiline suhtlemine(lastega suhtlemine,selgitamine), kõnearengu toetamine ja korrigeerimine, õppekirjandus(ülesannete/tekstide jõukohastamine lastele) Kõnetegevus. ¤ Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne seda teenindab(juhib/reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism- kõne funktsionaalsüsteem. ¤ Mõiste ja põhikategooriad: Kõne on keelekasutus suhtluseks ja tunnetustegevuseks, ilmneb tavaliselt mingi teise tunnetustegevuse koosseisu lülitatuna. Suulise kõne areng on aluseks sisekõne tekkele, sisekõne on oluline kirjualiku kõne(lugemine, kirjutamine) arengus. Keel
· kuidas kõne funktsioneerib ühe viisina suhtlemisviisina. - keel kui märgisüsteem, milliseid kõneakte esineb ja kuidas neid kujundada. · Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat- mida eesti teadlased teevad eesti keele osas kõneuuringus. PSL arenguetapid 1 · 3 põhilist etappi, lisandunud kognitiivmingiakt.. · 1. etapp- biheivioristlik psühholingvistika- põhineb psühholoogilisel ja keeleteaduslikul teoorial. Selles etapis tugev psühholoogia osa · iseloomulik- käitumisele põhinemine- ütlesid, et käitumine on väliselt vaadeldav ja suunatav, vaatasid kõnet kui verbaalset käitumist- kõne kui reaktsioon stiimulile. Probleemiks- ei selgitatud, kuidas tekib spontaanne, omaalgatuslik kõne. · Keskendus teadete kodeerimisele ja dekodeerimisele suhtlemise käigus- põhines sideteoorial. · Piiratud nägemus- arvasid, et kõne areng toimus sõnade kaupa, uurisid ainult sõnu,
(sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms); 7. kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid; 8. kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust. Ainealased põhimõtted ehk printsiibid:  Kõnetegevuse kujundamine praktilise tegevuse ja suhtlemise kaudu ning jaoks. Lapse praktiline tegevus ja tunnetustegevus on kõnetegevusega dünaamilistes suhetes. Algklassides on mitteverbaalse tegevuse osa kõne omandamises eriti suur. Selle käigus kujunevad kujutlused esemetest, nende tunnustest, tegevustest ning objektide seostest. Kõik see on baassõnavara ning baaslausemallide omandamise aluseks. Eriti tähtsaks tuleb pidada orienteerumist ruumisuhetes
,et see on jalgadel plaat, millel saab erinevaid asju teha. - mõiste kujuneb sõna vahendusel. Sõna viib lapse kujutlusest mõisteni välja (kui jõuab siiamaani) Kõne on seotud kujutlustega, mõistetgea jne. F. de Saussere . Ta eristas keelt, kõnet ja künetegevuse mehhanismi. Keeleteadus hakkaski uurima aint keelt põhimõtteliselt. Tulemus on aga seepärast piiratud ikkagi. Siis uuritigi häälikuid, foneeme, sõnavorm, grammitlisi morfeeme. Keel(langue)  kõne (parole)- kõnetegevuse mehhanism (sisemine ,,lingvistika") Keele  sotsiaalne märgisüsteem (struktureeritud). Süsteemil on oma kindel sisemine ehitus, kindel struktuur. Vähemalt formaalne struktuur peab olema üheselt mõistetav inimstele enamvähem. Märk - reaalsus mõiste keeleüksus (akustiline kujund tähendus). Siin tekib jälle mõiste küsimus. Keegi on öelnud, et me enamasti opereerime mkujutluste tasandil mitte müiste tasandil. Märk on akustiline tähendus, keeleüksus. Aga keeleüksus
1. Keel ja kõne, peamised mõisted  Keel - on sümbolite süsteem, mis on korraldatud erilises vormis ja mida kasutatakse info edastamiseks (tunnete, mõtete, soovide väljendamiseks). Keele komponendid- sõnade häälikuline koostis, tähendus, grammatika, lauseehitus. Keel on süsteem, mida emakeeles rääkija valdab ja mis võimaldab tal produtseerida ja mõista lauseid. Sotsiaalne nähtus, Psüühiline, Suhtlusvahend, Teaduslik abstraktsioon, Kood, Kujunenud ajalooliselt. Kõne - keele häälduslik (kõla) süsteem, mis seostub hingamise, hääle tekitamise, hääldamise, resonantsiga + kiirus, tempo, rõhud, intonatsioon, meloodia. Individuaalne nähtus, Psühhofüsioloogiline, Suhtlemisviis, Reaalne nähtus, Kodeerimine ja dekodeerimine, Kujunenud indiviidi arengu käigus. Kõne jaguneb oma olemuselt kaheks:  Düskomfordiga seotud helid (nutt, kisa);  Naudingutega seotud helid (koogamine).  Kõik ülejäänud kõnelise käitumise
1. Keel ja kõne, peamised mõisted  Keel - on sümbolite süsteem, mis on korraldatud erilises vormis ja mida kasutatakse info edastamiseks (tunnete, mõtete, soovide väljendamiseks). Keele komponendid- sõnade häälikuline koostis, tähendus, grammatika, lauseehitus. Keel on süsteem, mida emakeeles rääkija valdab ja mis võimaldab tal produtseerida ja mõista lauseid. Sotsiaalne nähtus, Psüühiline, Suhtlusvahend, Teaduslik abstraktsioon, Kood, Kujunenud ajalooliselt. Kõne - keele häälduslik (kõla) süsteem, mis seostub hingamise, hääle tekitamise, hääldamise, resonantsiga + kiirus, tempo, rõhud, intonatsioon, meloodia. Individuaalne nähtus, Psühhofüsioloogiline, Suhtlemisviis, Reaalne nähtus, Kodeerimine ja dekodeerimine, Kujunenud indiviidi arengu käigus. Kõne jaguneb oma olemuselt kaheks:  Düskomfordiga seotud helid (nutt, kisa);  Naudingutega seotud helid (koogamine).  Kõik ülejäänud kõnelise käitumise
Selleks, et laps areneks ja suudaks läbida mingit uut vaimset toimingut, vajab ta esialgu välist realiseerimist ja väliseid orientiire. Need võivad olla kas esemed või inimene, kes suunaks ja toetaks toimingu juures last. Täiskasvanu, kaasaarvatud õpetaja on väliseks abistajaks ja lapse sisekõne kujundajaks. Lapse sisekõne areneb välisest egotsentrilisest kõnest ning täiskasvanul on heaks võimaluseks ülesannete ja toimingute juures kommenteerida ja panna ka laps arutlema. Mis on kõnetegevus ja selle kategooriad? Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab psühhofüsioloogiline mehhanism. Kõnetegevus on verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kategooriad: Keel, kõne ja kõnevõime. Mille poolest erinevad keel ja kõne? KEEL KÕNE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid