seisund. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõttehael korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava stiimuli mõjul. Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest , eesmärkidest ,kasvatusest. Automatiseerunud protsessid toimuvad ,,iseenest", kiiresti , vajades vähest või üldse mitte tähelepanu. Metatunnetus :mõtlemine tunnetusest Metatunnetus on teadmine enda tunnetusest. See võimaldab arvestada enda kognitiivse te protsesside nõrkusi ja vastavalt sellele oma tegevust planeerida Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis kodeeritud informatsiooni töötlemisele.Teadusmõisted pole tingimata ,,teaduslikud" mõisted. Teadusmõiste on mõiste,millel on formaalloogiline hierarhiline struktuur.
vaate ja sellest tulenevate tegude mõjutajaks. Motivatsioon oluline arvestada tegevuse mõtet ja mõttekust õppija jaoks. Jaguneb tüüpideks: · Seesmine põhineb õppija isiklikul huvil; · Kollektiivne meeldivus tuleneb töö jagamisest sõprade, klassi, kooli või perekonnaga; · Väline manipulatsioon autasudega ja selliste vahendite nagu punktide kasutamisega; · Sunnitud nõustumine õppijad lahendavad ülesandeid, et vältida karistusi. Metatunnetus - endast teadlik olemise võime, puudutab enda vaimset potentsiaali (oluline võime reflekteerida iseenda mõtlemisprotsesse ja arendada uusi strateegiaid). Hõlmab teadmisi iseendast. Minu jaoks olulised mõtted · Õpilast peab võtma kui terviklikku isiksust koos sotsiaalse kontekstiga, kust on pärit tema mõtted ja arusaamad. · Mis tahes õpisituatsioonis peab arvestama õppija vaatenurgaga.
· Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. · Loogiline mõtlemine areneb õppimise tulemusena. Kriitiline mõtlemine. · Kriitiline mõtlemine on reflektiivne tegevus, mille eesmärgiks ei ole sageli probleemi lahendamine, vaid sellest arusaamine (arutlemine, reflekteerimine). · Eesmärk on kriitiliselt informat- siooni kaaluda ja hinnata, et suuta edukamalt põhjendatud otsuseid langetada. Metatunnetus: mõtlemine tunnetusest. · Metatunnetus on teadmine enda tunnetusest. · Teadmised tunnetusest sisaldavad teadmisi endast kui õppijast ning faktoritest, mis mõjutavad õppimist. · Teadmised tunnetusest arenevad suhteliselt hilja. · Teadmistest üksi on oma tegevuse parandamiseks vähe, neid tuleb arvestada tegevuse reguleerimisel ja planeerimisel strateegiate valikul, ressursside otsingul ja eesmärkide
õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid; mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme, need on erivajadused. Pedagoogikas räägime arengust kui uute oskuste omandamisest. Kõigis valdkondades on uute oskuste omandamise aluseks psüühika, välja arvatud füüsiline kasvamine ei eelda psüühika osalust.
See tegelikult on metatunnetuslik oskus juba. Oskus teadlikult valida need sõnad ja sellisel viisil omavahel siduda, et teised inimesed minust aru saaksid ja ka sellest, mis ma sellest räägin. Selline metatunnetuslik oskus nendel lastel tegelikult välja ei kujune. Arengu mõttes on hästi, kui laps hakkab valetama. Sisekõne hiline ja puudulik areng. See võimalus lapsel iseendaga enda sees dialoogi pidada, see on raskendatud. Sisekõnele peaks toetuma metatunnetus ja psüühiliste funktsioonide kujunemine. Laps ei hakka kunagi sellisel tasemel oskama iseenda psüühikat reguleerida nagu seda teevad eakohased. See tekitab probleeme mälu ja mõtlemise protsessides. Oskus ise oma mälu suunata ja otsustada, mida ma teen, et infot meelde jätta ja infot kätte saada. See jääbki probleemiks. Vähemalt teatud määral. Mõtlemise protsessides samamoodi. Mõtlemine
olukordades oma emostioonidega toime tuleb. Suhtlemine ja kõne. Kõne on oluline, sest oma soove edastada, vajadusi edastada, teadmiste omandamine. Kõne on mõtlemise vahend. Mida täiuslikum on küne, seda keerulisemaid operatsioone saab rakendada. Üldorienteeritus ja õpioskused. Kuidas lapsed seal teadmisi omandavad(kuidas ümbritevast teavad, mida teavad, mida üldse ümbruskonnast ja mujal teavad) ning kas ta oskab abi küsida, kas saab aru üldse kuna abi vajab. Metatunnetus. Laps saab aru kuidas ja mida ta meelde jätab ja saab aru, mis tal meelde jäi. Ehk saab aru, mis tal peas toimub. See metatunnetus tekib peale 5 elusaastat umbes. See kujuneb ainult siis, kui sellele eraldi tp pöörata!! Koolis just tehakse seda: kuidas ma jätan meelde, kas teen vigu loogilises järelduses jne. Õpioskused eeldavad, et laps saab aru, millest ta saab aru ja millest ta ei saa aru. Motoorika üldmotoorika: üle keha liigutused ja peenmotoorika: mida oskame käte, sürmedega
Nimetust ei saa objektist lahutada, vanemad saavad aru, et päris nii ei ole (4.eluaastalt). lapsed avastavad reegleid, kuidas sõnu pannaks lauseteks. Kujuneb sisekõne, võimalus endaga rääkida (5.eluaastal). Alguses tekivad nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad. Enne suuline ja siis kirjalik kõne. Viimast tuleb õpetada. Lapse käitumist reguleerib kõne, alguses reguleerib täiskasvanu kõne, siis toimub see ise valjult rääkides, viimasena ise sisekõnes. Metatunnetus ja selle areng 10 Lisaks sellele, et lapsed tajuvad, tekib võime jälgida enda psüühikat. Kust teada, millal tuleks eksamiks õppima hakata, et see hästi sooritada? Kui palju läheb aega, et midagi jääks meelde. - On enda psüühilisest funktsioneerimisest teadalikolek võime seda kirjeldada ja suunata. - Tuleb tp suunata, mõtlemist suunata. Läheb vaja
millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kognitiivne areng teismeeas - Bioloogilise ja kultuurilise küpsuse vahe 7-9 aastat.Uued mõtteviisid, mis on tundlikud omandatud elukogemuste ning moraalsete ja eetiliste ideaalide suhtes. Keating teismeea mõtlemise erinevus võrreldes varasemate staadiumidega: Mõtlemine võimalustest, mis pole koheselt kättesaadavad; Planeerimine; Hüpoteeside kaalumine;Mõtlemine mõtlemisest (metatunnetus); Konventsionaalsete piiride eiramine mõtetes (võib olla seotud teismeea idealismiga) Piaget' formaalsed operatsioonid : Mõtlemine süstemaatiline arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle. Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele rakendada ka ainult verbaalsetes
Deduktiivne järeldus alguses teooria ja siis näited Induktiivne järeldus kõigepealt üksikud näited ja siis tuuakse teooria Arusaamist lihtsustavad strateegiad Algoritm seeria küsimusi või juhendeid, mis hakkavad korduma. Näiteks kirjalik jagamine. Mõtlemist suunavad küsimused Lineaarsed korrastatused ehk lineaarsed süllogismid Tingimuste seadmine Tunnussõnade jälgimine Eelduste indikaatorid Järelduste indikaatorid Metatunnetus ehk metakognitsioon mõtlemine oma mõtetest, õppimisest. Kuidas me jõame mingite tulemusteni? Mida ma valesti tegin? Mõtlemise liigid Diskursiivne mõtlemine loogiliselt järeldav Intuitiivne mõtlemine - ,,kõhutunne" Reprodutseeriv mõtlemine Loov mõtlemine Teoreetiline mõtlemine Praktiline mõtlemine Probleemülesande lahendamise laadi järgi Kaermuslik-motoorse ehk tegevusliku mõtlemine Loogilis-abstraktne mõtlemine
vajadus osaleda formaalses õppimises ja olla selles edukas. Enesehinnang on seotud kooliedukusega ja lapse suhtlusringkonna moodustavad klassikaaslased, kellega hakatakse end võrdlema ja kellega suheldes arenevad nende sotsiaalsed oskused. Vanus 10-14 aastat: Eneseregulatsioonioskused. Lapsed õpivad tulemuslikumalt juhtima oma käitumist ja tavapärastes oludes on suutelised teadlikult korraldama oma igapäevaseid tegevusi ning võtma vastutust ka kodustes kohustustes. ➧Tunnetus, metatunnetus ja õpioskused. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on ikka veel mälu, kuid selle vanuse teises pooles võtab juhtiva rolli üle mõtlemine. See võimaldab lastel tõhusamalt töödelda uut infot ja kasutada ka meelde jätmiseks sügavama töötluse strateegiaid. Mõtlemises toimub nihe kujundiliselt verbaalsele, mistõttu saavad lapsed õppimisel enam toetuda tekstidele ja vajavad vähem illustreerivaid materjale. ➧Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskused. Need peaksid
· Teismeiga toob kaasa uued õigused ja kohustused · Uued mõtteviisid, mis on tundlikud omandatud elukogemuste ning moraalsete ja eetiliste ideaalide suhtes Keating (1980) teismeea mõtlemise erinevus võrreldes varasemate staadiumidega: · Mõtlemine võimalustest, mis pole koheselt kättesaadavad · Planeerimine, ette mõtlemine · Hüpoteeside kaalumine nõuab üldistuste tegemist, hüpoteeside süstemaatilist läbikaalumist · Mõtlemine mõtlemisest (metatunnetus) · Konventsionaalsete piiride eiramine mõtetes (võib olla seotud teismeea idealismiga) Piaget' formaalsed operatsioonid · Mõtlemine süstemaatiline arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle. · Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul.
realism - laps üritab objekti edasi anda võimalikult tõetruult autism - puudulik suhtlemine ja keelekasutus, fantaasiamängude puudumine, tihti andekad joonistajad, sest ei lihtsusta reaalsust sümboliteks oskab loendada Kooliiga (keskmine lapseiga (7-12) oluliseks muutuvad eakaaslased tekivad esimesed jäävhambad Luria ja Võgotski - saab aru keerulistest juhenditest, reguleerib käitumist keele abil kujuneb metatunnetus - teadmine oma võimetest, nt metamälu ehk teadmine mälu piiratusest annab idee, et tuleks kasutada kordamist asjade meelde jätmiseks Piaget -konkreetsete operatsioonide staadium ◦ reeglitel põhinevad mängud, nt nipsumäng ◦ tänu mängudele tekivad arusaamad ühiskonna moraalist ja võimalusest reegleid muuta ◦ moraalsetele dilemmadele vastates ei arvestata enam ainult tagajärgi, vaid ka tagajärgedele
Päris iseseisev protsess pole, tajuga palju sarnast. Kohati raske vahet teha, kas probleemid seotud taju või tähelepanuga. Üldiselt on leitud, et lisaks tajuprobleemidele esineb probleeme ka tähelepanus. Õpetamise seisukohast oluline see, kuivõrd on laps tahtmatu tähelepanu domineerimise faasis ja kuivõrd ta suudab tahtlikult oma tähelepanu suunata. Tunnetusprotsessid praktiliselt omandavad mingil hetkel selle tahtlikkuse dimensiooni. Metatunnetus, kus suudame jälgida, mis meie tunnetuses toimub ja neid protsesse suunata - nüüd tegelen meeldejätmisega, nüüd mõtlemisega jne. Tahtmatu tähelepanu – seal peituvad sageli probleemid. Laps ei suuda keskenduda ümbritsevale keskkonnale, on häiritav kõrvalistest signaalidest. Väljendub sageli rahutuses või passiivsusest. Lapse tähelepanu ei jää millegi peale pidama, eksleb ringi. Passiivsus – laps jääb unistama. Fookust ei ole
Viimaseks loenguks! Tee ÕPETAJALE soovitus. 9. LOENG Teksti mõtestatud taju toimub 3-l tasandil mis võivad lõimuda: a) üldine ülevaade stseenidest ja tunnustest b) detailid (detailne analüüs) c) kokkuvõtte tegemine( koosneb kokkusvõte sisust ja alltekstist). Esitame küsimused (rühimitamine ka, see toimub üldise tunnuse alusel ehk lähtuda tuleb strateegiatest. Rühmitamine annab ülevaate, et mis valdkondi peaks ta tekstidest vaatama, teavet otsima. Siia alla käib ka metatunnetus õpilane teab, mida ta teeb)), mis suunavad õpilasi, siis sobitamine, siis küsimuste sõnastamine teistele. Me peame kujundama analüüsi strateegiat. Matemaaatilise situatsiooni mudel (sellest lähtudest saab koostada tehte ja võrduse. Matemaatilise situ mudel, saame koostada võrduse, Võrduse põhjal siis moodustame tehte. Matemaatilise situmudeli ära võtmine võib nt tähendada liitmist, mitte alati lahutamist. Üksikud sõnad võivad segada matasitumudeli loomist
või kolmnurga pindala arvutamist), millel põhinevad kõrgema astme reeglid (mitmesuguste hulknurkade pindala arvutamise valemid). 3. Tunnetuslikud ehk kognitiivsed strateegiad Oskused, mis võimaldavad suunata ja mõjutada tunnetusprotsesse (tähelepanu, tajumist, õppimist, mällu kodeerimist, mälust reprodutseerimist ja mõtlemist). Kognitiivsete strateegiate teadlik ja sihipärane kasutamine õppija poolt on metatunnetus. Intellektuaalsed oskused on suunatud välistele objektidele, ent tunnetuslikud strateegiad on suunatud õppija "sisemusse", oma tunnetuslike võimete tõhusale ja originaalsele rakendamisele. 4. Hoiakud Hoiakud on õpitud emotsionaal- tunnetuslikud seisundid, mis mõjutavad isikliku toimimise eelistusi seoses inimeste, objektide ja sündmustega. Hoiakud võivad olla õpetamise ja õppimise otsesteks objektideks
annaabi.ee 
