Ärireisija Konverentsik Grupiga Eakas Lastega Erivajad VIP-külaline ülastaja puhkereisija pere usega külastaj a Reisi Meelelahutus, Terviseparandami motiivid elamused, hobist ne
vähemaks võtma, või juurde panema jne. Et lisaasju peaks kaasas kandma, et mitte piiruda normiga, sest seal võivad andekad muidu varju jääda. Et peab teada saama lapse tegeliku taseme! Kas see on siis palju kõrgem või liiga madal jne. Paljud testides, ülesannetes on juba eelnevalt olemas need lisavahendid jne (et juba korralikud testid, kelled on teised älja mõelnud). *diagnoosi ja prognoosi seos: hindamise käigus saame teada lapse nõrgemad küljed ,ehk mida ta ei oska. Eriti erivajad lastega tuleb aga mõelda, et mis on nende tugevamd küljed, mis valdkondadega on ta kõrgemal positsioonil, et leida üles ta tugevad küljed, sest nõrgemaid on tal niikuinii, tuleks näha positiivsust, Aga olulisem on see, et sellele saab toetuda tema õpetamisel. Nt kui lapsel on verbaalne osa nõrk, aga visuaalne hea, siis tuleks visuaalset infot ära kasutada ja seda rohkem kasutada, kui oma juttu bläkud seal (sest verbaalne ju tal nõrk).
vee keemilist koostist. 3) Kõnetegevus sõltub sotsiaalsetest tingimustest, Mida kellelegig räägime mingis olukorras. 4) Kõne on kogu psüühikat läbiv ja integreeriv protsess. Kõne abil seostame mälu mõtlemisega, tajumisega, emotsioonidega jne. 5) Kõneoperatsioonid sõltuvad keelest. Et lätlane, venelane ....erinevalt. 6) Loome ja taju idividuaalsed heuristilised protsessid. Stereotüüpsus on ohtlik asi. Kui erivajad. koolieelikule öeldi, et tõsta käsi üles, siis mõni tõstis teise käega kätt. PsL uurimismeetodid Suures osas võeti metoodikad üle sealt, (kust sealt??) Et samad meetmete puhul võib TP pöörata küll ühele ja teisele asjale(asjaolule). Uurimine tähendab materjali kogumist katsete teel ja modelleerist, et modelleerida katsetulemust. Levinud metoodid on: assotsiatiivne eksperiment, verifitseerimine, vaatlus, kõnelome ja -taju muutuvates tingimustes. Peamised uurimismeetodid