MUUSIKATERAAPIA (2) Muusika on teraapias vahendiks, meediumiks, mille läbi on kliendil võimalik ennast väljendada, ennast avastada ja avada ning enesega ja teistega paremat kontakti saada. Selleks, et osaleda teraapias ei pea olema muusik ega musikaalselt haritud. 4 4 MUUSIKATERAAPIA JAGUNEB Ekspressiivne Retseptiivne Võimaldab kliendil Põhineb muusika ennast muusikaliselt aktiivsel kuulamisel. väljendada, musitseerida ja Muusikal on jõudu improviseerida. vallandada emotsioone, laadida Improvisatsioon energiaga keha ja ühendab endas nii suunata see mängu kui loomingu. liikumisse 55 KUS MUUSIKATERAAPIAT
??? Gordan Alporti teorias tähistab mõiste tsentraalne dispositsioon – iseloomujoont, mis kõige enam iseloomustab inimest R. Cattleri isiksuse teoorias on kahke liiki motivatsioniliisi isiksuse jooni. Need on- ergid/ metoergid Harry Sulivani isiksuse teoorias on mina (self)- irratsionaalne kaitse süstem G. Allporti tähendab idiograafiline meetod seda; et - tuleb kirjeldada isiksust kontreetses kultuuris E. Fromm isiksuse tüpooloogia see kuuluvad järgmised tüübid- retseptiivne/ ekspluaateriv/ säilitav Naistel on kõrgem- verbaalne inteligentsus Mõiste „Parapraksia“ tähendab- psüühilise energia suunamist objektile ???? Psühholobiografilise meetodi looja on - E. Erikson R. Sternbergi arvates on praktiliine inteligentsus kirjueldav kui- implitsiitsete teadmiske kogum Oidipuse kompleks tekkib psühhoseksuaalse arengu- falloslikus faasis Prototaks; parataks: ja süntaks on mõisted, mis kuuluvad – Hary Sulivani teooriasse
ja sümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalsete ja vagaalsete aferentide funktsioonideks. Mao- ja sooletrakti nn. soolevälise innervatsiooni (parasümpaatilise ja sümpaatilise) väljalülitamine ei mõjusta enamikku mao- ja sooletrakti elementaarsetest funktsioonidest. Enamik soole närvisüsteemi neuronite rakukehadest paikneb Auerbachi ja Meissneri närvipõimikutes. Neuronid jaotuvad aferentseteks neuroniteks, mille neuriitidel on retseptiivne funktsioon, interneuroniteks ning motoorseteks neuroniteks. Kesknärvisüsteem avaldab soole närvisüsteemile ainult moduleerivat mõju vegetatiivse eferentse innervatsiooni vahendusel. Kesknärvisüsteemi otsene kontroll on välja kujunenud eriti mao- ja sooletrakti alguses ja lõpus (toidu vastuvõtt, tühjendusfunktsioon). Soolesüsteemis võib eristada enam kui 10 erinevat tüüpi neuroneid, kus on atsetüülkoliini kõrval u 10 ainet, mis võivad toimida neurotransmitteritena.
Peamise musitseerimistehnikana on muusikateraapias kasutusel improvisatsioon, samuti kasutatakse mitmesuguseid teraapiliselt eesmärgistatud struktureeritud muusikalisi tegevusi, varemloodud muusikapalade interpreteerimist, kaasamängu mõnele muusikapalale vms. Aktiivse muusikateraapia alla võib liigitada ka muusikalise psühhodraama, kus rollimängudes kasutatakse suhtlemisvahendina muusikainstrumente. Retseptiivne muusikateraapia on üldnimetajaks teraapiatehnikatele, milles muusikat kuulatakse teraapilistel eesmärkidel. Muusika kuulamine muusikateraapia protsessis on enamasti aktiivne tegevus. Klient peab püüdma end ümbritsevast välja lülitada ning keskenduma üksnes kuulatavale muusikale, laskma muusikal endast läbi voolata, ennast muusikast kaasa viia. Oluline on jälgida, mis meis kuulamise ajal toimub ning pärast kuulamistkogemist teadvustada
· individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik. · ekspluateeriv (exploitative orientation) ärakasutamine agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli' lik · säilitav (hoarding orientation) eraldumine, kogumine kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik · müüdav (marketing orientation) muutumine vastavalt nõudele
· individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik. · ekspluateeriv (exploitative orientation) ärakasutamine agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli' lik · säilitav (hoarding orientation) eraldumine, kogumine kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik · müüdav (marketing orientation) muutumine vastavalt nõudele
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA
¤ Kõnevõime kujunemise eeldused, Bioloogiliste eelduste sotsiaalne realiseerimine(bioloogiliselt ei ole inimese kõnevõime päritav, küll on aga inimesel bioloogilised eeldused kõnelema õppida). Need eeldused on järgmised: normaalselt arenenud kesknärvisüsteem, kahjustamata meeleorganid ja perifeersed kõneorganid. Puudulik areng või ükskõik missuguse nim lüli kahjustus põhjustab kõnepuude(arengupuude või omandatud). Kõnevõime tasandid: 1.retseptiivne tasand-kõnet tajutakse osaliselt, ilmseb lapsel esimese eluaasta lõpul. Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes- õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. 2.reproduktiivne tasand- võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh. tähenduseta keelekonstruktsioone. Viimast kasutatakse laste lugema ja kirjutama õpetamisel: häälikupikkust muutes saame ka
Terapeut saab valida nii muusikat kui ka instrumente vastavalt kliendi eeldustele ja vajadustele ja mnikord klienti mängimise ajal ka pedagoogiliselt juhendada. Muusika on juline keel, milles on vimalik väljendada ja läbi töötada neid tundeid ning kogemusi, mida snadega väljendada ei ole vimalik. Kui klient ei taha vi ei saa verbaalselt suhelda, on muusika ohutu pelgupaik, kus on vimalik edastada seda, mida ise soovitakse. · Retseptiivne muusikateraapia Retseptiivne muusikateraapia phineb muusika aktiivsel kuulamisel. Toetutakse muusikaesteetilistele teooriatele, mille järgi muusika dünaamiline ülesehitus sarnaneb inimlike tunnete ülesehitusele. Muusika on otsesem ja vahetum kui sna ning on seetttu vimeline puudutama inimhinge sügavamaid tasandeid. Muusika mitte üksnes ei väljenda erilisi tundeid, mis kuulaja tundeelu rikastavad. Muusika vimaldab kuulajal enda tundeid defineerida, neist aru saada ja seeläbi oma
toimunud) Ulatuse järgi (täielik ja osaline) Mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) o Katse pantsinedi H.M-ga KEEL JA KÕNE o Keel- inimesee omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Suuline ja kirjalik keel ning kõne. Sisekõne! o Keele ja kõne kaks vaatenurka: retseptiivne (keele info vastuvõtmine) ja ekspressiivne (sõnumi väljendamine) o Kõneaparaat- elundid, mida hääldamisel kasutame. o Keele struktuur: Foneemid- eristatavad heli kategooriad, väikseim tähendusega häälikuüksus Õ. Tähed vastavad enamvähem foneemidele Morfeemid- väiksemad tähendust kandvad keeleühikud, väikseim tähenduslik üksus sõnas. nt : ba da, puud- 2 morfeeni: puu ja d
1) Dementsus e. nõdrameelsus vt dementsusesündroom 2) Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus - dementsusest kergem kognitiivsete funktsioonide kahjustus 3) Vaimne alaareng e. oligofreenia e. nõrgamõistuslikkus Kui intellekt üldiselt vastab normile, kuid tegemist on üksikfunktsioonide häirega, eristatakse: 4) Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired: - spetsiifiline artikulatsioonihäire - ekspressiivne kõnehäire - retseptiivne kõnehäire - afaasia koos epilepsiaga (Landau-Kleffneri sündroom) 5) Õpivilumuste spetsiifilised häired: - spetsiifiline lugemishäire - spetsiifiline õigekirjahäire - spetsiifiline arvutamisvilumuste häire - spetsiifilised segatüüpi häired 6) Motoorika spetsiifiline arenguhäire Psühhootilistele häiretele iseloomulikud sündroomid Alljärgnevalt on esitatud loetelu sündroomidest, mida võib kohata psühhootiliste häirete (F2) korral.
nt Bayley arenguskaala, Griffithsi arenguskaala (üldmotoorika, isiklik-sotsiaalne, kõne-kuulmine, silma-käe koostöö, praktilised oskused) Bayley arenguskaala: Algvariant aastast 1928 USA-st, korduvalt täiendatud Bayley III (2006) Hinnatavad aspektid (4): Kognitiivne areng, Kõne areng, Peenmotoorika & üldmotoorika, Sotsiaalne-emotsionaalne areng (Sh reaktsioonid ja orienteerumine (reaktsioonid, habituatsioon); uurimiskäitumine, taju, mäng, mõisted (suurus, värv jne.); Retseptiivne: reaktsioon häälele/kõnele, nimele, sõnadele, seosed sõna, pildi, mõistetega; Ekspressiivne: häälitsused, tähelepanu võitmine, MV kommunikatsioon, väljendid, küsimustele vastamine; Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; trepist kõndimine; Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite kasutamine) Arengutestid ja hilisem IQ? Ennustav väärtus tulevase võimekuse osas alla 2-a laste juures väike. Vanemate
Ekspressiivne kõne häire · Kahjustus aktiivses kõnes · Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) · Kõnemõistmine ~ normis · MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll · Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · Kuni 3. eluaastani kõnehilistumine Retseptiivne kõne häire · Kahjustus passiivses kõnes · Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · Välistatud pervasiivne arenguhäire · Kaasuvaks ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) kohanemisprobleemid (isolatsioon) emotsionaalsed häired (tundlikkus)
Kanti küsimusepüstituse kohaselt on siin kaks epistemoloogilist valikuvõimalust: teadvustatud objekti ühtsus kutsutakse esile kas subjekti tunnetustegevuse või objekti enda poolt. See on tema jaoks otsustav küsimus. Kant on seisukohal, et ettekujutuste mitmekesisuse seostatus ehk ühtsus saab olla vaid subjekti seostava ehk ühtsust-loova tegevuse tulemus, sel ajal kui tolle mitmekesisuse muid tunnuseid üksnes tajutakse. Taju kuulub meelelisuse juurde ja on inimesel seetõttu üksnes retseptiivne, passiivne võime afektsioone vastu võtta. Mitmekesisuse seostamine ei saa olla antud meelte kaudu, sest isegi kui miski on antud ruumis ja ajas, siis vajavad ühtne ruum ja ühtne aeg ise veel sünteesi-sooritust, et erinevad ettekujutused pelgalt ruumis üksteise kõrval ja ajas üksteise järel antud tajudest seostada ühtseks ettekujutuseks objektist. Seetõttu tuleb mitmekesisuse ühtsust pidada lõpliku subjekti teise tunnetusvõime, spontaanse arutunnetuse tulemuseks
justkui kaheks murtud. See on nähtumus, mitte aga asja iseendast olemine. Ja just selle tõttu ei piisa ka pelgast kaemusest, et kaemuses antut tunnetada. Me vajame aru abi, mis mõtleb seda, mis meile nähtumusena antud on, kui objekti. Aru on Kanti käsitluse kohaselt küll spontaanne võime, kuid see on tunnetatava objektiga suhtes mitte vahetult, vaid üksnes kaemuse vahendusel. Niisiis on inimtunnetus kaheti piiratud. Inimlik kaemus on piiratud kuna see on retseptiivne ja mitte spontaanne; inimlik mõtlemine on piiratud, kuna see on vahendatud ja mitte vahetu. Mõlemast küljest eristub inimese lõplik tunnetus jumala kui mõistusliku olendi lõpmatust kaemusest. Inimliku mõistuse piiridele osutamine on aga puhta mõistuse kriitika üks peamistest ülesannetest. Seetõttu on intellektuaalse kaemuse mõiste niisugune piirmõiste, mille abil saab puhta mõistuse kriitika oma osutatud ülesannet täita. Vt. “Prolegomena …” §§ 9, 10, märkus II, III.
Muusikateraapias kasutusel olevad meetodid jagunevad laias laastus kahte suuremasse harusse: 1. Ekspressiivne muusikateraapia võimaldab inimesel ennast muusikaliselt väljendada, musitseerida ja improviseerida. Muusikateraapias on improvisatsioon spontaanne, ekspromptne ning ühendab endas nii mängu kui loomingu. Selline improvisatsioon ei pea vastama muusika kui kunsti kriteeriumidele, sest tähtis on protsess, mitte kunstiline tulemus. 2. Retseptiivne muusikateraapia põhineb muusika aktiivsel kuulamisel. Muusikal on jõudu vallandada emotsioone, laadida energiaga keha ja suunata see liikumisse, eemaldada kate olulistelt mälestustelt, muutuda elukogemuste metafooriks, lõõgastada keha ja vaimu, pakkuda hingelist kosutust ja eneseavastamist 11 Soolaravi Kristallsool sisaldab ideaalsüsteemi infot, kus kõik elusolendid on terved ja õnnelikud.
Stroofid · Ballaad: abab bc cdcd · Triolett: abaaabab (1 = 4, 7; 2=8) · Rondell (1,2 =7, 8; 1. värss kordub lõpus, 13. või 14.värsina) · Rondoo (12-15 värssi, 3 stroofi, 2 riimi) · Sonett: abba abba cde cde (cdc cdc), abab cdcd efef gg 7.Kirjanduse sotsioloogia- kirjandust uuritakse ühiskondliku-sotsiaalse nähtusena Retseptsiooni uurimine- teksti muutliku osa uurimine //Teksti muutlik osa on lugejate hinnangud,arvamused, suhtumised Retseptiivne esteetika 1970ndad, Konstanzi ülikool (Hans Robert Jauss, Wolfgang Iser): autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulamine või dialoog tekstis "Ootushorisont" ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide ja väärtuste kogum Lugejale kuulub aktiivne roll tekstiloomisel, igal lugemisel toimub teksti taasloomine, mis põhineb lugeja silmaringil. Lugeja ootab tekstilt vastuseid oma küsimustele, toimub lugeja ja autori lõimumine
Menopaus saabub umbes 40-60 eluaastaks. Menopausiks on hävinud kõik munarakud ja rasestuda ei ole enam võimalik. Ehk menarhest kuni menopausini on võimalik lapsi saada ning niikaua kestab reproduktiivne eluiga. Menarhe ja menopausi vahele jääb umbes 400 tsüklit – munarakk vabaneb munajuhast ja võimalik rasestuda. 2) Viljastumise aken/implantatsiooni aken – emaka limaskest on retseptiivne 6-8 päeva pärast ovulatsiooni. Endomeetrium on võimeline embrüo implantatsiooniks suhteliselt lühikest aega – seda ajaperioodi nimetetakse viljastumise ehk implantatsiooni aknaks. 3) Embrüo selektsiooni aken – mitte kõik embrüod, mis implanteeruvad ei ole 100% normaalsed. Väga paljud rasedused katkevad, sünnini jõuavad ainult 30% rasedustest. Katkenud rasedustest suurem osa toimuvad ilma, et naine
pidevalt ega sõltu suhtumisest, siis temperamendiomadus. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused ekstreemolukordades. 3. E. Frommi neli sotsiaalsed orientatsiooni. Fromm tõi välja sotsiaalse orientatsiooni neli põhitüüpi, mis iseloomustavad muide erakordselt selgelt meie ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi: 1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4. turuorientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus) 4. Iseloomu avaldumine töös, õppimises ja suhtlemisel. Inimese töösse suhtumisest annab tunnistust see, mil määral temas on kohusetunnet ja algatusvõimet, kas ta on räpakas või korralik jne. Töö tulemuslikkust saame mõõta niihästi kvaliteedi kui ka kvantiteedi näitajais
Hume nimetab assotsiatsiooni seadusteks. Igal juhul toimub nende mehhanismide vahendusel algse tajude kaudu antud “materjali” ümberkujundamine – mõistus iseendast ei saa luua uut tunnetussisu. Mõistuse osaks on olemasoleva tunnetussisuga opereerimine. Kõige olulisem või spetsiifilisem aspekt stoikute loogikas kannab nimetust synkatathesis – nõustumine, oma poolehoiu andmine. Nagu eespool kirjeldatud, oli ettekujutuste kujunemine nende arusaama kohaselt puhtalt retseptiivne – ettekujutused kujutasid endast välismõjude “talumist” (pathos) hinges ilma inimesepoolse teadliku kaastegevuseta. Kuid ettekujutus iseenesest ei ole veel väljakujunenud tunnetus. Et see võiks tunnetuseks saada, pidi mõistus, logos, andma omapoolse “nõustumise” ettekujutustele, mis olid meelte vahendusel kujunenud. Kuigi allikad on ka siinkohal jällegi väga lünklikud, näib nii, et kõneallolev
karakteijoon, kui see esineb pidevalt ega sõltu suhtumisest, siis temperamendiomadus. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused ekstreemolukordades. 3. E. Frommi neli sotsiaalsed orientatsiooni. Fromm tõi välja sotsiaalse orientatsiooni neli põhitüüpi, mis iseloomustavad muide erakordselt selgelt meie ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi: 1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4. turuorientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus) 4. Iseloomu avaldumine töös, õppimises ja suhtlemisel. Inimese töösse suhtumisest annab tunnistust see, mil määral temas on kohusetunnet ja algatusvõimet, kas ta on räpakas või korralik jne. Töö tulemuslikkust saame mõõta niihästi kvaliteedi kui ka kvantiteedi näitajais
Seejuures ei tulene sellised häired otseselt neuroloogilistest või kõnemehhanismi anomaalsustest, sensoorsetest defektidest, vaimsest alaarengust või välisfaktorite ebasoodsast toimest. Laps võib ühtedes tuttavates situatsioonides olla kommunikatiivsem või kõnest paremini aru saada kui teistes, kuid keeleliste väljenduste puudulikkus avaldub igas olukorras. (Spetsiifiline artikulatsioonihäire; Ekspressiivne kõnehäire; Retseptiivne kõnehäire; Afaasia koos epilepsiaga (Landau- Kleffneri sündroom)) Õpivilumuste spetsiifilised häired: Õpivilumuste omandamine kahjustub lapse arengu varasel perioodil. Kahjustus ei tulene ainuüksi õppimisvõimaluste puudumisest ega kaasnevast koljutraumast või ajuhaigusest, vaid nende häirete korral arvatakse olevat tegemist kognitiivsete protsesside anomaalsusega mõnest bioloogilisest düsfunktsioonist. Esineb tunduvalt sagedamini poistel
Teadusharu ajalugu · Tekstoloogia (tekstiloomelugu) ja paleograafia (käsikirjade uurimine) · Heuristika. Arhiiviotsingu meetodid. Uurimisprobleemi lahendamine otsingu tegemise viisid ja meetodid · Võrdlev kirjandusteadus ehk komparativistika. 3 4. Kirjanduse sotsioloogia a) retseptsiooni uurimine. Kirjanduse ja kunsti vastuvõtmise uurimine. Teoreetilise aluse andis retseptiivne esteetika. 1970.aa Konstanzi ülikool: H.R Jauss ja W. Iser väitsid, et tekst on autori ja lugeja ootusehorisontide kohtumispaik. Ootushorisont on autori või lugeja kultuurikompetents, mis määrab ära autori ja lugeja vahekorra. Tekst on dialoog, seega üksnes lugeja osavõtt annab tekstile lõplikkuse. Tekst sisaldab küsimust ja stimuleerib lugejat küsimusi esitama, saades tekstist ka vastuseid. Lugeja suhtub teksti valikuliselt ja loob uue teksti. Tekstis on muutumatu ja muutlik osa.
eeldused- aju, kõne perifeersed, kuulmine (vt kõne funktsionaalsüsteem) korras · Selleks, et kõne hakkaks kujunema on vaja sotsiaalset keskkonda. Selleks, et kõne areks hästi, tuleb sotsiaalne olla 1-3 aastal. · Kõnefunktsionaalsüsteem- organid, mis tegelevad kõnega (bioloogiline eeldus) + sotsiaalne keskkond - > kõnevõime. Kõnevõime on erinev erinevatel eluetappidel. Kõnevõimel kolm tasandit 1. kõigepealt tajume/mõistmine retseptiivne ( 9k) 2. Reproduktiivne taju, mõistmine ja kordamine 1-1,5a 3. produktiivne- mõistmine, loomine, genereerimine -2a Patoloogia- (osaliselt) kujunemata, kujunenud (osaliselt) moonutatult, (osaliselt) lagunenud (afaasia) Mittepatoloogia- hälbed normist, väikelapse kõne, murre, kõnelemine võõrkeeles, ajutised raskused. 2. loeng 7.03 Keelekasutus, keel, kõne. Keel
- hooliv või kalk kohtlemine lapseeas - sünnipärased võimed - kasvamine külluses või vaesuses - õedede-vendade olemasolu - kultuurikeskkonna normid ja väärtused - kasvatusüsteem koolis - suhte koolikaaslastega - staatus koolis - massimeedia mõjutused - esimese armastuse kogemus - ameti eripära - kitsas või lai suhtlusring psüühilised protsessid-psüühilised seisundid- harjumused- karakteri omadused= Iseloom E.Frommi sotsiaalse iseloomu liigid 1. Retseptiivne(vastuvõettev)orientatsioon 2. Ekspluateeriv(valitsev,valdav) orientatsioon 3. Koonerdaja(säästev) orientatsioon. 4. Turuoerientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus). Iseloomustuse osi 1. Karakteri moraalne külg väljendub hoolivas vüi kalgis suhtumises ümberitsevasse keskkonda. Suhtumist teistesse inimestesse näitavas kollektiivsus, uhkus, kõrkus, hoolimatus, koostöövalmidus, siirus, taktitunne, aga ka sõdametus, kinnisus, jõhkrus, põlgus,isekus.
suuremas koguses tekkinud pisaravedelik ei jõua pisarajuha kaudu ära voolata ja langeb pisaratena üle alumiste laugude põskedele. Fotokeemilised protsessid võrkkestas: Kepikeste abil nähakse hämaras, värvusi ei eristata, see on skotoopiline nägemine. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi, sisaldavad 3-me erinevat fotopsiini. Galingonirakud: Retseptiivne väli- võrkkesta ala, mille ärritamine valgusega põhjustab galingonirakkudelt lähtuva impusatsiooni tõusu või languse. Nende rakkude retseptiivsed väljad on sõõrjad, neil on tsentrum ja perifeeria. Valguse sisselülitamisele reageerivad need retseptiivväljad, mille tsentrumi ärritamine valgusega põhjustab impulsside sageduse tõusu. Valguse väljalülitamisele aga need väljad, mille ärritamisel sealt lähtuvate impulsside sagedus langeb. 7
◦ depressioon - "see juhtub minuga", iseloomulik 60ndates ◦ omaksvõtt - "kui juhtub, siis juhtub", iseloomulik pärast 70ndaid on laiendatud ka teiste traumaatiliste sündmustega hakkama saamiseks 8.12 Astra Schults - Seminar. Kodutööde tagasiside ja kordamine ◦ juhendid on tehtud võimalikult napisõnalised, seega iga sõna on juhendis oluline ◦ "mossis nägu" ei ole hinnang, mossitab on hinnang ◦ retseptiivne kõne - kõnest arusaamine ◦ ekspressiivne kõne - oskus ise rääkida ◦ eksam: ▪ valikvastused, üks õige, 5 valikvarianti ▪ tüütuid (väga tihti korduvaid) nimesid tuleb teada, teooriate erinevused ◦ Gleitman "Psychology" + Butterworth ◦ autistid vajavad kindlust, rutiini; ei jõua tavaliselt põhiharidusest kaugemale ◦ Aspergeri sündroom - autisimi leebem vorm, lapsed suudavad kõneleda, kuid mitmetähenduslike
Keelega seotud kahjustused kannavad afaasiate nimetust. Paremakäeliste patsientide afaasiad on põhjustatud kahjustustest vasaku ajupoolkera koores. Ekspressiivne ehk Broca afaasia seisneb võimetuses suulist või kirjalikku kõnet tekitada. Sellised patsiendid väljendavad end telegrammstiilis, ilma funktsionaalsete sõnadeta (kusjuures sisu kandvad sõnad on säilinud). Nad mõistavad neile suunatud kõnet, kuid pole suutelised sellele vastama. Retseptiivne ehk Wernicke afaasia eelmise vastandina põhjustab patsientidel neile suunatud kõne mittemõistmise, kuigi nad suudavad korrata neile öeldud sõnu ja vastamiseks on nad valmis. Nad on ise jutukad, kuid jutt koosneb ainult funktsionaalsetest sõnadest ja sisu kandvad sõnad puuduvad. Afaasiat on täheldatud ka viipekeelt osanud patsientidel. Ajukahjustustest paranemine on erakordselt varieeruv. Paranemine võib saabuda neuronite
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu
väärtustes - Oht, et teeme rutakaid järeldusi väärtuste kohta - Kultuuridevahelise suhtlemise probleemid on ka keelelised/suhtlemisprobleemid - Tähelepanu peaks pöörama (ka) situatsioonipõhisele keelelisele analüüsile - Interkulturaalne pädevus = paljuski keeleline pädevus, keeleline pädevus = paljuski kultuuriline pädevus - Keeleline/interkulturaalne pädevus passiivne (retseptiivne) ja aktiivne (produktiivne) (nt. eestlastel äärmiselt raske öelda esimesena "How are you?", isegi kui vastavat rituaali teatakse; venelastel pöördumisel raske hoiduda nime kasutamisest jne) Nt. Müller-Jacquier ja Whitener (2001) vaatlevad: - Kõneakte - Tähendusi - Suhtlemiskonventsioone - Teemasid - Registrit - Mitteverbaalset suhtlemist Annab paindlikuma uurimisvahendi.
Kõne ei ole, KÕNE ARENG et selles punktis motorone ja kaugemal midagi ei juhtu, tegemist on võrguistikuga, teatud ulatuses, kas valdaval tmotoorne, retseptiivne või haarab. WERNICKE JA BROCA, lisa Sundlus geneetiline, elame kollektiivis. Tuleb kõne järk-järgult. 10 kuuselt keskmiselt premotoorsed piirkonnad, vaja sisekõne jaoks, reagerida teise kõnele. Selle düsfunktisooni öelakse 4 sõna, norm on, et 1 aastaselt peaks olema 5 sõna, 1.3 peaks kõndima. 2 aastaselt korral ehholaalia ehk järgikordamine. Teatud perioodis laps kordab ja õpib, kui 3 a laps ja tulevad laused. Eesti lastel sõna lamp tuleb kiirelt
ENE määratluse järgi lähtub narratoloogia semiootikast ja strukturalismist ning vahe eelpool nimetatud strukturalismiga seisneb eelkõige narratoloogia laiemates piirides. Jätab alles "süvastruktuuri" mõiste, mis on teose aluseks. Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on
*teeme nii palju, kui vajalik ja nii vähe, kui võimalik Keel ja kõne Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. keel kõne: suuline/ kirjalik Keele omadused: Konstruktiivne ja loov eri sõnadega saab moodustada erinevaid lauseid Struktureeritud piirangud grammatika osas Mõtestatud saame oma mõtted teistele kuuldavaks teha Osutav millele me viitame Inimestevaheline suhtlemine retseptiivne teiste jutust aru saamine, selle lahti mõtestamine; eelneb alati eneseväljendamisele ekspressiivne oma mõtete väljendamine Kõne tekib õhu liikumisel kõrri häälepaelte teineteisele lähenemisel Struktuur: - Foneemid erinevad helikategooriad; võib olla 15-85, eesti keeles on neid 26 - Morfeemid koosneb foneemidest; kõige väiksem keeleüksus, millel võib tähendus olla - Sõnad koosnevad morfeemidest
*teeme nii palju, kui vajalik ja nii vähe, kui võimalik Keel ja kõne Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. keel kõne: suuline/ kirjalik Keele omadused: Konstruktiivne ja loov – eri sõnadega saab moodustada erinevaid lauseid Struktureeritud – piirangud grammatika osas Mõtestatud – saame oma mõtted teistele kuuldavaks teha Osutav – millele me viitame Inimestevaheline suhtlemine retseptiivne – teiste jutust aru saamine, selle lahti mõtestamine; eelneb alati eneseväljendamisele ekspressiivne – oma mõtete väljendamine Kõne tekib õhu liikumisel kõrri – häälepaelte teineteisele lähenemisel Struktuur: - Foneemid – erinevad helikategooriad; võib olla 15-85, eesti keeles on neid 26 - Morfeemid – koosneb foneemidest; kõige väiksem keeleüksus, millel võib tähendus olla - Sõnad – koosnevad morfeemidest
alaareng kui IQ test alla 70 punkti III LOENG Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust, sh hierarhilisuse printsiip. 1. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alasüsteeme 2. Igal alasüsteemil on oma funktsioon 3. Meeled suhtlevad omavahel Hierarhilisuse printsiip – meeled on erinevad kuid kõik on üles ehitatud sarnase hierarhilise plaani järgi Retseptorid – raku osad mis muudavad sensoorse energia (nt kuulmislained) närvienergiaks (aktsioonipotentsiaalid) Retseptiivne väli – see osa maailmast millele retseptorid reageerivad Sensoorsed süsteemid: meeled! (nägemine, kulmine, maitsmine, haistmine, tasakaal, kehalised tundmused) Sensoorsete retseptorite omadused Energiafiltrid - sensoorsed retseptorid on energiafiltrid – valgus langeb silma – retseptorid reageerivad erinvatele lainepikkustele mis viiakse edasi ajju – tõlgitakse silmade ja aju vahepeal – kuklapiirkonnas toimub samuti infotöötlus – liigub assotsiatsioonialasse
inimesel konformsus, mil on nõus kõigega mis temaga tehakse ja nõus eelkõnelejatega. Põhjuslikkus vs irratsionaalsus. Asjadel on omad põhjused. Miski tekitab midagi, kui seda pole, siis inimesed lähtuvad irratsionaalsetest seletustest. Ehk juhul kui arvan, et olemasolev meditsiin ei aita mind, siis lähen ja palvetan?? III. ISIKSUSE TÜÜBID: Sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks. Retseptiivne (receptive orientation) – ootamine, olla armastatud. Kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne, optimistlik, idealistlik. Ekspluateeriv (exploitative orientation) – ärakasutamine, agresiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli´lik. Säilitav (hoarding orientation) – eraldumine, kogumine, kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga, praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik.
Monokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine ühe silma abil. Binokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine kahe silma abil nii, et tekib ainult üks kujutis. Nägemissüsteem algab reetinast e. võrkkestast. Nägemiskoor: V1 & V2 (esmased nägemisalad) – värv, orientatsioon, kuju, liikumine V3 & V3A – kuju ja liikumine V4 – värvitaju, orientatsioon V5 – liikumine MT – on spetsialiseerunud liikumistajule Retseptiivne väli – võrkkesta ala, millele langev valgus antud neuronit aktiveerib. Lateraalne pidurdus – naabrusneuroni pidurdav mõju David H. Hubel & Elie Wiesel (1979) Värvirvitöötlus – Lueck et al., 1989 – PET uurimus V4 verevoolust, Aktomatopsia – värvitaju puudumine, liikumise ja kuju taju normaalne Liikumise töötlus – Anderson et al, 1996 – MEG ja MRI uurimused V5. Akinetopsia – liikumistaju puudumine, statsionaarsete objektide taju normaalne
perifeersed organid: meele ja kõneorganid) sotsiaalne realiseerimine (ühinemine). Mälus peavad olema keeleüksused, mida saab kasutada. Mälus peavad olema vahendid, millest üksus(info, sõna, lause) moodustada. Me kasutame selliseid keeleüksusi, mille järgi meil on vajadus lähtuvalt meie elukeskkonnast (nt IT on palju uusi sõnu juurde andnud). Eeldused saaavds realiseeritud, kui keskkond seda soodustab. Realiseerimise tasandid: ais hakkab peale tajumisest, mõistmisest *Retseptiivne tajumine *Reproduktiivne tajumine ja kordamine *Produktiivne mõistmine, genereerimine Asi hakkab peale tajumisest, mõistmisest. Kõigepealt hakkab laps tajuma oma häälitsust pärast teisteomi ka. Sis järgneb tajumine. Kui mingi asi on oluline, siis need asjad tulevad kiiremini kasutusele (nt auto, nukk, ema jne). Produktiivses mõistetakse ja produtseeritakse üksusi. Sõltuvad need keskkonnast, haridusest, emotsioonidest, teadmisets ja see võib muutuda kogu elu jooksul.
annaabi.ee 
