5) Valiktest (kas antud väide on õige või vale) 6) Süstemaatikud. tunnetuse astmed. kuidas erinevatel onimestel on (RAAMAT lugeda kuidas gootil oli, kuidas kirkel) 7) Filosoofia määratlemine,põhiprobleemid, tunnetuse erinevad võimalused, (vundamentaalne osa) 8) Juudi temaatika- nt antisemitism, vanast testamendist, hellenism (tunnused, rooma helleniseerumine) 9) mõtlemistüübid prantsuse (ratsionalism), inglise (empirism) ja saksa (tetailiseeritus) 10) Platifitseerimine, verifitseerimine, paratita?!?! Popper, Kuuni (KAASAJA FILOSOOFIA) 20
kuid lihtlabane ja ebaoluline; lõpuks hakatakse seda pidama nii tähtsaks, et selle vastased väidavad, et nad ise avastasid selle. [1702] Meie õpetus tõest on praegu neist kolmest staadiumist esimeses ja teatud ringkondades on tal ka juba mõned teise staadiumi sümptomid. Sooviksin, et see loeng aitaks seda paljude silmis teie seast esimesest astmest kaugemale. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. Kuid mida tähendavad sõnad "verifitseerimine" ja "kehtestamine" ise pragmatistlikult? Need tähistavad omakorda verifitseeritud ja kehtivaks kuulutatud idee teatud praktilisi tagajärgi. On raske leida üht fraasi, mis iseloomustaks neid tagajärgi paremini kui tavaline sobivusvalem just sellised tagajärjed on need, mida me silmas peame, kui ütleme, et meie sõnad "sobivad" tegelikkusega. Nimelt juhivad need meid tegude ja teiste ideede kaudu, mida nad ajendavad,
38. Mida kujutavad teooriad? Teooriad peaksid olema võrgud, millega püütakse kinni see, mida püütakse teadvustada ja ära seletada. 39. Mis vahe on valetamisel, tõe varjamisel ja eksimisel? Valetamisel räägitakse tahtlikult, varjamisel vaikitakse ja eksimisel arvatakse teadvat, aga räägitakse valesti (tahtmatult). 40. Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Tuleb teha seda, mida tahad, et sulle tehakse. Ei tohi teha seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. 41. Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? Verifitseerimine- väite tõesuse kindlaks tegemine ja kaitsmine Falsifitseerimine- väite kummutamine, ümber lükkamine 42. Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Tõesed on need väited, mis töötavad; mille põhjal saab sihikindlalt tegutseda. 43. Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele ("lumi on valge"). 44. Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks?
või otsus. Otsus ilmneb teoreemi, õppelause vormis, mis on sellele eelnevate otsuste/hinnangute loogiline järeldus. 39.Mis on vahe valetamisel, tõevarjamisel ja eksimisel? Valetamisel muudetakse fakte, tõevarjamisel varjatakse fakte ja eksimisel ei teata tõeseid fakte. 40.Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Kõlbluse kuldreegel-ja nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 41.Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? Verifitseerimine tõendamine Falsifitseerimine- valeks osutumine 42.Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Pragmatismi tõeteooria-tõesed on sellised uskumused mis töötavad millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. 43.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. N-lumi on valge. 44.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks?
· kompleksmeetodid - sobiva meetodi(te) esmane valik 4. PlOgnoosimiseks vajaliku infor.natsiooni kogumine, t60tlemine ja analiitis - aegridade ettevalmistamine (andmete fikseerimine, int"~·-j a ekstrapc' ~erimine) - aegrea komponentide eristamine(trend, tstikliline komponent, sessoonne konlponent, jalUdiige) 5.Prognoosi(de) arvutamine (valjatootamine) - aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine) - jaakliikmete analtitis 6. Prognoosi(de) verifitseerimine - prognoositulemuste analtitis - verifitseerimismeetodi(te) valik - prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja pohjendatuse hind amine 7. Prognoosi (variandi) valik voi korrigeerimine. Prognooside stintees - prognoosi( de) tapsustamine ehk korrigeerimine - sobivaima prognoosi (variandi) valjavalimine - prognooside tihendamine (stinteesimine) Lineaarplaanimine - graafiline meetod - samakasumij oone meetod - ekstreemumpunkti meetod - simpleksmeetod - duaalhinnangud
sõltumatus situatsioonist keelt. Peamine üksus on ütlus, kõneloome on heuristline(avastuslik). ¤ PSL uurimismeetodid: assotsiatiivne eksperiment- katses osalejale esitatakse stiimulsõna,tal tuleb sellle vastata esimese meeldetulnud sõnaga(vabad assotsiatsioonid). Saadud andmete põhjal koostavad lingvistid assotsiatsioonide sõnastikke, mida on hea kasutada näiteks keele õpetamisel. PSL huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Verifitseerimine- ¤ PSL rakendusvõimalused eripedagoogikas/logopeedias. assotsiatiivne eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogidele, sest selle läbi on võimalik välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. PSL rakendus-pedagoogiline suhtlemine(lastega suhtlemine,selgitamine), kõnearengu toetamine ja korrigeerimine, õppekirjandus(ülesannete/tekstide jõukohastamine lastele) Kõnetegevus. ¤ Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne seda
Spetsiaalsed matemaatilised töövahendid. on väga Sünkroniseerimine: Üks protsess on seisatud Cons: Formaalne keerukas) verifitseerimine. Petri võrgud on asünkroonselt samaaegsed programm rakendus + süsteem globaalsed üldmälu (.data) (dedline), mis määravad ära aja, millal Sündmused võivad toimuda igal ajal andmed staatilised / dünaamilised / pinu dünaamilised (muutuv) üldmälu laiendus ülesande (task) täitmine peab lõppema.
muud meetodid. Ühe meetodi hinnaefektiivsus ei tähenda, et teisi meetodeid ei tuleks kasutada. Meetod võib olla efektiivne ja leida esialgu kiiresti vigu, kuid kõiki vigu ei leia ükski meetod. Seega võib vastavalt programmi kriitilisuse astmele olla vaja kasutada ka kallimaid meetodeid. Vt. Punkti 14 lõpus olevat tabelit. 13. Saavutatav töökindluse tase seniste meetoditega, selle oluline suurendamine. Verifitseerimine. Töökindluse parendamise vahendeid on palju. Mõningaid neist vaadatakse allpool: Nversiooniline programmeerimine (N-version programming); veapuu analüüs; formaalsed meetodid, sealhulgas programmide tõestamine; teatud kvaliteediomadustele, nt töökindlusele või turvalisusele orienteeritud arenduse ja halduse meetodid (sh Cleanroom development, Common Criteria, ka ISKE mõned moodulid). N-versioonilise programmeerimise (N-version programming) idee on, et paralleelselt
35. Kanti põhjal pärinevad teadmised mõistusest enesest. Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest.Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus.Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 36. Teooria - on teadusliku teadmise, kogemuse ja praktika loogiline üldistus. 37. Kõlbluse kuldreegel - nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 38. Verifitseerimine - empiiriliselt tõestamine, et väide on tõene. Falsifitseerimine - hüpoteesi ümberlükkamine 39. Pragmatismi tõeteooria - Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. 40. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav
See sisaldab endas nii riist kui tarkvara puudutavaid küsimusi ja protsessijuhtimist. Tarkvaratehnika on osa süsteemitehnikast. Süsteemiinsenerid peavad tegelema süsteemi spetsifitseerimise, arhitektuuri loomise, integratsiooni ja arendusega. Tarkvara loomise protsessi kirjeldus: m Spetsifikatsioon mida süsteem tegema peaks ja millises mahus see välja arendada tuleks. m Arendus reaalne tarkvara loomise protsess. m Verifitseerimine kontroll, et tarkvara oleks selline, nagu klient soovis; et ta täidaks neid ülesandeid, mida vaja. m Evolutsioon tarkvara kohandamine muutuva keskkonnaga. Tarkvara loomise protsessi kirjeldamiseks kasutatakse vastavaid mudeleid. Mudelite valik sõltub vaatepunktist, mida kirjeldada tahetakse: m Töövoomudel tegevuste jada. m Andmevoomudel andmete liikumise kirjeldus. m Rollimudel kes mida teeb. 2
Illusioon- Meelepete. Petlik ettekujutlus. "Cogito, ergo sum"- Mõtlen järelikult olen olemas (Descarte) Dogma- tõde, mis ei vaja tõestamist (piibel) falsifitseerimine- väite ümber lükkamine, kindlaks tegema, et väide on väär. "tabula rasa"- puhas leht (J.Locke), elukogemus kirjutab selle lehe täis subjektiivne- inimesest sõltuv aposterioone- kogemuslik, kogemusega seotud. süntees- teaduslik uurimis meetod. Osadest terviku moodustamine, tervikuks liitumine. verifitseerimine- väite tõestamine, kindlaks tegemine, et väide on õige. konventsionaalne- kokkuleppeline (mõõtühikud) "asi iseeneses"- J.Kont arvates objektiivne maailm. intuitsioon- 7 meel. Alateadvuse abil leitud õige otsus. aprioorne- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu. analüüs- uurimismeetod. Terviku lahutamine osadeks. pseudoteadus- väärteadus (N:ufoloogia, käe joonte järgi ennustamine) deduktsioon- uurimismeetod, üksikfaktideks lahti arvutamine üldiselt üksikule.
95. Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel? V: katseeksitusmeetodil 96. Mida kujutavad teooriad? V: otsekui võrgud, millega püütakse kinni see, mida tahame teada ja ära seletada. 97. Mis vahe on valetamisel, tõe varjamisel ja eksimisel? V: valetamisel me teame tõde, aga valetame, tõe varjamisel puhul vaikime, eksimisel puhul arvame teadvat aga tegelikult ei tea. 98. Mida väidab kõlbluse reegel? V: mida sa endale leiad hea olevat, see soovi ka teistele. 99. mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? V: vastavuse kindlaks tegemine. Väite ümber lükkamine. 100.mida väidab pragmatismi teooria? V: et tõesed on need uskumused, mis töötavad, saab sihipäraselt tegutseda ja mis end õigustavad. 101.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? V: tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. 102.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? V: kui eelnevalt kokkulepet rikutakse tõe rääkimise nimel. 103
kogemustelt ning vormi mõistuselt. 37. Teadlased tegutsevad katseeksitusmeetodil. 38. Teooriad on võrgud, mis püüavad kinni selle, mida püüame teadvustada ja ära seletada. 39. Valetamisel esitame sihikindlalt valesid väiteid. Tõe varjamise korral ei räägi me tõde välja, kuigi me seda teame. Eksides me arvame, et teame, aga tegelikult ei tea. 40. Kõlbluse kuldreegel- ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Soovi teistele seda, mida sa tahaksid ka endale. 41. Verifitseerimine- Väite tõele vastavuse kinnitamine. Falsifitseerimine- väite kummutamine. 42. Pragmatismi tõeteooria- tõesed on uskumused, mis töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda ja mis ennast õigustavad. 43. Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ja tegelikkusele. 44. Tõtt saab rääkida samal ajal ebaausaks osutudes, kui on eelnevalt lubatud saladust pidada e mitte tõde rääkida. 45
Teenustaseme lepe määratleb teenused ja nende sihttasemed. Leppes kirjeldatakse kvaliteedinõuded, mille täitmiseks peavad tavaliselt nii tarkvara, protsessid, organisatsioon kui ka keskkond rahuldama nendele kehtestatud nõuded. Teenustaseme leppeid on vaja, et teenuseosutaja ja klient saaksid sätestada nõudeid konkreetsele teenusele. 19. Mis on test, testimine, viga, hea test, edukas test, silumine, verifitseerimine, valideerimine, sertifitseerimine? Test- komplekt sisendandmeid ja sisendandmetele vastav oodatud komplekt väljundandmeid. Testimine- programmi täitmine eesmärgiga leida vigu. Viga- programmi käitumine spetsifikatsioonile mittevastavalt. Hea test- test, mis avastab võimalikult palju vigu. Edukas test- test, mille tulemusena leiti vigu. Silumine- leitud vea kõrvaldamine. Verifitseerimine- püüab näidata, et järgmise etapi produkt vastab eelneva etapi
Miljonid inimesed avavad ju hommikuti ajalehe just horoskoobi leheküljelt, et vaadata, mida see tänaseks päevaks või nädalaks tema tähtkujule ennustab, ja paljud sellistest inimestest leiavad hiljem, et ennustus läkski täppi, nad nö. “verifitseerivad” oma kogemusel antud horoskoopi. Astronoomilised teooriad ja nende verifitseerimise viisid on seevastu sedavõrd keerukad, et tavaline inimene viimasega hakkama ei suudaks saadagi. Seetõttu ongi nende verifitseerimine väheste asjatundjate asi ning leidnud aset küllap palju vähem arv kordi kui astroloogia “verifitseerimine”. Ometigi on astronoomia ikkagi teadus ja astroloogia mitte ning Popper pakub välja ka kriteeriumi, mille alusel seda saaks põhjendatult väita. Tema ettepaneku kohaselt võiks teaduslikku teadmist mitte-teaduslikust (lisaks muudele vajalikele tunnustele) otsustavalt eristada teadusliku teadmise põhimõtteline empiiriline kummutatavus ehk falsifitseeritavus. Et üks
Arvutiteadus - Matemaatiline Info otsimise algoritmid. tõusu.Tekkis palju firmasid, kes ei andnud üldse arvutiteadus(Algebra eriharud, Arvutatavus, kasumit, ainult kulutasid raha, kuid mille aktsiaid osteti Keerukus), Praktilisem arvutiteadus (Algoritmika, Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine, 1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti? tohutu hinnaga.See andis hoogu ka nende firmade hinna Õppimine,Keeled ja kompilaatorid,Krüpto), Veel kasvule, kes kasumit tekitasid.2000 aasta alguses oli praktilisem arvutiteadus (Andmebaaside teooria ja
progekeel(Kurtz,Kemeny). Arvutatavus, Keerukus), Praktilisem arvutiteadus andmebaas,tarkvarahaldus,kettaressursside Kazaa, eDonkey, bittorrent jne) ja hiljem netitelefon (mh (Algoritmika, Verifitseerimine, järelduste haldus,monitoring. Tarkvara arhitektuur mingi 1965 – Moores law(integrated circuits double iga Skype).Instant messengerid muutuvad automatiseerimine, Õppimine,Keeled ja süsteemi tehnoloogilisi põhimõtteid,millisteks aasta);PDP8 – I kommerts miniarvuti(tutvustas populaarseks
kuupäevaga. HACCP süsteemi tõestus ja audit- Eesmärgid: Selgitada, kas kehtiv HACCP süsteem on kooskõlas HACCP plaaniga Kas kavandatud HACCP plaan on kooskõlas hetkel toimuva protsessi ja tootega Kas süsteem on efektiivne KKPdes läbiviidava seire efektiivsus Kriitiliste piiride vastavus Korrigeerivate tegevuste läbiviimine KAS TOIDUKÄITLEJA ON VÕIMELINE PIDEVALT TOOTMA OHUTUT TOITU (ST HACCP SÜSTEEM ON EFEKTIIVNE) Verifitseerimine ja valideerimine Verifitseerimine: - kas tegid toote õigesti, kas vastab spetsifikatsioonile - Kas HACCP süsteem täidab eesmärke? Valideerimine: - kas tegid õige toote, kas vastab vajadustele - Mis annab alust eeldada, et HACCP süsteem peaks täitma eesmärke? Tõestuse protseduurid Ettevõte ise Plaani kasutuskohasuse tõendamine (valideerimine) Seadmete kalibreerimine Proovivõtt ja analüüsimine - Pool- ja valmistoodete mikrobioloogilised analüüsid
· Andmekandjate ja kaabeldus märgistus · Versioonihaldus · Ressursivarude käigushoid · Üldine turvapoliitika, turvaplaan, turvajuhendid Tugevdusmeetmed: töötingimused · Mikrokliima (temperatuur, õhuniiskus, õhu puhastus) · Töökoha ergonoomiline ehitus ja kujundus · Asutuse sotsiaalne kliima, positiivsed inimsuhted · Objektiivne edutamis- ja ergutuspoliitika Tugevdusmeetmed: ennetav kontroll · Infotehniliste toodete ja turmamehhanismide verifitseerimine ja testimine · Regulaarne turbealase operatiivteabe jälgimine (eriti internetis) · Turvamehhanismide testründed · Süsteemide auditeerimine standardmetoodikate alusel Tugevdusmeetmed: turvateadlikkus e motivatsioon Peamised meetmeliigid: · Töötajate sobiv valimine · Regulaarne koolitus · Teavitusüritused · Proovihäired Peletusmeetmed Peletusmeetmed kahandavad rünnete üritamise tõenöosust. Peletav toime on reeglina
see toob kaasa endaga väga kindla eluviisi, mis talle endale on vastuvõetamatu. Kriitika - piirab inimeste vabadust, määrab tema rolli, ettemääratud tõed mida järgida jne. see poleks ühildatatav aktiivse loova tulevikueksistentsi puhul. Seal oleks kõik ettemääratud. Selline eksistens on rõhuv ja tuleb leida teine käsitlus. Ühildumine pragmatistide jaoks on verifitseerimise protsess (protsess ise tähendab midagi muutuvat). Mõisteliste teisenduste rada – tõde, verifitseerimine, juhtimine, ühildumine. Viimased kolm on need, mida inimene teeb. Tõde ja ühildumine võivad olla staatilised. Viimased kolm aga näitavad suhet praktikaga. Reaalsus (lk 135) – erinevus - ajalis ruumiline reaalsus või absoluut väljaspool ruumi. Pragmatistid: 1. meelelised tajuvad asjad ja suhted (lk 135). 2. suhted mentaalsete ideede vahel (lk 137). 3. juba omandatud tõed (lk 139). Need kolm on realiteedid. Kui reaalsus tähendab neid kolme asja, siis ühilduda nendega
nende käitumist. Reaalajasüsteem toimib sageli üsna pika aja jooksul sõltumatult oma kasutajast. 5. Miks on vaja süsteemi elutsüklit jagada etappideks? Tarkvara on toode ja tema loomise protsess on oma suure keerukuse tõttu mitte kuigi hästi juhitav. Süsteemi loomise protsessi lihtsustamiseks on see jagatud etappideks. Läbitud etappide käigus liigutakse mitte formaalsest tegelikust maailmast formaalsema poole. Süsteemide spetsifitseerimine, projekteerimine, analüüs, verifitseerimine ja osaliselt testimine toimub (pool)formaalses maailmas. Lõpliku realiseerimise käigus viiakse süsteem tagasi tegelikult eksisteerivasse maailma. Etappideks jagamisega saab igat sammu kirjeldada sama skeemiga probleemi fikseerimine, täiendava info otsimine, meetodi ja tööriistade valik, probleemi lahendamine, saadud kogemuse analüüsimine ning meetodite ja tööriistade modifitseerimine. 6. Erinevus süsteemi spetsifikatsiooni ja tegeliku süsteemi vahel
• Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agressiivne avalikkus. • Neutraalsus. Teadus pole kellegi huvides. Võrdlus: teadus-religioon-poliitika-talupojatarkus! TEADUSLIK MÕTLEMINE • Teaduslikud faktid ja teooriad • Induktiivne ja deduktiivne lähenemine • Tõekindluse saavutamine. Verifitseerimine ja falsifitseerimine • Absoluutsed tõed, tõele lähenemine • Teadusliku maailmapildi eeldused: determinism, korrastatus, lihtsus • Teaduse meetodikesksus • Teadlase mõtteviis, kriitiline mõtlemine igapäevaelus KEDA USKUDA Kust tuleb usaldusväärne teadmine. Keda uskuda? • Arvamused • Arvamus + argument • Arvamus + argument + tõendusmaterjal • Arvamus + argument + tõendusmaterjali pakkuv uurimistöö
13.Deduktsioon- loogilise arutlemise vorm "üldiselt üksikule", kus üldise seaduspärasuse põhjal tehakse järeldus üksikjuhu kohta. 14.Induktsioon- loogilise arutlemise vorm "üksikult üldisele", kus paljude vaadeldud üksikjuhtude põhjal tehakse järeldus üldise seaduspärasuse kehtimise kohta. 15.Hüpotees- mingi teooria põhjal sõnastatud oletuslik väide nähtuste vahel kehtivate seoste kohta, mida saab empiiriliselt üle kontrollida. 16.Verifitseerimine - näitama, et väide kehtib. 17.Falsifitseerimine- näitama, et väide ei kehti. 18.Üldkogum- Kõikide potentsiaalsete uuritavate hulk antud empiirilise uurimisküsimuse jaoks. 19.Valim- Üldkogumist kindlate kriteeriumite ning reeglite põhjal välja valitud uurimisobjektide hulk, mille põhjal tehakse järeldusi üldkogumi kohta. 20.Valikuloend e. freim- mingi järjestatud nimekiri kõikidest üldkogumi elementidest. 21.Kõikne uuring- valim langeb kokku üldkogumiga. 22
kui me kuulame ja üritame aru saada? Probleemid- ei uurinud mõlemat korraga. Ei vaadatud suhtlusakti tervikuna, vaid ainult kõne mõistmist, ei arvestanud keele rolli kõne kui vahendi väljendamisel. KEEL JA KÕNE EI OLE SÜNONÜÜMID!! Kõnemehhanism- aju roll kõneprotsessis (kuidas me kõne mõistame) + mis roll on ajul keelega seoses. Millised probleemid võivad tekkida kui midagi on kõnemehhanismis valesti? Keeleteadlastest: L.Stserba- oli see, kes pakkus välja ühe uurimismeetodi- verifitseerimine. (õige ja vale keelendi määramine). See on uurimisviis ja võte, mida saab kasutada laste õpetamisel. Lapsele esitatakse keelend (keeleüksus) ja peab otsustama, kas see on õige või vale. Erinev läbiviimine sõltuvalt vanusest- 4-5a. Lapsel mänguliselt (tuleb robot ja räägib ja laps peab ütlema, kas robot räägib õigesti või ei). Kasutatakse keelevaistu uurimiseks- alateadlik tunnetus, kuidas on õige öelda. Kui ta ei tuvasta, kas on õigesti, ei oska ka ise õigesti rääkida
y eksperthinnangute meetodid y kompleksmeetodid o sobiva meetodi esmane valik 4. Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs o aegridade ettevalmistamine o aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sessoonne komponent, jääkliige) 5. Prognoosi arvutamine o aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine o jääkliikmete analüüs 6. Prognoosi verifitseerimine o prognoositulemuste analüüs o verifitseerimismeetodite valik o prognooside vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine 7. Prognoosi valik või korrigeerimine. Prognooside süntees o prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine o sobivaima prognoosi väljavalimine o prognooside ühendamine. Optimeerimisülesande olemus ja lahendamise meetodid y Lineaarplaneerimine - lahendusvõtted: o graafiline meetod o simpleksmeetod
madala riskitasemega õigustamaks ressursside kasutust. Süsteemi valmistamine sisaldab alljärgnevaid protsesse: · süsteemi elementide konstrueerimine · loodud elementide omavaheline integreerimine ning integreerimine olemasolevate elementidega · nii süsteemi elementide kui nende integreerimistulemuste verifitseerimine ja valideerimine · süsteemi rakendamise ettevalmistamine 5. Süsteemi kasutusele võtmine ja tarvitamine (Utilization Stage) - Selle etapi raames toimub valmistatud süsteemi üleandmine süsteemist huvitatutele, selle paigutamine töökeskkonda ja kasutamiseks kättesaadavaks tegemine. Süsteemi kasutusele võtmise käigus toimub süsteemi koopiate ja versioonide loomine ning huvitatute poolt süsteemi aktsepteerimine
- sobiva meetodi(te) esmane valik 4) Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs - aegridade ettevalmistamine (andmete fikseerimine, inter- ja ekstraplaneerimine) - aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sesoonne komponent, jääkliige) 5) Prognoosi(de) arvutamine (väljatöötamine) - aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine) - jääkliikmete analüüs 6) Prognoosi(de) verifitseerimine - prognoositulemuste analüüs - verifitseerimismeetodi(te) valik - prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine 7) Prognoosi (variandi) valik või korrigeerimine. Prognooside süntees - prognoosi(de) täpsustamine ehk korrigeerimine - sobivaima prognoosi (variandi) väljavalimine - prognooside ühendamine (sünteesimine) Aegridade analüüs ja prognoosimine. Aegrida on ajas korrastatud vaatluse järjekord
y eksperthinnangute meetodid y kompleksmeetodid o sobiva meetodi esmane valik 4. Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs o aegridade ettevalmistamine o aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sessoonne komponent, jääkliige) 5. Prognoosi arvutamine o aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine o jääkliikmete analüüs 6. Prognoosi verifitseerimine o prognoositulemuste analüüs o verifitseerimismeetodite valik o prognooside vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine 7. Prognoosi valik või korrigeerimine. Prognooside süntees o prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine o sobivaima prognoosi väljavalimine o prognooside ühendamine. Prognoosimise meetodid: Prognoosimise meetodid
Q= 2DS/H 2)Tellimus protsesside ja tegurite kohta. Võib kasutada: *stohhastilist analüüsi, (väljatöötamine):*aegridade tasandamine(trendi ja teiste komponentide leidmine), täidetakse kokkulepitud aja jooksul Partii optimaalne suurus Q= 2DS/H(1-d/p), d- *modelleerimist, *võrkanalüüsi, * kasulikkuse teooriat, *jääkliikmete analüüs 6)prognoosi(de) verifitseerimine:*prognoosi tulemuste analüüs, nõudlus päevas, p-tootmismaht ajaühikus 3)tellimuse jaotamine eel- ja järeltellimuseks. *eesmärgipuu(alternatiividepuu) meetod. Diskreetse juhusliku suuruse *verifitseerimismeetodi(te) valik, *prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja põhjendatavuse Tellimuse suurus Q= 2DS(H+B)/HB, B-järeltellimiskulu, Eeltellimuse suurus b=
– hallata ar vutikaarte – töödelda korraga gr afilisi ja mittegraafilisi andmeid ning tulemusi graafiliselt esitada – asukohaga seotud infot analüüsida. Geoinfosüsteemi lühikirjeldus. GISi põhiülesandeks võib pidada ka andmete integr eer imist. Objekti asukoht või sündmuse toimumispaik on integreeriv parameeter, mille abil erineval kujul olevat infot saab seostada, viidata, sorteida ja analüüsida. GISi riistvara ja tarkvara funktsioonid on alljärgnevad. Andmete kogumine ja verifitseerimine • Kompileerimine • Salvestamine • Täiendamine ja muutmine • Andmete haldamine ja andmevahetus • Manipuleerimine • Analüüs ja andmete kombineerimine • Päringud ja tulemuste esitus Enamlevinud GIS programmid 16 MapInfo • MicroStation • IDRISI • ESRI tooted (ArcView, ArcInfo) Olulisemad GIS päringud asukohapäringud Mis asub asukohas ...? – otsingupäringud Kus asub objekt ...?
Kirjuta siis ÕIS_st juurde... 3. LOENG! Kumb sis mõjutab rohekem kumba kas keel /kõne kultuuri või vastupidi. Nt need, mis on kultuuris olulised, seda nad kõnelevad. Keel sõltub omakorda kultuurist nt lumenimetusi kui palju selles kultuuris on? Mis on oluline keeleteadlaste seisukohalt? No see, mida eristadada, kõnet, kühemehhanisme jne. Tõstatati probleem katsetes, et uuriti,mis meie peas toimub. Ja mis imeasi see verifitseerimine on? ära tunda õige/vale, on see! (ehk mis sobib, mis ei sobi), Verif. on olulin, et sooritada enesekontrolli, et viga/vale ära tunda. Meie jaoks oluline veel see, et indiviuaalne keel ja päris keel ei ole üks.üheses vastavuses. ET keegi ei tea kõiki sõnu sõnaraamatust, Aga need on ometi olemas. Õpetatatkse küll keelesüsteem, aga funkid jäävad unarusse. Keelefunktsioonid: ET keele üksuste vahel on 2 laadi seosed, millest tulenevad kaks rõhku/operatsiooni. Nt mööbli
lause moodustamine esitatud sõnaga, valdavalt kinnistab stereotüüpi, sest realiseeritakse varem kujunenud seoseid. Sama ilmneb sageli ka sõnalünga vabal täitmisel ja lause iseseisval lõpetamisel. Seega on õpetaja ülesandeks luua tingimused järjest uute kontekstide moodustamiseks (sõnade sobitamine sõnaühendisse, sõnalünga täitmine valikuks antud sõnadega). Nt sobitusharjutused, sõnade rühmitamine, sõnapaaride moodustamine jne. Verifitseerimine: Eesmärgid (keelevaistu kontroll ja arendamine): Keelevaist on keele seaduspärasuste ebateadlik valdamine. Selle aluseks on teadvustamata analoogiaüldistused. Õpetamata laps on teadlik oma ütluse sisust, mitte aga kõnetegevuses kasutatavatest keelevahenditest (foneemid, sõnad, laused): laps otsustab kõnesegmentide normile vastavuse üle ei/jaa-põhimõttel. Keelevaistu taset kontrollitakse ja arendatakse verifitseerimisülesannetega: Kas võib öelda... Poiss
Arvesta lahendusviisile esitatavaid nõudeid); 3.Hüpoteeside pakkumine (paku välja võimalikke lähenemisviise lahendamiseks); 4.Hüpoteeside kontrollimine (analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevaid pos ja neg jooni); Parima hüpoteesi väljavalimine (vali variant millel on rohkem pos ja vähem neg jooni). WALLAS: 1.ettevalmistus; 2.inkubatsioon(järelemõtlemine, hüpoteeside väljapakkumine); 3.illuminatsioon (ahhaa lahenduseni jõudmine); 4.verifitseerimine (väljapakutud lahendusekontrollimine). POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad
teadusharude fakte esitavatest lausetest. 2. Igasugusel fakti esitaval väitel on sisu ainult siis, kui on võimalik öelda, kuidas selle väite kehtivust kontrollida. 3. Metafüüsilised väited, mis ei lange punktide 1 ja 2 alla, on sisutud. 4. Kõik moraali, esteetikat ja religiooni käsitlevad väited on mittekontrollitavad ja mõttetud. Niisiis oli loogiliste positivistide võtmeküsimuseks väidete kontrollitavus ehk verifitseerimine. Ajapikku selgus, et usaldusväärne verifitseerimine pole üldjuhul võimalik ei loodusteadustes ega sageli ka mitte matemaatikas (Gödeli resultaadid mittetäielikkusest), ning loogiline positivism kaotas oma aktuaalse (aga mitte ajaloolise) tähenduse. Loogiliste positivistide kolm põhihuvi olid loogika, keel ja taju. Russell alustas loogikaga, jätkas tajuprobleemidega ja lõpetas semantikauurijana; Carnap alustas tajust, jätkas semantikaga ja lõpetas loogikuna
Horisontaalne võrdlus – realistliku pildi saamiseks Enesepresenteerimine. ● Käitumuslik minapildi väljendus ● Goffman’s, 1959. sotsiaalne suhtlus kui teater → inimesed on näitlejad, kellel on rollid, mida nad mängivad ette publikule sotsiaalsetes olukordades. Nii näitlejad kui ka publik loovad sotsiaalseid olukordi koos. ● Peamiseks eesmärgiks on sotsiaalse suhtluse toetamine ja konfliktide vältimine. ● Enese-verifitseerimine (Swann, 1992). Enesepresenteerimine aitab meil kinnitada enda minapilti ehk kui inimesed reageerivad vastavalt meie ootustele siis meie minapilt saab kinnituse. Sotsiaalne tunnetus: teistest arusaamine. Sotsiaalne tunnetus – sotsiaalsest maailmast mõtlemise ja selle tõlgendamise protsess. Miks ta seda tegi? – põhjuslik omistamine. ● Situatsiooniline omistamine – käitumise põhjuseks on välimised tegurid ehk ümbruskond.
x sobiva(te) meetodi(te) esmane valik. 4. Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs: x aegridade ettevalmistamine (andmete fikseerimine, inter- ja ekstrapoleerimine); x aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sessoonne komponent, jääkliige). 5. Prognoosi(de) arvutamine (väljatöötamine): x aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine); x jääkliikmete analüüs. 6. Prognoosi(de) verifitseerimine: x prognoositulemuste analüüs (kas reaalsed üldse); x verifitseerimismeetodi(te) valik (prognoosi kontrollitakse teiste meetodite kaudu, prognoos lastakse teha kellelgi teisel, eksperthinnangud); x prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine. 7. Prognoosi (variandi) valik või korrigeerimine. Prognooside süntees: x prognoosi(de) täpsustamine ehk korrigeerimine; x sobivaima prognoosi (variandi) väljavalimine;
ja eesmärgiks olev lõppseis. Arvesta lahendusviisile esitatavaid nõudeid); 3.Hüpoteeside pakkumine (paku välja võimalikke lähenemisviise lahendamiseks); 4.Hüpoteeside kontrollimine (analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevaid pos ja neg jooni); 5.Parima hüpoteesi väljavalimine (vali variant millel on rohkem pos ja vähem neg jooni). WALLAS: 1.ettevalmistus; 2.inkubatsioon(järelemõtlemine, hüpoteeside väljapakkumine); 3.illuminatsioon (ahhaa lahenduseni jõudmine); 4.verifitseerimine (väljapakutud lahendusekontrollimine). POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis
Tekst ja sama tekst mingi olulise lülita Tekst ja deformeeritud tekst. Laps teab jutustuse ehituslikke üksusi: sõna ja lause 2. Makrostruktuur Laps järjestab ja analüüsib pildiseeriat 2.1. tekstide sisuline verifitseerimine (sisuline verifitseerimine) 2.2. jutustuse struktuuri teadvustamine Laps teab jutustuse põhistruktuuri (algus, 2.3. jutustamine lähtuvalt struktuurist keskpaik ja lõpp). Laps alustab jutustust, nimetades sündmuse koha, aja ja tegelased. Laps toob välja algatava sündmuse, konflikti ja lahenduse.
Tuleb erinevad osapooled, kes ja mille eest vastutab selles ettevõttes kirja panna. Ja siis hakata uurima neid. 3. Spetsifitseerimine ja dokumenteerimine Nõuete kirja panemine. Funktsionaalsed nõuded pannakse F1, F2, F3, jne .. Ja siis peab olema use-case või test case nõue kontrollimiseks. Iga nõue on eraldi kirja panema, see võib olla ka tabeli kujul. 4. Nõuete valideerimine ja verifitseerimine. Nõuete kvaliteet: • Nõued peavad tulema välja sellised, et kõik osapooled on nendega rahul. Nt. tarkvara arendusel 3 osapoolt: Süsteemi omanik, Süsteemi töötajad, Arendajad. • Nõued ei saa olema vastuolus. • Ei tohi olla üleliigseid nõudeid. • Nõuded peavad olema mõõdetavad. • Nõuetega seotud vead on kõige levinumad, most persistent (leitud tihti pärast tarkvara väljalaset), kõige kallimad.
Süsteemi valmistamise etapp algab süsteemist huvitatute otsusega, mis põhineb informatsioonil, et valmistatava süsteemi elemendid on kasulikud ja madala riskitasemega õigustamaks ressursside kasutust. Süsteemi valmistamine sisaldab alljärgnevaid protsesse: süsteemi elementide konstrueerimine loodud elementide omavaheline integreerimine ning integreerimine olemasolevate elementidega nii süsteemi elementide kui nende integreerimistulemuste verifitseerimine ja valideerimine süsteemi rakendamise ettevalmistamine Süsteemi kasutusele võtmine ja tarvitamine (Utilization Stage) Selle etapi raames toimub valmistatud süsteemi üleandmine süsteemist huvitatutele, selle paigutamine töökeskkonda ja kasutamiseks kättesaadavaks tegemine. Süsteemi kasutusele võtmise käigus toimub süsteemi koopiate ja versioonide loomine ning huvitatute poolt süsteemi aktsepteerimine
Stored-program Computer: Also known as the von Neumann-type computer. Has memory - a place to keep both: instructions (ie program) and the needed information (ie data) needed for computation by the computer. Matemaatiline arvutiteadus Algebra eriharud Arvutatavus Keerukus Praktilisem arvutiteadus Algoritmika Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine Õppimine Keeled ja kompilaatorid Krüpto Veel praktilisem arvutiteadus Andmebaaside teooria ja tehnoloogia Failisüsteemide ... Arvutigraafika ... Võrgusüsteemide ... Laiatarberakendused Opsüsteemid, draiverid jms Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ... Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype, ..
sõbraks hakata. Mida poiss nüüd tunneb/mõtleb? Poisil on hea meel, Mis sa arvad, mida poiss ja jänes edasi et endale sõbra sai. teevad? Jalutavad edasi, lähevad koju. 4. Semantiline Kuula. Kana ütleb sulle jutu kohta lauseid. verifitseerimine, Sina otsusta, kas lause on õige. Ütle Laps kordab ainult õige lause järelekordamine tibule õige lause uuesti. semantiliselt Poiss läks metsa, aga jäi magama. korrektse lause. Poiss võttis vibu, aga hakkas kala püüdma Poiss sihtis jänest, aga ei tapnud teda. Poiss sihtis jänest, aga ei lasknud pihta.
Herodotos, 23 narratiiv, 9 Himmelfarb, 10, 46 objektiivne idealism, 14 Hoffmeister, 12 positivism, 47 Kellner, 22 theokraatia, 9 Konrad, 24 theoloogia, 9 Lamprecht, 26 tsivilisatsioon, 16 Lasson, 12 valsifitseerimine, 14 Lenin, 12, 26 verifitseerimine, 14 Mandelbaum, 8, 36 Marx, 15, 18, 26, 28, 38 Nietzsche, 14 Nordenfelt, 34 Platon, 23 48
Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes — õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. • Reproduktiivne tasand — võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh. tähenduseta keelekonstruktsioone. Viimast kasutatakse laste lugema ja kirjutama õpetamisel: häälikupikkust muutes saame ka tähenduseta sõnu, korrektuurharjutustes tegeldakse moonutatud sõnadega. Ka sel juhul toimub verifitseerimine, kuid võrdlusmaterjali genereerib õpilane ise. • Produktiivne tasand — võime mõista, korrata ja genereerida ütlust. Kõne on kõnevõime realiseerimine, keele kui vahendi kasutamine. L. Võgotski järgi kõne on mõtte formeerimine ja formuleerimine, s.t. kujundamine ja sõnastamine keele abil. Kõne võib olla aktiivne (eeldab aktiivset loomeprotsessi) ja reaktiivne (kasutatakse mälus olevaid stereotüüpe). Kõne avaldub kolmes vormis: suulises, kirjalikus ja sisekõne vormis
Auditi tegevused • Auditi alustamine • Dokumentide ülevaatusel äbiviimine • Kohapealsete auditi tegevuste ettevalmistamine • Auditeerimine (kohapealsete audititegevuste läbiviimine) • Auditi aruande ettevalmistamine, kinnitamine ja levitamine • Auditi lõpule viimine • Auditi järeltegevuste läbiviimine Auditeerimine • Avakoosolek • Tõendusmaterjali kogumine:Küsitlemine, dokumentide läbivaatamine, vaatlus • Verifitseerimine (tõendamine) • Tõendusmaterjali hindamine jal eidude formuleerimine • Auditi leidude põhjendus • Lõpetuskoosolek Keskkonnariski hindamine ja juhtimine Riski mõiste: 1. Risk väljendab järgmiste elementide kombinatsiooni: • Tagajärgede esinemise tõenäosus kindlale objektile • Tõsidus • Tagajärgede ulatus 2. Risk väljendab: • Teatud kindla tõsiduse ja ulatusega tagajärje esinemise tõenäosust teatud kindlatel asjaoludel
Hüpoteeside kontrollimine (analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevaid pos ja neg jooni); 5.Parima hüpoteesi väljavalimine (vali variant millel on rohkem pos ja vähem neg jooni). WALLAS 1.ettevalmistus(tutvumine probleemi ja infoga, mis võib osutuda kasulikuks selle lahendamisel); 2.inkubatsioon(järelemõtlemine, analüüs, hüpoteeside väljapakkumine ja igasugune muu probleemi üle mõtlemine); 3.illuminatsioon (ahhaa lahenduseni jõudmine); 4.verifitseerimine (väljapakutud lahenduse kontrollimine). POLYA 1.saa ülesandest aru(milline inf on antud, teada, mida on veel vaja) 2.kavanda lahendusplaan(Otsi olemasoleva ja tundmatu seoseid), 3. Teosta planeeritu(vii täide tegevusplaan, kontrolli, et ükski samm ei jäeks vahele ja oleks korrektselt teostatud); 4.Vaata tagasi(veendu, et saadud tulemus oleks probl lahendus ja vastavuses kogu olemasoleva infoga). CLIFFORD 1. määratlege
3 Algoritmide omadusi •Algoritmid on kindlasti: .Determineeritud: sisendi peale tekitatakse väljund .Lõplik: koosneb lõplikust hulgast sammudest .Määratud: igal sammul on selge eesmärk •Algoritmid võiksid olla: .Korrektsed: annavad õige vastuse .Ajaliselt piiratud: lõpetavad tegevuse kunagi .Kiired: peatuvad kiiresti ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 4 Algoritmide uurimine •Soovituslike omaduste uurimisvaldkonnad: .Korrektsed –testimine, verifitseerimine .Ajaliselt piiratud -lahenduvus .Kiired -keerukus ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 5 Keerukusteooria mõiste •Keerukusteooria on informaatika ja matemaatika ühisosas paiknev teadusharu, mis tegeleb arvutuse “hinna” arvutamisega. .Hind koosneb tüüpiliselt kahest aspektist: aeg ja ruum .Aeg väljendatakse tavaliselt realiseeritavate sammude arvuna. Aga võib kasutada ka elementaartehete arvu. .Ruum on salvestatava info hulk ITK 2007, Kalev Pihl
annaabi.ee 
