5) Valiktest (kas antud väide on õige või vale) 6) Süstemaatikud. tunnetuse astmed. kuidas erinevatel onimestel on (RAAMAT lugeda kuidas gootil oli, kuidas kirkel) 7) Filosoofia määratlemine,põhiprobleemid, tunnetuse erinevad võimalused, (vundamentaalne osa) 8) Juudi temaatika- nt antisemitism, vanast testamendist, hellenism (tunnused, rooma helleniseerumine) 9) mõtlemistüübid prantsuse (ratsionalism), inglise (empirism) ja saksa (tetailiseeritus) 10) Platifitseerimine, verifitseerimine, paratita?!?! Popper, Kuuni (KAASAJA FILOSOOFIA) 20
tegelikult näha; saame kujutise täieliku verifikatsiooni. Sellised lihtsad ning täielikult verifitseeritud juhtimised on kahtlemata tõeprotsessi originaalideks ja prototüüpideks. Kogemus pakub tõepoolest ka teisi tõeprotsessi kujusid, kuid need kõik on mõeldavad pidurdunud, mitmekordistunud või üksteisega asendunud esmaste verifikatsioonidena. 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? Rataste ja pommide ja pendli verifitseeritavus on sama hea kui verifitseerimine. Iga lõpuleviidud tõeprotsessi kohta on meie elus miljoneid sellises tärkamisseisundis. Need suunavad meid otsese verifitseerimise poole; juhivad meid nende objektide ümbrusesse, mida ette näevad; ja siis, kui kõik kulgeb harmooniliselt, oleme nii kindlad selles, et verifitseerimine on võimalik, et jätame selle ära, ja tavaliselt on see igati õigustatud. Tegelikult elab tõde enamasti krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused "lähevad
38. Mida kujutavad teooriad? Teooriad peaksid olema võrgud, millega püütakse kinni see, mida püütakse teadvustada ja ära seletada. 39. Mis vahe on valetamisel, tõe varjamisel ja eksimisel? Valetamisel räägitakse tahtlikult, varjamisel vaikitakse ja eksimisel arvatakse teadvat, aga räägitakse valesti (tahtmatult). 40. Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Tuleb teha seda, mida tahad, et sulle tehakse. Ei tohi teha seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. 41. Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? Verifitseerimine- väite tõesuse kindlaks tegemine ja kaitsmine Falsifitseerimine- väite kummutamine, ümber lükkamine 42. Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Tõesed on need väited, mis töötavad; mille põhjal saab sihikindlalt tegutseda. 43. Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele ("lumi on valge"). 44. Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks?
või otsus. Otsus ilmneb teoreemi, õppelause vormis, mis on sellele eelnevate otsuste/hinnangute loogiline järeldus. 39.Mis on vahe valetamisel, tõevarjamisel ja eksimisel? Valetamisel muudetakse fakte, tõevarjamisel varjatakse fakte ja eksimisel ei teata tõeseid fakte. 40.Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Kõlbluse kuldreegel-ja nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 41.Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? Verifitseerimine tõendamine Falsifitseerimine- valeks osutumine 42.Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Pragmatismi tõeteooria-tõesed on sellised uskumused mis töötavad millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. 43.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. N-lumi on valge. 44.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks?
· eksperthinnangute meetodid · kompleksmeetodid - sobiva meetodi(te) esmane valik 4. PlOgnoosimiseks vajaliku infor.natsiooni kogumine, t60tlemine ja analiitis - aegridade ettevalmistamine (andmete fikseerimine, int"~·-j a ekstrapc' ~erimine) - aegrea komponentide eristamine(trend, tstikliline komponent, sessoonne konlponent, jalUdiige) 5.Prognoosi(de) arvutamine (valjatootamine) - aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine) - jaakliikmete analtitis 6. Prognoosi(de) verifitseerimine - prognoositulemuste analtitis - verifitseerimismeetodi(te) valik - prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja pohjendatuse hind amine 7. Prognoosi (variandi) valik voi korrigeerimine. Prognooside stintees - prognoosi( de) tapsustamine ehk korrigeerimine - sobivaima prognoosi (variandi) valjavalimine - prognooside tihendamine (stinteesimine) Lineaarplaanimine - graafiline meetod - samakasumij oone meetod - ekstreemumpunkti meetod - simpleksmeetod - duaalhinnangud
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, ...
Spetsiaalsed matemaatilised töövahendid. on väga Sünkroniseerimine: Üks protsess on seisatud Cons: Formaalne keerukas) verifitseerimine. Petri võrgud on asünkroonselt samaaegsed programm rakendus + süsteem globaalsed üldmälu (.data) (dedline), mis määravad ära aja, millal Sündmused võivad toimuda igal ajal andmed staatilised / dünaamilised / pinu dünaamilised (muutuv) üldmälu laiendus ülesande (task) täitmine peab lõppema.
eeldatavaid vajadusi. Kvaliteeti saab juhtida, kui vajadused on määratletud (on olemas nõuded; siis on kvaliteet vastavus nõuetele). Kvaliteedipoliitika - organisatsiooni tippjuhtkonna ametlikult esitatud kvaliteedialased üldeesmärgid ja juhtnöörid. Kvaliteedihaldus - üldise juhtimisfunktsiooni osa, mis määrab kindlaks ja rakendab kvaliteedipoliitikat. Kvaliteedisüsteem - organisatsiooniline struktuur, vastutus, protseduurid ja vahendid kvaliteedi juhtimiseks. 20. Verifitseerimine ja valideerimine, protsessi ja toote kvaliteedihaldus, arendus- ja kvaliteediohje protsessid - võrdlus ja standardid. Valideerimine - tegevus, mis püüab näidata, et tehtud on seda, mis vaja. Verifitseerimine - tegevus, mis püüab näidata, et järgmise etapi tulemus vastab eelnenud etapi määratlusele. 21. Kvaliteedihalduse käsitlusi, teese, süsteeme ja auhindu, ISO 9000 seeria Kvaliteedi hindamiseks on loodud mitmesuguseid süsteeme. Selliste süsteemide alla võib
35. Kanti põhjal pärinevad teadmised mõistusest enesest. Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest.Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus.Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 36. Teooria - on teadusliku teadmise, kogemuse ja praktika loogiline üldistus. 37. Kõlbluse kuldreegel - nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 38. Verifitseerimine - empiiriliselt tõestamine, et väide on tõene. Falsifitseerimine - hüpoteesi ümberlükkamine 39. Pragmatismi tõeteooria - Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. 40. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav
See sisaldab endas nii riist kui tarkvara puudutavaid küsimusi ja protsessijuhtimist. Tarkvaratehnika on osa süsteemitehnikast. Süsteemiinsenerid peavad tegelema süsteemi spetsifitseerimise, arhitektuuri loomise, integratsiooni ja arendusega. Tarkvara loomise protsessi kirjeldus: m Spetsifikatsioon mida süsteem tegema peaks ja millises mahus see välja arendada tuleks. m Arendus reaalne tarkvara loomise protsess. m Verifitseerimine kontroll, et tarkvara oleks selline, nagu klient soovis; et ta täidaks neid ülesandeid, mida vaja. m Evolutsioon tarkvara kohandamine muutuva keskkonnaga. Tarkvara loomise protsessi kirjeldamiseks kasutatakse vastavaid mudeleid. Mudelite valik sõltub vaatepunktist, mida kirjeldada tahetakse: m Töövoomudel tegevuste jada. m Andmevoomudel andmete liikumise kirjeldus. m Rollimudel kes mida teeb. 2
Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde? Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia. 2. Mis on...
95. Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel? V: katseeksitusmeetodil 96. Mida kujutavad teooriad? V: otsekui võrgud, millega püütakse kinni see, mida tahame teada ja ära seletada. 97. Mis vahe on valetamisel, tõe varjamisel ja eksimisel? V: valetamisel me teame tõde, aga valetame, tõe varjamisel puhul vaikime, eksimisel puhul arvame teadvat aga tegelikult ei tea. 98. Mida väidab kõlbluse reegel? V: mida sa endale leiad hea olevat, see soovi ka teistele. 99. mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? V: vastavuse kindlaks tegemine. Väite ümber lükkamine. 100.mida väidab pragmatismi teooria? V: et tõesed on need uskumused, mis töötavad, saab sihipäraselt tegutseda ja mis end õigustavad. 101.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? V: tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. 102.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? V: kui eelnevalt kokkulepet rikutakse tõe rääkimise nimel. 103
Filosoofiatesti kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreekakeelsest sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus'. Filosoofia uurib inimese sise-ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tõstatab küsimused Mis on teadmine? Mis on tõde? Mis on õppimine? Tunnetusõpetus uurib teadmisi ja teadmise võimalikkust 3. Väärtusõpetus kujutab endast eetikat ja esteetikat. Tõstatab küsimuse: Kuidas põhjendada eetilist käitumist konkurentsiühiskonnas? 4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu ja mis on surm? Kas jumal on olemas? Kui on olemas jumal, miks siis on maailmas kurjus? 5. Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme? 6. Usklik: Vaim on primaarne. Oleme Jumala poolt loodud, läheme taevasse või põrgu. Ateist: Mateeria on primaarne. Oleme mõistusega loomad, oleme tekkinud mateeria arengu käi...
Teenustaseme lepe määratleb teenused ja nende sihttasemed. Leppes kirjeldatakse kvaliteedinõuded, mille täitmiseks peavad tavaliselt nii tarkvara, protsessid, organisatsioon kui ka keskkond rahuldama nendele kehtestatud nõuded. Teenustaseme leppeid on vaja, et teenuseosutaja ja klient saaksid sätestada nõudeid konkreetsele teenusele. 19. Mis on test, testimine, viga, hea test, edukas test, silumine, verifitseerimine, valideerimine, sertifitseerimine? Test- komplekt sisendandmeid ja sisendandmetele vastav oodatud komplekt väljundandmeid. Testimine- programmi täitmine eesmärgiga leida vigu. Viga- programmi käitumine spetsifikatsioonile mittevastavalt. Hea test- test, mis avastab võimalikult palju vigu. Edukas test- test, mille tulemusena leiti vigu. Silumine- leitud vea kõrvaldamine. Verifitseerimine- püüab näidata, et järgmise etapi produkt vastab eelneva etapi
Miljonid inimesed avavad ju hommikuti ajalehe just horoskoobi leheküljelt, et vaadata, mida see tänaseks päevaks või nädalaks tema tähtkujule ennustab, ja paljud sellistest inimestest leiavad hiljem, et ennustus läkski täppi, nad nö. “verifitseerivad” oma kogemusel antud horoskoopi. Astronoomilised teooriad ja nende verifitseerimise viisid on seevastu sedavõrd keerukad, et tavaline inimene viimasega hakkama ei suudaks saadagi. Seetõttu ongi nende verifitseerimine väheste asjatundjate asi ning leidnud aset küllap palju vähem arv kordi kui astroloogia “verifitseerimine”. Ometigi on astronoomia ikkagi teadus ja astroloogia mitte ning Popper pakub välja ka kriteeriumi, mille alusel seda saaks põhjendatult väita. Tema ettepaneku kohaselt võiks teaduslikku teadmist mitte-teaduslikust (lisaks muudele vajalikele tunnustele) otsustavalt eristada teadusliku teadmise põhimõtteline empiiriline kummutatavus ehk falsifitseeritavus. Et üks
Arvutiteadus - Matemaatiline Info otsimise algoritmid. tõusu.Tekkis palju firmasid, kes ei andnud üldse arvutiteadus(Algebra eriharud, Arvutatavus, kasumit, ainult kulutasid raha, kuid mille aktsiaid osteti Keerukus), Praktilisem arvutiteadus (Algoritmika, Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine, 1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti? tohutu hinnaga.See andis hoogu ka nende firmade hinna Õppimine,Keeled ja kompilaatorid,Krüpto), Veel kasvule, kes kasumit tekitasid.2000 aasta alguses oli praktilisem arvutiteadus (Andmebaaside teooria ja
progekeel(Kurtz,Kemeny). Arvutatavus, Keerukus), Praktilisem arvutiteadus andmebaas,tarkvarahaldus,kettaressursside Kazaa, eDonkey, bittorrent jne) ja hiljem netitelefon (mh (Algoritmika, Verifitseerimine, järelduste haldus,monitoring. Tarkvara arhitektuur mingi 1965 – Moores law(integrated circuits double iga Skype).Instant messengerid muutuvad automatiseerimine, Õppimine,Keeled ja süsteemi tehnoloogilisi põhimõtteid,millisteks aasta);PDP8 – I kommerts miniarvuti(tutvustas populaarseks
kuupäevaga. HACCP süsteemi tõestus ja audit- Eesmärgid: Selgitada, kas kehtiv HACCP süsteem on kooskõlas HACCP plaaniga Kas kavandatud HACCP plaan on kooskõlas hetkel toimuva protsessi ja tootega Kas süsteem on efektiivne KKPdes läbiviidava seire efektiivsus Kriitiliste piiride vastavus Korrigeerivate tegevuste läbiviimine KAS TOIDUKÄITLEJA ON VÕIMELINE PIDEVALT TOOTMA OHUTUT TOITU (ST HACCP SÜSTEEM ON EFEKTIIVNE) Verifitseerimine ja valideerimine Verifitseerimine: - kas tegid toote õigesti, kas vastab spetsifikatsioonile - Kas HACCP süsteem täidab eesmärke? Valideerimine: - kas tegid õige toote, kas vastab vajadustele - Mis annab alust eeldada, et HACCP süsteem peaks täitma eesmärke? Tõestuse protseduurid Ettevõte ise Plaani kasutuskohasuse tõendamine (valideerimine) Seadmete kalibreerimine Proovivõtt ja analüüsimine - Pool- ja valmistoodete mikrobioloogilised analüüsid
· Andmekandjate ja kaabeldus märgistus · Versioonihaldus · Ressursivarude käigushoid · Üldine turvapoliitika, turvaplaan, turvajuhendid Tugevdusmeetmed: töötingimused · Mikrokliima (temperatuur, õhuniiskus, õhu puhastus) · Töökoha ergonoomiline ehitus ja kujundus · Asutuse sotsiaalne kliima, positiivsed inimsuhted · Objektiivne edutamis- ja ergutuspoliitika Tugevdusmeetmed: ennetav kontroll · Infotehniliste toodete ja turmamehhanismide verifitseerimine ja testimine · Regulaarne turbealase operatiivteabe jälgimine (eriti internetis) · Turvamehhanismide testründed · Süsteemide auditeerimine standardmetoodikate alusel Tugevdusmeetmed: turvateadlikkus e motivatsioon Peamised meetmeliigid: · Töötajate sobiv valimine · Regulaarne koolitus · Teavitusüritused · Proovihäired Peletusmeetmed Peletusmeetmed kahandavad rünnete üritamise tõenöosust. Peletav toime on reeglina
see toob kaasa endaga väga kindla eluviisi, mis talle endale on vastuvõetamatu. Kriitika - piirab inimeste vabadust, määrab tema rolli, ettemääratud tõed mida järgida jne. see poleks ühildatatav aktiivse loova tulevikueksistentsi puhul. Seal oleks kõik ettemääratud. Selline eksistens on rõhuv ja tuleb leida teine käsitlus. Ühildumine pragmatistide jaoks on verifitseerimise protsess (protsess ise tähendab midagi muutuvat). Mõisteliste teisenduste rada – tõde, verifitseerimine, juhtimine, ühildumine. Viimased kolm on need, mida inimene teeb. Tõde ja ühildumine võivad olla staatilised. Viimased kolm aga näitavad suhet praktikaga. Reaalsus (lk 135) – erinevus - ajalis ruumiline reaalsus või absoluut väljaspool ruumi. Pragmatistid: 1. meelelised tajuvad asjad ja suhted (lk 135). 2. suhted mentaalsete ideede vahel (lk 137). 3. juba omandatud tõed (lk 139). Need kolm on realiteedid. Kui reaalsus tähendab neid kolme asja, siis ühilduda nendega
nende käitumist. Reaalajasüsteem toimib sageli üsna pika aja jooksul sõltumatult oma kasutajast. 5. Miks on vaja süsteemi elutsüklit jagada etappideks? Tarkvara on toode ja tema loomise protsess on oma suure keerukuse tõttu mitte kuigi hästi juhitav. Süsteemi loomise protsessi lihtsustamiseks on see jagatud etappideks. Läbitud etappide käigus liigutakse mitte formaalsest tegelikust maailmast formaalsema poole. Süsteemide spetsifitseerimine, projekteerimine, analüüs, verifitseerimine ja osaliselt testimine toimub (pool)formaalses maailmas. Lõpliku realiseerimise käigus viiakse süsteem tagasi tegelikult eksisteerivasse maailma. Etappideks jagamisega saab igat sammu kirjeldada sama skeemiga probleemi fikseerimine, täiendava info otsimine, meetodi ja tööriistade valik, probleemi lahendamine, saadud kogemuse analüüsimine ning meetodite ja tööriistade modifitseerimine. 6. Erinevus süsteemi spetsifikatsiooni ja tegeliku süsteemi vahel
• Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agressiivne avalikkus. • Neutraalsus. Teadus pole kellegi huvides. Võrdlus: teadus-religioon-poliitika-talupojatarkus! TEADUSLIK MÕTLEMINE • Teaduslikud faktid ja teooriad • Induktiivne ja deduktiivne lähenemine • Tõekindluse saavutamine. Verifitseerimine ja falsifitseerimine • Absoluutsed tõed, tõele lähenemine • Teadusliku maailmapildi eeldused: determinism, korrastatus, lihtsus • Teaduse meetodikesksus • Teadlase mõtteviis, kriitiline mõtlemine igapäevaelus KEDA USKUDA Kust tuleb usaldusväärne teadmine. Keda uskuda? • Arvamused • Arvamus + argument • Arvamus + argument + tõendusmaterjal • Arvamus + argument + tõendusmaterjali pakkuv uurimistöö
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.S...
kui me kuulame ja üritame aru saada? Probleemid- ei uurinud mõlemat korraga. Ei vaadatud suhtlusakti tervikuna, vaid ainult kõne mõistmist, ei arvestanud keele rolli kõne kui vahendi väljendamisel. KEEL JA KÕNE EI OLE SÜNONÜÜMID!! Kõnemehhanism- aju roll kõneprotsessis (kuidas me kõne mõistame) + mis roll on ajul keelega seoses. Millised probleemid võivad tekkida kui midagi on kõnemehhanismis valesti? Keeleteadlastest: L.Stserba- oli see, kes pakkus välja ühe uurimismeetodi- verifitseerimine. (õige ja vale keelendi määramine). See on uurimisviis ja võte, mida saab kasutada laste õpetamisel. Lapsele esitatakse keelend (keeleüksus) ja peab otsustama, kas see on õige või vale. Erinev läbiviimine sõltuvalt vanusest- 4-5a. Lapsel mänguliselt (tuleb robot ja räägib ja laps peab ütlema, kas robot räägib õigesti või ei). Kasutatakse keelevaistu uurimiseks- alateadlik tunnetus, kuidas on õige öelda. Kui ta ei tuvasta, kas on õigesti, ei oska ka ise õigesti rääkida
y eksperthinnangute meetodid y kompleksmeetodid o sobiva meetodi esmane valik 4. Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs o aegridade ettevalmistamine o aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sessoonne komponent, jääkliige) 5. Prognoosi arvutamine o aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine o jääkliikmete analüüs 6. Prognoosi verifitseerimine o prognoositulemuste analüüs o verifitseerimismeetodite valik o prognooside vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine 7. Prognoosi valik või korrigeerimine. Prognooside süntees o prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine o sobivaima prognoosi väljavalimine o prognooside ühendamine. Optimeerimisülesande olemus ja lahendamise meetodid y Lineaarplaneerimine - lahendusvõtted: o graafiline meetod o simpleksmeetod
madala riskitasemega õigustamaks ressursside kasutust. Süsteemi valmistamine sisaldab alljärgnevaid protsesse: · süsteemi elementide konstrueerimine · loodud elementide omavaheline integreerimine ning integreerimine olemasolevate elementidega · nii süsteemi elementide kui nende integreerimistulemuste verifitseerimine ja valideerimine · süsteemi rakendamise ettevalmistamine 5. Süsteemi kasutusele võtmine ja tarvitamine (Utilization Stage) - Selle etapi raames toimub valmistatud süsteemi üleandmine süsteemist huvitatutele, selle paigutamine töökeskkonda ja kasutamiseks kättesaadavaks tegemine. Süsteemi kasutusele võtmise käigus toimub süsteemi koopiate ja versioonide loomine ning huvitatute poolt süsteemi aktsepteerimine
- sobiva meetodi(te) esmane valik 4) Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs - aegridade ettevalmistamine (andmete fikseerimine, inter- ja ekstraplaneerimine) - aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sesoonne komponent, jääkliige) 5) Prognoosi(de) arvutamine (väljatöötamine) - aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine) - jääkliikmete analüüs 6) Prognoosi(de) verifitseerimine - prognoositulemuste analüüs - verifitseerimismeetodi(te) valik - prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine 7) Prognoosi (variandi) valik või korrigeerimine. Prognooside süntees - prognoosi(de) täpsustamine ehk korrigeerimine - sobivaima prognoosi (variandi) väljavalimine - prognooside ühendamine (sünteesimine) Aegridade analüüs ja prognoosimine. Aegrida on ajas korrastatud vaatluse järjekord
y eksperthinnangute meetodid y kompleksmeetodid o sobiva meetodi esmane valik 4. Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs o aegridade ettevalmistamine o aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sessoonne komponent, jääkliige) 5. Prognoosi arvutamine o aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine o jääkliikmete analüüs 6. Prognoosi verifitseerimine o prognoositulemuste analüüs o verifitseerimismeetodite valik o prognooside vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine 7. Prognoosi valik või korrigeerimine. Prognooside süntees o prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine o sobivaima prognoosi väljavalimine o prognooside ühendamine. Prognoosimise meetodid: Prognoosimise meetodid
Q= 2DS/H 2)Tellimus protsesside ja tegurite kohta. Võib kasutada: *stohhastilist analüüsi, (väljatöötamine):*aegridade tasandamine(trendi ja teiste komponentide leidmine), täidetakse kokkulepitud aja jooksul Partii optimaalne suurus Q= 2DS/H(1-d/p), d- *modelleerimist, *võrkanalüüsi, * kasulikkuse teooriat, *jääkliikmete analüüs 6)prognoosi(de) verifitseerimine:*prognoosi tulemuste analüüs, nõudlus päevas, p-tootmismaht ajaühikus 3)tellimuse jaotamine eel- ja järeltellimuseks. *eesmärgipuu(alternatiividepuu) meetod. Diskreetse juhusliku suuruse *verifitseerimismeetodi(te) valik, *prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja põhjendatavuse Tellimuse suurus Q= 2DS(H+B)/HB, B-järeltellimiskulu, Eeltellimuse suurus b=
– hallata ar vutikaarte – töödelda korraga gr afilisi ja mittegraafilisi andmeid ning tulemusi graafiliselt esitada – asukohaga seotud infot analüüsida. Geoinfosüsteemi lühikirjeldus. GISi põhiülesandeks võib pidada ka andmete integr eer imist. Objekti asukoht või sündmuse toimumispaik on integreeriv parameeter, mille abil erineval kujul olevat infot saab seostada, viidata, sorteida ja analüüsida. GISi riistvara ja tarkvara funktsioonid on alljärgnevad. Andmete kogumine ja verifitseerimine • Kompileerimine • Salvestamine • Täiendamine ja muutmine • Andmete haldamine ja andmevahetus • Manipuleerimine • Analüüs ja andmete kombineerimine • Päringud ja tulemuste esitus Enamlevinud GIS programmid 16 MapInfo • MicroStation • IDRISI • ESRI tooted (ArcView, ArcInfo) Olulisemad GIS päringud asukohapäringud Mis asub asukohas ...? – otsingupäringud Kus asub objekt ...?
Kirjuta siis ÕIS_st juurde... 3. LOENG! Kumb sis mõjutab rohekem kumba kas keel /kõne kultuuri või vastupidi. Nt need, mis on kultuuris olulised, seda nad kõnelevad. Keel sõltub omakorda kultuurist nt lumenimetusi kui palju selles kultuuris on? Mis on oluline keeleteadlaste seisukohalt? No see, mida eristadada, kõnet, kühemehhanisme jne. Tõstatati probleem katsetes, et uuriti,mis meie peas toimub. Ja mis imeasi see verifitseerimine on? ära tunda õige/vale, on see! (ehk mis sobib, mis ei sobi), Verif. on olulin, et sooritada enesekontrolli, et viga/vale ära tunda. Meie jaoks oluline veel see, et indiviuaalne keel ja päris keel ei ole üks.üheses vastavuses. ET keegi ei tea kõiki sõnu sõnaraamatust, Aga need on ometi olemas. Õpetatatkse küll keelesüsteem, aga funkid jäävad unarusse. Keelefunktsioonid: ET keele üksuste vahel on 2 laadi seosed, millest tulenevad kaks rõhku/operatsiooni. Nt mööbli
lause moodustamine esitatud sõnaga, valdavalt kinnistab stereotüüpi, sest realiseeritakse varem kujunenud seoseid. Sama ilmneb sageli ka sõnalünga vabal täitmisel ja lause iseseisval lõpetamisel. Seega on õpetaja ülesandeks luua tingimused järjest uute kontekstide moodustamiseks (sõnade sobitamine sõnaühendisse, sõnalünga täitmine valikuks antud sõnadega). Nt sobitusharjutused, sõnade rühmitamine, sõnapaaride moodustamine jne. Verifitseerimine: Eesmärgid (keelevaistu kontroll ja arendamine): Keelevaist on keele seaduspärasuste ebateadlik valdamine. Selle aluseks on teadvustamata analoogiaüldistused. Õpetamata laps on teadlik oma ütluse sisust, mitte aga kõnetegevuses kasutatavatest keelevahenditest (foneemid, sõnad, laused): laps otsustab kõnesegmentide normile vastavuse üle ei/jaa-põhimõttel. Keelevaistu taset kontrollitakse ja arendatakse verifitseerimisülesannetega: Kas võib öelda... Poiss
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitii...
teadusharude fakte esitavatest lausetest. 2. Igasugusel fakti esitaval väitel on sisu ainult siis, kui on võimalik öelda, kuidas selle väite kehtivust kontrollida. 3. Metafüüsilised väited, mis ei lange punktide 1 ja 2 alla, on sisutud. 4. Kõik moraali, esteetikat ja religiooni käsitlevad väited on mittekontrollitavad ja mõttetud. Niisiis oli loogiliste positivistide võtmeküsimuseks väidete kontrollitavus ehk verifitseerimine. Ajapikku selgus, et usaldusväärne verifitseerimine pole üldjuhul võimalik ei loodusteadustes ega sageli ka mitte matemaatikas (Gödeli resultaadid mittetäielikkusest), ning loogiline positivism kaotas oma aktuaalse (aga mitte ajaloolise) tähenduse. Loogiliste positivistide kolm põhihuvi olid loogika, keel ja taju. Russell alustas loogikaga, jätkas tajuprobleemidega ja lõpetas semantikauurijana; Carnap alustas tajust, jätkas semantikaga ja lõpetas loogikuna
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
x sobiva(te) meetodi(te) esmane valik. 4. Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs: x aegridade ettevalmistamine (andmete fikseerimine, inter- ja ekstrapoleerimine); x aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sessoonne komponent, jääkliige). 5. Prognoosi(de) arvutamine (väljatöötamine): x aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine); x jääkliikmete analüüs. 6. Prognoosi(de) verifitseerimine: x prognoositulemuste analüüs (kas reaalsed üldse); x verifitseerimismeetodi(te) valik (prognoosi kontrollitakse teiste meetodite kaudu, prognoos lastakse teha kellelgi teisel, eksperthinnangud); x prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine. 7. Prognoosi (variandi) valik või korrigeerimine. Prognooside süntees: x prognoosi(de) täpsustamine ehk korrigeerimine; x sobivaima prognoosi (variandi) väljavalimine;
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
Tekst ja sama tekst mingi olulise lülita Tekst ja deformeeritud tekst. Laps teab jutustuse ehituslikke üksusi: sõna ja lause 2. Makrostruktuur Laps järjestab ja analüüsib pildiseeriat 2.1. tekstide sisuline verifitseerimine (sisuline verifitseerimine) 2.2. jutustuse struktuuri teadvustamine Laps teab jutustuse põhistruktuuri (algus, 2.3. jutustamine lähtuvalt struktuurist keskpaik ja lõpp). Laps alustab jutustust, nimetades sündmuse koha, aja ja tegelased. Laps toob välja algatava sündmuse,
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
Süsteemi valmistamise etapp algab süsteemist huvitatute otsusega, mis põhineb informatsioonil, et valmistatava süsteemi elemendid on kasulikud ja madala riskitasemega õigustamaks ressursside kasutust. Süsteemi valmistamine sisaldab alljärgnevaid protsesse: süsteemi elementide konstrueerimine loodud elementide omavaheline integreerimine ning integreerimine olemasolevate elementidega nii süsteemi elementide kui nende integreerimistulemuste verifitseerimine ja valideerimine süsteemi rakendamise ettevalmistamine Süsteemi kasutusele võtmine ja tarvitamine (Utilization Stage) Selle etapi raames toimub valmistatud süsteemi üleandmine süsteemist huvitatutele, selle paigutamine töökeskkonda ja kasutamiseks kättesaadavaks tegemine. Süsteemi kasutusele võtmise käigus toimub süsteemi koopiate ja versioonide loomine ning huvitatute poolt süsteemi aktsepteerimine
Stored-program Computer: Also known as the von Neumann-type computer. Has memory - a place to keep both: instructions (ie program) and the needed information (ie data) needed for computation by the computer. Matemaatiline arvutiteadus Algebra eriharud Arvutatavus Keerukus Praktilisem arvutiteadus Algoritmika Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine Õppimine Keeled ja kompilaatorid Krüpto Veel praktilisem arvutiteadus Andmebaaside teooria ja tehnoloogia Failisüsteemide ... Arvutigraafika ... Võrgusüsteemide ... Laiatarberakendused Opsüsteemid, draiverid jms Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ... Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype, ..
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002)...
Herodotos, 23 narratiiv, 9 Himmelfarb, 10, 46 objektiivne idealism, 14 Hoffmeister, 12 positivism, 47 Kellner, 22 theokraatia, 9 Konrad, 24 theoloogia, 9 Lamprecht, 26 tsivilisatsioon, 16 Lasson, 12 valsifitseerimine, 14 Lenin, 12, 26 verifitseerimine, 14 Mandelbaum, 8, 36 Marx, 15, 18, 26, 28, 38 Nietzsche, 14 Nordenfelt, 34 Platon, 23 48
Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes — õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. • Reproduktiivne tasand — võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh. tähenduseta keelekonstruktsioone. Viimast kasutatakse laste lugema ja kirjutama õpetamisel: häälikupikkust muutes saame ka tähenduseta sõnu, korrektuurharjutustes tegeldakse moonutatud sõnadega. Ka sel juhul toimub verifitseerimine, kuid võrdlusmaterjali genereerib õpilane ise. • Produktiivne tasand — võime mõista, korrata ja genereerida ütlust. Kõne on kõnevõime realiseerimine, keele kui vahendi kasutamine. L. Võgotski järgi kõne on mõtte formeerimine ja formuleerimine, s.t. kujundamine ja sõnastamine keele abil. Kõne võib olla aktiivne (eeldab aktiivset loomeprotsessi) ja reaktiivne (kasutatakse mälus olevaid stereotüüpe). Kõne avaldub kolmes vormis: suulises, kirjalikus ja sisekõne vormis
Auditi tegevused • Auditi alustamine • Dokumentide ülevaatusel äbiviimine • Kohapealsete auditi tegevuste ettevalmistamine • Auditeerimine (kohapealsete audititegevuste läbiviimine) • Auditi aruande ettevalmistamine, kinnitamine ja levitamine • Auditi lõpule viimine • Auditi järeltegevuste läbiviimine Auditeerimine • Avakoosolek • Tõendusmaterjali kogumine:Küsitlemine, dokumentide läbivaatamine, vaatlus • Verifitseerimine (tõendamine) • Tõendusmaterjali hindamine jal eidude formuleerimine • Auditi leidude põhjendus • Lõpetuskoosolek Keskkonnariski hindamine ja juhtimine Riski mõiste: 1. Risk väljendab järgmiste elementide kombinatsiooni: • Tagajärgede esinemise tõenäosus kindlale objektile • Tõsidus • Tagajärgede ulatus 2. Risk väljendab: • Teatud kindla tõsiduse ja ulatusega tagajärje esinemise tõenäosust teatud kindlatel asjaoludel
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
3 Algoritmide omadusi •Algoritmid on kindlasti: .Determineeritud: sisendi peale tekitatakse väljund .Lõplik: koosneb lõplikust hulgast sammudest .Määratud: igal sammul on selge eesmärk •Algoritmid võiksid olla: .Korrektsed: annavad õige vastuse .Ajaliselt piiratud: lõpetavad tegevuse kunagi .Kiired: peatuvad kiiresti ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 4 Algoritmide uurimine •Soovituslike omaduste uurimisvaldkonnad: .Korrektsed –testimine, verifitseerimine .Ajaliselt piiratud -lahenduvus .Kiired -keerukus ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 5 Keerukusteooria mõiste •Keerukusteooria on informaatika ja matemaatika ühisosas paiknev teadusharu, mis tegeleb arvutuse “hinna” arvutamisega. .Hind koosneb tüüpiliselt kahest aspektist: aeg ja ruum .Aeg väljendatakse tavaliselt realiseeritavate sammude arvuna. Aga võib kasutada ka elementaartehete arvu. .Ruum on salvestatava info hulk ITK 2007, Kalev Pihl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
