Keel (1)

KEEL

• Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi:
  
• keel kui süsteem, eripärane kood( mismoodi seda kasutatakse.. )
  
• kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel
  
• suuline -kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt.
  

Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms
Põhiküsimused kursusel

• Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas suudavad nad seda teha kiiresti?
  
• Kuidas suudetakse luua erinevaid teateid, saavutada mõistmist? Kõne produtseerimine, samas saavutame selle, et teised meist aru
  
• Kuidas omandab laps keele? Miks nii kiiresti?
  
• Keele omandamise teooriad: nature -nurture vaidlus
  

Keele omadused

• Konstruktiivne, loov ( creative )
  

Igas keeles saab lõputul hulgal erinevalt koostatud lauseid. Kuidas käsi käib vms :D. Saab kasutada vaid selliseid sõnu, mis koosnevad foneemidest vms. Kuivõrd on erinevad keeled loovad- uurimus. Kõik asjad mida me saame öelda ühes keeles, saame seda öelda ka teistes keeltes. Loovuse potentsiaal on samasugune

• Struktureeritud (structured), reeglid-piirangud (strukturaalsed ja ettekirjutavad)
  

Reeglid ja piirangud,. Mis ehitavad üles keele, ja misssuguseid foneeme keel kasutab,. Kuidas saab neid kasutada ja kombineerida, ning kuidas mitte. Kombinatsioonide muutmine- võib viia uute tähendusteni. Reegli rikkumise kaudu tunneme ära, et keel ei ole emakeel . Lause struktuur on teistsugune kui teistes keeltes. Ettekirjutatavad reeglid- emakeele tunni reeglid. Eesti keeles ei alustata lauset sidesõnaga- samuti!! oli nii- lause pole ilus :D:D. Igapäevaelus pole probleemiks kui alustan lauset ja vms sõnaga

• Mõtestatud
  

Keeles olevatel sõnades on tähendus. Me eeldame, kui keeles kasutatakse erinevaid sõnu, siis peavad nad midagi tähendama. Tähendus võib viidata erinevate asjadele ja meenutada meile eri asju. Kiil- parmusööja- kiil- mida lüüakse asjadele vahele. Kassid söövad hiiri - hiired söövad kassi- sõnadel on sama tähendus v mõte erinev aga kättesaadav

• Osutav, viitav (referential)
  

Keeles on kasutusel suvalised sündmused mis viitavad teatud objektile . Kokkuleppe alusel on vastu võetud otsus, kus mingi sõna tähendab midagi. 4000-10000 keelt. Nt sõnad lõvi, erinevates keeltes tähendavad sama asja, kuid kirjapilt on erinev, sümbolid erinevad.. Oluline suvaline seos annab võimaluse märkida asju mida vb pole kunagi näinud, kui või mida pole maailmas olemas. Puudub reegel et sümbol peab olema sarnane

• Inimestevaheline, suhtlemiseks (interpersonal)
  

Inimestevaheline, mida kasutatakse suhtlemiseks. Keele abil on võimalik edastada vajalikku infot- mõtteid, soove, emotsioone mäletusi jms. keele vahendusel on võimalik väga efektiivselt suunata teiste käitumist. Tooge mulle fotokas- karu vms. “Täna on imeilus ilm, kas sa ei tahaks jalutama minna :D?”(väljas on karu ja sa oled toas inimesega keda sa ei salli, annad talle sõbraliku soovituse :D) . Suhtlemise seisukohalt uuritakse ka seda, kuidas oma mõtteid teistele selgeks teha. Nt kui ütleme vihahoos et ma ei taha sind enam kunagi näha on neid suhteid väga raske taastada. Vabandage , kas teil kella on?- jah on küll, mis siis?:D:D

• Dünaamiline - keeled arenevad/muutuvad
  

Keeled muutuvad ja arenevad kasutamise käigus- kombineeritakse uuri sõnaühendeid ja erinevaid väljendeid. Imago- imits- imidž midaiganes :D:D.
Kõneaparaat

• Kõnet produtseeritakse õhuvoolu liikumisel kopsudest kõrri, kus asuvad häälepaelad, ning sealt edasi nina ja suuõõnde
  
• Erinevaid häälikuid tekitatakse huulte ja keele liigutamise abil, mille
  

tulemusena muutub hääle tekitamiseks vajaliku ruumi kuju ja suurus
Nt lihatükk hambavahel- hambad selleks, et saaks rääkida, mitte liha rebimiseks. Sellised millised on helid ei olene häälepaeltest vaid on huulte ja keelte liigutamisest tulenev
Keele struktuur. Lingvistilised ühikud ja nende hierarhia

• Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles.
  

Väikseim ühik, mille poolest keelekatted võivad üksteisest erineda. Neid on erinevatel keeltes erinev arv. Väikseim keel on 12 märki ja suurim 85 foneemi. Eesti keele oma foneemid on eesti keele omatähed mitte võõrtähed. Kõneorganite muutmisel muutuvad helid, sellepärast saadetakse logopeedi juurde. Neid foneeme, mida meie keeles pole, on meil raske omandada ning see teeb sellest arusaamise raskeks. Me võime tuttavad helid ära tunda. Nt eesti keeles ei ole ühtegi sõna- mis hakkaks tl täheühendiga. Samas aTLas on ja selle oleme me suutelised ära tundma - teame, et see on mingisugune kaartide kogum. Foneemihääldus buss- puss , sõltub sellest kus asub sõna ühend- laps- lapsed

• Morfeemid (morphemes) on kindlad foneemide järgnevused, väiksemad keeleühikud, mis kannavad mingit tähendust. (sõnajuur, tunnus, muutelõpp), sellel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine. Kannavad sõnatähendust- sisu ja tüvemorfeemid- ühesilbilised sõnad. Funktsioon morf- gramm eesmärkidel. Pöörded ja käändeid märkivad ühendid nali- tähendab ühte asja aga naljatati- nali, ta (tegevus) i- minevikus. Inglise keeles on 80000 morfeemi.
  
• Sõnad koosnevad morfeemidest. Sõnad ei teki niisama, vaid neid kombineeritakse erinevaid morfeeme või laenatakse teistest keeltest. SÕNAD- on olemas ühest(maja) morfeemist ja mitmest ÖÖ :D:D
  
• Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõneüksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku. Kui me räägime, siis kuuleme, kui midagi rõhutatakse, hääl tõuseb, langeb - see ongi fraas. Ka hingamine toimub fraaside vahel. Kui seda reeglit rikutakse , siis hakitakse kõne. (nagu mina luuletust lugesin :D)
  
• Lause koosneb fraasidest
  
• Lisaks analüüsitakse diskursust- keele kasutamine kõnetegevuses
  

Sõnade tähendus, mõistete esitamise teooriad

• Mõiste (concept) on teatud üksuste klassi mentaalne representatsioon
  
• Üksuste klasse , mis kuuluvad mõistete alla nimetatakse kategooriateks  
  
• Mõisteid on vaja, sest need võimaldavad teadmisi klassifitseerida
  
• mõistete kujunemine võimaldab kognitiivset ökonoomiat
  
• Mõisted võimaldavad järelduste tegemist: nähtuste seletamist, mõistmist ennustamist ning vastavalt tegutsemist
  

Tähendus kui vaste objektile
Igale mõistele vastab mingi asi. On olemas sõna või väljend, mille tähendust me mõistame, kuid mida tegelikult ei eksisteeri. Tal on pikad näpud- klaverimängija vs varas

• Tallinn
  
• Õun
  

Probleemid:

• Ehatäht või koidutäht
  
• Narride kuningas
  
• Ta on suure südamega vs ta on suurte neerudega
  

Defineerivate tunnuste teooria

• Tunnused-algelemendid
  
• Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet
  
• Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge
  
• Kõik objektid samahead
  
• Mõisted asetsevad hierarhiliselt
  
• Meetodid- natuke rase :D
  

Minu … on rase
Defineerimisteooria probleemid

• Mõisteid raske defineerida; hästi- ja halavasti defineeritavad mõisted
  
• Tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed
  
• Kategooria piirid pole selged
  

Prototüübiteooria

• Kategooriad esitatakse prototüüpidena
  
• Iseloomulikud tunnused
  
• Kogemus
  
• Liikmete tüüpilisus
  
• Meetodid
  

Mõistete esitamise kolm taset

• Superordinaarne (superordinate) tase e üldmõiste (nt mööbel). Hästi laialivalguva ja tähendusega mõiste. (elusolend)
  
• Baastase ( basic level) (nt tool )(inimene) inimeste mõtlemises erinev tase. See meenub meile kõige kergemini. Koer, kass , lind, liblikas . Seda hakkavad ka lapsed kõige esimesena kasutama
  
• Subordinaarne (subordinate) tase ehk spetsiifilised asjad ja objektid (nt tugitool). (vanaema). Detailsed,
  

Baastaseme erilisus
1.    Nii täiskasvanud kui lapsed nimetavad spontaanselt just baastaseme mõisteid
2.    Lapsed omandavad baastaseme mõisted kõige varem
3.    Baastaseme objekte (pilte) tunnevad nii lapsed kui täiskasvanud kõige kiiremini ära
4.    baastaseme mõisteid tähistavad sõnad on lühemad kui sub- ja superordinaarse taseme mõistetel
Prototüübiteooria probleemid

• Kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi
  
• Liiselt suur rõhk tajul
  
• Esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena
  
• Tähtsad ka mõistetevahelised seosed
  
• Raha, dokumendid , kuldasjad, lapsed
  

Kas tegemist on poissmehega?

• Alfred pole abielus, elab oma pruudiga koos juba 23 aastat. Suhe on õnnelik ja stabiilne.
  
• Bernard pole abielus ja tal pole partnerit. Bernard on munk, kes elab kloostris .
  
• Charles on abielus, ent pole oma naist aastaid näinud. Ta käib aktiivselt kohtamas ja otsib uut elukaaslast.
  
• Donald on abielus, ent kuna tema kultuuris on kombeks pidada mitut naist, käib ta kohtamas ja otsib uut kaaslast .
  

Seletusteooriad

Mõistet võib kirjeldada tunnuste abil, kuid lisaks on olulised ka tunnustevahelised seosed.

Seletusteooria kohaselt seob mõisteid omavahel seletuslik struktuur

Just teooriad annavad põhjenduse sellele, millised tunnused on mõiste määratlemisel olulised ja millised mitte

Koherentsus mõistetes ei ole põhjustatud ainult objektide sarnasusest, vaid nendekohastest teoreetilistest teadmistest (teooriad, seletused)

• Konteksti mõju mõistete esitusviisile
  

(teine loeng)
Laused . Lause struktuur. Lausete tähendused
Laused on erinevad- lihtsad, keerulised( eeldavad lisategelasi- mart lööb palli), mart andis koera pallile. See on jänes- jänes on see(mängujänes). Laused mis ei ole grammatiliselt korrektselt.. Laused kus on olemas keeles tinglikult kasutatavad sõnad, mis on norm, kuid ei oma tähendust Inimesed teevad süstemaatilisi vigu, mida on võimalik ennustada. Vead ei ole sõna tähenduses olulised

• Süntaks: süsteem, mis ühendab sõnad tähenduslikesse fraasidesse ja lausetesse. Süntaks- määrab ära selle, millised elemendid ja missuguses jrk peavad elemendid lauses esinema . Sõltuvalt järjekorrast muutub mõte
  

Süntaks on see süst mille abil oleme võimelised tajuma grammatilist struktuuri, olenemata keelest. Uurib mustreid , kuidas tajutakse reegleid

• Noam Chomsky , 1950ndate lõpp keeleorgani teooria, mis tugineb ideele, et kõik inimesed omandavad oma emakeele reeglid. Meil on olemas pärilik eelsoodumus :D.
  
• Lause pindstruktuur- igas keeles erinev ja süvastruktuur- kõigis keeltes sama; neid esitatakse hierarhiliselt
  

Hierarhiline pindstruktuur on see milline lause välja näeb, ning millistest osadest ta koosneb
Süvastruktuur ehk lause tähenduse struktuur
Poiss viskas palli ( kinnitav , rõhk tegijal)
Pall visati poisi poolt (kinnitav, rõhk pallil)
Poiss ei visanud palli ( eitav )
Kas poiss viskas palli?
Kas poiss ei visanud palli?
RÕHK ON ALATI SELLEL SÕNAL, MILLEGA LAUSE ALGAB
Kõne mõistmine

• Lausete analüüsimise aparaat (sentence analyzing machinery – SAM). Kasutame süntaksi. Me lähtume iga kord kui kõnet kuuleme, lihtsamast lausevormist- tegija tegevus sihitis- poiss viskas palli. Eeldab seda, et kõik laused on samas vormis. (Ta lasi jalga- jooksis ära ja pidi seejärel arsti juurde minema:D:D)
  
• Lihtsaim lausevorm- eeldame, et meile öeldakse kõigepealt tegija
  
• Konteksti abi. Kui me suhtleme tuleb meile infot ka kehakeelest ja hääletoonist jne
  
• Suhtlemine kui koostöö
  

Grice’i koostööprintsiibid

• Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd-kui kuulaja on väsinud, pole suhtlemine eriti edukas
  
• Kvantiteedi maksiim vahel tuleb infot anda piisavalt. (kui palju on piisav sõltub konkreetsest situatsioonist.
  
• Kvaliteedi maksiim- kõnelemisel peab olema tõene. Selleks et suhtlemine oleks edukas, me eeldame, et teine inimene räägib tõtt
  
• Relevantsus , asjakohasus- rääkida tuleb olulistest asjadest. Tuleb arvestada kõnekonteksti ja rääkida asjadest, mis on antud olukorras oluline.
  
• Arusaadavus, mõistetavus - kasutada tuleb sõnu, millest kuulajad aru saavad. Kui me kuulame vestlust, milles kasutatakse ohtralt slängi, meie ei saa aru, aga nemad saavad sellest aru. Oma ala spetsialistide loeng on nt raske, sest nemad on oma teemas sees ja nende jaoks elementaarne, seega ei seleta lahti.
  

Lapse kõne areng. Foneemitaju
Kas lapse kõnelema õpe on oskuslik või bioloogiline? Me õpime kõnelema, sest me kuuleme mida meie ümber räägitakse, kuid ainult sellest ei piisa. Kõne omandatakse sarrustamise kaudu- vanemad kinnitavad oma lapse teatud häälitsusi reageeritakse nt naeratusele vms. Kasutusel ei saa olla ainult imiteerimisel, sest lapsed kasutavad selliseid sõnu, mida nad varem kuulnud pole. Lapsed teevad vigu, mida ei pea parandama ja millest lapsed õpivad. Nt võivad lapsed öelda ka ema karvase kasuka või isa karvamütsi kohta kiss või kiisu . Jagatud tähelepanu- laps vaatab kõigepealt täiskasvanud inimese pilku ja seejärel alles eset, millest räägitakse. Nt kui ema ütleb lapsele: „Näe, see on jänes“, siis vaatab laps kõigepealt ema, ema pilku ja emotsioone, seejärel vaatab jänest.

• Mitusada foneemi vs mõnikümmend konkreetses keeles
  
• Eimas et al., 1970ndad imikute foneemitaju katsed
  
• Habituatsioonimeetod- harjutamismeetod. Lastel paigutati kahele poole kõlarid, mis olid seadistatud nii, et oli võimalik tekitada eri helisid . Jälgiti, mida lapsed teevad. Lapsed pööravad pea, kus tuleb heli, harjuvad ja enam ei vaata
  
• Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine)
  

Imikute häälitsemine

• Karjumine
  

• Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid
  

• Lalisemine (3-4-kuul) - kõne
  

• Esimesed sõnad (10 kuu-aasta)
  

Ühe-sõna periood

• Mõistavad sõnu 5-8-kuuselt
  
• Esimesed sõnad (10 kuu-aasta)
  
• Nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioon
  
• Üleüldistused ja alaüldistused
  
• Sõna või holofraas?
  
  • Mõistavad lauseid (katsed)
    

Hoidekeel (Motherese)

• Lapsele kohandatud kõne
  
• Laused selged, lühemad, eraldatud pausidega, intonatsioonikam, küsimused
  
• Aitavad avastada kuidas sõnu lauseteks konstrueerida
  
• Lapsed eelistavad tavalisele kõnele
  
• Titakeel/pudikeel?
  

Võimendatud, ei pea olema alati ninnunännu.
(kolmas loeng)
Sõna tähenduse areng: semantiliste tunnuste teooria

• Eve Clark : semantiliste tunnuste teooria - > sõna tähendus tuletatakse referendi (eseme) tajutud ühistest omadustest
  
• Teooria toetuseks : mõistete määratlemine, üleüldistused taju alusel
  

Funktsionaalse sarnasuse teooria

• Katherine Nelson : funktsionaalse sarnasuse teooria --> lapsed tuletavad sõnade tähenduse vastavalt referendi funktsioonile
  
• Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, esimesed sõnad asjadest, tegevustest, mille funktsioon lapsele tähtis
  

Prototüübiteooria

• Anglin, Keil: prototüübiteooria --> esimeste sõnade tähendused tuginevad prototüüpidele
  
• Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine
  

Pertseptuaalsed ja kontseptuaalsed piirangud sõna tähenduse õppimisel

• Maailma objektide kategoriseerimine ja baastase.
  
• Sõna tähistab baastaseme objekti
  
• Sõna tähistab tervikobjekti
  
• Igale objektile vastab oma sõna
  
• Lause struktuuri abi
  

Telegraaf -stiilis keel

• 2-sõnalised laused umbes 2a vanuses
  
• Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad
  
• Vähe morfoloogilisi tunnuseid
  
• Õige grammatiline struktuur
  
• Miks laused lühikesed: funktsioonisõnu raske õppida; kohandatud kõne; töömälu piirangud
  

Kõne areng eelkoolieas

• 2,5a laused pikemaks
  
• 3ndal eluaastal morfoloogilised tunnused
  
• Tüüpvead: reeglite üleüldistamine
  
• Tüüpvead: üleüldistamine: uute sõnade moodustamine
  
• Kasutavad vaatamata sellele, et vanemad neid tihti parandavad
  

Kõne areng koolis

• Konteksti abi vähenemine - keele dekontekstualiseerimine. Me ei räägi enam asjadest mis on olemas vaid räägitakse, mis on kuskil. Asjad mida ei saa, ei hetkel katsuda.
  
• Sümbolite kasutamine kirjutamine, teadlikult hakatakse selgeks tegema, et märkidel on tähendus.
  
• Abstraktne sõnakasutus- hüpoteetilised asjad, mida ei ole võimalik näha või katsuda.
  
• “Koolikeele” õppimine, kus treenima hakatakse korrektselt rääkimist. Tähendab, et rääkida tuleb täislausetega. Ning juurde tulevad ka sõnad, mis erinevad igapäevakasutusest. Nt füüs. mõiste jõud.
  

Kõne areng raskendatud tingimustes

• Hundilapsed (Aveyroni metsik poiss; Kamala ja Amala)- kas kõne areng on kaasasündinud või on vajalik ka õppimine. Esimesed teadaolevad juhtumid , leiti lõuna pr 8-9 aa poiss, kes ei kõnelenud. Tuli välja et laps õppis üksikuid fraase ja sõnu kuid voolavat kõnet tal ei tekkinudki. 1920- india kamala ja amala- 18 a ja 1,5 a. nad kasvasid huntide pesas. Emahunt oli nad lapsendanud. Vanem tüdruk jooksis neljakäpukil sõi toorest liha ja urises. Neil ei olnud kõnet, keeldusid voodis magamast. Amala suri. Kamala suutis ära õppida sõnu, kuid ka tema polnud võimeline päris voolavalt kõnelema. Üheks takistuseks on see, et pole teada kuidas lapsed metsa satuvad. Vb neil oli mingi defekt, kes viidi metsa elama.
  
• Isolatsioonis kasvanud lapsed ( Isabelle , Genie)- nad on kasvanud inimeste keskel, kuid täiesti eraldatud. 50ndad aastad. Isabelle oli 6 a kui ta leiti, ennem seda oli teda hoitud koguaeg peidus. Laps pidi iseseisvalt hakkama saada, teda ei koheldud halvasti. Tema ema oli kurt. Lapsel oli olemas toit , kuid puudus suhtlemine. Ta saavutas umbes 2 aastase lapse taseme. 8 aastaselt läks kooli ja polnud täheldada mittemingisuguseid keelelisi mahajäämisi. Keele arengut on võimalik tagantjärgi taastada. Genie- kelder , toolikülge seotud, keegi ei suhelnud temaga, tema peale tehti minimaalseid kulutusi- vesi ja leib. Peres oli vanaisa, kes arvas , et laps oli viga. Ta õppis ära sõnad ja sõnavara oli suur. Ta suutis kombineerida lauseid sõnadeks, kuid ta ei õppinud ära reegleid nt teine maja on koer. Vaata youtubest.
  
• Kurtide viipekeele areng- kuni lalisemise perioodini on kurtidel sama areng. Edaspidi kaovad häälitsused ära. Kõigepealt õpivad lapsevanemad ära viipekeele ja seejärel hakkavad lapsega suhtlema . Viipekeele õppimine on sarnane keele arenguga. Laps õpivad viipekeele paremini kui tema vanemad.
  
• Pimedate keele areng- kuulevad, kuid puudub info sellest, millest räägitakse. Perioodid toimuvad samamoodi, kuid sõnavara on puudulik ja sõnad ei oma talle mingisugust tähendust nt sinine taevas. Nad pole oma kõnes vabad. Sõnatähendused võivad olla erinevad. Nt vaata nüüd üles, meie pöörame pea aga pimedad tõstavad üles oma käed. Lausungid kujunevad samamoodi, kui sõnavara on 100 sõna hakatakse kasutama telegraafkeelt.
  
• Kõne areng mudeli puudumisel- keelekeskkond pole kättesaadav. Nt kurtide laste koolkond, kus ei hakata viipekeelt arendama vaid kasvatatakse last nii, et nad oskaks lugeda huultelt.
  

Kriitiliste perioodide hüpotees

• Bioloogiliselt determineeritud ajavahemik , mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks. Pakuti välja , et igal elusolendil on olemas periood, kus ta on võimalik õppima.
  
• loomadel vermimine- suhtluses vanematega, aluseks on bioloogilised instinktid . Kalduvus järgneda esimesele objektile, keda nad näevad. Nt kui munast koorunud hanepojad nägid kummikuid, järgnesid nad neile alati. Lindude laulu omandamine, on neil vaja kuulda oma liigikaaslaste laulu. Kuldnokk tegi mootorsaehäält.
  
• seotus (attachment)- kõige tundlikum periood on kohe peale sündi, laps pannakse ema kõhu peale, et tekiks seotuse tunne,..
  
• kõne omandamine??? Eric lennberg keele omandamise kriitiline periood. Kui laps kasvab mingis vahemikus väljaspool keelekeskkonda, pole lapsel enam võimalik keelt õppida või ei omanda seda perfektselt.
  

Võõrkeele õppimine on alguses edukam täiskasvanutel, kuid mingi aja pärast lapsed mööduvad.
Keele omandamise tase sõltub sellest, kui vanalt ta seda õppima hakkab.
Kõne kuulamine ja teksti lugemine
Erinevused:
1)  Kirjalikku teksti lugedes haarame sõna tervikuna , suuliselt on sõna ajas välja venitatud.
2)  Suuline kõne on segasem (ambiguous) – kõnevoolus on raske sõnu eristada, nt võõrkeelse teksti puhul.
Katsed jutust välja võetud sõnade mõistmisega – 50% äratundmine (Liberman, 1963)
3)Mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel – juba öeldud sõna ei saa enam uuesti kuulda
4)Suulise kõne korral on palju mõistmist abistavaid märke – prosoodilisi märke, mida kirjalikus tekstis asendavad kirjavahemärgid.

• Laste-täiskasvanute võrdlused
  
• Ajukahjustuste uuringud
  

Kirjutamine

Planeerimine . See sisaldab ideede genereerimist ja kirjutatava plaani (üldkava) loomist, samal ajal kirjutamise üldist eesmärki pidades silmas

• Kirjutatava kava sõltub oluliselt kirjutaja teema-kohastest teadmistest
  

2. Lausete loomine. Plaani kohaselt pannakse kirja laused
3. Läbivaatamine ( revision ). Siin hinnatakse kirjutatut. See võib toimuda nii konkreetsel tasemel või üldisel tasemel
Kõnelemine ja kirjutamine

• Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid. Sisu planeerimine on sarnane. Planeerimine ja mälu.
  

• Nii suulise ja kirjaliku kõne loomisel on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine.
  

• Gould ’i (1980) katsed - dikteeritud ja kirjutatud kirjad
  

Erinevused kõnelemisel ja kirjutamisel :

• Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam kui kirjalik. Seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib
  

• Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida
  

• Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega kui kirjaliku kõne planeerimiseks
  
• Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes asendavad seda kirjavahemärgid, lisaks kasutatakse fraase, mis viitavad järgnevale (nt. aga, seevastu, sarnaselt)
  

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine. Hilisematel etappidel erinevused suurenevad
Mõtlemise ja kõne vahelised seosed

• Erinevad keeled ---- erinevad sõnad, erinev grammatika, erinevad viisid kombineerida sõnu lauseteks.
  

• Mitu sõna on Eskimodel lume kohta?
  

200-300 sõna :D

• Kas see tähendab, et ka mõtlemine erinev?
  

• Eesti keeles: ta, tuleviku puudumine?
  

Ei ole sugusid, nt he ja she, on ja ona. Meil ei ole sõna, mis viitaks tulevikku nt will
Sapir - Worfi hüpoteesid

• Lingvistiline determineeritus: keele struktuur mõjutab või isegi määrab tunnetamise (taju, mõtlemise, mälu)
  

• Nõrk vorm: mõjutab
  

Näiteid

• Objekte, mida sõnadega raske nimetada, raske meelde jätta
  
• Värvi prototüüpi parem meelde jätta
  
• Mõistete klassifitseerimine lastel
  
• Mitut keelt kõnelevad inimesed (hiinlased ja inglased )
  

Õppimise kognitiivsed käsitlused. Mõtlemine ja kõne koolis

• Õppimine on muutus teadmistes ja nende esitamises
  
• Õppimine on teadmiste-vaheliste seoste loomine ja ümberloomine
  

Teadmised…

• …on informatsioon maailmast, mis on vaimselt esitatud ja mingil kujul struktureeritud või organiseeritud
  
• Teadmisi konstrueeritakse, mitte lihtsalt ei liideta: lisatakse, organiseeritakse/struktureeritakse ja organiseeritakse ümber . me omandame mingeid teadmisi ja võime neid muuta.
  
• Organisatsioon (seosed) võimaldab: uusi teadmisi meelde jätta; teadmisi efektiivselt kasutada
  
• Kooli tulles (aga ka palju varem) on õppijatel mingid algteadmised juba olemas ja teatud viisil organiseeritud
  

• Mida tahetakse õpetada:
  
  • nn teaduslikud mõisted
    

• Mida saavutatakse :
  
  • sünteetilised mõisted
    
  • verbalismid, inertne õppimine
    
  • teaduslikud mõisted
    

Mentaalsete mudelite kujunemine

• Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus – mida tajub .
  
• Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad.
  
• Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid.
  
• Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid .
  

Ettekujutus Maast
Kogemuse põhjal teame, et :

• maapind läheb aina edasi ning tundub olevat üsna sirge
  
• Kumerate pindade peale on asju väga raske asetada
  
• Kui objekte miski ei toeta, kukuvad nad maha
  

---------------------------------------------------------------
Täiskasvanud väidavad, et Maa on ümmargune ja inimesi elab kõikjal
Õppimise efektiivistamine

• Kordamine - ajaliselt jaotatult ja mitmetes seostes
  
• Seostamine : tavakogemus, tavateadmine, aeg, koht, lektor, erinevad kasutusalad (ülesanded)
  
• Materjali organiseerimine
  
• Aeg aruteludeks, oma teadmiste analüüsimine ja teistega arutamine
  
• Seletused valedele ja õigetele lahenduskäikudele
  
• Teadmised pikemate teemadena