Otsingule "ajutegevuse" leiti 90 faili

7
rtf

Viljastumine, organismi looteline-ja lootejÀrgne areng

Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejĂ€rgne areng Kas esitatud laused on tĂ”esed vĂ”i vÀÀrad? Vale vĂ€ite korral lisage Ă”ige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on jĂ€rglane oma ehituse ĂŒldplaanilt vanemate sarnane. TĂ”ene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik TĂ”ene 3. MenstruaaltsĂŒkkel on enamasti 32-pĂ€evane. VÀÀr MenstruaaltsĂŒkkel on enamasti 28-pĂ€evane 4....

Bioloogia - Keskkool
282 allalaadimist
11
doc

Kinesioloogia konspekt II

kinesis "liikumine" + logos "Ôpetus") on teadus inimese motoorikast · Kinesioloogias on kesksel kohal liikumisaparaadi, motoorika juhtimise, motoorse arengu ning motoorsete oskuste Ôpetamise probleemid KINESIOLOOGIA HARUD · Uurimisobjekti ja tugiteaduste alusel eristatakse jÀrgmisi kinesioloogia harusid: - anatoomiline kinesioloogia ­ uurib motoorse...

Kinesioloogia - Tartu Ülikool
32 allalaadimist
14
pdf

Toitained, toit ja tervis

guks, normaalseks D-vitamiini vajame arenguks, K-vitamiini on vaja arenguks, organsmis tervikuna B1- vitamiini vajame vere hĂŒĂŒbimiseks, D-vitamiini vajame eriti aga luudes nĂ€rvirakkude B2-vitamiini vajame organsmis tervikuna kaltiumi-ja ainevahetuseks, toitainete eriti aga luudes fosforiĂŒhendite ajutegevuse ja mĂ€lu lagundamiseks, kaltiumi-ja ainevahetuseks, hĂ€ireteta rakuhingamisel fosforiĂŒhendite B1- vitamiini vajame toimimiseks, energia saamiseks, ainevahetuseks, nĂ€rvirakkude B2-vitamiini vajame organismi E-vitamiini vajame ainevahetuseks, toitainete kaitsesĂŒsteemide kaitsesĂŒsteemide ajutegevu...

Toit ja toitumine - PÔhikool
4 allalaadimist
2
docx

Emotsioonid

Baasemotsioonid: rÔÔm, mure, viha, hirm, ĂŒllatus ja vastikus 2. Baasemotsioonide vajalikkus nĂ€idetena: Hirm- KaasasĂŒndinud emotsioon, mis aitab Ă€ra hoida potensiaalset ohtu tervisele ning paneb keha vastavalt kĂ€ituma. Vastasel korral oleksid hulljulged teod igapĂ€evased ning suremuse protsent kordades kĂ”rgem. Vastikus- Kaasa...

PsĂŒhholoogia - Keskkool
119 allalaadimist
10
doc

II A rĂŒhma metallid

II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rĂŒhma metallide ĂŒldiseloomustus II A rĂŒhma metallideks on berĂŒllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sĂ”na leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. SĂ”na muld...

Keemia - Keskkool
102 allalaadimist
55
doc

MÔtlemine

1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 MĂ”tlemise...

PsĂŒholoogia - Tallinna Ülikool
248 allalaadimist
4
doc

Palavik

PALAVIK Palavik on organismi KAITSEREAKTSIOON mingile Ă€rritajale: - viirused, bakterid, nakkused - psĂŒĂŒhiline erutus ( 37,2- 37,4 C ) - hormonaalse sĂŒsteemi hĂ€ired ( nĂ€it.kilpnÀÀrme probl. ) - immuunsĂŒsteemi hĂ€ired, (lastel ka pĂ€rast vaktsineerimist ) - valkude lagunemise tagajĂ€rjel ( ĂŒlitugev pingutus, esimene tugev pĂ€evitus jm.) Jaotatakse: Madal palavik- 37- 37,5 C MÔÔduka...

Esmaabi - Tallinna TehnikaĂŒlikool
42 allalaadimist
3
doc

Lipiidid, vahad, peptiidid, aminohapped

Lipiidid Lipiidid on ĂŒhendid, mis koosnevad estersidemega seotud rasvhappejÀÀkidest ja alkoholist. Jaotus: 1. Lihtlipiidid: Ă”lid, rasvad, vahad 2. Liitlipiidid: fosfolipiidid, gangliosiidid 3. TsĂŒklilised lipiidid: kolesteriidid, fĂŒtosteriidid Lipiidide fĂŒĂŒsikalis-keemilised omadused: 1. hĂŒdrofoobsed 2. veest vĂ€iksem eritihedus 3. olekud kas...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
43 allalaadimist
7
doc

Organismide paljunemine ja areng

Suguline ­ uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ĂŒhe liigi piires. JĂ€rglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ĂŒhinemine · esineb iseviljastumist ­ sugurakud pĂ€rinevad...

Bioloogia - Keskkool
312 allalaadimist
13
doc

Narkootikumid

Keila GĂŒmnaasium 7c klass Juhan Juurikas Uimastite kahjulikud mĂ”jud Referaat Juhendaja H. Israel Keila 2009 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas uimastid inimest mĂ”juta...

TerviseÔpetus - PÔhikool
45 allalaadimist
4
rtf

Alzheimer

k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tĂ”bi (AT) on aeglaselt sĂŒvenev, nĂ”drameelsust pĂ”hjustav nĂ€rvisĂŒsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sĂŒmptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri...

Inimese Ôpetus - Keskkool
26 allalaadimist
14
docx

Uimastid

Uimastid Referaat Nimi: Sinu nimi Kool: Sinu kool Klass: Sinu klass Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2009 EessĂ”na. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sĂŒndmusest paratamatuks igapĂ€evanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoĂ€ri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerid...

PsĂŒhholoogia - Keskkool
51 allalaadimist
23
odt

Vitamiinid

Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidi...

Bioloogia - Kutsekool
80 allalaadimist
24
doc

Mobiiltelefonide uurimistöö

Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tÀhtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad vÔimalused mobiiliga ma...

Uurimistöö - Keskkool
321 allalaadimist
5
doc

Plii

Omadused : Sinakas-valkjas pehme (kÔvadus 1,5) raske (tihedus 11340 kg/m3) metall. Sulamistemperatuur 327.46 °C. Plii on radioaktiivsete elementide lagunemisridade stabiilne lÔpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) vÔrreldes hÀsti elektrit juhtivate metallide kulla,...

Keemia - PÔhikool
33 allalaadimist
13
ppt

Energia tarbimine

Energia tarbimine Luunja Keskkool Elin MĂ€nd Energia 330 eKr tĂ€histas Aristoteles inimese tegevusvĂ”imet, liikumapanekuvĂ”imet sĂ”naga "energia". NĂŒĂŒdisaja fĂŒĂŒsikas mĂ”tldakse selle all suurust, mis vĂ€ljendab mingi objekti vĂ”imet teha tööd. MÔÔtĂŒhik on dzaulb (J) Mehaaniline energia Homo habilis kasutas primitiivseid töövahendeid mehaanilise energia rakendamisel, selleks et...

Bioloogia - Keskkool
10 allalaadimist
8
doc

PsĂŒhhopatoloogia

On mitu laialt levinud mÀÀratlust: · psĂŒhholoogia on teadus, mis uurib psĂŒĂŒhikat · psĂŒhholoogia on teadus, mis uurib kĂ€itumist ja psĂŒĂŒhilisi protsesse · psĂŒhholoogia on teadus, mis kĂ€sitleb vaimseid protsesse ja kĂ€itumist ning nendevahelisi seoseid PsĂŒhholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka:...

PsĂŒhholoogia - Keskkool
47 allalaadimist
16
ppt

Foneetika

Artikulatoorne foneetika Keeleteaduse alused: foneetika Mart Rannut rannut@tlu.ee KĂ”nemoodustuse dĂŒnaamiline kontseptsioon · KĂ”nemoodustuse dĂŒnaamiline kontseptsioon (vs. staatiline, kindlatel positsioonidel pĂ”hinev, vt traditsiooniline foneetika: eesmĂ€rgipĂ€rased staatilised positsioonid) pĂ”hineb protsessidel, mis vĂ€ljendavad ajas muutuvaid parameet...

Keeleteadus alused - Tallinna Ülikool
35 allalaadimist
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ĂŒhiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ĂŒhiskond on mĂ”tleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lĂ€htub pĂ”himĂ”ttest, et kĂ”ik nĂ€htused, m...

Õiguse sotsioloogia - Tartu Ülikool
230 allalaadimist
2
docx

Inimese evolutsioon

Rauno Veberson Kuidas said meist inimesed? PĂ€rast Suurt Pauku on toimunud paljugi ja see on suur ime, et me saame praegu istuda vaikuses ja mĂ”tiskleda kust me tulnud oleme ning miks me oleme just sellised nagu me oleme. Miks me pĂ”lvneme just ahvidest? Kuidas said meist inimesed? Nendele kĂŒsimustele on palju erinevaid vastuseid ning igaĂŒks on omamoodi Ă”ige....

Bioloogia - Keskkool
28 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !