Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil Sales rep müügiesindaja. Accountant - raamatupidaja. Finance rahandus. Department puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on osakond. Company ettevõte. Receptionist administraator. Occupation elukutse. olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb Insurance kindlustus. Division jaotus. Conference konverents, nõupidamine. geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles Manufacturing tööstus, tootmis. Deputy asetäitja. Arrangements ettevalmistused, on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim korraldused. Section osakond. Industry tööstus. Assistant Manager abijuhataja.. I am rütmiüksus
Silp on sõna foneetilis-fonoloogiline üksus, mille aluseks on konsonantide ja vokaalide vaheldumine Foneetiliselt on silp ühest või mitmest häälikust koosnev kõnelõik, millele vastab üks õhurõhuimpulss · Eesti keele silpide määramise põhireegel (ortograafiliselt) on, et silbi piir asub iga CVjärjendi ees va-ba-du-se-ga Eesti ortograafia eripärast tingitult on sõnasisesed p, t, k vokaalide vahel kaksikkonsonandid (geminaadid), mis jagunevad kahte silpi silbipiir läheb ortograafias ühe tähega kirjutatud kaksikkonsonandi seest, seal on tegelikult kaks klusiili: õ(p)-pe(t)-ta(t)-ti, kõi(k)-ki Silbi ehitus · Eesti keeles on igas silbis kas lühike või pikk vokaal või diftong, mis moodustab silbi tuuma · Silbi teised koostisosad on silbi algus ja lõpp, milleks on konsonandid või konsonantühendid · Eesti keeles algab sõnasisene silp tavaliselt ühe konsonandiga sa-ge-li · Eesti keeles silbi algus ja lõpp võivad kapuududa
(i-, e-, u-lõpulised); need saavad esineda ka 1-silbilistes sõnades 8 tekib laadivahelduse tulemusel, ainult Q3-s: öe, öa, õa, oa, eo, äo, õo, ao 10 diftongi esineb vaid võõrsõnades (ie, üe, ue, ia, üa, ua, io, üo, uo, eu). Suurem osa neist kasutusel ka murdekõnes. Diftongide hääldus võõrsõnades ei ole stabiliseerunud, nt i-esiosaga võõrdiftongid, kui pearõhk on järgsilbil, nt pieteet, bioloogia, ka kiosk Dierees (~ hiaatus) sõnas on kahe kõrvutise vokaali vahel silbipiir Komponentide asukoha järgi vokaalikaardil Kõrgenevad diftongid - teine komponent on kõrgem kui esimene (ai, au, äi, oi, ae jne) Madalduvad e avarduvad diftongid - teine komponent on madalam kui esimene (ea, oa) Omasõnades jagunevad diftongid algupärased i-, u-, *ü- (> i-) -lõpulised hilisdiftongid i-, e-, o-, a-lõpulised Väljaspool pearõhulist silpi esineb ainult 3 diftongi: ai, ei, ui Nt aastaid, tooteid, raamatuid, (m.os) kauneimaile (m.)
· helilised konsonandid: v, m, n, r, l · klusiilid: k, p, t, g, b, d õhuvoolu läbipääs täielikult suletud · frikatiivid: f, h, v, s ahtuses tekib kahin, sisin 38. Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, kvantiteet, kõnemeloodia. 39. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Näited. Silp on häälikutest koosnev tähtede rida. Silp on hääldusliku pingutuse periood. Silp on häälikute intensiivsuse vaheldumine: silbipiir langeb vähima intensiivsuse kohale. Silp = silbi algus + silbi tuum + silbi lõpp 40. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Kõnetakt on silpide järjend, kus I silp on alati rõhuline, II (või teised) rõhutud. Eesti keele kõnetakt koosneb 1-3 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud prosoodianähtused. 41. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Rõhk on prosoodianähtus. Rõhu ülesanne on rütmi kujundada,
Silbiosad: serv ehk lävi, tuum, sõlm ehk seina serv ehk lõpp. Tähtsaim on tumm ja see on kõigil silpidel, silp võib ka ainult tuumast koosneda. Sest lävi ja sõlm võivad ka puududa. Kui silbi tuumaks võib olla ainult vokaal, siis servad võivad ka olla konsonandid. Silpide liigitamine on oluline, et määrata väldet. Silpide liigid: lühikesed ja pikad silbid. Lühikestele silpidel puudub sõlm ja pikkadel on sõlm olemas. Silbipiir (silbitamine): Silbipiiri tajumine on oluline, sest sellel põhineb sõnade poolitamine. Silbipiiri õige tundmine on ka oluline selleks, et õigesti määrata liike. Sõnade silbitamise tuleb meeles pidada järgmisi asju: 1. Pika kaksiktäishääliku järel kirjutame ühekordse tähe, kuid silbipiir läheb tegelikult sulghääliku vahelt, sest häälduses tekib topelt kaashäälik ehk geminaad. Näide: lui|ke [luik-ke], paa|ti [paat-ti]. 2
Kerge silp on 1-mooraline. 4. Moorateooria (moora ja hääliku pikkus, silbi kaal) Moora pikkus: · 2 moorat = pikk + raske silp · 1 moora = lühike + kerge silp Hääliku pikkus: Kooda kadudes jääb moora vabaks ja see ühineb eelneva vokaali, vokaal pikeneb. Pikk konsonant (geminaat) on ühemorraline, lühike ilma moorata. Mida sonoorsem häälik, seda rohkem ta soovib olla koodaga seotud. o p a näide p on kahe silbi vahel jagatud häälik, silbipiir on op.pa, o ja a on kõige sonoorsemad. Kuna silbi algus (o) ei tohi olla seotud omaette mooraga, ühendatakse p eelneva silbiga. Samas, silbil peab olema algus, mistõttu p ühendatakse ka järgneva silbi algusega. Tekkibki kahe silbi vahel jagunev konsonant e geminaat. Silbi kaal: Algus + tuum (CV) > algus + tuum + kooda (CVC) või tuum (V) > tuum + kooda (VC) CV on kõige lihtsam, eksisteerib kõigis keeltes. Kui lisada CV-le kooda, saab CVC. Kui CV-algus ära jätta, saab lihtsalt V.
õppimiseks. Kõnetaktideks jaotumine tuleb selgeks teha!!! Süntagmade (,,portjonite") tasand: üks või rohkem sõnu, mille vahel kõnes pausi ei ole. On kõnetati või silbipiiri paus aga mitte sõnadevaheline. ,,pärast lõunat tuli meile külaline." Kuidas hääldad? Saab mitut moodi. (Foneetiline (prosoodiline), sõna, süntagma. Süntagma on kõnesegmennt. Ta võib aga ei pea kokku langema.... millega?? Segmentideks jaotumine sõltub kontekstist: nt kõnes silbipiir (üpldse silp) on omaette nähtus. Lausungitasand: võib koosneda liht- ja liitlausungitest. Ütlus:koosneb lausungif, lausungirühm Sõna suuline ja kirjalik Sõna (tähendus ja koostis): a) kujutlus/mõiste jnejnejej Vt järgi slaidilt Häälikud ja prosoodika on äratundmiseks (rõhk, toon, häälikute omavaheline kestus või siis kirjapilt. 4 märgitasandit Kas hääliku ja tähe vahel on otsene seos
annaabi.ee 
