LELOL Praktiline töö eP1 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Vastata antud küsimustele. EP1.H1 Küsimused: 1. Milles seisneb loogilise tehte NING sisu? 2. Mis juhtub, kui seadme juhtimisel jääb üks või kaks lülitit mõjutamata? 3. Kirjeldada lülitusnupu põhimõttelist ehitust. 4. Millisel põhimõttel toimub elektriliselt juhitava jaoti siibri nihutamine? 5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6. Tuua praktikast näiteid NING tehte kasutamise kohta. Vastused: 1
Neljakohalise arvu üldkuju: a · 103 + b · + c · + d ehk 1000a+100b+10c+d . Viiekohalise arvu üldkuju: a · 104 + b · + c · + d · + e ehk 10 000a+1000b+100c+10d+e jne. Sulud Matemaatikas on kolme tüüpi sulge : Ümarsulud ( ) , kantsulud [ ] ja looksulud { } . Kõige enne õpitakse ümarsulgi , neid on vaja selleks, oleks lihtsam liita, lahutada, korrutada või jagada . Kui sul on tehe 25(88:11)= , siis esimesena sa teed ümarsulgudes oleva tehte ning selle tulemuse korrutad alles siis 25-ga. Kui on võrrand 100-55[19:5(50+40)] = , siis kõigepealt teeme ära ümarsulgudes oleva tehte , siis kantsulgudes oleva tehte ning alles siis arvutan selle, mis on sulgudest väljas . Kui võrrandis on kõik kolm sulutüüpi , ka looksulud , arvutatakse kõigepealt ümarsulgudes olevad tehted , siis kantsulgudes olevad tehted, siis looksulgudes olevad tehted ning siis need mis on sulgudest väljaspool
u t " kõigi maade proletaarlased, ühinege " t u " olla või mitte olla " ( & ) i JA-tehte märgina kasutatakse ka sümbolit 'ampersand ' : & s t Lihtsaimaid võimalikke lausearvutuslauseid nimetatakse lihtlauseteks. Ekvivalentsitehte märgina kasutatakse ka sümbolit ~ ( ~ ) I n Lihtlauseid ei saa enam jagada veelgi lihtsamateks lauseteks.
e Eelnevat asendusseost: i t x1 x2 = x¯1 x2 x1 x ¯2 Liites tehtega korduvalt sedasama loogikamuutujat x , ut saame eelnevast tulenevalt: v võib kasutada tehte asendamiseks loogikaavaldiste teisendamisel. x x x = x A r Digitaaltehnikas tähistatakse XOR-tehte inversiooni ka lühendiga XNOR. x x x x = 0
Kompleksarvud · Kui vaatleme ruutvõrrandit x2+1=0 siis selline ruutvõrrand ei ole lahendatav. Kui aga eeldame, et arvu i olemasolu, mille korral i2 =-1 x2=1 x=+- 1. · olgu hulk C kõigi selliste (2*2) ruutmaatriksite hulk, kus iga maatriksi korral tema peadiagonaali elemendid on võrdsed ja kõrvaldiagonaali elemendid on teineteise vastandarvud. · Def1: Kui hulgas on määratud mingisugune tehe ja kui selle hulga mistahes kahe elemendiga sooritatud tehte tulemus osutub uuesti selle sama hulga elemendiks, siis öeldakse, et hulk on vaadeldava tehte suhtes kinnine. · Tuginedes maatriksarvutustele võime väita, et hulgas C kehtivad järgmised omadused: · Hulk C osutub algebralise süsteemi mõttes kommutatiivseks korpuseks. · hulk C osutub ka vektor ruumiks (baasi temas moodustavad 1 ja i). · seega i on kaldsümmeetriline maatriks
tüvenumbrid on 8;5 ning 1;4;0 30.Ligikaudse kümnendmurru tüvenumbrid - 0,05304 tüvenumbrid on 5-3-0-4 kõik numbrid, välja arvatud avanullid 0,320 tüvenumbrid on 3-2-0 31.Ligikaudsete arvude korrutis ja jagatis - tuleb 2,4 3,96 = 9,504 9,5 vähim tüvenumbrite arv säilitada nii mitu tüvenumbrit, kui mitu on neid oli kaks (2,4) vähima tüvenumbrite arvuga tehte liikmes 431 : 1200 = 0,35916 0,36 vähim tüvenumbrite arv oli kaks (1200) 32.Ligikaudsete arvude summa ja vahe - tuleb 472+6800=7272 7300 sest liidetavate ühine ümardada kõigi tehte liikmete ühise madalaima madalaim järk on sajaliste järk järguni 0,800-0,5647=0,2353 0,235 sest vähendatava ja vähendaja ühine madalaim järk on tuhandike
Irratsionaalarv on mitteperioodilised lõpmatud kümnendumurrud. Irratsionaalarvude hulga tähis
on .
Reaalarv lõpmatu kümnendmurd, mis ei lõpe 9-ga perioodis. Ratsionaalarvude hulga tähis on
Ratsionaalarvude hulgas kehtivad järgmised tehete põhiomadused:
Kommutatiivsus: a + b = b + a ab=ba
Assotsiatiivsus: (a + b) + c = a + (b + c) a(bc)=(ab)c
Korrutamise distributiivsus: a(b + c)= ab + ac
Arvuhulka nimetatakse kinniseks mingi tehte suhtes, kui selle hulga iga kahe arvu korral kuulub
samasse hulka ka vaadeldava tehte tulemus.
Arvuhulka nimetatakse tihedaks, kui iga tema kahe erineva arvu vahel leidub veel sama hulga arve.
Arvuhulgas leiab aset vahetu järgnevus kui igale arvule a järgneb arv a+1 selliselt, et nende arvude
vahele ei jää ühtegi selle hulga teist arvu.
Arvuhulka nimetatakse järjestikuseks, kui iga tema kahe arvu a ja b korral kehtib üks kolmest
võimalusest a
Kuidas nimetatakse hulka, milles sisalduvad kõik vaadeldavad hulgad? Universaalhulk Hulkade ühisosa on hulkade korrutamine ja selle tehte tulemuseks olev hulk on väiksem kui operanidideks olnud hulgad. Hulgaelementide loetelut esitatakse {loogsulgude vahel} Tühi hulk ja universaalhulk on iga hulga osahulkadeks Väär Hulka ennast tähistatakse tavaliselt suurtähega ja hulga elemente tähistatakse tavaliselt väiketähetedega. Hulkade esitamise viisid: Hulgaelementide täielik loetelu Hulgaelementide osaline loetelu, milles nähtub mingi regulaarne seaduspärasus Venni diagramm koos hulgaelementidega
3228 sisaldab numbri 522 V: 5082 8.test Masinkood(2) 1) Mida tähendab lühend LIFO? V: Last In First Out 2) Stack pointer viitab mälupesale 1920. Programm lisab pinusse alamprogrammi jaoks 4 parameetrit, kutsub välja alamprogrammi. Alamprogramm salvestab pinus Frame pointeri sisu, 2 lokaalmuutujat ja 3 registri sisu. Milline on Stack pointeri väärtus peale nimetet operatsioonide sooritamist, kui sõna pikkuseks on 8 baiti ja tegemist on bait-adresseeritava mäluga? V: 1832 3) Mis on tehte LShiftL 3,R1 vastuseks, kui registris R1 on arv 00010011? V: 10011000 4) Mis on tehte LShiftR 3,R1 vastuseks, kui registris R1 on arv 10001101? V: 00010001 5) Mis on tehte AShiftR 3,R1 vastuseks, kui registris R1 on arv 11111001? V: 11111111 6) Mis on tehte RotateR 3,R1 vastuseks, kui registris R1 on arv 01100110 ja Carry välja väärtus on 1? V: 11001100 7) Mis on tehte RotateL 3,R1 vastuseks, kui registris R1 on arv 00111110 ja Carry välja väärtus on 0? V: 11110001
kahe arvu a ja b korral kehtib üks kolmest võimalusest, kas a>b või a=b või atehte suhtes, kui selle hulga iga kahe arvu korral kuulub alati samasse hulka ka vaadeldava tehte tulemus. ● Kui arvuhulga igale arvule vastab üks kindel arvtelje punkt ja vastupidi, igale punktile vastab üks kindel selle arvuhulga arv, siis öeldakse, et see arvuhulk on pidev. Arvuhulkade omadused ● Naturaalarvude hulk N 1) on järjestatud lõpmatu hulk, milles vähim, kuid pole suurimat arvu.
t t v v v t t t v t v v t t t v v v v t t v t t v v t t v t v v t v v v v t v v t t v v v v v t v Tõeväärtuste arvestusel peame silmas seda, et valemi tõeväärtuse arvutamise puhul mängivad rolli kõigi tema osalausete tõeväärtused. Seega a) esimese tehte tõeväärtuse saime nii: vaatasime tulpasid A ja C ning arvutasime välja nende disjunktsiooni tõeväärtuse ; b) teise tulba saime nii: vaatasime tulpa B implikatsiooni eeldusena ja eelmise tehte tõeväärtust implikatsiooni järeldusena ning arvutasime vastava tõeväärtuse lähtuvalt implikatsiooni tõeväärtuse reeglist; c) kolmanda tehte saime nii: eitasime eelmise tehte tõeväärtust; d) neljanda tehte saime nii: vaatasime tulba A ja eelmise tehte
D c- langev loeb, 1 takt nihutab T väljund 2xaeglasem B03448|19|325|10011 100%-P=tarbijast tagasi peegeldus _ SIPO_andmed ükshaaval, jadana nihutatakse eelnev bit ühevõrra edasi(SISO,SIPO,PISO) _ PISO_paralleelne sisend,rööpregister_jadaväljund _ PIPO Poolsummaator-Poolsummaator ei arvesta võimalikku madalamast bitist tulnud ülekannet. Poolsummaatoril on kaks sisendit A ja B, ning kaks väljundit, summa S ja ülekanne C. S on A ja B vahel tehtava XOR tehte tulemus, C on A ja B vahel tehtava NING tehte tulemus. Võib öelda, et poolsummaator liidab kaks ühebitilist arvu kahebitiliseks, kusjuures C on MSB. Summaator-Täissummaator liidab korraga kokku kolm bitti, nii saab arvesse võtta ka nooremast bitist tulnud võimaliku ülekannet. Ühendades mitu täissummaatorit saab liita mitmekohalisi kahendarve lahutaja- A – B: liidetakse täiendkood ehk A + (B)t
Küsimus 1 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 sisesta õige sõna: Kui hulga A kõik elemendid on samal ajal ka hulga B elemendid, siis hulk A on hulga B osahulk Küsimus 2 - Õige / Hinne 2,00 / 2,00 vali õiged: hulkade ühend on hulkade ja selle tehte tulemuseks olev hulk on (üldjuhul) liitmine kui operandideks olnud hulgad suurem Küsimus 3 - Õige / Hinne 2,00 / 2,00 vali õiged: hulkade ühisosa on hulkade ja selle tehte tulemuseks olev hulk on (üldjuhul) korrutamine kui operandideks olnud hulgad väiksem Küsimus 4 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00
tõeväärtustabel tõeväärtust omava lause kaudu, mis on tõene iga hulgaelemendi korral loogikaavaldis Hasse diagramm Küsimus 5 Õige Hindepunkte 2,00/2,00 vali õiged: hulkade ühend on hulkade liitmine ja selle tehte tulemuseks olev hulk on (üldjuhul) suurem kui operandideks olnud hulgad Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Mitu tükki saab igat elementi hulgas sisalduda? (sisesta arv) Vastus: 1 Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 kas järgnev väide on õige või vale ? tühi hulk ja universaalhulk on iga hulga osahulkadeks. Valige üks: Tõene Väär
i imaginaarühik Olgu hulk C kõigi selliste(2 × 2)järku ruutmaatriksite hulk, kus iga maatriksi korral tema peadiagonaali elemendid on võrdsed ning kõrvaldiagonaali elemendid teineteise vastandarvud. = ( a -b) (b a) Def1 Kui hulgas on määratud tehe/ arvutus operatsioon ja kui selle hulga mistahes kahe elemendiga sooritatud tehte tulemus on uuesti selle hulga element, siis öeldakse, et hulk on vaadeldava tehte suhtes kinni. Hulk C on osutunud kinniseks kõigi 4 aritmeetilise tehte suhtes (liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine). Omadused hulgas C: Om1 + ( + ) = ( + ) + Om2 +=+ Om3 += Om4 + (-) = Om5 = Om6 ( ) = ( ) Om7 ( + ) = + Om8 E=
Väärtuste ümberhindamisest inimese vananedes kirjeldab järgmine lihtne lugu: "Matemaatikute konverentsil istuvad kõrvuti eakas ja noor matemaatik. Ettekande sisu on kuulajatele teada. Vana matemaatik võtab taskust paberilehe ja hakkab sellel pliiatsiga kirjutades kahte seitsmekohalist arvu korrutama. Kõrvalt toimunut nähes võtab noor matemaatik taskust taskuarvuti ja pakub seda abiks tehte sooritamisel. Elukogenud matemaatik tänab ja lausub "Sa ei kujuta vist ette, millist naudingut ma tunnen, seda korrutist jagamise teel kontrollides"." Korrutamistehe on lihtne ja ilus. Kontrollimine jagamistehte abil on veel ilusam. Matemaatika algab arvudest. Tegelemine arvudega viib meid sisuka teaduseni.
Arvuhulkade omadusi Arvuhulka nimetatakse järjestatuks, kui iga tema kahe arvu a ja b korral kehtib üks kolmest võimalusest, kas a>b või a=b või ab. Arvuhulgas leiab aset vahetu järgnevus, kui igale arvule a järgneb arv a + 1 selliselt, et nende arvude vahele ei jää ühtegi selle hulga teist arvu. Arvuhulka nimetatakse tihedaks, kui iga tema kahe erineva arvu vahel leidub veel sama hulga arve. Arvuhulka nimetatakse kinniseks mingi tehte suhtes, kui selle hulga iga kahe arvu korral kuulub alati samasse hulka ka vaadeldava tehte tulemus. Kui arvuhulga igale arvule vastab üks kindel arvtelje punkt ja vastupidi, igale arvtelje punktile vastab üks kindel selle arvuhulga arv, siis öeldakse, et see arvuhulk on pidev.
pooled võrdsed. - Väide $ $ $ on TÕENE Põhjendus: Kui hulkadel A ja B puudub ühisosa, siis ei leidu neil ka samasuguseid paare( $ ja $ ühisosa puudub), st . Kui hulkadel A ja B leidub vähemalt 2-elemendiline ühisosa, siis saab hulkade ühisosast moodustada täpselt samasuguseid paare, mis jäävad ka tehte $ $ tulemusena. Näiteks: A = {0,1,5,7} ja B = {1,5,7,8} {#,', { {1,5};{1,7};{5,7} $ $ {",#,', { {#,', , { $ $ ({0,1};{0,5};{0,7};{1,5};{1,7};{5,7}) ({1,5};{1,7};{1,8};{5,7}; {5,8};{7;8}) = {1,5};{1,7};{5,7}
Select one: True False Question 2 vali õiged: Correct hulkade ühisosa on hulkade korrutamine ja selle tehte tulemuseks olev hulk on Mark 2 out of 2 (üldjuhul) väiksem kui operandideks olnud hulgad Question 3 Kuidas nimetatakse hulka, milles sisalduvad kõik vaadeldavad hulgad ? Correct ( sisesta õige sõna )
Seejärel koosta ülesande lahendamisega plaan! Pärast ülesande lahendamist anna hinnang saadud tulemusele! Ülesanne. Suur munamägi on Eesti ja ühtlasi Baltimaade kõrgeim mägi,Tema kõrgus On 318m üle merepinna.Kõrguselt järgmine magi,Vällamägi,on 16m madalam. Kui kõrge on Vällamägi? Ülesande sisuga tutvumine Loe ülesanne läbi. Mida tuleb leida? Mis on ülesandes antud? Ülesande lahenduse otsimine Kuidas on andmed seotus otsitavaga? Mis tehte abil saad ülesande lahendada? Leida tuleb Vällame kõrgus.Suure munamäe kõrgus On 318m,Vällamäe mägi on 16m madalam,seega tuleb tema kõrguse arvutamiseks kasutada lahutamis tehet. Ülesande lahendamine Lahuta. 318-16=302(m) Tulemuse hindamine Kas vastus on tõene? Kuna Vällamägi on madalam, siis on õige,et tema kõrgus on Munamäe kõrgusest väiksem. Vastuse sõnastamine Vasta ülesande küsimusele. Vastus
operand antakse koos käsuga, abstrakeeritud ka aja kulg, mis katkestada. Tegelik ühendamine Mikroprotsessor sisaldab mälus on koos käsukood ja võib omandada vaid diskreetseid toimub transistoride ja dioodide mitmeid registreid, mida kasut. operant Suhteline - antakse järjestikuseid väärtusi, näiteks t= abil. Programmeerimine siin tehte tulemite või tehte operandi aadress käsuloenduri 0,1,2. Niisugune automaat on tähendab mitte sissepõletamist vahetulemite lühiajaliseks programmi jooksva aadressi kirjeldatav: *sisendtähestikuga skeemi, vaid riistvara salvestamiseks, selleks, et suhtes. Operandi aadress leitakse e
Arvuhulkade omadusi Arvuhulka nimetatakse järjestatuks, kui iga tema kahe arvu a ja b korral kehtib üks kolmest võimalusest, kas a on suurem kui b või a võrdub b või a on väiksem kui b. Arvuhulgas leiab aset vahetu järgnevus, kui igale arvule a järgneb a +1 selliselt, et nende arvude vahele ei jää ühtegi selle hulga teist arvu. Arvuhulka nimetatakse tihedaks, kui iga tema kahe erineva arvu vahel leidub veel sama hulga arve. Arvuhulka nimetatakse kinniseks mingi tehte suhtes, kui selle hulga iga kahe arvu korral kuulub alati samasse hulka ka vaadeldava tehte tulemus. Kui arvuhulga igale arvule vastab üks kindel arvtelje punkt ja vastupidi, igale arvtelje punktile vastab üksi kindel selle arvuhulga arv, siis öeldakse et arvuhulk on pidev. NATURAALARVUDE HULK N 1) on järjestatud lõpmatu hulk, milles on vähim, kuid pole suurimat arvu. 2) On hulk, milles arvud järgnevad vahetult üksteisele ega kata kogu arvtelge
· Laine kiiruse valem: v = × f või v = T või v = t m · Laine kiiruse ühik: s · - lainepikkus, ühik on üks · s-teepikkus, ühik on üks meeter (m) meeter (m) · f-võnkesagedus, ühik on üks · t-aeg, ühik on üks sekund herts (Hz) (s) · T-võnkeperiood, ühik on üks sekund (s) Arvutuste korral tuleb tehte sisse panna arvude järele alati ühikud! Sagedus: (sageduse arvutame võnkumise korral) vt TV lk 8 ül 4.-5.; TV lk 20 ül 9 Võnkesagedus võnkeperioodi pöördväärtus, näitab täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. 1 n = · Arvutusvalem: f = 1T t Mõõtühik: 1 Hz (herts), 1 1
Joonisel 1 on näha, et B iga bit-i ja subtract-iga tehakse XOR tehe. Samuti tehakse XOR tehe subtract-iga ja carry_in-iga. Selleks tegin XOR Gate komponendi, mis võtab sisse 2 muutujat, mis on 1-bit-ised ja nendega teostatakse XOR tehe ja väljastab tulemuse, mis on ühe bit-ine. Joonis 1 4-bit liitja/lahutaja skeem Eelmises ülesandes pidime looma 1-bitist täissummaatori, siis selle osa sain eelmisest ülesandest. Kasutan sellest andevookirjeldusstiili, kus kolme sisendiga teen XOR tehte, mille tulemusena saan väljundi kätte ja lisaks leian ülekande, mis arvutatakse joonis 1 peal oleva valemiga. Joonis 2 Ülekande arvutamise valem Viimaseks sammuks tegin faili, kus kutsun välja alamkomponenti 1-bitist täissummaatorit neli korda, mille tulemusena tekibki 4-biti liitja lahutaja. 1.1 Programmikood -- XOR Gate library ieee; use ieee.std_logic_1164.all; -- Entity entity xorGate is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port( A, B : in bit;
Xn = Dn / D Lugejas olev det Dn tuletatakse det D kindla rea kinni katmisel ja selle asendamisel vabaliikmete veeruga. Kompleksarvud X2 + 1 = 0 X2 = -1 x=i i2 = -1 i = sqrt(-1) = =a+b*i kui b 0, siis on imaginaararv (kompleksarv) kui a = 0, siis on puhtimaginaararv kui b = 0, siis on reaalarv DEF 1: Kui hulga H korral on määratud teatav tehe või arvutusop f ning kui siis selle hulga H elementide a ja b korral on nendega sooritatud tehte f(a;b) tulemus uuesti hulga H element, siis öeldakse, et hulk H on vaadeldava tehte suhtes kinnine kompleksarvude hulk on kinnine kõigi 4 aritmeetikatehte suhtes ( + ; - ; * ; / ) Hulgas C kehtivad järgmised arvutusseadused: [=a ja =b] · a+b=b+a · (a + b) + c = a + (b + c) · a + (nullmaatriks) = a · a + (-a) = (nullmaatriks) · (a * b) * c = a * (b * c) · a*b=b*a · a * (b + c) = a * b + a * c · E*a=a · Kui a ei ole nullmaatriks siis a-1 * a = E
juhtautomaat- mikroprogrammautomaat. · käsuloenduri ülesandeks on säilitada programmi järgmise käsu aadressi · programmi käsk loetakse mälust käsuregistrisse, kus seda hoitakse seni, kuni käsudekooder ta ära tunneb · juhtautomaat- käsu järgi määrab juhtautomaat protsessori masinatsükli ning realiseerib algoritmi. Juhtautomaat lahendab loogikaülesandeid ja korraldab registrite tööd. · Registrid- kasut. tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks. Selleks, et tulemid oleksid kiiresti saadaval järgmisteks teheteks. 16. PROGRAMM-KÄSK-MIKROPROGRAMM-MIKROKÄSK. Programm on mingi tegevuse formaliseeritud eeskiri. Programm koosneb üksikutest instruktsioonidest, mida nimet. käskudeks. Programmi täidetakse arvutis üksikute käskude kaupa. Keerukamad programmid jagunevad alamprogrammideks, mida arvuti võib ühe programmi jooksul täita korduvalt.
juhtseade: dekodeerib k�sku ja annab protsessori teistele osadele vastavad korraldused k�su t�itmiseks ning vastutab hiljem tulemi tagasikirjutamise eest. aritmeetika seade teeb arvutusi antud infoga. registrites hoitakse andmeid(arvuti sees olevad m�lukohad) mida soovitakse aritmeetikaseadme l�bi t��delda ja m�llu tagasi kirjutada. Eraldi �lesanded: k�suloendur(peab meeles j�rgmise k�su asukohta) olekuregister:peab meeles viimase tehte tulemi. kogu protsessori omavaheliseks t��ks kasutatakse s�kroniseerivat signaali, mille sagedus on tuntud kui protsessori taktsagedus. mitme bitine protsessor ? esimene protsessor oli 4 bitise ehitusega hetke on 32 v�i 64. 32 bitise operatsioonis�steemis v�ib ka olla 128 v�i 256 registreid. taktsagedus n�itab protsessori s�nkrionisseriva signaali sagedust (1ghz t�hendab 1 miljard tehet sekundis) ei n�ita protsessori j�udlust kuid selle abil on hea j�udlust hinnata
mängija tegevust jne. Mäng lõpeb kui kõik on saanud visata ja püüda ning kõik on oma kohtadel tagasi. 4. "Numbrite väljakutse" - Teema: Matemaatika Mängu käik: Iga võistkonna jaoks niipalju tehteid ning vastuseid, kui palju lapsi võistkonnas on. Võistkonnas öeldakse igale lapsele oma number. Õpetaja ütleb näiteks number 3 ning see laps jookseb kes oli number 3. Ta läheb võtab ühest hunnikust tehte ning arvutab peast vastuse, siis võtab teisest hunnikust tema arvates õige vastuse ning jookseb oma võistkonna juurde tagasi. See võistkond, kelle mängija leidis õige vastuse ning jõudis oma võistkonna juurde kõige kiiremini tagasi, saab punkti. Siis hõikab õpetaja järgmise numbri ning kordub sama tegevus. Mäng lõppeb, kui kõik mängijad on korra saanud joosta ja arvutamis tehte teha. Mängu lõppedes loetakse punktid kokku ning võidab see võistkond, kes sai kõige rohkem
12/31/1899 1 1)Valida kuupäevaga tabelilahter(kursori kuju on valg 9/19/2018 43362 2)Home-Number-Number 12/31/9999 2958465 2)Tehted sooritatakse seerianumbritega 3)Tulemus väljastatakse tavaliselt kuupäeva kujul 9/19/2018 3 9/22/2018 9/12/2018 10 Kui tehte tulemus läheb piiridest 01.01.1900 (seerianumber 1 )kuni 31.12.9999( seerianumber 29584 12/31/1899 3 12/28/1899 Kellaaja funktsioonid: Seerianumber 1)NOW()- annab kuupäevakellaajaga 4/9/2019 23:36 43564.98 2)HOUR(seerianumber)- annab tunnid 23 3)MINUTE(seerianumber)- annab minutid 36
Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded I 1. A) A={0;1;2;3} B={0;2;4;...;2n} ühisosaks on numbrid,mis kuuluvad mõlemasse hulka ehk A {0;2} B) A={-5n;...;-10;-5;0;5;10;...;5n} B={-2n;...;-2;0;2;...;2n} A {-10n;...;-10;0;10;...;10n} Seletus: 10n sain tehes tehte 5*2*n,sest sellisel juhul jagub see arv ükskõik millise n-ga korrutades siiski nii 5 kui 2ga ja seega kuulub nii hulka A kui B. 2. A ja B sümmeetriline vahe on C ja värvitud kollaseks. A ja C sümmeetriline vahe on B ning viirutatud,sest kui otsida A ja C sümmeetrilist vahet,siis A juba kuulub sellesse ja seega jääb järele ainult B. 3. väär,sest kahe hulga ühendist moodustatud 2-elemendilisi arve on rohkem,kui
I# $ et a on täisarv ja # on täisarv, siis ka # $ on täisarv ja kahe täisarvu korrutis on ka täisarv. 3$ et $ on täisarv, siis ka 3$ on täisarv. 2 $ et # , $ ja I on täisarvud, kahe täisarvu korrutis on täisarv ja 2 täisarvuline aste on täisarv, siis ka 2 $ on täisarv. Et ka kolme täisarvu summa on täisarv, siis oleme jagamise tulemusena saanud täisarvu ja seega kehtib | + + . ÜLESANNE 5 Olgu n suvaline naturaalarv. Uurin, mis vastust on võimalik saada tehte J X 6 tulemusena. Tähistan J X 6 vastuste hulka ehk võimalikkide jääkide hulka A-ga. V = { , , , , , } Nüüd uurin, kas arv n võiks olla algarv või mitte, vastavalt sellele, mis tuli tehte J X 6 tulemuseks. Kui J X 6 = 0, siis J = {6, 12, 18, 24 ... } Kui J X 6 = 2, siis J = {8, 14, 20, 26 ... } Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 3 Olga Dalton
Tehted harilike ja kümnendmurdudega © T. Lepikult, 2010 Harilikke ja kümnendmurde sisaldava arvavaldise väärtuse arvutamine Kui arvavaldis sisaldab nii harilikke kui ka kümnendmurde ja nõutakse selle avaldise täpse väärtuse arvutamist, siis tuleb reeglina teisendada kümnendmurrud harilikeks murdudeks. Kui tehte mõlemad liikmed on kümnendmurrud, siis võib selle tehte sooritada ka kümnendmurdudega. Näide 1 3 Arvutame avaldise 1 + 0,45 täpse väärtuse. 8 9 Lahendus 45 9 1) teisendame kümnendmurru 0,45 harilikuks murruks: 0,45 = = . 100 20 2) teostame liitmistehte 20
Matemaatika mõisteid · Aarsus (inglise keeles arity) - matemaatikas tehte operandide arv, funktsiooni või operaatori argumentide arv. · Alamhulk- Matemaatikas nimetatakse hulka A hulga B alamhulgaks ehk osahulgaks ehk alamsüsteemiks, kui kõik hulga A elemendid on ühtlasi hulga B elemendid. Seda asjaolu tähistatakse A B või A B. Alamhulgaks olemist nimetatakse sisalduvuseks ja asjaolu A B kohta öeldakse ka, et hulk A sisaldub hulgas B. Hulkade vahelist binaarset seost nimetatakse seetõttu sisalduvusseoseks.
neljahäälse noodiraamatu. 1852.a Lõuna-Eestis ja 1854 Põhja-Eestis hakati välja andma standardiseeritud õpperaamatute sarja. Külakoolid said grammatikaõpiku. Nüüd hakati õpetama õigekirja aluseid, kirjatehnikat ja vajalike dokumentide koostamist. Ilukiri kujunes eraldi õppeaineks. Võeti kasutusele paber, tint, terassulg, sajandi lõpul ka grafiitpliiats. Vana kirjaviis tõrjutakse välja. Õpikute sarjas matemaatika õpik – ülesanded nelja tehte piires, kaalu- ja mõõtühikute selgitamine, abi maamõõtmisel. Külakooli jõuavad ka loodusteaduse, geograafia, ajaloo ja tervishoiu alged. 1872.a võeti õppeplaani geograafia ja vene keel. Koolidesse jõuavad poolkerade, Euroopa, Palestiina ja Balti kubermangude kaardid, ka gloobused. Nõutav oli klaver või harmoonium, pikk joonlaud, suur arvelaud, õpetaja kateeder ja koolilauad tindipottidega. 1874.a kooliseadus nõudis, et igas koolis oleksid jalaga tahvel, suur arvelaud,
nimetame murdu lihtmurruks, vastupidisel ( b a, ehk a / b 1 ) juhul liigmurruks. 5 1 3 4 Näited Lihtmurrud: , , , . 13 3 4 16 5 4 100 1 Liigmurrud: , , , . 3 2 12 1 Iga liigmurru saab teisendada segaarvuks, teostades jäägiga jagamise tehte lugeja ja nimetaja vahel. Täisarvuline jagatis on segaarvu täisosa, jääk on murdosa lugeja. Näide Teisendame liigmurru 63 segamurruks. 12 Lahendus 63 :12 = 5, jääk 3. 63 3 3 Seega = 5+ = 5 12 12 12 Ühe- ja erinimelised murrud Murde nimetatakse ühenimelisteks, kui nendel on ühesugused nimetajad, vastasel korral ise- ehk erinimelisteks. Näited
· oskab ohuolukordi analüüsida ning jõuab olemasolevatest faktidest arutluse kaudu järeldusteni. Arvutamine · loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaalarve 0 10 000; · esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana; · loeb ja kirjutab järgarve; · liidab ja lahutab peast arve 100 piires, kirjalikult 10 000 piires; · valdab korrutustabelit; korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires; · tunneb nelja aritmeetilise tehte liikmete ja tulemuste nimetusi; · leiab võrdustes tähe arvväärtuse proovimise või analoogia põhjal; · määrab õige tehete järjekorra avaldises (sulud; korrutamine/jagamine; liitmine/lahutamine). Mõõtmine ja tekstülesanded · selgitab murdude , , ja tähendust, leiab nende murdude põhjal osa arvust ning osa järgi arvu; · kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid, kirjeldab mõõtühikute suurust temale tuttavate suuruste kaudu;
Algebralised süsteemid Algebralise süsteemi mõiste kaasneb hulga mõistest ja algebralise tehte ehk arvutusoperatsiooni mõistest. Olgu hulk M selline, mis koosneb arvudest, funktsioonidest, vektoritest võik ükskõik millistest samalaadsetest elementidest, milliseid edaspidi nimetatakse hulga elementideks. M = {a; b; c;....} a = b korral loeme kehtivaks järgmised 3 omadust: ( ekvivalentsi postulaadid 1. a = a refleksiivsus 2. kui a = b, siis ka b = a sümmeetria 3. kui a = b ja b = c, siis ka a = c transitiivsus
Ü Hulgaalgebra T T A B . . . . Hulk on koosvaadeldavate hulgaelementide kogum . . . . ( hulk koosneb elementidest ) Hulkade jaoks on defineeritud 5 hulgaaritmeetilist tehet : tehte NIMI formaalne tähistus AB a hulkade ühend k __ i hulga täiend A h n
Et seda saavutada, pean ma õppimise juures kõige tähtsamaks kolme punkti, mida ma alati meeles pean : kohusetundlikkus, eesmärgid ja tahe. Õppijana olen kohusetundlik. Üritan alati vajalikud hindelised tööd ja kodused ülesanded ära teha. Kohusetundlikus on omadus, mis igal õppijal peaks olema. See viib edasi ja arendab oskust iseseisvalt tööd teha. Pean õppimise juures oluliseks detailidesse süvenemist. Näiteks võin tuua näiteks matemaatika ülesande lahendamise, et tehte vastus kätte saada, tuleb tähelepanu pöörata ka väikestele detailidele ja reeglitele, olgu selleks reegliks kas või ,,miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees" või klassikaline ,,korrutan, jagan, liidan, lahutan" , ilma sellistele detailidele mõtlemata on võimatu tulemus saavutada. Tuleb tähelepanu pöörata igale asjale eraldi, et selgemalt suurt pilti näha. Ma valetaksin, kui väidaksin, et õppimise juures olen alati motiveeritud ja püüdlik. Tuleb
Selleks et arvud oleksid hõlpsamini loetavad kasutatakse suurte arvude kirjutamisel arvu kümme astmeid. Seda kirjutusviisi nimetatakse arvu standardkujuks. Näiteks selle asemel, et kirjutada 9 000 000 000(miljardit), kirjutatakse Arvu standardkuju on korrutis, mis koosneb ühe ja kümne vahel olevast tegurist ja arvu kümme astmest. Enamik taskuarvuteid näitavad suurte arvude korral arvutustulemust ainult standardkujul. Näiteks: Lõpmatus Ükskõik milline arv tehte vastuseks ka tuleb, siis alati on võimalik talle lisada 1. Siis veel kord 1 ja veel kord ja veel kord... Tegelikult pole olemas piiri millest arvud ei saaks muutuda suuremaks (või väiksemaks). Matemaatikud kasutavad selle piiramatuse tähistamiseks sõna lõpmatus. Lõpmatuse märk sarnaneb küliliasetatud number 8le . Kuid lõpmatus pole lihtsalt arv see on tegelikult vaid mõiste. See on ka põhjuseks, miks lõpmatust sisaldavad arvutused pole alati mõistlikud.
Rakendades kas KNK-le või DNK-le vastavalt topeltinversiooni ja rakendades järgnevalt DeMorgani seadust. Millistest tehetest koosnevad implikatiivsed baasid? Implikatsioonist ning kas konstandist 0 või inversioon. Millistest tehetest koosneb Reed-Mulleri baas? Moodul summast 2,konjuktsioon ning konstant 1. Mis on Reed-Mulleri polünoom? Tegemsit on polünoomiga, kus kojunktsiooni operandideks on kõikjal ainult otseväärtuses algtermid xi ja tehte + operandideks on elementaarkonjuktsioonid ja konstant 1, mis võib ka puududa. Ei sisaldu sulge. Mille abil toimub avaldise teisendus muudesse baasidesse? Toimub kasutades üleminekuseoseid. Baasis puuduvad tehted tuleb asendada selle baasi üleminekuseoste abil baasis olemasolevate tehete kaudu. Mille asendamiseks kasutatakse üleminekuseoseid konkreetsesse baasi? Err, et asnedada olemasolevad tehted baasis puuduvate tehetega? Vt üleminekuseoseid ja õpi selgeks lk298-...
1, 56- 0, 75 rel , m kui 1,39 0,75 1 1 2 rel ,m ¿ k crit = ¿ { ¿ { ¿ ¿ ¿ ¿ 1 1, 56- 0, 75 rel , m 1 2 rel ,m kui 0,75 < 1,39 1,4 0,518 ¿ k crit = ¿ { ¿ { ¿ ¿ ¿ kui 1,4 < 1,39 0,518 ¿ See millise tehte vastus on roheline, tuleb trükkida siia lahtrisse 0,518 k critf m, y , d = 7,650 N/mm2 13,500 > 7,650 Kiive kandevõime ei ole tagatud ! Arvutuspikkuse ja sildeava suhe Tala tüüp Koormus tüüp lef / l3 Kui koormus on rakendatud tala surutud
Millisest tõeteooriast sellisel juhul lähtud? · See sai olla vaid unenägu, et ma kohtusin C.R. Jakobsoniga Kuna ma tean, et C.R.Jakobson ei ela enam, siis see on tõene väide. Tõe korrespondentsiteooria. · Julge pealehakkamine on pool võitu Uskumus on tõene siis, kui ta viib heade tulemusteni. Pool võitu on hea tulemus. Pragmatismi tõeteooria. · (8² + 5): 3 = 23 Arvutan tehte vastuse ja saan 23. Kuna ma olen kindel, et oskan neid tehteid sooritada ja nad vastavad tõele, siis on väide tõene. Tõe koherentsiteooria. · Kõik daamid on viisakad. Tuleks kontrollida kõiki daame, nii elavaid kui surnuid, see aga on võimatu. Kui aga kontrollida olemasolevaid daame ja ei leia ühtki sellist, kes poleks viisakas, siis ei saa ka väita, et väide poleks tõene. Tõe korrespondentsiteooria.
8) fuel 22) contaminants 37) Baltic 9) as 23) chapter 38) Sea 10) solid 24) There 39) and 11) of 25) is 40) Black 2 ARVUTUSTE JA PAIGUTUSTE SELGITUSED Programm arvutab valemi järgi (h = 1.täht * 27 + 2.täht) sõna paiskaadressi. Hiljem kasutades jäägileidmis tehte (addr = h mod T, kus T on tabeli suurus) abil primaaraadressi tabeli tarvis. Juhul, kui vastav lahter on tabelis juba täidetud, st tekib kollisioon, leiab programm järgmise lahti vastavalt erinevatele algoritmidele. Juhul, kui ka see lahter on täidetud, täidetakse sama protseduuri uuesti. Erinevaid kollisioonilahendamis algoritme on kolm. Esimene leiab uue lahtri valides tabelis lihtsalt järgmise. Teine algoritm liigub tabelis edasi vastavalt etteantud sammule
Def.1-eeskirja £, mis seab hulga V igale elemendile x Kui hulgas on määratud mingisugune tehe ja selle hulga mistahes kahe Kahe vektorruumi V ja W korral määratud kujutust nimetatakse F= ruutvorm, lineaarvorm: vastavusse hulga W teatava elemendi y, nimetatakse kujutuseks elemendiga sooritatud tehte tulemus osutub alati selle sama hulga lineaarkujutuseks, kui on täidetud tingimus £(*+)=*£() Ruutvormi kordajatest saab moodustada nxn järku hulgast V hulka W. elemendiks, siis öeldakse, et hulk on vaadeldava tehte suhtes +*£() sümmeetrilise maatriksi. At=A. Ruutvormi maatrikskuju: Def
Kasutame valemit S3 (k ) = s (n) exp(- j nk ),0 k 2 . Erinevate n =0 3 2 spektrikomponentide puhul tekivad erinevad pöördekoefitsendid. Neid tähistatakse WN ( nk ) = exp(- j nk ) . Selle tehte N teostamiseks läheb vaja küllalt palju tehteid. Seega hakkab kannatama tehte sooritamise kiirus. Saadud tulemus tuleb normeerida. Neljase perioodiga DFT 3 Siin N on võrdne neljaga
Täieliku arenduse jääkfunktsioonideks saavad jääda ainult konstandid ( 0 1 ) Loogikafunktsiooni TULETIS meenutame tehte asendusseost : x1 x2 = ¯1 x2 x1 x x ¯2 Ü n-muutuja funktsiooni f ( x1 . . . . xn ) tuletis selle funktsiooni mingi T muutuja xi järgi T
A' = alfa kraad B' = beeta kraad GM funktsioonid: radtodeg(x) = teeb radiaanid kraadideks arcsin(x) = sin-1 e. siinuse pöördväärtus arccos(x) = cos-1 e. koosinuse pöördväärtus arctan(x) = tan-1 e. tangese pöördväärtus Nurkade leidmine Siinus: sin = vastaskülg / hüpotenuus Seda seost tulebki nii võtta nagu kirjutatud. Vastaskülg vaadatakse tulenevalt sellest, millist kraadi on vaja leida. Kui vaja leida A', siis tema vastaskülg on tema vastas olev külg ehk a. Vastava tehte tegemisel on vaja teha veel teisendusi, enne kui kraadi saab kätte tuleb siinusest arvutatud tehtest võtta sin-1 ja siis kraadi teisendus. GM-is näeb asi välja siis nii: //kraadideks(siinuse_pöörd_tehe(suhte_valem)) radtodeg(arcsin(vastaskülg / hüpotenuus)) siinuse kasutamine nii alfa kui ka beeta kraadi leidmisel: a = 3 cm c = 10 cm -Ja kui alfa kraadi on vaja leida sin A' = a/c = 3/10 = 0.3 A' = arcsin(0.3) = 17.457.. radtodeg(arcsin(0
commodity rates – SCR). Need on üldjuhul madalamad üldkasutatavatest tariifidest ja antakse välja konkreetsele veole konkreetsel marsruudil • erikaupade tariifid Need kehtivad kindlale kaubagrupile, näiteks elusloomad, väärtuslikud saadetised, ohtlikud kaubad jne • lennualuste tariifid (unitized rates). Erihinnad kehtivad õhutranspordis kasutusel olevatele lennuveo alustele ja -konteineritele (ULD). Transpordi põhitariifi maksumus tavakaubale leitakse kahe tehte tulemuse võrdlemise teel ning maksumuseks on väiksem summa. Samas tuleb meeles pidada, et veo maksumus ei tohi olla kunagi väiksem miinimumtasust. murdepunkt - koht kaaluskaalal, kus toimub üleminek ühelt tariifiklassilt teisele lennutranspordis. Lisaks põhitariifile on lennufirmad kehtestanud veohinnale lisatasud. Õhutranspordi põhitariif katab üldjuhul põhitranspordi maksumuse ega sisalda võimalikke lisatasusid lähte- ja sihtriikides ning -lennujaamades, milleks on:
Nad lisavad, muudavad ja kustutavad andmeid. "INSERT", "UPDATE", "DELETE" laused. Data Procedural Language (DPL) Protseduurne keel salvestatud protseduuride loomiseks. Protseduurne keel töötleb ridu ükshaaval. Loogilised ja bitioperaatorid Loogilised operaatorid võrdlevad kahendväärtuseid ja tagastavad kahendväärtuse (tõene või väär). Lühidalt: loogilised operaatorid on väärtusedhoidjad, mis võivad tagastada sündmuse või tehte kohta tema loogilise tehte väärtuse, kas tõene või väär. Järgnev tabel iseloomustab neid. Andmebaaside kasutajad Reeglina on vaikimisi andmebaasi kasutajaks root või administrator. Kasutajate õigused Kasutajate õigused jagunevad süsteemiprivileegideks ja objektiprivileegideks. Objektiprivileegid käsitlevad andmebaasi objektide (tabelid, protseduurid, indeksid) kasutamist. Objekti privileegide liigid: SELECT - lubab lugeda tabelist või vaatest INSERT - lisada tabelisse või vaatesse
annaabi.ee 
