vastavad erinevusele mõtlemises, ehk keeleline suhtelisus · Lingvistiline relatiivsus seisneb selles, et ühe kindla keele väljendid on ainuomased just sellele keelele. · keel mida me kasutame, ükskõik milline see ka poleks, jaotab ja kujundab mitte ainult värvispektrit, aga ka kogu ümbritsevat maailma. Lingvistiline determinism · Lingvistiline determinism- ehk keeleline piiratus. Määrab ära mõtlemise. · Jaguneb: tugev ja nõrk determinism Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust- see toimib kui keele enesekaitse. · Sapiril oli kaks keele tüüpi:: 1) aktiivse struktuuriga 2) kausatiivsed keeled · Wolf- väidab radikaalsemalt, et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. Eesti keel ja lingvistiline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle
sisu? definitsioon sõnale, ning see on mõjutatud inimese kultuurilisest taustast, kasvatusest jne. Kuivõrd spetsiifiline või universaalne on ÕO6 erinevate häälikute tajumine ning millest see sõltub? L6 Sapir-Worf'i hüpotees on keelelise relatiivsuse idee: · Tugev versioon väidab, et keel L6 Milles seisneb Sapir-Worfi hüpotees? määrab mõtlemise. ÕO6 · Nõrk versioon pakub välja, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse
USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees:
5. Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tutvustada teadmisi. 6. Milline väide on õige? Loomad kasutavad suhtlemiseks märke/sümboleid. 7. Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna „sinise“ jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Worfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 8. Mõiste hõlmab mingisuguste objektide kategooriat või klassi, mida tähistatakse enamasti sõnaga, seetõttu võib mõistet pidada sümboliliseks mentaalseks representatsiooniks. 9. Foneemitaju kujuneb keelespetsiifiliseks teiseks eluaastaks. 10. Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ja reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks.
seetõttu võib mõistet pidada sümboliliseks mentaalseks representatsiooniks. 2) Stsenaarium on teadmiste kogum sündmuse ajalise järgnevuse kohta. 3) Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna "sinise" jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Wolfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 4) Kuidas toetab nägemine kuulmist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 5) Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tuvastada teadmisi. 6) Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ha reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks. 7) Foneemitaju kujuneb keelespetsiifiliseks teiseks eluaastaks.
Jakobson Markeeritusteooria: opositsiooniliige, millel tunnus puudub on markeerimata, tunnusega liige on markeeitud Strukturalism USA-s Eelkäijaks antropoloogiline lingvistika 19 saj hakkasid USAkad uurima indiaanikeeli Franz Boas: pakkus, et keeli tuleb kirjeldada vaid selle oma loogika kohaselt Distributsioonikriteeriumid: mis elemendid (häälikud/ vormid) esinevad mis ümbruses Hüpotees keelelisest relatiivsusest Sapir;Whorf: Keele erinevused tingivad mõtlemiserinevusi j aka maailmavaadet Sapir: keeled loovad reaalsuse Taksonoomiline strukturalism USA strukturalismi järgmine arenguetapp Leonard Bloomfield: Language: Bihievioristlik aluspõhi Eitab täielikult keelelist intuitsiooni Generatiivne grammatika Noam Chomsky: Lause pindstruktuur, Süvastruktuur Keel on mentaalne nähtus,ei sõltu keskkonnast Oluline on keeleline kompetents, mitte sooritus
sümbolid. Lisaks neile on veel teisigi süsteeme. Tuntud on Morse telegraafi kood, milles igale tähele vastavad punktid ja kriipsud ehk tegemist on sümboli sümboli sümbolitega. Samuti on huvitavad erinevad viipekeeled. Keele märkimisväärseim omadus on selle universaalsus. Pole ühtegi rahvast, kellel ei oleks täielikult arenenud keelt. Keele universaalsuse ja mitmekesisuse taustal võib järeldada, et keel on inimkonna vanim pärand. Kirjandus: Edward Sapir ,,Keel" Tallinn 2009 ptk Sissejuhatuseks: keele definitsioon (lk 13-33)
tüübist: 1) teadmine kirjelduse kaudu (analüütiline): Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (nt kolmnurgal on 3 nurka) 2) teadmine kogemuse kaudu (sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too (nt mõned kolmnurgad on täisnurksed) Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ehk Sapir-Whorfi hüpotees: Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele.
hädad. Peavalud jne. Inimene hakkab siis tegelema shamaanimisega, et saada terveks. See on tihti viimane ja ainus tee saavutada tasakaal. Tihti võib haigus tagasi tulla, kui jäetakse shamaanimine hooletusse. Sageli õpib noefuut vanematelt shamaanidelt, kuidas haigusega toime tulla, end selles kontrollima (näiteks husteerias), teraapiat. *26.USA etnolingvistid Benjamin Lee Whorf ja Edward Sapir püstitasid hüpoteesi (keelelise relatiivsuse teooria), mille kohaselt: Keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed. Sapir: "Reaalne maailm luuakse suurel määral alateadvuslikult antud inimgrupi keelenormide põhjal... Me näeme, kuuleme ja võtame vastu nii või teisiti uhtesid või teisi nähtusi peamiselt sellepärast, et meie uhiskonna keelenormid näevad ette nii- või teistsuguse väljendusvormi." *29:Millist nähtust tähistab melaneesia big- man süsteem?:
Täiskasvanud on omandanud oma keele häälikusüsteemi ja eristavad eelkõige just antud süsteemi häälikuid. Keelelise relatiivsuse idee: Keel kujundab mõtlemist. Tugev versioon: Milles seisneb Sapir-Worfi hüpotees? Keel määrab mõtlemise. Nõrk versioon: Keel mõjutab kognitiivseid protsesse 1) kõneliigutuste regulatsioon 2) kuulmisanalüsaator 3) nägemisanalüsaator Milliseid infotöötluskanaleid on vaja Kui kõnekeskus on kahjustatud, kõne regulatsiooniks ja miks
Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. On N. Chomsky- Lõi generativismi 1975 ja matemaatilised keeletea Semiootika ajalugu ja tähtsamad koolkonnad osa matemaatilisest lingvistikast. Z. Harris- viimane suur ameerika strukturalist. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste Süntaktika reeglid on kolme tüüpi: süntagmaatilised, horisontaalse teljega, E.Sapir- etnoloogiliste huvidega. "Language" sisaldab struktural sümptomitest. Seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An et keelejadad oleks õigesti teostatud. Tähendus keeles väga oluline. Lähtub väitest, et kõik keeled on o essay concerning human understanding"(1690) Semantika- tähendusõpetus
USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir-
MILLISED ON KRIITILISED PERIOODID KEELE OMANDAMISEL? LAPSED ON ESIMESEL ELUAASTAL VÕIMELISED ERISTAMA ERI KEELTE FONEEME, KUID KAOTAVAD OSKUSE AASTASEKS SAADES; LAPSED SUUDAVAD PÄRAST PAARIAASTAST ÕPPIMIST RÄÄKIDA KA TEIST KEELT PUHTALT, KUI NAD ON TIHEDASTI SUHELNUD SEDA KEELT EMAKEELENA KÕNELEVA TÄISKASVANUGA, HILJEM EI SUUDETA VÕÕRAST KEELT NII TÄIELIKULT OMANDADA. MIS ON SAPIR-WHORFI HÜPOTEES? TOO NÄITEID. SEE, KUI KULTUUR MÕJUB INIMESE PSÜÜHIKALE KEELE KAUDU (KEEL KUJUNDAB INIMESE MAAILMAPILTI JA TUNNETUSPROTSESSE). N: ESKIMOTEL ON PALJU SÕNU LUME VARJUNDITE TÄHISTAMISEKS NING NAD TAJUVAD ERINEVALT TEISTEST INIMESTEST PAREMINI LUME ERINEVUSI.
Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur
Roman Jakobson. Trubetskoi on moodsa fonoloogia rajaja. Iga foneem on vastandatud süsteemi teistele foneemidele (opositsioon). Foneemi kirjeldavad distinktiivtunnused. Praha koolkond käsitles opositsioone, millel on kaks tunnust (heliline-helitu jms). Selliseid opositsioone nimetatakse binaarseteks. Ameerika strukturalismi aluseks oli antropoloogiline lingvistika. Tegeldi põlisrahvaste keelte ja kultuuride uurimusega. B. L. Worf ja E. Sapir arvasid, et keeleerinevused tingivat mõtlemiserinevusi ja kaugemas ulatuses ka maailmavaadet. Sellist hüpoteesi nimetatakse Sapir-Worfi hüpoteesiks ehk keeleliseks relativismiks. Generatiivse grammatika rajaja on N. Chomsky. Gerneratiivne grammatika teeb vahet pädevuse ja esituse vahel. Paljud generativistid arvavad, et neist kahest on keeleteaduse uurimisobjekt üksnespädevus. Igal lausel on olemas süvastruktuur ja pindstruktuur. Esimene on universaalne, teine on eri keeltes erinev
suunale nimega pragmatism. Avaldas mitmeid teoseid matemaatika ja loogika vallas. Radcliffe-Brown, Alfred - Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria, mille eesmärgiks ühiskonna kui terviku huvide ja stabiilsuse tagamine. Uuris ka rituaalide sotsiaalset funktsiooni, rituaaalid regleerivad, säilitavad ja kannavad edasi emotsiaalseid hoiakuid, mis on vajalikud ühiskonna toimimiseks Sapir, Edward - ameerika antropoloog ja keeleteadlane, põhiteos ,,Keel", Sapir-Whorfhüpoteesi üks autor - Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavaderinevusele mõtlemises). keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust -- see toimib kui keele enesekaitse. Kõikides keeltesedastatakse palju ülearust infot ning nii kaitseb keel ennast vääritimõistmise ja infokadude vastu
Põhjuseks oli see, et nägin kõike uue nägemismeelega, mille olin omandanud. Ukselävel meenus mulle nukk, mille olin katki teinud. Läksin kobamisi kamina juurde ja korjasin tükid üles. Kokku panna neid ei õnnestunud. Siis purskasin nutma, sest sain aru, mida olin teinud, ja esimest korda kahetsesin ning olin kurb. (Helen Keller. Minu elu lugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 19-20). .Keeleline relatiivsus ehk Sapiri-Whorfi hüpotees. Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, mis keelt ta kõneleb. S. & W. uurisid indiaani keelt ning märkasid, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 4 Psühholoogia gümnaasiumile
Sõnal ei ole seost asja olemusega. Wittgenstein sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Humbolt keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Nii palju kui on erinevaid ühiskondi erinevate keeltega on ka erinevaid kultuuri maailmaid. Sapir ja Wholf me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähendused tänu sellele, et me oleme kokkuleppinud neid asju nii moodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. 9
kas tulemus on koguaeg sama. Nt. Palju inimesi seisab, ja teeskleb, et tal hakkas halb. Erineva arvuga inimesi on kohal-see mõjutab tulemus. Mida vähem inimesi seda suurem on abi tõenäosus. Sekundaaranalüüs- ei kogu uusi andmeid, kasutab juba olemas olevaid Nt. Ministeeriumist andmeid, palju saavad emapalk. Enamasti meediauuring,elulood,kirjavahetus. 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripärad mõjutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hüpotees. Keele hinnanguline mõõde. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab ühiskonnakorraldust? Vastus: Mis on kultuur? Inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum. · Kultuur on midagi, mida pole võimalik katsuda, materiaalselt tajuda, on abstraktsioon. · Kultuur on ühiskonna sotsiaalse korralduse raamistik. · Keel kui sümbolite kogum, mis võimaldab inimestel omavahel kommunikeeruda.
poolt motiveeritud. Praha fonoloogiline koolkond - Saussure'i seisukohad 15. Strukturalismi edasiareng USAs, Bloomfield Keelelise vormi tähendus on situatsioon, milles see öeldakse ja situatsioon, mille see põhjustab. Keelt peab keeleteadlane vaatlema täpselt ja impersonaalselt. Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. saj esimesel poolel, Boas, Sapir, Whorf Boas Ameerika antropoloogia alusepanija 20 saj arvas, et kõik keeled on võrdsed. iga keeleline väljend esitab ainult osa tervikmõttest. Iga keelt tuleb uurida lähtudes selle loogikast. Seos mõtlemise ja keele vahel on ühesuunaline. ERINEVALT MUUDEST VALDKONDADEST ON KEELELINE KATEGORISEERIMINE TEADVUSTAMATU. Boas ei pidanud õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine (oli antirassist).
Kuivõrd spetsiifiline või universaalne on elukeskkonnast. Imikud tajuvad väga ÕO6 erinevate häälikute tajumine ning millest paljusid häälikuid aga täiskasvanuna see sõltub? eristame me neid häälikuid millest koosneb L6 meie emakeel. Tugev versioon on. et keel määrab L6 Milles seisneb Sapir-Worfi hüpotees? mõtlemise, nõrk versioon, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse. ÕO6 Kõneliigutuse regulatsiooni kasutatakse häälikute moodustamiseks, Kuulmine Milliseid infotöötluskanaleid on vaja ehk siis kõne mõistmiseks tuvastamine,
F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi. Strukturalistlikud arusaamad olid esiteks, et kultuuri ei saa vaadelda mingis kindlas reas, teiseks, et kultuur on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Sapir oli filosoof ja keel huvitas teda eelkõige filosoofilise nähtusena, kui avausena vaimsesse maailma. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem, st et see loob oma maailma ja suurel määral determineerib seda, kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma
F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi. Strukturalistlikud arusaamad olid esiteks, et kultuuri ei saa vaadelda mingis kindlas reas, teiseks, et kultuur on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Sapir oli filosoof ja keel huvitas teda eelkõige filosoofilise nähtusena, kui avausena vaimsesse maailma. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem, st et see loob oma maailma ja suurel määral determineerib seda, kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma
sellisena. o Keel häälikuil põhinev semantiliste ehk tähendust omavate märkide süsteem. Põhineb foneemidel( väikseim tähendust eristav keeleüksus) ja morfeemidel( väikseim tähendust kandeiv keeleüksus). o Lapse keele arengut soodustab keeleline ja emotsionaalne suhtlemine. 1, 5- aastane räägib 25 sõna, 4-aastane aga 5000 sõna, 6-aastane 15 000. o Sapir-Whorfi hüpotees Kultuur mõjub inimesele psüühika kaudu. Keel kujundab inimesele maailmapildi. o Ahvidel takistab keele omandamist artikuleeritud( häälikuid moodustav) kõne mehhanism. 4
formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893). Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. 20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840
uurima foneemisüsteemide muutusi. • Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen" Language", Hjelmslev, "Bühler Sprachtheorie". (võrdle: tänapäeval ei kirjuta keegi raamatut "Keel" vaid "sissejuhatus keeleteadusesse") • Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. • USAs loodi 1924 Linguistic Society of America ja ajakiri Language. Vt Boas, Sapir, Bloomfield. 15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield TERMIN: Bloomfield - Ameerika Ühendriikide keeleteadlane • Bloomfield 1933 "Language". • Keele kohta (nagu üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. • Keelelise vormi tähendus on situatsioon, milles see öeldakse ja reaktsioon, mille see esile kutsub. • Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mistahes muu teadlane oma uurimisobjekti vaatleb:
Kasut tavaliselt psühholoogias. Sekundaaranalüüs- kõik eelmised meetodid andsid uut teavet aga see analüüs tähendab juba varem kogutud teiste teadlaste poolt või olemasolevate materjalide uurimist ja analüüsimist. Nt uurida ametlikku statistikat riigilt või ajaloo allikaid. Eluloolisi allikaid, kirjavahetusi meediaanalüüse (nt soouuringuid). 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripärad mõjutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hupotees. Keele hinnanguline mõõde. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab uhiskonnakorraldust? Kultuur on ühiskonna sots korraldus. Kultuur on selline et seda pole võimalik katsuda materj tajuda. Kultuuri alla käib loov mõtlemine ja selle tulemusena tegevuste tegemine. Inimkuultuuri suurim saavutus on keele areng. Keel lihtsalt sümbolite kogum mis võimaldab kultuuridel omavahel suhelda. Samas keel mitte ainult
morfoloogiat, hästi moodustatud lausete süntaksit, sõnavara tuletust, sõnavara alates 1000 ühikust ja tekste 14. Strukturalism Tuntuim esindaja Ferdinand de Saussure; märk on keele põhiühik kindlal ajahetkel, kõigis keeltes on täielik märgisüsteem; indiviidi kõne on keele väline avaldumisvorm; keel = süvastruktuur, kõne = pindstruktuur; esindajaid: Bloomfield, Praha koolkond (foneemi mõiste, minimaalpaarid), Sapir (keeletriiv) 15. Generatiivne keeleteadus Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika, kontekstivaba grammatika, keele omandamine, propagandamudel jpm 16. Keeletüpoloogia
tagasisidet) kui (LCC) ameeriklastel. See ka välja tuli. V-o asi seotud jaapani keelega (kuulmiskatse kus meeldivaid/ebameeldivaid sõnu öeldi meeldiva/ebameeldiva tooniga e raskused eristamaks sõnu toonist, millega neid öeldi). Sama muster (LCC vs HCC) ilmnes ka filipiinlaste (ka kollektivistlik HCC klt) juures. Lingvistiline relatiivsus Kui palju mõjutab keel, mida me räägime seda, kuidas me mõtleme ie Sapir-Whorf’i hüpotees. Arutluskäik seisneb selles, et keel mitte ei võimalda inimeste teatud ideedest mõelda, vaid keel sunnib inimesi mõtlema teatud ideedest. Värvitaju ja mälu. - Värv olemuselt on järjepidev muutuja (continuous variable), keeleliselt aga diskreetne muutuja (discrete variable). On väga suured erisused kultuuriti, kuidas värve nimetatakse. Kõigis keeltes on min kaks mõistet tume ja hele (must/valge)
registreeritav. - Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. - Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. - Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist. • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest.
Õigustab ühe rahva paremaks pidamist. Tylorit pidas tugitooliteadlaseks Franz Boas (1858-1942) Läks Saksamaalt Ameerikasse 19. Saj lõpul. 2)Historismi koolkond ehk ajaloolis-kriitiline, e. Boasi koolkond, ajalooline partikularism. Võitles evolutsionismi vastu, sest need ei teinud välitöid, pidas oluliseks kohal elamist kontakti põlisrahvastega siis alles teooria loomist. Õppis keeli. Boasist arenes edasi nt Lingvistiline relatiivsus ehk Boas-Sapir-Whorfi (järjest eelneva õpilased) hüpotees. Rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keeleterminitega. Idee et saame mõelda vaid nendes kategooriates mille kohta meil on termin ehk tajume vaid seda mida saame sõnastada. (Nt Eskimod palju termineid erineva lume kirjeldamiseks, meile arusaamatu). Keel sõltuvuses vajadusega. 3)Difusionism idee, et kultuurinähtused levivad ühest teise (e. üks ük laenab teiselt, mitte nagu evolutsionismis, et on ette määratud):
1.ekvipolentne- kõik elemendid on erinevad ehk vastandite opositsioon(must / valge, mees/naine,öö/päev,koer/kass) 2 poolust + + 10 2.Privatiivne (must / mittemust) e eitav opositsioon;kõige universaalsem + - 3.Graduaalne (must / hall / valge) ehk muutuv erinevus ; tegemist on sama tunnusega aga erineva intensiivsusega Ameerika strukturalism Ameerika strukturalismi rajajad on: · Edward Sapir (1884-1939) ,,Language: An introduction ..." · Leonhard Bloomfield ,,Language" Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideedKeskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on distributsioon - keele elemendid on sõnumis kuidagi jaotatud.Analüüsiti indiaani keeli. Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist
(konventsionaalselt): sõna pole enamasti objektiga millegi poolest "sarnane", see et näiteks sõna "lill" tähistab just sellist objekti nagu ta tähistab tuleb sellest, et inimesed on nii kokku leppinud, mitte sellest, et sõna "lill" on lillega millegi poolest sarnane. - keel on generatiivne: lõplikust hulgast sõnadest võib moodustada (genereerida) lõpmatu hulga lauseid. Keel ja mõtlemine Edward Sapir & Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Näiteks Hopi indiaanlaste keeles pole spetsiaalseid grammatilisi vahendeid mineviku, oleviku ja 3
esituses". Kui Chomsky arvas, et esitus ei kuulu lingvistika uurimisvaldkonda, ("juhul, kui lingvistika tahab olla tõsine teadus"), siis tänapäeva kõneetnograafia peab just seda poolt eriti oluliseks. Dell Hymesi järgi ei erine eri keeli kõnelevate inimeste keeleline teadvus niivõrd selle poolest, kuidas on maailm mingis keeles kategoriseeritud (nagu on arvatud klassikalises keelelise relatiivsuse ehk nn Sapir-Whorfi hüpoteesis, vaid pigem selle poolest, kuidas on keel kasutusel igapäevaelus. Sapiri ja Whorfi tüüpi keeleline relatiivsus grammatika ja sõnavara tasandil on sekundaarne ja baseerub primaarsel sotsiolingvistilisel relatiivsusel. Keele kategoriseerivat funktsiooni ei saa eristada kommunikatiivsest, viimane sisaldab esimest, mis on eriti selgelt näha juhtudel, kui eri kasutuskontekstide jaoks on olemas erinevad viisid kategoriseerida sama kogemust.
(nt mesilane saab teatada meeallika asukoha ja mee hulga, kuid ei saa vestelda eilsest päevast või surmast) Avatud keelesüsteem ainult loomulikud keeled. Mitutähenduslikud sõnad, sõnade arv ja võimalus moodustada uusi märke. Rekursiiv lausete lõputu arv. (nt Agu ja Arno ja Mati ja Tiit ja...) Universaalne grammatika kõigile keeltele ühised struktuurid. Normisüsteem igapäevases elus kasutatav suuline keel. Keelelise relatiivsuse hüpotees (Sapir-Whorf) esimene keel määrab indiviidi maailmapilti ja tema mõistmise viisi. Autonoomne keeleteadus keeleteadus, mis on lahus kõigist kontekstuaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest. (Ferdinand de Saussure) Funktsionaalsed keele teooriad ja suunad (nt sotsiolingvistika) keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades konteksti, kasutust ja keelekasutaja omadusi. Kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja idealoogiate ning keelekasutuse
käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen Language, Hjelmslev, Bühler Sprachtheorie. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840
Boas märkas, kui oluliselt erinesid eri paigus nii eluviisid kui grammatilised kategooriad. Selle tulemusena järeldas ta, et kultuur ja eluviis peegelusid keeles, mida vastav etnos kasutas ( Rannut 2007). Boas lisas antropoloogilisse teooriasse kultuurilise relativismi, mis rõhutab, et rahvaste vahelised erinevused on tekkinud ajalooliste, sotsiaalsete ja geograafiliste tingimuste tulemusena ja kõikidel populatsioonidel on täiuslik ja võrdselt arenenud kultuur. Edward Sapir (1884-1939). Ameerika antropoloog-lingvist, Benjamin Whorfi õpetaja ja üks Sapir-Whorfi hüpoteesi autoritest. Arendas Boase väiteid edasi ning väitis, et keele sidusus ja süsteemsus suhtestub ulatuslikult mõtlemise ja käitumisega. Elu lõpupoole jõudis Sapir arvamusele, et keel mitte lihtsalt ei peegelda kultuuri ja käitumist, vaid keel ja mõtlemine mõjutavad või isegi piiravad teineteist. Ta väitis, et keel määrab meie
Marx, Karl saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud. Mead, Margaret ameerika kultuuriantropoloog. Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Peirce, Charles S. USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid. Pani aluse filosoofia suunale pragmatism. Radcliffe-Brown, Alfred Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria. Sapir, Edward ameerika antropoloog ja keeleteadlane; oli USA juhtivaid strukturaallingviste; hüpoteesi Sapir-Whorf üks autor. Saussure, Ferdinand de sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Spengler, Oswald saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Sai kuulsaks teosega ,,Õhtumaa allakäik". Võrdles kultuuri elus organismiga. Tsivilisatsioonil on ka oma eluiga. Toynbee, Arnold inglise ajaloolane. Kirj mahuka teose ,,Uurimus ajaloost", kus püüdis
Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. · Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi annavad fleksioonikeeled nagu kreeka, ladina ja sanskrit). Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi
eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda.") · Ludwig Wittgenstein, Philosophische Untersuchungen, 1953 · sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus keelerelatiivsuse hüpotees · Wilhelm von Humboldt, 1820 · keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. · Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf, 1939: "me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse tänu sellele, et me oleme kokku leppinud neid asju niimoodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda (speech community) ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti ohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle
inimene kasutab ja et samal ajal keeled on väga erinevad, siis on korduvalt välja tuldud oletusega, et 3 inimese ettekujutlus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest missugust keelt ta kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus, mida tuntakse Sapiri-Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Indiaani keelte uurijatena märkisid nad, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil. On väidetud, et kummalgi juhul on ettekujutlus maailmast või maailma ühest väikesest
Nt. soouuringutes (naise, soorollide kujutamine meedias) väga levinud. · Eksperiment. On kõva teaduse ideaalile kõige lähemal, kuna eksperiment põhineb kontrollil katse läbiviimise keskkonna üle. Kasutatakse sotsioloogias väga harva, kuna inimesi on kontrollida väga raske. Psühholoogias ja sotsiaalpsühholoogias kasutatakse sagedamini. Loeng II 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripSrad m>jutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hupotees. Keele hinnanguline m>>de. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab uhiskonnakorraldust? Kõik teavad, aga raske sõnastada. Mittegeneetiliselt edasi pärandatav informatsioon. VÕS: inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum. Kultuur on midagi, mida ple võimalik katsuda, materiaalselt tajuda, on abstraktsioon. Kultuur on ühsikonna sotsiaalse korralduse raamistik.
Kvantitatiivne tüpoloogia tegeleb erinevate struktuuri tüüpide levikuga maailma keeltes; nt kuivõrd sagedane on maailma keeltes kategooria KLUSIIV markeerimine spetsiaalsete grammatilise vormidega. Kas selliste vormide esinemine korreleerub mingite muude struktuuriliste omadustega Teoreetiline tüpoloogia püüab seletada kvantitatiivse tüpoloogia avastusi. Seletusi otsitakse KOGNITSIOONIS ja kõnelejate SUHTLUSEESMÄRKIDES. 35. Morfoloogiline tüpoloogia E. Sapir - keelte jaotamine morfoloogilise sünteesi astme ja morfoloogilise tehnika alusel. Morfoloogilise sünteesi aste on kvantitatiivne näitaja, see näitab sõnasiseste vahendite kasutamise määra sõnade lauseks seostamisel ehk morfeemide arvu sõna kohta. Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled analüütilisteks (iga sõna koosneb ühest morfeemist, süntakt. seoseid väljendatakse abisõnade, sõnajärje abil), sünteetilisteks (sõnad koosnevad
Saksa- Austria kultuuriringide koolkond väitis, et eksisteerivad mitmed südamikud, mil- ledest levib kultuur ka naaberaladele. 5. Franz Boasi (1858–1942) oli Saksamaal sündinud Ameerika antropoloog. Ta oli Põhja-Ameerika indiaanlaste keelte ja kultuuride ekspert. Ta lõi oma koolkon- na USAs, kuhu kuulusid sellised nimekad antropoloogid nagu Ruth Benedict, Margaret Mead ja Edward Sapir. Boas oli lapsepõlvest peale reaalhuvidega, õppides mitmeid valdkondi, kaitses ta PhD füüsikas ja geograafias. Varsti hakkasid teda huvitama inimesed, ta käis uu- rimas Briti-Columbia hõime. Tagasiteel sattus ta New Yorki ning otsustas sinna jäädagi. Ta asus tööle Science toimetajana. Boas’i koolkonda nimetatakse ajaloolis-kriitiliseks koolkonnaks. Naturaaltea-
sõnumist aru). Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiiv- ontoloogia (viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreeritavateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks jm) E. Sapir, B. Lee Whorf keelelise relatiivsuse hüpotees. Esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. <- see on hüpoteesi tugev variant. Reaalsem on hüpoteesi nõrgem variant -> esimene keel mõjutab ja suunab meie meeli ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Oma mõju on ka mittekeelelistel võimetel ja kogemustel.
puudub üks kõikidele ühine joon, kuid kokku on pereliikmed omavahel sarnased. Filosoofiast pärinev Wittgensteini idee perekondlikust sarnasusest on üheks kaudseks teoreetiliseks aluseks kognitiivse semantika tekkele Morris Weitz sai tuntuks väitega, et kunsti ei ole võimalik defineerida, sest kunstiks nimetatakse nähtusi, mille vahel on perekondlik sarnasus Ludwig Wittgensteini mõttes. • Sapir-whorffi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, millist keelt ta kõneleb. Ühesõnaga meie keel määrab selle kuidas me mõtleme. On tugev versioon, kus keel määrab ning nõrk versioon, kus keel mõjutab ja suunab mõtlemisprotsesse. • Ideoloogia marxistlikus kontekstis- Sotsiaaldemokraatlike parteide tegeuvs riikides,
A.) Usk on oopium rahvale. B.) Majanduslik tegevus määrab kultuurilise pealisehituse, seetõttu on ka religioon eelkõige tootmissuhete peegeldus. C.) Kapitalismi areng on olulisel määral mõjutatud sellest, kui eetiliselt me suhtume keskkonda. D.) Majanduslik tegevus on mõjutatud kultuurilistest teguritest. E.) Usklikud inimesed on majanduslikus tegevuses edukamad kui ilmalikud inimesed. 1p. Mida väidab Whorf’i hüpotees (tuntud ka kui Sapir-Whorf’i hüpotees)? A.) Kultuurilise relatiivsuse tees: kui kultuuriliste tõekspidamiste erinevus mõjutab käitumist B.) Ühiskonda suudab kõige objektiivsemalt analüüsida kõrvalseisja C.) Keele kategooriad ja struktuur mõjutab seda, kuidas me maailma tajume D.) Kultuuri mõistmiseks tuleb uurijal selles vähemalt 1-1,5 a elada E.) Rahvuste tekkimine on sotsiaalsete ja ajalooliste protsesside tulemus 1p
tõlkimine. Üks tema on filmi ,,Microcultural Incidents in Ten Zoos", mis rääkis eri kultuuridest inimeste käitumisega elevandi puuri juures. Kolmas oluline nimi on Alan Lomax, kes on eelkõige tuntud muusika ja tantsu uurimise poolest. Temaga seostatav mõiste on koreomeetria. Koreomeetria tegeleb tantsu uurimisega erinevates kultuurides. Leitakse, et igapäevane töö mõjutab tantsu. PÕLISRAHVASTE ENESEANTROPOLOOGIA Keeleuurijate Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf´´I hüpotees oli, et mõtlemine tuleneb paljuski keelest. Käitumine ja mõtlemine tuleneb kasutatavast keelest. Ameerika kommunikatsiooni uurija S.Worth ja antropoloog J. Adair viisid läbi eksperimendi Navaho indiaanlaste seas. Valisid navahod kuna Adair oli enne neid juba uurinud ja nende kohta oli palju materjali. Andsid neile kaamerad kasutada. Eeldasid, et saavad teada, kas navahode filmikeel ja mõtlemiskeel on sarnane. Navahod filmisid 7 filmi
Franz Boas – historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e partikularism e Franz Boase koolkond. Evolutsionismi vastu võitlemine, selget teooriat endal ei olnud. Boas hakkas tugitoolitarku kritiseerima, et pole vaja välja mõelda, vaid reaalselt kohale minna ja uurida. See oli toona väga uus idee, et küsida põlisrahva käest midagi. Pidi rohkem uurima, mida see kultuur endast kujutab ja kuidas areneb. Lingvistide relatiivsuse hüpotees e Boas-Sapir-Whorfi hüpotees, mille mõte seisneb selles, et mingi rahva maailmatunnetus ja taju on sõltuvuses nende keeleterminoloogiaga. Difusionism – koolkond, mis oli pärast evutsionilistliku, mis püüdis välja pakkuda suuri seletusi kultuuri arengule kogu maailmas, ühe teooria raames. Idee on see, et kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise. Mitte nagu evolutsionismis, et kultuur areneb ühest faasist teise, vaid see, et kultuuride muutumise põhine
49. Mark Granovetter võrgustikuanalüüs. Nõrgad suhted on töö otsimisel paremad, sest tugevad suhted ei anna meile uut infot. 50. Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism seda ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Sellel on oma arenguloogika. 51. Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e kultuuriökoloogia uurib, kuidas ühiskond kohandub looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Geograafiline determinism 52. Edward Sapir ja Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab oluliselt seda, kuidas ta maailma tajub ja kuidas ta sellest mõtleb. Erineva emakeelega inimesed elavad erinevates maailmades. 53. Michel Foucault ajalooline diskursusanalüüs. Kuidas teemasid kajastatakse, millised arusaamad muutuvad üldlevinuks, millised kaovad. Võim on üldisem nähtus kui vaid käsu pealesurumine või sellele allumine. Võimule allutakse ka siis, kui käsku
annaabi.ee 
