Wiener. Metonüümia (kr metnymia) - kõnekujund, kus stiilivõttena asendatakse tavaline nimetus ebatavalisega suhte alusel. Tegelikkuse esitlemine on vältimatult metonüümne: me valime tegelikkusest alati osa, mis esindab tervikut (pars pro toto). Märk- osutab kellelegi midagi mingis suhtes või omaduses Performatiivsed ütlused lause ütlemine on teo tegemine, tegemist võib kirjeldada kui ütlemist. Pradigma - Märkide kogum, mille seast üks või mõni valitakse kasutamiseks. Pragmaatika- märgi (sõna) suhe selle kasutajaga (tõlgendajaga). Redundants liiasus, teate elementide kordus Semantika- märkide ja märgivälise tegelikkuse suhteid Skeem- Varaseatest kogemustest moodustunud omalaadne teooria sellest, milline vaadeldav asi üldjoontes ja tüüpiliselt on ning kuidas tuleks sellega ringi käia. Teise nimega stereotüüp Semiootika märkide ja nende toime uurimine Sotsiaalne konstruktsionism- `reaalsus` on teadmine, mis juhib meie käitumist, kuid meil
omadusi. Paljud 1980. aastatel tekkinud kognitiivse keeleteaduse voolud rõhutavad keele sõltuvust inimese teistest kognitiivsetest võimetest ja isegi motoorsetest tegevustest nt tähelepanust, kategoriseerimisest ja ruumilisest orienteerumisest. Funktsionalistlikud on oma lähenemisviisilt ka järgmised paaril-kolmel viimasel aastakümnel tekkinud keeleteaduse suunad: tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika. Veelgi uuematest suundadest on kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid.Autonoomsest keeleteadusest tuleb lahus hoida psühholingvistika (keelepsühholoogia), mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogilias kasutatavate meetoditega. Autonoomsest keeleteadusest tuleb eristada ka
Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. Ta on osa matemaatilisest lingvistikast. Süntaktika uurib, kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, mida omakorda võib ühendada teiste jadadega. - SEMANTIKA Semantika on osa süntaktikast, kuid eksisteerib ka eraldi. Ta tegeleb tähendusega ja koosneb seemidest- elementaartähendus ning lekseemidest, millest saab moodustada proportsioone. Morrise arvates on semantika pragmaatika ja süntaktika kõrval üks semiootika dimensioonidest. Semantika võib olla nõrk või tugev. Nõrk ehk signifikatiivne semantika on keel reeglite ja semantikaga, kus tähendus on kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalses ehk tugevas semantikas on oluline osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. - PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, sest konkreetsed reeglid puuduvad
Keele komponendid MIDA PEAB OSKAMA? · Foneemid keele kõige väiksem ühik. Keele heliline eripära. Keele kõla. Nt palk vs palk või tall vs tall. Eesti keeles on 26 foneemi. · Morfeemid väikseim tähenduslik ühik keeles. Sõnatüved, ees või järelliited. Annab lisa tähenduse või põhitähenduse. · Sõnad morfeemide kogum. Semantika. Tuleb selgeks saada sõnade tähendused · Süntaks sõnade kombineerimine. Lausete moodustamine. · Pragmaatika keele kasutamine. Formaalne ja mitte formaalne keel. Keele omandamise periood 1. Eellingvistiline periood a. Foneemide omamine a.i. Karjumine ( see ei toimu ilma asjata, vaid märgu andmiseks) a.ii. Koogamine 3.elukuul toimub foneemide kombineerimine a.iii. Lalisemine 4-5 elukuul a.iv. Intonatsioon oluline, et laps õpiks eristama sõnu a.v. Titakeel Paraverbaalne- hääletoon, pausid.
Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste keelekasutusjuhtude tähenduse tõlgendamine. Sõnasemantika-uurib sõnatähendust(avaneb kontekstis). Lausesemantika-uurib lausetähendust-avaneb situatsioonis. Keelesüsteemi aluseks on teadvustatud mõistesüsteem. Märk- kõik, mis kannab infot,asendab objekti või osutab sellele. Sümbol-inimene loob. Ikoon- inimene registreerib sarnasuse, vorm meenutab tähendust. Indeks-tähistaja ja tähistatava vahel põhjuslik seos. Järeldused kogemuse põhjal
Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või b) semioos ja selle dimensioonid Inkas 4. midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru- süntaktika, semantika, Keele funktsioonid: Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. pragmaatika. ehk determinatsioon ( ) Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on Süntaktika- küsib, kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste c) Ameerika strukturalism; keele relatiivsuse hüpotees tõlgendatav kui märkide kogum. märkidega jadasid. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega
teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus) o Pragmaatika (lause tähendus teatud olukorras) Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline keeleteadus keele uurimine ühes ajas. Diakrooniline keeleteadus keele areng ajaloos. Teoreetiline Praktiline = rakendus lingvistika (nt logopeedia, tõlk) Makrolingvistika (keeleteadus seotud teise teadusega) : o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika o Semiootika semantika
Käsud on numbrilisel kujul Töötatakse vahetult arvuti mäluaadressidega Kõigis teistes keeltes kirjutatud programmid teisendatakse täitmiseks alati masinkoodi ·Sümbolkeel Käskude andmiseks kasutatakse numbrite asemel käsku kirjeldavaid lühendeid Madala taseme keeled on seotud riistvaraga Kõrgtaseme keeled on riistvarast sõltumatud Süntaks kuidas antud keeles programmi kirjutada tuleb. Semantika mida korrektse süntaksiga programmikoodi tulemusena arvuti teeb Pragmaatika kirjeldab keele kasutatavust, rakendusvaldkondi, efektiivsust Metakeel kokkuleppeline väljamõeldud programmeerimiskeel erinevate programmielementide kirjutamiseks Muutuja mälupesa või mitmest pesast koosnev plokk, millele on antud nimi. Andmetüüp näitab, mis tüüpi andmeid muutujas hoida saab. Omistamine Plokk-programmis kirjeldatud käskude grupp,mida keele süntaksi seisukohast saab vaadata ühe käsuna
c. Konstuktsioongrammatika 7. Eesti keele lausetüübid. 8. Märgi mõiste ja märkide liigid. a. Märk see on sõna, mida omandab tähenduse ja heliga. b. Märkide liigid Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) 9. Semantika ja pragmaatika: sarnasus ja erinevus. a. SARNASUS. Semantika ja pragmaatika on semiootika osa.Mõlemad uurivad märke. b. ERINEVUS.Pragmaatika uurib märkide seost nende kasutajaga. Semantika uurib märkide ja nendega tähistatavate objektide vahekordi. Semantika ka astub sisse lingvistikat. 10. Komponentanalüüs ja prototüüpanalüüs. a. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnuste abil. Semantilised
Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Keeleteaduse suundi Lingvistika- tegeleb loomulike keelte teadusliku analüüsiga. Võrdlev-ajalooline keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte genialoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.Deskriptiivne grammatika- kooligrammatika.Sotsiolingvistika-uurib murdeid. Tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika-uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälisest situatiivsetest faktoritest. Kriitiline lingvistika. Psühholingvistika- kõne tootmine ja tuvastus. Neurolingvistika. Logopeedia, kliiniline keeleteadus- uurib kõnehäireid. Areaalilingvistika- uurib , seda kuidas geograafiline positsioon muudab keelt.Filoloogia(sünonüüm lingvistile) tõlgendab vanu tekste (klassikaline filoloogia) Foneetika- kõnehäälikuline tootmine ja tuvastumine.
Mõned uurijad on aga sotsiolingvistilist pädevust koos oskusega kõneakte antud kultuuris eesmärgipäraselt kasutada (illokutiivne pädevus) nimetanud hoopis pragmaatilise pädevuse allharudeks (Bachman 1990). Nii suhtluspädevus kui ka pragmaatiline pädevus on seega üldisemad terminid, mis hõlmavad kõneleja keelekasutuslikke ja kultuurilisi teadmisi vastavast ühiskonnast, selle liigendumisest ja tavadest. Pragmaatika uurib keelt kasutaja seisukohalt, pöörates tähelepanu sellele, milliseid keelelisi vahendeid kõnelejad valivad ning millised keelekasutuslikud piirangud kehtivad ühes või teises situatsioonis. Kultuuridevaheline pragmaatika (cross-cultural pragmatics) võrdleb keelekasutust kahes või enamas keeles. Eri kultuurides võivad olulised olla hoopis erinevad sotsiaalse konteksti tegurid, mis mõjutavad valikuid sobiliku käitumise ning
• kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia morfoloogia semantika leksikoloogia pragmaatika süntaks tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid: üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus teoreetiline kt – praktiline kt diakrooniline kt – sünkrooniline kt „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika
• kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, leksikoloogia, süntaks, tekstilingvistika, semantika, pragmaatika Keeleteaduse tüübid: • teoreetiline kt (ehk keeleteadus) – praktiline kt • diakrooniline kt – sünkrooniline kt • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse naaberteadused ja seosed keeleteaduse valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika
Meie keel koosneb valmis üksustest. Igal laused on semantiline(tähenduse tase, põhjustamis v muutus verb) ja süntaktiline tasand. 6. Lausetüüpide käsitlus; Eesti lausete põhitüübid(EKG) GS grammatiline subjekt, TS tegevussubjekt, PS pragmaatiline subjekt(üksusega algab lause) Normaallaused: GS=TS=PS Kogeja-omajalause: GS-ei võrdu-TS=PS Eksistentsiaallaused: GS=TS-ei võrdu-PS 13.11.12 SEMANTIKA JA PRAGMAATIKA (tähendusõpetus) Tähistatu(mõiste) mind MEEL Tähistaja(sõna) KEEL Referent(entiteet) MAAILM Tähendus: 1. Abstraktne: süsteeni tähendus 2. Kontekstiline a. Kõneleja tähendus b. Kuulaja tähendus Mitu tähendust on sõnal? Nt sõnal SEISMA on mitu tähendus, moos seisab sahvris, koer seisab puu all, buss
Neg tagasiside-tagasisöötmine vähendab protsessi väljundit. Shannon ja Weaver'i 3 probleemide taset: A-tehnilised probleemid(kuidas sümboleid võimalikult täpselt siirdada? B-tähendusega seotud probleemid(kui täpselt viivad siirdatud sümbolid tähenduse pärale?) C-efektiivsuse probleemid(Kui efektiivselt juhib vastuvõetud tähendus tegevust soovitud suunas?) Charles Morris publitseeris 1945. aastal töö, milles ta eristas semiootika kolme tasandit: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Need vastavad Shannoni ja Weaveri liigitusele: C-pragmaatika, B- semantika, A-süntaktika. Semantilise infoteooria järgi on lause seda informatiivsem, mida rohkem see välistab vastavas keeles võimalikke asjaolusid. Shannoni idee entroopiast: Entr-valikud-informatsioon Laswelli 5 küsimuse mudel: Kes? ütleb mida? mis kanali kaudu? Kellele? millise efektiga? Oma propagandauuringutele tuginedes mõistis Lasswell kommunikatsiooni kui ühepoolset,
keelekorraldus, keele õpetamismeetodid, tõlkimine, poliitilised keeleprobleemid jne SOTSIOLINGVISTIKA uurib keele ja ühiskonna seost ( rakenduslik, teoreetiline, sünkr/diakr, mikro/makro) keelt ei saa vaadelda lahus kõnelejast ja ühiskonnast. Keeleteaduse harud PSÜHHOLINGVISTIKA käsitleb keele ja üksikisiku mõtlemise seost. Kuidas õpitakse keelt, kuidas õpitavad keeled lokaliseeruvad ajas, lapse keeleline areng, kõnepatoloogiad PRAGMAATIKA uurib keele funktsioneerimist suhtluses, keelendid omandavad tähenduse suhtluses SEMIOOTKA uurib keelt kui märgisüsteemi: keelemärkide ehitus, suhe keelevälise tegelikkusega, märkide omavaheline seos Keeleteaduse harud ARVUTILINGVISTIKA suhteliselt uus haru: keele automaatanalüüs, kirjeldamine, morfoanalüsaator, masintõlge jms Keeleuurimine keele tasandite kaupa Grammatika: nii keeletasand, kui ka teadus , mis seda uurib, samuti...
Prototüüp – default. Sõnade tähendused võivad omavahel kattuda, neil on keskosa e prototüüpne esindaja ja perifeeria (perifeeria – kõik prototüübi omadused ei ole õiged või ei tule esile). Nt mööbel: prototüübid – diivan, laud, tool; perifeeria – peegel, külmkapp, televiisor. Esitatakse omadused, mis on olulised kategoriseeriva inimese puhul. Tühistamatud ja tühistatavad kategooriad. 18. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Pragmaatika on keeleteaduse haru, mis tegeleb keeleliste tähenduste väljendamise ja mõistmisega eri olukordades. Kõige laiemas mõttes on pragmaatika seega igasuguste tähendusega seotud keeleliste nähtuste kirjeldamine nii, et võetakse arvesse esiteks seda, kes, kus, miks ja millal midagi ütles või kirjutas, ja teiseks seda, kuidas öeldust aru saadi. Kõneakt on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Tüüpilised kõneaktid
ÜLDKEELETEADUS käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid KEELESÜSTEEM üldkeeleteaduse kui ka üksikkeelte põhiline uurimisobjekt KEELETÜPOLOOGIA keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine DIALEKTOLOOGIA murdeuurimine VARIEERUMINE vaheldumine TEKSTILINGVISTIKA uurimisobjektiks on terviktekstid VASTLUSANALÜÜS uuritakse reaalseid vestlusi PRAGMAATIKA uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest KRIITILINE LINGVISTIKA püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid PSÜHHOLINGVISTIKA keskendub keeleprotsessi selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutavate meetoditega. Tähtsamateks uurimisobjektideks on kõne tootmine ja tuvastus: Mis juhtub meeles, kui keegi räägib või mõistab keelt? LOGOPEEDIA keele- ja kõnehäirete uurimine
analüütilisteks ja vastuolulisteks: nt poissmees on inimene, mees, täiskasvanud, pole abielus. Väide „see mees on poissmees“ on sünteetiline, „see poissmees on mees“ – analüütiline ja „see poissmees on minu õde“ – vastuoluline. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil. Generatiivse semantika üks edasiarendusi on generatiivse leksikoni teooria 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). Pragmaatika – märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja. 20.saj I poolel oli tähenduse uurimisel keskne tõeväärtussemantika, aga 1950ndatel toimus pragmaatiline pööre (Austin, Grice, Searle) – hakati huvituma lausest (mitte enam tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest).
kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi Teisesus (seostub objektiga), Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Nt tunnen suunda, kus miskit toimub, Kolmasus (seostub interpretantiga). Kolmasus on seotud arusaamisega, äratundmisega. Nt avastan et tegu on hiirega nurgas. 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru – pakkus juba Peirce o Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest. Indiaani keeltes on
lyonsil polüseem "one lexem with different senses" ; ent "polüseem" = polüseemiline sõna, üksus. polüseemia kognitiivses lingivistikas (kasutatakse näitamiseks võrgustikke) plüseemi prototüüpsed tähendused teeb suitsu / kana söömine / istub hästi kojamehe luud on nurga peal maas / lase mind nurga peal maha / ma viskan su ära / laual on jalad = tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust keelemängukoomiksid ; reklaamid etc mõtle lisa 17.11.Polüseemia kordamine ; PRAGMAATIKA Sõdur kaotas lahingumöllus pea. (kas sai hukka või sattus segadusse) Ta joob palju (kontekstipõhine; jooma polüseemia) Kas sa pead meeles või ma pean selle sulle meelespeaks panema? - Ei pea.(tragel) Puudega üliõpilane otsib ahiküttega korterti. (vormihomonüüm) Lase mind siin nurga peal maha (ühendi polüseemia) = Ajas mulle kärbseid pähe Pulli peab saama (vormihomonüümia - saama verbi polüseemia) Tõmba lesta (tervikühendina) Mine pekki (tabuväljendi - mine perse nt)
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole
de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees: · üldine keeleteadus püüab kirjeldada põhimõtteliselt kõiki keeli - deskriptiivne keeleteadus kirjeldab üksikkeelt · teoreetiline keeleteadus uurib keelt sellisena, nagu see on, ilma teadmisi kusagil kasu pärast rakendamata
Semioloogia – semiootika keeles ja suhtluses. Peirce märk oli kindlam üksus, konkreetsem. Saussure’l rohkeb keelesem. Saussurel keel on semioloogiline süsteem, keel ei ole. Peirce’l asendab midagi, aga Saussure’l tuli kõik suhtlus jnejne juurde. Saussure uuris märkide avaldumist sotsiaalse elu südames, semioloogia sotsiaalpsühholoogia osa. Saussure ise oli ka seotud strukturalismiga. Semantika – tähenduseõpetus. Üks semiootika 3 dimensioonist (Morrise järgi: pragmaatika, süntaktika, semantika). Hakkad tõlgendama ja mõtlema. Loed lauset, tekib ajus mingi mõte(pilt/kujutlus). Kuidas mingi asi saab tähenduse, miks me saame asjadest aru nii, nagu me saame. Märgi ja tähenduse vaheline seos. Mida märk peaks põhimõtteliselt interpreteerida. Süntaktika – struktuur, kuidas on asjad ritta asetatud. Sõnade järjestus lauses, aga ei loe veel mõttega läbi. Reeglistik, aga ei mõtle. Märgi ja märgi vaheline seos.
teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: Foneetika ja fonoloogia - häälikud, foneetika tegeleb hääliku füüsilise poolega, fonoloogia uurib häälikute süsteemi Morfoloogia - sõnavormidega tegelemine. Sõna muutmine - käänded jms Leksikoloogia - tegeleb sõnavaraga, uurib tüvede päritolu Süntaks - lauseõpetus, tegeleb lausetega Tekstilingvistika Semantika - tegeleb sõnatähendusega Pragmaatika - mida mingi lause/väljend tähendab mingis olukorras. Lausete uurimine Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline - Diakrooniline - ajalooline, vaatab keelemuutumist ajaloos Teoreetiline - pole praktilist eesmärki Praktiline - keeleõpetus, nt logopeed, tõlkimine Mikrolingvistika - puhas keelesüsteemi uurimine Makrolingvistika - Keeleteaduse seosed muude teadusharudega Keeleteaduse meetodid:
Teisesus (seostub objektiga), Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Nt tunnen suunda, kus miskit toimub, RUUMIS JA AVASTAN ET ON SEAL KEEGI Kolmasus (seostub interpretantiga). Kolmasus on seotud arusaamisega, äratundmisega. Nt avastan et tegu on hiirega nurgas. RUUMIS JA SAAD ARU KES SEE ON. Kas see on siis sama, mis ikoon-indeks-sümbol? 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - alus öeldis sihitis (1 + 3 = 8) Semantiline - loogiliselt tõene (1 + 3 = 4) Pragmaatika - mõista asja õiges kontekstis (pikk poiss) Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast.
kasutatavate väljendite organiseeritud tervikkogu. Dünaamiline, muutub pidevalt. Grammatika alla kuuluvad väljendid võivad olla kui tahes keerulised. Korduvkasutamine tugevdab väljendi staatust üksusena, aga vähene kasutus/mittekasutamine nõrgendavad. Langacker: · Keeleüksuste kirjeldusmudel - algul Space Grammar, hiljem Cognitive Grammar · Skemaatiline grammatika. Jaguneb 2-ks: asi, suhe, protsess trajektoor ja orientiir 25. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Suhtluse intentsionaalsus. Lingvistilise pragmaatika sünd: Morris 3 märkide uurimise valdkonda : · Süntaks märkide omavahelised suhted abstraheerutakse kasutajast ja maailmast, tegeletakse märkide omavaheliste suhetega · Semantika märkide ja objektide suhted abstraheerutakse kasutajast, analüüsitakse väljendi vastavust
2.3-sümbol on rajatud äratundmisele, arusaamisele, Peirce ütleb reeglile. Charles Morris-sotsioloogia, sotsiaalne psühholoogia, teoloogia. Tema jaoks oli semiootika seotud märkide arusaamisega. Lihtsustas Peirce ideid. Semioos: V,W,X,Y,Z v-märk w-interpretaator X-interpretant(a) y-objekt(tähendus) z-kontekst Gestalt psühholoogia Semioosi dimensioonid: Süntaktika-käsitleb märke nende seostes kas nende sisemise struktuuriga või teiste märkidega Semantika-märgi seos tähendusega Pragmaatika- kuidas märgid mõjuvad, toimivad Ferdinand de Saussure Üldkeeleteaduse kursus-avaldatud postuumselt. Tegelikud autorid- charles bally, albert sechehaye Keel ja kõne: Language (keelevaldkond, keeletegevus): Langue (keel) Parole(kõne) Meie arvates on neile raskustele ainult 1 lahendus: algusest peale peab asetama ennast keele pinnasele ja võtma selle kõikide teiste keeletegevuse ilmingute puhul normiks. Tõepoolest, sedavõrd palju duaalsuse Keel ja ühiskond:
• Generatiivse semantika üks edasiarendusi on generatiivse leksikoni teooria • Sõna tähendust kirjeldatakse universaalsete tähendusaspektide kaudu leksikaalse struktuuri ühe komponendina • Tänapäeval GG-l mitmeid edasiarendusi mh keeletehnoloogias. • Üks huvitav GG “järglane” on optimaalsusteooria. • Väga oluline on debatt keele omandamise asjus lapsekeele uurijate hulgas, Chomsky paradigmast lähtub nn parameetrite ja printsiipide teooria. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). TERMINID: pragmaatika - uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus.
2. leksikaalne variatsioon (morfeem on esinenud koos mõne teise tüvega); 3. morfoloogiline variatsioon (sõnatüvi on esinenud mõne teise markeeringuga või markeerimata); 4. grammatiline harmoonia (õige funktsioon); 5. produktiivne kasutus (ei ole valem). 6. Morfoloogia areng. Esimesed miniparadigmad. Nimisõna ja verbi morfoloogia areng. 7. Süntaksi areng. Kahesõnalausete periood. M. Tomasello käsitlus süntaksi omandamisest. 8. Korduste osa lapse arengus. 9. Pragmaatika ja narratiivi areng Narratiivi areng Piaget klassikaline tulemus (1926) 6- ja 8-aastastel jutustasid sama lugu, noorematel rohkem järgmisi vigu: - tegelik sündmuste järjekord ei selgunud lapse loost, - põhjuse ja tagajärje seosed ei olnud õigesti esitatud, - pronoomenite egotsentriline kasutus tekitas vääritimõistmist Hilisemad uuringud: - planeeringute vähesusele varasemates narratiivides (4-aastased võrreldes 9-aastastega) - vähe ka kausaalseid sidesõnu [vrdl
CHARLES WILLIAM MORRIS Semioos kui 5-liiikmeline suhe -Märk mesilase tants, koera haiukumine -interpretaator -interpretant valmisoleks reageerida märgile -tähendus-objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kinlal viisil reageerima -kontekst SEMIOOSI KOLM MÕÕDET(Chares Morris) Semantika: Märk -ese ( e suhe välismaailma , maailma märgistamine, tähenduse andmine) Süntaktika: Märk-märk. Keelesisesed reeglis märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Pragmaatika: Märk-subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad „Minad“. KEELE HIERARHILINE STRUKTUUR Juri Lotman: Keel on hierarhiline struktuur, Ta jaguneb eri tasandi elementideks. iga tasand on omastatud vaid talle omaste reeglite süsteemi järgi. ROMAN JAKOBSON Jakobsoni algseks uurimusalaks oli, nagu Praha ringile kohane , eelkõige foneetika Fonoloogia arenemine ajas. Jakobson toob ära keele organiseerituse kaks aspekti.
hulga lauseid pind- ja süvastruktuur Süvastruktuurist genereeritakse semantilises komponendis tähendus, transformatsioonikomponendis saab sellest pindstruktuur, mis läbides fonoloogilise komponendi saab häälikulise kuju. semantikakomponendi lisandumine Semantiline komponent on "Aspektide" olulisim täiendus, sellest sündis generatiivne semantika. Semantikakomponendi ülesandeks oli määrata, kas erinevatel pindstruktuuridel on sama või erinev tähendus. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs) Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti lausungi tähendusest ja esitusest (performance) mitte struktuurist (competence). Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. kõneaktiteooria Austinil ja Searlil
sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid) Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus, seotud üldisema olemusega * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe - tõsiasjad, asjad kooseksisteerivad * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus, mõistmine asetab Esmase suhtesse Teisesusega 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik * laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik milliste tähendustega märkide kogum * matemaatiline keel - ei pruugi olla seotud tähendustega, kuid koosneb märkidest
Häälikud on vähimad üksused keeles, neil ei ole tähendust. Morfeemid koosnevad häälikutest, nad on väiksemad tähendusega keeleüksused. Millised on strukturalismi põhitõed? Keel on autonoomne märgisüsteem, see tähendab, et ta on ainus süsteem, mis suudab kirjeldada iseennast. Tuleb eristada keelt ehk langue ja kõnet ehk parole. Keeles peab toimuma sünkrooniline uurimine. Keele struktuur on tasandiline (foneetika, fonoloogia, semantika, pragmaatika, morfoloogia, süntaks). Mis tegeleb keele struktuuriga? Keele struktuuri erinevad tasandid on foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, semantika ja pragmaatika. Foneetika tegeleb häälikutega. Fonoloogia tegeleb erinevate häälikuühenditega, sh rõhkude ja muude silbile rakenduvate nähtustega. Morfoloogia tegeleb morfeemidega, nende moodustumise ja sõnadeks liitumisega. Süntaks tegeleb sõnade liitumisega suuremateks osadeks (osalaused, liitlaused, lihtlaused)
traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228)
traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228)
(kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus
kõikidest võimalikest komponentidest lähtuvalt. Need kaks lähenemist annavad kaks erinevat interpretantide rida, kaks viiteseost, mis aitavad märki tõlgendada. a) selektsiooni puhul märk suhtes koodiga (mälu) b) kombinatsiooni korral märk suhtes kontekstiga, st. teatud asend suuremas kontekstis. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud) MORRISE JÄRGI ON SEMIOOTIKAL KOLM DIMENSIOONI -süntaktika, semantika ja pragmaatika 4. SÜNTAKTIKA Kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, mida omakorda võib ühendada teiste jadadega. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. Keeleüksuste omavahelised seosed lingvistilises järjestuses, näiteks sõnade järjekord lauses. Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. Keel on mitmetähenduslik: -loomulik keel -keel semiootilises mõttes (kunstlik keel, arvuti keel jne) -keel on õigusega
poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõpud · Süntaks-lausete süstemaatilisus ja liigid/liikmed. · Tekst-mis üksustest koosneb, kuidas on seotud jne. · Semantika-tähendusõpetus, · pragmaatika-kasutuse uurimine Edastame tähendust ja sisu (semantika) Morfoloogia tasandil saame edastada kuulajale sõnumi. Kui läheneda tähenduse poolt: Asjad, suhted, suhted asjade vahel, suhted suhete vahel, omadused jne. Käsitletakse objektide poole pealt. Uus lähenemine (40a). Maailma keeled on erinevad? Nt Eesti ja inglise keel. Käänded jms. Maailma keeled on sarnased? Ikkagi väljendusvahend. Võime võtta tundmatu keele ja seletame lahti suhted ja vahendid. Peab vaatama mõlemat poolt
kaksikliigendus häälikud, millel pole tähendust (kuigi vene keeles on ka üksikfoneemil i tähendus, lisaks loodushääli matkivad häälikud) ja tähenduslikud üksused ehk morfeemid. Häälikuid on piiratud hulk, kuid morfeeme piiramatu hulk. Foneetika häälikud; fonoloogia häälikute ühendid; morfoloogia morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks; süntaks sõnade liitmine osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks; semantika keelelised tähendused; pragmaatika keele kasutus mitmekeelses kontekstis. Foneetika ja fonoloogia foneetika uurib häälikuid ja nende muutumist kõnevoolus. Artikulatsioon, kõneakustika, -taju. Foneetika on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest(kõneorganite tegevus kõneloome protsessis), akustilisest(häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilisi omadused) ja pertseptiivsest(häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise
väga keerulisi programme ja täita mitmesuguseid tegevusi. Page 8 3.3 PROGRAMMEERIMSKEELE SEMANTIKA JA SÜNTAKS Süntax - süntaks on reeglite hulk, mille abil määratakse grammatiliselt õiged keele vormid. Süntaktiliselt õigel lausel on kaks tähendust: · mida pidas silmas lause autor (semantika) · kuidas sai aru lause vastuvõtja (pragmaatika). Semantika - lõplik hulk reegeleid, mis peab ära kirjeldama lõpmatu hulga erinevate programmide tähenduse. Kompileerimine - Kõrgkeelse programmi transleerimine vahe- või masinakeelde. Interpreteerimine - lähtekoodi tõlkimine ja täitmine korraga. Page 9
agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti; skemaatiliselt: A = S; P Patsient lause osaline, mis on mingis seisundis/ tingimustes või allub seisundi/tingimuste muutustele Polaarsus eristab jaatust ja eitust. Polüseemia mitmetähenduslikkus Polüsünteetiline keel sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (väga pikk sõna=üks lause) Pragmaatika võtab keelelise tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti Praktiline sotsiolingvistika tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega Prefiks tüve ette liituv morfeem Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel Propositsioon lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab
väga keerulisi programme ja täita mitmesuguseid tegevusi. Page 8 3.3 PROGRAMMEERIMSKEELE SEMANTIKA JA SÜNTAKS Süntax - süntaks on reeglite hulk, mille abil määratakse grammatiliselt õiged keele vormid. Süntaktiliselt õigel lausel on kaks tähendust: · mida pidas silmas lause autor (semantika) · kuidas sai aru lause vastuvõtja (pragmaatika). Semantika - lõplik hulk reegeleid, mis peab ära kirjeldama lõpmatu hulga erinevate programmide tähenduse. Kompileerimine - Kõrgkeelse programmi transleerimine vahe- või masinakeelde. Interpreteerimine - lähtekoodi tõlkimine ja täitmine korraga. Page 9
Kolmasus on loome, mentaalsus. 15. Sümptomid Sundiv, autmaatne ja mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja ja tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Eripära selles, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi ja adressaadi jaoks erinevad. Kasutusel meditsiinis, üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui se kuulub kliinilise diskursuse konteksti. 16. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Morris. Süntaktika SEOTUD MÄRKIDEGA! Käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Oluline märkide kombinerimiseks. Märgisüsteemi täielik kirjeldus. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik * laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik milliste tähendustega märkide kogum
Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli-sõnaderühm ,mis suurelt osalt oma tähenduselt kattuvad, polüseemia- mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid omavahel seotud(nt jooksma-inimene jookseb,vesi jookseb) Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Tegeleb koomiksite ja anekdootidega. 2. Loomulik keel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel on kõige olulisem vahend inimeste vahelises suhtlemises. Vaegkuulajatel on viipekeel; iga normaalse kognitiivse arenguga inimene räägib mingit loomulikku keelt
Selliselt klasse kirjeldades ning objektidega manipuleerides on võimalik koostada väga keerulisi programme ja täita mitmesuguseid tegevusi. Page 10 3.3 PROGRAMMEERIMSKEELE SEMANTIKA JA SÜNTAKS Süntax - süntaks on reeglite hulk, mille abil määratakse grammatiliselt õiged keele vormid. Süntaktiliselt õigel lausel on kaks tähendust: • mida pidas silmas lause autor (semantika) • kuidas sai aru lause vastuvõtja (pragmaatika). Semantika - lõplik hulk reegeleid, mis peab ära kirjeldama lõpmatu hulga erinevate programmide tähenduse. Kompileerimine - Kõrgkeelse programmi transleerimine vahe- või masinakeelde. Interpreteerimine - lähtekoodi tõlkimine ja täitmine korraga. Page 11
ajuprotsesside vahel üks-ühene (näomaskinõgus pool tundub kumerana), tähendusetasandist rääkimata. Kui sisu on teksti "sees", siis on näiteks olemas ainult üks õige ajalugu, mis on türikutesse peidetud ja tuleb sealt "välja lugeda", õigustekstid on "absoluutsed", ühetähenduslikud (milleks sel juhul advokaadid, Ülemkohus jne?), kirjandusteosel on üks õige tähendus jne. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses antakse inimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab
72. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst on keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, see on ka ,,koht" ( või pigem protsess), kus tähendus realiseerub. Diskursuse mõiste kattub paljuski teksti mõistega. Suulise diskursuse all mõistetakse tavaliselt kahesuunalist suhtlust. Diskursus on tekst koos kontekstiga. Tekstilingvistika on lingvistika haru, mis uurib tekste. Diskursuseanalüüs on suulise suhtluse lingvistiline uurimine. 73. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks
Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki." Semioosi 3 mõõdet (Morris): 1) Semantika tähistab (märk-- ese) 2) Süntaktika kaasab (märk märk) (Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste)) 3) Pragmaatika väljendab (märk subjekt) (Kuidas inimene kasutab märke. ! Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne) · SEMANTIKAS on oluline mõtestatus · SÜNTAKTIKA uurib reeglite järgimist · PRAGMAATIKAS on oluline edukus või ebaedukus suhtlemisel Keel on väljaspool aega ja ruumi!!! (Keel ei saa surnud olla, surnud saab olla üksnes kõne! Saussure) o Üksikmärki pole olemas, märk kuulub alati mingisse süsteemi.
3.Küberneetikast lähtuv - sisuliselt ikka torumetafooril põhinev - Shannon-Weaveri mudel Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses
annaabi.ee 
