"foneetika" - 145 õppematerjali

Foneetika

1. Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected]  Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja ­tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon)  Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni.  Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb  Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik (konventsioon)

Foneetika

2. Artikulatoorne foneetika Keeleteaduse alused: foneetika Mart Rannut [email protected] Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon · Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon (vs. staatiline, kindlatel positsioonidel põhinev, vt traditsiooniline foneetika: eesmärgipärased staatilised positsioonid) põhineb protsessidel, mis väljendavad ajas muutuvaid parameetreid. Kõneorganid on pidevas liikumises. · Meetodid: · elektromüograafia - lihaste närvirakkude elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs  kõva suulagi ninaõõs

Foneetika konspekt

FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine ­ missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte.

FONEETIKA konspekt

Häälikud on vokaalid (täishäälikud) ja konsonandid (kaashäälikud). Pole olemas keelt, kus oleks vaid vokaalid või konsonandid, sest nad esinevad alati koos. Tajume kuulmiselunditega, hääldame kõneelunditega. Häälikutel pole tähendusi. Häälikud ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid on lõpmatu hulk, sest see võib varieeruda (nt olenevalt tujust, keelest või inimesest endast). Võõrkeelt õppides tuleb omandada uued hääldusharjumused. 1. Artikulatoorne foneetika – kõne moodustamine. Erineb häälduskoht, häälduselundi aktiivsus. Häälikupaare eristab helilisus (nt s ja f on helitu, z ja v on heliline), mis näiteks võib ahtusest sõltuda. Häälekurdude võnkumine toimub kõris: helilise puhul toimub kerge surin. 2. Akustiline foneetika – häälikute moodustamisel tekkivad helilained. Pärast hääldust tekib häälelaine, tekib erinev aperioodiline laine. Inimene tajub ahtusest sõltuvalt müra. - Spektrogramm

Foneetika kordamine

Abi eksamiks valmistumisel. Kordamisküsimused.

Keeleteaduse loengu materjal

Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26.  Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist, prosoodiast, soome-ugri keelte foneetilisest transkriptsioonist jm. · Ariste: rohked tähelepanekud eesti ühiskeelest erinevate foneetiliste iseärasuste kohta murretes ja kõnekeeles. · Ariste foneetikakäsitlus toetus peamiselt kuuldelistele (ja visuaalsetele) tähelepanekutele. Ta esitab kvalitatiivsetele

Artikulatoorsete joonte kokkuvõte

Foneetika ja fonoloogia Artikulatoorsete joonte kokkuvõte Konsonandid Konsonant Heliline / helitu Aktiivne artikulaator Häälduskoht Hääldusviis M + Heliline Huuled Ninaõõs Nasaal N + Heliline Eeskeel ja keeletipp H-sombud ja ham, ninaõõs Nasaal Kõva suulagi N’ (nj) + Heliline Kõva suulagi Nasaal R + Heliline Keeletipp Hambasombud Tremulant L + Heliline Eeskeel ja keeletipp Hambasombud Lateraal L’ (lj) + Heliline ...

Hispaania keele praktikum I-FONEETIKA

Hispaania keele praktikum I (FONEETIKA) La fonética es la disciplina de la lingüística que estudia los sonidos del lenguaje. es la ciencia que estudia la producción, transmisión y recepción de los sonidos. La lengua es un sistema de signos que se usa para la comunicación. Los signos se componen de sonidos. Son unidades que se producen mediante la acción de los órganos articulatorios. La función de los elementos fónicos del lenguaje es, pues, la de distinguir la significación de las palabras o de las frases y asegurar así la comunicación entre el hablante y su interlocutor. fonética articulatoria → la acción de los órganos articulatorios fonética acústica → medición de las ondas sonoras que se crean en el aire fonética auditiva → la acción del oído Entendemos por fonología la disciplina lingüística que se ocupa del estudio de la función de los elementos fónicos de las lenguas, es decir, que estudia los sonidos desde el punto de vist...

FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED

5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde; häälekurdudest allpool tekkinud alarõhk suleb häälekurrud - nii toimub üks häälekurdude võnge · Hääle tekitamine häälekurdude võnkumisega= foneerimine (fonatsioon) 3. Mida uurib foneetika ja fonoloogia? Foneetika ­ e häälikuõpetus, e hääldusõpetus. Teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Fonoloogia ­ õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest. Fonoloogia tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega (kuidas, mis tingimustel foneemid omavahel kombineeruvad) Fonoloogia põhiüksus on foneem. Keeles avalduvad foneemid variantidena e allofoonidena 4

Foneetika ja fonoloogia

Definitions: Phonology is the study that describes the systems and patterns of speech sounds in a language. Phonetics is the general study of the charecteristics of speech sounds – studies how different speech sounds are produced. Phoneme is a meaning-distinguishing sound in a language. E.g. artistic-al-ly To know if a sound is a phoneme use the minimal contrasting pair method where the difference is only one sound: pin vs pen. Allophones are different variations of how a phoneme is pronounced according to the context. E.g. dark and clear l – clear and dull. Segmentation is the act of dividing speech sounds into units. E.g. segment- ation Larnyx (kõri) is the voice box. Glottis is the opening between the vocal cords. Manner of articulation is the way the airstream is blocked when producing a sound – blocked vs partially blocked; vibrating vs no vibration. Different sound types:  Velar sounds are produced by the tongue b...

Foneetika ja fonoloogia

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine ­ see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast ­ artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina ­ akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma ­ füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine ­ tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine ­ lingvistiline tasand. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika

"Üldeeleteaduse" Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte

FONEETIKA Foneetika tegeleb kõneloome ja ­tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ülesandeks on sellise süsteemi loomine, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maailma keelte häälikulisi ressursse. Foneetilise analüüsiga selgitatakse välja keele häälikuüksused ehk segmendid. Häälikuanalüüsi seisukohalt on tähtis etapp keelesüsteemis oluliste häälikuliste erinevuste ehk häälikueristuste väljaselgitamine. Selle kaudu on võimalik määrata keele foneemid ehk häälikustruktuuri kategooriad. Foneetiline transkriptsioon

English Phonetics and Phonology. Mid-term2

Phonology. Mid-term 2. Syllable - is a phonological unit consisting of one or more phonemes. In phonetics ­ a syllable is a unit which consists of a centre, that has little or no obstruction to airflow; it is comparatively louder than other sounds. In phonology ­ syllables are the possible combinations of phonemes. The syllable consists of - onset, nucleus, coda. (every syllable has a nucleus: vowel, syllabic l, or m, n). Rhyme/rime ­ nucleus + coda; the nucleus and the coda constitute a sub-syllabic unit ­ rhyme. Words rhyme, when their nucleus and coda are identical. (E.g 'cr-o-wn', 'd-o-wn'). The hierarchical structure of the syllable: Onset ­ the beginning of the syllable Nucleus/peak ­ the open part of a syllable, generally a vowel. Coda ­ a consonant sound which ends the syllable. Open syllable - has no coda Closed syllable - has a coda! Texts: [t-e-k-s-t-s]- (Consonant, Vowel, Consonant, Consonant, Consonant, Consonant). Stron...

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika ­ kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika ­ helilaine Tajufoneetika ­ kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad ­ üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika,

Rootsi keel: foneetika ja fonoloogia

Instuderingsfrågor inför tentamen i fonetik och fonologi: 1. Definiera skillnaden mellan vokaler och konsonanter med avseende på: a) produktion och b) funktion. Fonetik light . s. 43. Produktion- vokalerna har õppen ljudkanal längs en mittlinje genom svalg och mun. De är tonande, de har ingen spärr! Konsonanterna har avspärrad eller kraftig förträngd passage längs denna mittlinje.De har ngt hinder!! Vilken typ av hinder? Fullständigt stopp- p, Funktion- Vokalerna utgör stavelsekärnor, men sonora konsonanter som l, r, m, n har också stavelsebildande eller syllabisk funktion. En stavelse består av en vokal och en eller flera konsonanter. Ibland kan vokalerna sakna stavelsebildane funktion- då är de osyllabiska. Konsonater bara fyller stavelser. 2. Ge exempel på svenska enstaviga ord som innehåller följande ljud (stryk under ljudet, dvs. här = grafemet, i ordet, samt det fonetiska tecken): Vokaler : a) en rundad bakre halvöppen, månne,...

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse

Mid-term 1 in English Phonetics and Phonology

Phonetics and Phonology. Mid-term 1. Terminology. Testi tuleb kindlasti see tabel! Nasal, Bilabial: m Nasal, Alveolar: n Nasal Velar: Plosive, Bilabial: p; b Plosive, Alveolar: t; d Plosive, Velar: k; Affricate, Post-Alveolar: t; d Fricative, Labio-dental: f; v Fricative, Dental: ; Fricative, Alveolar: s; z Fricative, Post-Alveolar: ; Fricative, Velar: x Fricative, Glottal: h Approximant, Alveolar ja Post-Alveolar: Approximant, Palatal: j Approximant, Velar: w Lateral, Alveolar: l Phonetics and Phonology. Mid-term 1. Phonetics ­ the general study of the characteristics of speech sounds: how they may be "strung" together to form meaningful units how they are produced It studies: how to describe the speech sounds in the languages of the world what these sounds are how they fall into patterns how they change in different circumstances Acoustic phonetics ­ the study of the physical properties of the ...

Short analysis of two phonetics articles

Can you tell by a single sound I make, whether I am straight, bi or gay? As ridiculous as it might sound and casting aside all stereotypes, it actually seems possible. Unbelievable? Well, sociolinguistics, sociopathology, sociophonetics are all very fascinating subjects. Never thought a single word or a sound you make could tell random strangers who you are? Well, prepare to be convinced otherwise. (Well, not solely by these two articles or my short conclusions, of course, it is a very wide field and there is yet much research to be done.) Anyhow, here I have found two research articles, both dealing with whether it is possible to distinguish someone's sexual identity solely based upon a few words, or much less, a single phone. As it turns out, it is. How it is done, is also shown (although I must admit that my current education did not allow me to understand all the details of the methods used) and a lot of research poured into findi...

Hispaania keele praktikum I-FONEETIKA-consonantes

Oclusivas son consonantes que se caracterizan por una interrupción en el paso del aire, motivada por el cierre completo de dos órganos articulatorios (la oclusión). El cierre dura milésimas de segundo y suele deshacerse mediante una pequeña explosión. [p] oclusiva bilabial sorda [b] oclusiva bilabial sonora [t] oclusiva dental sorda [d] oclusiva dental sonora [k] oclusiva velar sorda [g] oclusiva velar sonora Fricativas - Durante su emisión se produce un estrechamiento del canal bucal sin que se llegue nunca al cierre completo de los órganos articulatorios. [β] fricativa bilabial sonora [ð] fricativa interdental sonora [γ] fricativa velar sonora [f] fricativa labiodental sorda [θ] fricativa interdental sorda [s] fricativa alveolar sorda [ss] fricativa alveolar sonorizada [ǰ] fricativa palatal sonora [x] fricativa velar sorda Africada - En su articulación intervienen un momento oclusivo seguido de otro momento fricativo. Tanto la oclusió...

Foneetika ja fonoloogia häälikud

Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused

1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) ­ artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) ­ akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) ­ tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3

Vokaalide häälduskohad Foneetika ja fonoloogia

Foneetika ja fonoloogia Vokaalid. Häälduskohad Eesvokaalidele on ühine, et eeskeel tõuseb kõva suulae poole. Suuõõne esiosa on kitsas, tagaosa ja neel avarad. Ä ­ keeleselg eespool, keeletipp alumiste hammaste taga E ­ eeskeel kõrgemal, keeletipp alumiste hammaste taga Ö ­ eeskeel veidi madalamal ja tagapool I ­ eeskeel kõrgele kõva suulae poole, keeletipp alumiste hammaste taga Ü ­ keel veidi rohkem taga- ja allpool Tagavokaalidele on ühine, et tagakeel liigub pehme suulae poole. Suuõõne tagumine osa on väike ja neel kitsas, esiosa aga avar. A ­ tagakeel tõstetud pehme suulae poole, keeletipp alumiste hammaste taga O ­ tagakeel tõuseb kõrgemale pehme suulae poole, keel tõmbub tahapoole ja seega ka hammastest eemale Õ ­ tagakeel tõuseb pehme suulae poole, huuled ümardamata U ­ tagakeel tõuseb pehme suulae poole, keeletipp kaugeneb hammastest Eesvokaalid: i, ü, e, ö, ä Tagavokaalid: u, õ, o, a (keeleselja tõusuaste) Kõrged: i, ü...

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika

Phonetics Glossary Homework

CITATION FORM The citation form of the lexeme is the form that is employed to refer to the lexeme; it is also the form that is used for the alphabetical listing of lexemes in a conventional dictionary. In English, the citation form of a noun is the singular: e.g., mouse rather than mice. For multi-word lexemes which contain possessive adjectives or reflexive pronouns, the citation form uses a form of the indefinite pronoun one: e.g., do one's best, perjure oneself. In many languages, the citation form of a verb is the infinitive: French aller, German gehen, Spanish ir. In English it usually is the full infinitive (to go) although alphabetized without 'to' (go); the present tense is used for some defective verbs (shall, can, and must have only the one form). In Latin, Ancient Greek, and Modern Greek (which has no infinitive), however, the first person singular present tense is normally used, though occasionally the infinitive may also ...

Ejaki keele uurimine ja võrdlus eesti keelega

Hindrek Reiman Ejaki keele uurimine ja võrdlus eesti keelega Sissejuhatus Ejaki keel on väljasurnud keel, mille areaal asus Kagu-Alaskas Cooperi jõe kallastel. Kuulus Na-Dené keelkonda. Viimane traditsiooniline rääkija suri aastal 2008. Keel suri jäädes inglise keele ja tlingiti keele ohvriks. Dr Michael Krauss, kes on lingvist ja professor Fairbanksi ülikoolis Alaskas, on õppinud ja dokumenteerinud nii ejaki keelt kui ka teisi kohalikke Alaska alalt pärit keeli ning rääkib ejaki keelt ladusalt, kuna õppis seda viimastelt ejaki keele emakeelena rääkijatelt. Peale tema räägib ejaki keelt veel Guilluame Leduey Prantsusmaalt, kes õppis selle keele selgeks läbi internetist saadaval olevate materjalidega. Tema näitas, et ejaki keele elustamine on täiesti võimalik. Ejaki keelel on olemas kirjakeel, mis kasutab ladina kirjasüsteemi. Selle sajandi alguses on üha suure...

Üldkeeleteaduse konspekt

d) Noam Chomsky 1. 1957 ­ ,,Süntaktilised struktuurid" (,,Syntactic Structures") 2. Generativismi põhiteesid: 1. keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. 2. keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni. 3. süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4. keeleõppimise võime on pärilik. 4. Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika · Foneetika tegeleb kõneloome ja ­tuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. · Foneetika liigitus: artikulatoorne, akustiline, auditiivne e tajufoneetika · Kõneakt fonoloogias: mõte sõnumi tootmine helilaine sõnumi vastuvõtt mõistmine

Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast

Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast Rääkimine on inimese üks igapäevasemaid tegevusi. Võimet toota ja mõista kõnet peetakse nii iseenesestmõistetavaks, et sellele ei pöörata tavaliselt üldse tähelepanu. Tähelepanelikuks muutume vaid siis, kui keegi hääldab mõnd häälikut teistmoodi või siis paneb näiteks sõnas rõhu mujale, kui meie seda teeme, või hääldab sõna muus vältes, kui me ise hääldame. Inimene võib oma häälduselunditega moodustada tohutult palju erinevaid häälikuid (ka selliseid, mida tema oma emakeeles ei ole). Emakeelegi häälikute laadi mõjutavad naaberhäälikud või kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, aga ka kõneleja vanus, sugu, kõneorganite anatoomia, tema emotsionaalne seisund. Vaatamata sellisele varieeruvusele, tunneb kuulaja enamasti sõnad ära. Foneetika ehk hääldusõpetus uuribki häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus (häälikud märgitakse nurksulgudesse [ r ]). Sealjuures pööratakse tähelepanu kõne kolmele külje...

Üldise keeleteaduse mõisted

keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel - keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon - foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest v Allomorf - morfeemi variant

Eesti keel, kordamiseks

KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti...

Keeleteaduse alused I

tegevus kõneloome protsessis), akustilisest(häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilisi omadused) ja pertseptiivsest(häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamine ja tajumine) aspektist. Pertseptiivse e tajufoneetika eesmärgiks on erinevate kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine, kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Foneetika põhiüksus ehk häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikuid on lõpmatult palju, nende kvaliteeti mõjutavad nende positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia ja emotsionaalne seisund. Häälikuklassi abstraktsioon e invariantne etalon on foneem, mis on ühtlasi ka fonoloogia põhiüksus. Foneem on abstraktsioon, mis esineb reaalsuses variantide e allofoonidega

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Deskriptivism ­ strukturalismi edasiarendus. Bloomfield, USA strukturalismi esindaja: sõnastada reeglid võõra keele jaoks. Oli mõjutatud biheivorismist. Generativism ­ strukturalismi edasiarendus. Chomsky ­ süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: 1) keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite kogumina 2) keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni 3) keeleõppimise võime on pärilik 4) süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4) Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika ­ häälikuid uuriv teadus, häälikuõpetus. Foneetikat huvitab nt see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid häälikuid ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Foneetika liigitus: artikulatoorne (häälikute moodustamine), akustiline (heli) ja audutiivne e tajufoneetika.

Üldkeel

mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa. implikatiivsed universaalid ­ omadus b võib esineda keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a mitteimplikatiivsed ­ kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) absoluutsed ­ üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine) universaalne tendents ­ lubab mingeid erandeid 22. Häälik- liigitus kõneloome seisukohast Häälik- Foneetika põhiüksus - häälik- on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund. Tähtsamad hääldusviisid on · klusiilid e sulghäälikud (täielik sulg, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud),

IPA häälikute harjutused (pronunciation exercises)

Morfoloogia kokkuvõtlik konspekt

sõnatüvi. Näiteks: vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus on ,,tugev tunne". Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Näiteks: kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus ­ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre on sisseütleva käände vormid. 2. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia ja foneetika on kõik keeleteaduse harud. Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetueks ja sõnavaraõpetuseks. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Leksikoloogia peatükis piirdub

Keeleteaduse alused ülevaade

tähenduse suhtluses SEMIOOTKA uurib keelt kui märgisüsteemi: keelemärkide ehitus, suhe keelevälise tegelikkusega, märkide omavaheline seos  Keeleteaduse harud ARVUTILINGVISTIKA suhteliselt uus haru: keele automaatanalüüs, kirjeldamine, morfoanalüsaator, masintõlge jms  Keeleuurimine keele tasandite kaupa Grammatika: nii keeletasand, kui ka teadus , mis seda uurib, samuti... Foneetika: häälikud ja kõne tajumine Artikulatoorne foneetika: hääldus ja kõnetraktis toimuv Auditiivne foneetika:kõne kuulmine Akustiline foneetika: kõnelemisel tekkinud helilained Fonoloogia: häälikute süsteem Foneetika: selline ja selline häälik moodustub nii ja nii Fonoloogia: Keeles X on 8 vokaali, mis jagunevad nii ja nii Keeleteaduse lähedane distsipliin on keelefilosoofia: uurib seoseid keele ja inimmõistuse vahel: ei ole teada, kas keel juhib mõtlemist või vastupidi LOENG III  Antiikaja filosoofia

Keeleteadus

nad on väiksemad tähendusega keeleüksused. Millised on strukturalismi põhitõed? Keel on autonoomne märgisüsteem, see tähendab, et ta on ainus süsteem, mis suudab kirjeldada iseennast. Tuleb eristada keelt ehk langue ja kõnet ehk parole. Keeles peab toimuma sünkrooniline uurimine. Keele struktuur on tasandiline (foneetika, fonoloogia, semantika, pragmaatika, morfoloogia, süntaks). Mis tegeleb keele struktuuriga? Keele struktuuri erinevad tasandid on foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, semantika ja pragmaatika. Foneetika tegeleb häälikutega. Fonoloogia tegeleb erinevate häälikuühenditega, sh rõhkude ja muude silbile rakenduvate nähtustega. Morfoloogia tegeleb morfeemidega, nende moodustumise ja sõnadeks liitumisega. Süntaks tegeleb sõnade liitumisega suuremateks osadeks (osalaused, liitlaused, lihtlaused). Semantika tegeleb keeles väljenduvate tähendustega. Pragmaatika arvestab lisaks keelelisele ka mittekeelelist konteksti

keeleteaduse alused

kala,kana)) • keelesüsteemi • keelesüsteemi duaalsus (st produktiivsus.  2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. ÜKSUSE ALUSEL TÄHENDUSE ALUSEL  Foneetika – uurib keele häälikulist substanti ning selle tootmist ja vastuvõttu  Fonoloogia – uurib keele häälikulist struktuuri, lõplikku hulka invariantseid üksusi , mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks  Morfoloogia- uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme , nende moodustamis ja liitmist sõnadeks

KEEL KUI SÜSTEEM

Keele vahendusel edastatud info jaguneb kaheks: konkreetse sõnumi tähendus on semantiline informatsioon; märkide arv ning nende esinemissagedus ja -tõenäosus on statistiline informatsioon. Viipekeele puhul on esmatähtis mitteverbaalne suhtlus. Viipekeeles suhtlemine toimub zestide (viibete) kaudu, mida adressaat peab nägema, seega erinevalt tavalistest ehk audiaalsetest keeltest on viipekeel zestilis-visuaalne. Keeletasandid on: foneetika, morfoloogia, sõnavara ja süntaks. Sarnasused keeles on seletatavad: mõtlemisprotsesside universaalsuse, ühise põlvnemise ehk sugulusega, juhusliku kokkulangevuse ja laenamisega. Kõikidest või peaaegu kõikidest keeltest leiduvad omadused on absoluutsed universaalid. Keelestruktuuri kirjeldatakse grammatika kaudu. Grammatikad erinevad nii teadusliku lähenemise kui otstarbe poolest. Teaduslikud grammatikad on deskriptiivsed, laiale üldsusele

Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse

(1997); lastekeel, väliseestlaste keel, kirjakeelte allkeelte uurimine. Kirjakeele ajaloo uurimine: Murded ja keeleajalugu: ,,Eesti murrete sõnaraamatu" ilmuma hakkamine 1994. aastast. Arvutilingvistika: Keelekorraldus: 16. Eesti keeleteadusliku mõtte areng 20. sajandil. Kolm suunda: 1) keeleuuenduslik (J. Aavik, V. Grünthal), 2) konservatiivne (J. Jõgever, K. Leetberg), 3) keelekorralduslik (J.V. Veski). Vt Aavik ja Veski. 17. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. Foneetika ja fonoloogia ­ · Paul Ariste (1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud", 1946 ,,Eesti foneetika", 1950.-1970nd täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika" · Arvo Eek - 2007 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) · Ilse Lehiste ­ esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst; Välted kujunevad kahest

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

metakeele olemasolu (?), oskad oma keeles seletada, mida miski tähendab 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: Foneetika ­ keeleteaduse kõige väiksem osa, teadus häälikutest. Oluline on heli, mis tekib, ja selle heli omadused. artikulatoorne foneetika ­ tegeleb häälikute moodustamisega; uurimisobjekt on ka inimese suu; akustiline foneetika ­ uutimisobjekt on heli; auditiivne e tajufoneetika ­ uurib heli vastuvõttu. Fonoloogia ­ tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem ­ kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le ­ kolm morfeemi)

Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus"

Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahalised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri. Põhilisi allsüsteeme on viis. Tähendussüsteem ja häälikusüsteem on kaks selget allsüsteemi. Tähenduste uurimine ­ semantika, häälikute struktuuri uurimine ­ fonoloogia, hääliku substantsi ning selle tootmise ja vastuvõtu uurimine ­ foneetika. Lisaks häälikutele ja tähendustele on keeltes sõnad ja laused. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse hierarhilise tasandite süsteemina (abstraktsus suureneb alt üles): SEMANTIKA SÜNTAKS

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse mõisted lihtsustatult

ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus ­ mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat ­ naaberkeelte vastastikune mõju Aeg ­ väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks ­ seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent ­ lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika ­ uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel ­ keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel ­ keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon ­ foneemi variant Allomorf ­ morfeemi variant Anafoor ­ keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks Analüütiline keel ­ keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente

Üldkeeleteadus, kordamisküsimused ja vastused eksamiks

o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus o Keelesüsteemide variantid o Keele omandamine lapseeas 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus) o Pragmaatika (lause tähendus teatud olukorras) Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline keeleteadus ­ keele uurimine ühes ajas. Diakrooniline keeleteadus ­ keele areng ajaloos.

Keeleteaduse alused

kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi varasem etapp. Selle juured on 19. sajandi lõpul alanud indiaani keelte uurimises, mis sundis keeleteadlasi ümber hindama ning uuesti formuleerima oma uurimispõhimõtteid ja ­meetodeid. areaallingvistika- võib uurida keelte jaotust e

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

Keskused: · Tartu Ülikool: oli loodud peamiste teadusalade eestikeelne terminoloogia ning sõnaraamatute ja grammatikate abiga loodud tugev baas ühtse normeeritud kirjakeele levimiseks. Eesti ja sugulaskeelte alal oli kaitstud 7 doktoriväitekirja. 1944 loodi Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder. TÜ praegusi uurimissuundi: eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. · Eesti Keele Instituut: murdeuurimine, leksikoloogia, keelekorraldus, kirjakeele grammatilise ehituse uurimine, soome- ugri keelte uurimine, kakskeelsed sõnaraamatud, etümoloogia sõnaraamatu koostamine, arvutilingvistika. · Tallinna Ülikool: sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus, eeti keele õpetamise teoreetilised alused, eesti keele

Üldkeeleteaduse põhimõisted eksamiks

kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel: on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel: keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon: foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega.

Ülevaade eesti keele uurimisest

modelleerimise probleeme". Tekkisid kontaktid vene ja välismaa lingvistidega ning toimus Kääriku konverents. 1978. aastal ilmus H. Rätsepa ,,Eesti keele lihtlausete tüübid", milles olid verbikesksed lausemallid ja süstemaatiline süntaksikäsitlus. Sõnavara ajalugu uuris Huno Rätsep, kellelt on ilmunud ka kogumik ,,Sõnasõel". Hetkel on Tartu Ülikooli uurimissuundadeks eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika ja vestlusanalüüs. Korpused (TÜKK, WAKK jm, vt. www.cl.ut.ee) Mati Erelt, Karl Pajusalu, Haldur Õim, Reet Kasik, Külli Habicht, Renate Pajusalu, Tiit Hennoste, Helle Metslang. Eesti Keele Instituut (Keele ja Kirjanduse Instituut) www.eki.ee Asutati 1947. aastal Tartus, 1952. aastal Tallinnas. Murdeuurimise, murdeainese kogumise ka

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam

• keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, leksikoloogia, süntaks, tekstilingvistika, semantika, pragmaatika Keeleteaduse tüübid: • teoreetiline kt (ehk keeleteadus) – praktiline kt • diakrooniline kt – sünkrooniline kt • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse naaberteadused ja seosed keeleteaduse valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika

Semiootika

Peale saussurei semiootika muutus. Strukturalism: Strukturalismi koolkonnad: Genfi koolkond Vene formalism ja keeleteadus: moska lingvistiline ring Praha lingvistiline ring Glossemaatika(kopenhaageni strukturalism) Ameerika strukturalism Praha lingvistiline ring: Vilem Mathesius-keelenähtuste potentsiaalsusest. Aktuaalne süntaks. 22.11: Praha lingvistiline ring: Foneetika ja fonoloogia: Henry sweet-transkriptsioon Akustiline ja füsioloogiline foneetika. Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay – Kaasani koolkond, akustika vs psühhofoneetika Nikolai Troubetzkoy – fonoloogia alused, fonoloogilised tunnused Signifikatiivsed oppositsioonid: Ekvipolentne-must/valge Privatiivne-must/mitte-must Graduaalne-must/hall/valge Funktsioonid: Signifikatiivne Delimitatiivne(sõnapiirid, pausid, rõhk) Kulminatiivne(intonatsioonid, rõhk) Roman Jakobson