k a Kui A ja B on suvalised lausearvutuslaused alternatiivsete tõeväärtustega i loogiline järeldamine ehk implikatsioon n 0 või 1 , siis nendevaheliste loogikatehete tulemuseks olevate liitlausete ( ei oma aritmeetikas analoogi ) h tõeväärtused on järgnevad: e t loogiline samaväärsus ehk ekvivalents i ( võrdusmärgi ' = ' analoog loogikas ) inversioon konjunktsioon disjunktsioon implikatsioon ekvivalents
Ekvivalentsitehete mõlemad operandid on samaaegselt teineteise eelduseks ja järelduseks ehk P<->Q puhul P->Q ja Q<-P Millised on elementaarsed loogikatehted. Miks neid nimetatakse elementaarseteks? Nendeks on inversioon, konjuktsioon ja disjunktsioon. Nad on elementaarsed, kuna ei ole avaldatavad mingite teiste lihtsamate loogikatehete kaudu, kuna nad ise ongi lihtsaimad. Mis on lausearuvutsvalem? Lausearvutus valemi definitsioon. Nii liht kui ka liitlausete formaalseid esitusi nimetatakse lausearvutusvalemiteks.+ Definitsioon: Lihtlause formaalne tähis, näiteks A ja üksik tõeväärtuskonstant 0 või 1 on valem. Lausearvutuses kasutatavate loogikatehete definitsioonid, tõeväärtustabelina. Inversioon Konjuktsioon Disjunktsioon Implikatsioon Ekvivalents A B ~A A&B AvB A->B A<->B
Semantika – valemi tõeväärtuse määratlus téma alamvalemite töeväärtuste põhjal. 3 Predikaatarvutus 3.1 Formaliseerimine predikaatarvutuse keeles Predikaat väljendab objekti omadust või mingit seost (relatsiooni) objektide vahel. !!! Esimest järku predikaatarvutuses: - predikát konstandid—puuduvad predikát muutujad st.kui predikát on defineeritud, siis arutluse käigus tema tähendus ei muutu, - üks predikaat ei tohi olla teise predikaadi argumendiks. • Liitlausete formaliseerimine: - Atomaarne lause e. aatom–sisaldab vaid ühte predikaati -Liitlause – moodustatakse aatomitest lausearvutuse tehete abil • Kvantorid Üldistuse ja abstraktsiooni väljendamiseks Predikaatarvutuse arutlus kehtib mingi valdkonna objektide kohta Valdkonna objektide hulka kokku nimetatakse universumiks.
14_fl_i-v VENNI DIAGRAMMID Käsitledes mõiste mahtu kui hulka, on võimalik luua meetodeid väite terminite vaheliste seoste graafiliseks kujutamiseks. Üheks meetodiks on Venni diagrammid (need leiutas inglise loogik John Venn, kes elas aastatel 1834-1923. Venni diagramme kasutatakse peamiselt süllogistikas kuid neid saab kasutada ka väitelausete uurimiseks ning liitlausete analüüsimiseks. Järgnevalt kasutame Venni diagramme kategooriliste väidete uurimiseks. S S S x S=0 S 0 Mõiste S maht S on tühi S ei ole tühi
rollidele, arendada oskust jutustada piltide ja täiskasvanute toel, jutustades ümber korduvalt kuulatud juttu. 2 . Sõnavara ja sönaloomeoskuse arendamine (dekontekstualiseeritud köne arendamiseks tuleb last suunata rääkima, sündmustest mis toimusid eile ja mis voiks juhtuda homme/möne aja pärast) 5-7aastased Õpetaja peab pöörama tähelepanu: 1) erinevat tüüpi (väljendavad aega, põhjust, eesmärki, tingimust) keeruliste liitlausete moodustamine; 2) Sõnavormide kasutamine harvem esinevates funktsioonides (poiss vaatab ema naerul näoga) 3) Sõnaloome aktiviseerimine: sõnade liitmine ja tuletamine; 4) Sõnatüvede õige kasutamine; 5) Kujundliku keele (metafooride, kõnekäändude) mõistmine; 6) Suhtlemisoskuse arendamine. Kõige olulisem muudatus on üleminek lausesiseselt lausetevahelisele tasandile s.o. jutustamisoskuse areng. Selles eas tuleks lapsi motiveerida kuuldud lugu edasi rääkima.
kõrval, all, peal) ja ajamõisteid( eile, täna, homme). Ta hakkab mõista nalju, mõistatusi, sarkasmi ja metafoore, kuid ei suuda veel enda üle naerada. 6 aastat. Lapse ja täiskasvanu vahel areneb situatsiooniväline isikuline suhtlemine. Last huvitatakse sotsiaalsed probleemid, ta räägib meeleldi iseendast ning hakkab arutlema kõlbelistel teemadel. Selles tulenevalt laieneb sõnavara ja suureneb liitlausete, mille eesmärgid on pigem tegevuslikud isikulised kui tunnetuslikud. Lapse kõne on informatiivsem ja aktiivsem. Mälu ja sisekõne areng loovad aluse sidusa kõne kujunemiseks. Lapsed on selles vanuss jutukad ja küsivad palju ning sutavad keerulisemat keelt, et väljendada oma arusaamist tunnetest ja nende põhjustest. Paraneb lapse arusaam esemete suhetes omadustest ning ajalisest ja ruumilisest järjestusest. 7 aastat. Laps on väga jutukas ja tal on palju küsimusi
on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe. Loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI- tehe. Ekvivalents on seotud implikatsiooniga ehk 𝑷↔𝑸 on nagu 𝑃→𝑄 ja samal ajal ka 𝑄→𝑃. Tehted inversioon, konjunktsioon ja disjunktsioon on elementaarsed loogikatehted – nad pole avaldatavad mingite teiste lihtsamate loogikatehete kaudu, kuna nad ise ongi „lihtsaimad“ tehted. Nii liht- kui ka liitlausete formaalseid esitusi nim lausearvutusvalemiteks -> Def – Lihtlause formaalne tähis (nt: A) ja üksik tõeväärtuskonstant 0 1 on valem. Kui A on valem, siis valemid on ka 𝐴̅ ja (A). Kui A ja B on valemid, siis on valemid ka 𝐴∧𝐵,𝐴∨𝐵,𝐴→𝐵,𝐴↔𝐵. Loogikatehete prioriteet: inversioon, konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents. Samaselt tõene ehk tautoloogia on lause, mis omandab tõeväärtuse 1 koostislausete mistahes
loojunud ja pole suvi või päikesevarjutus kestab kui P ↔ Q siis P → Q ja samal ajal ka Q → P __ LAUSEARVUTUSVALEMID P ↔ (L ∧ S ∨ R) Nii liht- kui ka liitlausete formaalseid esitusi nimetatakse lausearvutusvalemiteks. Kui on suvi või päike pole loojunud, siis väljas Lausearvutusvalem on defineeritud järgnevalt: pole pime — Lihtlause formaalne tähis ja tõeväärtuskonstant on valem: A 0 1 __ __ __
paralleelsed variandid,mida aga omavahel segistatake. Grammatilised baasoskused omandab eakohase arenguga laps umb. 3 aastaselt, valdab harilikult kõiki käändevorme, tegusõna käskivat kõneviisi ja kindla kõneviisi oleviku- ning minevikuvorme, tegevusnimesid. Kasutattakse baaslauseid, laiendatud lihtalauseid, ilmuvad esimesed liit- ja koondlaused. Areneb aktiivselt sõnavara. Järgmisel paaril aastal omandatakse uued liitlausete tõõbid ja harvem kasutusel olevad sõnavormid, aktiivselt areneb sõnaloome, täpsustub hääldamine ja astmevahelduslike sõnatüvede kasutamine. Viieaastase lapse väliskõne on niivõrd arenenud, et hakkab arenema sisekõne ning lapsed on võimelised omandama metakeelelisi oskusi, s.t. õppima lugema ja kirjutama. Järgnevatel aastatel omandatakse oskus kasutada kontekstisidusaid lauseid, erandeid ja sõnavorme harva esinevates funktsioonides,areneb sõnaloomeoskus.
lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe. Loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI-tehe. Ekvivalents on seotud implikatsiooniga ehk 𝑷 ↔ 𝑸 on nagu 𝑃 → 𝑄 ja samal ajal ka 𝑄 → 𝑃. Tehted inversioon, konjunktsioon ja disjunktsioon on elementaarsed loogikatehted – nad pole avaldatavad mingite teiste lihtsamate loogikatehete kaudu, kuna nad ise ongi „lihtsaimad“ tehted. Nii liht- kui ka liitlausete formaalseid esitusi nim lausearvutusvalemiteks -> Def – Lihtlause formaalne tähis (nt: A) ja üksik tõeväärtuskonstant 0 1 on valem. Kui A on valem, siis valemid on ka 𝐴̅ ja (A). Kui A ja B on valemid, siis on valemid ka 𝐴 ∧ 𝐵, 𝐴 ∨ 𝐵, 𝐴 → 𝐵, 𝐴 ↔ 𝐵. Loogikatehete prioriteet: inversioon, konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents. Samaselt tõene ehk tautoloogia on lause, mis omandab tõeväärtuse 1 koostislausete mistahes
piisav kindlaks määrata, missuguste komponentlausete tõeväärtuste korral loetakse tehte tulemus tõeseks. Lausearvutuse eesmärk ei ole uurida lausete sisulist tähendust, vaid antud lausetest uute lausete moodustamist. Lihtlausete sisu ning see, millised lihtlaused on tegelikult tõesed ja millised väärad, loogika uurimisobjektiks ei ole. Eeldame vaid, et lihtlausete tõeväärtused on põhimõtteliselt leitavad ja liitlausete tõeväärtused nende kaudu arvutatavad. Põhiprobleemina uurib lausearvutus küsimust, kuidas sõltub antud lausetest ühel või teisel viisil moodustatud liitlause tõeväärtus komponentlausete (või nendest moodustatud teiste liitlausete) tõeväärtustest. Liitlausete matemaatiliseks uurimiseks defineeritakse lausearvutuse tehted. Tähistusi: · Lauseid tähistame suurte ladina tähtedega: A, B, C, .... · Grammatilistele seostele vastavad lausearvutuse tehted.
olemas kõik obligatoorsed lauseliikmed. Seega võib antud osa kohta öelda, et kõik püstitatud eesmärgid lausete parandamise ja mitmuse osastava käände moodustamise osas said täidetud. Kokkuvõtvates tegevustes (2 tegevust) kinnistati eelnevates tegevustes kujundatud suulise tekstiloome oskusi: sidusa ja tervikliku teksti äratundmist, pildiseeriate järjestamist, jutustamist, arvestades jutustuse põhistruktuuri, liitlausete moodustamist, erinevate sidendite kasutamist lauses. Peamiste võtetena kasutati lapse jutustuse lindistuse kuulamist ja semantilist analüüsi osade kaupa, jutule keskpaiga, alguse või lõpu mõtlemist, lausete lõpetamist ja keelelist verifitseerimist. Jutustustele järgnes lapse jutustuse sisuline ja keeleline analüüs juhendaja suunavatele küsimustele toetudes Eesmärgid: 1. Laps toob täiskasvanu suunavate küsimuste toel esile allteksti. 2
Kolmandal eluaastal hakatakse kasutama koondlauset ja liitlauset ning vastavaid sidesõnu. Vanust 1.6-3.0 võibki pidada grammatika omandamise seisukohalt kõige olulisemaks: kogutakse materjali, mille põhjal tehakse üldistused. Etapi lõpul avaldub tendents väljendada ühte ja sama suhet erinevate vahenditega ning erinevaid suhteid formaalselt samade vahenditega (laua peal — laual; pani lauale, andis emale). Neljandal eluaastal kasvab peamiselt kasutatavate lausemallide, sh. liitlausete hulk, areneb muutevormide rakendamine eri funktsioonides ning sõnatuletus. Lausemallide omandamine eeldab ühtlasi lapse jaoks uute tegusõnade kasutamist, aga samuti järjest uute semantiliste suhete mõistmist. Edaspidi kestab grammatiliste vormide täpsustamine, sõnatuletuse areng, omandatakse erandid ja lausete kasutamine sidusas tekstis. Eesti lastele valmistab peamiselt raskusi astmevaheldus. Lausete keerukus sõltub suures osas muuteoperatsioonide valdamisest
, Et algvormile lisatakse lihtsalt d või võetakse see maha, nt lehmad ja üks lehm on lehma! Aluseks on imiteerimine. Tähendust see otseselt ei sega. Nt saagivad saedega. Arusaadav ju! Operatiivmälu e töömälu. Esialgu see kindaslti piirab omalausete pikkust ja Lauseseisukohalt on kõik sõnaliigid olulised. Tegusõnal on tav palju laiendeid. Hev lastel saggeli tegusõnadearv piiratud. Teada on üldised ajalised seaduspärasused. Taolisel lapse u 4 ea kujuneam liitlaused. Liitlausete omnadamien sõltub sllest, mis suhet väljendatakse nt põhjust, kohta jne. Esimest korda võis olla lihtne kordamine. Grammatika areng jätkub ka veel koolieas. Ka lausesidusus tekstis kirjalikus kõnes on tgelt veel isegi mõnel üliõpilasel probleemiks. LAUSETE MOODUSTAMINE /MÕISTMINE Lauseloome puhul on vaja lausemall valida, sobitada kkonkteskti-täita sõnavormidega Mõistmise jaoks on vaja ära tunda keeleüksused. Oluline on neid kokku sobitada, sest
omadust. Lauset „Mõni poissmees on abielus” võib tavapraktikas pidada kontradiktsiooniks, sest termin poissmees on määratletud kui vallaline (mitteabiellunud) mees. Siiani käsitlesime liht- ehk üksiklauset, mis väljendab ühte propositsiooni ning mida pole võimalik jagada propositsioone väljendavateks osadeks. Lihtlauseid saab omavahel siduda liitlauseteks. Liitlause koosneb lihtlausetest, mis on omavahel sidesõnadega seotud. Liitlausete uurimiseks sobib paremini klassikaline loogika: lausearvutus ja predikaatarvutus. Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused): • lihtsad atributiivsed väitlaused, nt „Kõik tudengid on arukad”, • suhteväitlaused, nt „Iga tudeng õpib mõnd õppeainet”. 2) Liitväitlaused (liitsed deklaratiivsed laused): • modaalsed, nt „On võimalik, et ma tulen homme tööle”; • hüpoteetilised, nt „Kui maa on valge, siis ilm on külm”;
omadust. Lauset ,,Mõni poissmees on abielus" võib tavapraktikas pidada kontradiktsiooniks, sest termin poissmees on määratletud kui vallaline (mitteabiellunud) mees. Siiani käsitlesime liht- ehk üksiklauset, mis väljendab ühte propositsiooni ning mida pole võimalik jagada propositsioone väljendavateks osadeks. Lihtlauseid saab omavahel siduda liitlauseteks. Liitlause koosneb lihtlausetest, mis on omavahel sidesõnadega seotud. Liitlausete uurimiseks sobib paremini klassikaline loogika: lausearvutus ja predikaatarvutus. Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused): · lihtsad atributiivsed väitlaused, nt ,,Kõik tudengid on arukad", · suhteväitlaused, nt ,,Iga tudeng õpib mõnd õppeainet". 2) Liitväitlaused (liitsed deklaratiivsed laused): · modaalsed, nt ,,On võimalik, et ma tulen homme tööle"; · hüpoteetilised, nt ,,Kui maa on valge, siis ilm on külm";
annaabi.ee 
