omaette "asi iseeneses" (Ding an Sich) ehk noumenide maailmas (trantsendentaalne maailm), sest meie tajumusel peab olema allikas, meie jaoks on aga tajutav see kui "asi meie jaoks" (Ding für Uns) see on fenomenaalne maailm · Asi iseeneses mõjustab meid läbi meie mõistuse, mis sarnaneb värviliste prillidega, selle tajumises mängivad rolli nii asi iseeneses kui ka mõistus · Asi iseeneses eksisteerib sõltumata tajujast, seda ei iseloomusta ei aeg ega ruum, põhjuslikud seosed jms, ta ei ole tunnetatav · Asjad meie jaoks eksisteerivad tajuja tajuobjektidena, st sõltuvad tajujast; nad eksisteerivad ajas ja ruumis, nad on põhjuslikult seotud; nad on tunnetatavad · Kanti arvates on igasugune teadmine otsustus · Otsustuste hulgas eristas Kant analüütilisi (selgitavaid) ja sünteetilisi (avardavaid) otsustusi
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
■ Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. ■ asi iseeneses (ding an sich)- milline on maailm tegelikult seda me ei võigi teada saada, sest meil on alati mingid “prillid” ees, see on meie mõistuse iseärasus, et me maailma nii tajume, eksisteerib sõltumata tajujast, seda ei iseloomusta ei aeg ega ruum, põhjuslikud seosed jms, ei ole tunnetav ■ asi meie jaoks (ding für uns)- tajutav asi “meie jaoks”, kõik on meie mõistuses kinni kuidas me midagi tajume, sõltuvad tajujast, eksiteerivad ajas ja ruumis, põhjuslikult seotud, tunnetatavad ■ igasugune teadmine=otsustamine ■ otsused 1)analüütilised (selgitavad) 2)sünteetilised (avardavad) otsustused (jagunevad:
täita oma ühiskondlikke funktsioone, eristab teda ümbritsevast keskkonnast, aitab tal tunnetada end ühtse tervikuna, tegutseda tal vastavalt oma vaadetele ja veendumustele, moraalinõuetele ja hinnangutele, teadlikult püstitatud eesmärkidele ja vastuvõetud otsustele. Isiksuse aktiivsus enda arendamisel - õppija muutub tegutsevast inimesest uurivaks ja tähelepanekuid tegevaks ning intuitiivsest tajujast arusaajaks ja analüüsijaks. Oma arengus pidev osalemine eeldab indiviidilt iseseisvat mõtlemist, teadlike valikute ja otsuste langetamist ning aktiivset uute teadmiste loomist. (Suutlikud elukestvalt arenema ja oma arenguprotsessi juhtima on ainult subjektina toimivad indiviidid). Isiksuse tunnused – süsteemsuse ning terviklikkuse määrab eneseteadvus, mis on psüühiliste protsesside kompleks, mille abil inimene teadvustab ennast tegevuse subjektina. Isiksus on
Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokritos - asjad aatomitest. materialistlik süsteem. Mõtlem-aju,emo-süda,isu-maks, 4 primaarvärvi. Potagoras - teadmised on subjektiivsed. abstraktset tõde pole olemas. Tõde sõltub tajujast, kogemustest, isikuti erinev, kultuur mõjutab. mõistmiseks, tuleb tunda inimest. Gorgias - ka olevat pole olemas, ainult taju on. tõde pole võimalik leida, sest inimesed tajuvad erinevalt. Sokrates - küs. esitamine, et jõuda tõeni. asjade olemuse mõistmine. Teadmised on õnne eelduseks. tõde igaühe peas. Platon - mõistus > meeled (ei ole usaldusväärsed, aga teadmisi saame meeltest, mida töötleb mõistus), geomeetria & matem. mõtlemine -> tõeni.
arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Spontanne või tahtlik tajumine · Spontaanselt kerkivad teadvus esile stiimulid, mis erinevad ümbritsevast taustast või on erakordselt tähtsad tajuja jaoks. · Tahtliku tajumise puhul suunatakse tähelepanu abil psüühiline tegevus mingile objektile. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata, tegelikult loovad väära pildi. · Skeemid, stereotüübid teooriad iseenda ja teiste kohta lähtuvalt meie kogemustest. Skeemid mõjutavad meie tähelepanu, mõtlemist ja käitumist. Tajumehhanismid · Stereotüübid lihtsustatud arusaamad teise isiku kohta.
Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. 2.1 ERISUSED ISIKUTAJUS Kujunevad kahest allikast lähtuvalt: 1. Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks: Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi 2. Tajujast (subjektiivsed tegurid). Näiteks: Vanusega suureneb tajutavate omaduste hulk, ümberhindamine ja üldistuse aste Naised märkavad teise inimese välimuses rohkem detaile kui mehed paljude Stereotüüpide olemasolu võib segada tajumist. 2.2 ISIKUTAJU ERIPÄRA Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: 1
· Sõbralikkus-vaenulikkus ERISUSED ISIKUTAJUS Kujunevad 2 allikast lähtuvalt: 1. Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks: · Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud · Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena · Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi 2. Tajujast (subjektiivsed tegurid). Näiteks: · vanusega suureneb tajutavate omaduste hulk, ümberhindamine ja üldistuse aste · naised märkavad teise inimese välimuses rohkem detaile kui mehed · paljude stereotüüpide olemasolu võib segada tajumist 2. Teabevahetus- e. kommunikatsioon- info edastamine ja vastuvõtmine, mille käigus vahendatakse tähendust omavaid märke. 3
mees ja hambavalus/ pohmellis meesterahvas. Kuidas ja mida nad tajuvad? Joonista tühjadele kohtadele vastused. Preili A. tajutuna härra S. poolt Preili A. tajutuna väikese Peetri poolt Neiu A. tajutuna preili B. poolt Preili A. tajutuna hambavalus härra P.poolt " Joon. 5 Tajumise sõltuvus tajujast Inimesed kasutavad tajumiseks erinevaid meeli nägemist, kuulmist, maitsmist, haistmist, puudutusi jne. Erinevad inimesed eelistavad erinevaid meeli (vastuvõtukanaleid). Osa inimesi paneb kõigepealt tähele nn. pilti välistunnused, värvid jne. Samas on inimesi, kes tajuvad Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 16 Pertseptsioon ehk isikutaju
Keel=kood Arvestamata: mõtteid enam kui keeleüksusi, kehakeel, situatsioon (kontekst) 2) tuletamisteooria mõte vajab tuletamist, keele abil vahendatakse mõtteid: kõneleja peab tajujat arvestama, et teda arvestama. Tajuja mõistab tähendust, püüab mõista kõneleja kavatsust. Situatsioon on tervikuna vähe arvestatud. 3) interaktsioniteooria: in kogu ühistegevus on kommunikatiivne. Tulemus sõltub enam tajujast ehk kuidas tajuja teie tegevusele reageerib. Repliik kontekstita on mõttetu! Konekst võib olla situatiivne või verbaalne. Eduka suhtlemise tingimused: *tajuja tp kuidas kuulab/loeb/jälgib (õpilase tp suunamine, juhtimine on ülioluline!) *mõtestatud taju tingimuste optimeerimine (ehk sõnastamine, mõistmisstrateegiate valdamine, taustteadmised, "taustmüra" vähendamine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
