gravitatsioonijõule Aitab ajust tulevat informatsiooni muuta realiseeritavaks TheraSuiti abil info talletub, kuidas kehasised protsessid toimuvad Harjutused muutuvad kergemaks ja sujuvamaks Treenib närvisüsteem Normaliseerib lihastoonust, kõnnakut Tagab välimise stabiilsuse ja kompimise stimulatsiooni Parandab keha joondumist, luude tihedust, koordinatsiooni, tasakaalu ning keha ja ruumilisuse teadlikkust Ajuhalvatus Ajutraumad Arengulised mahajäämised Kõrge ja madal lihastoonus Seljakeeliku vigastused Ataksia Atetoos Tõsine skolioos (rohekm kui 25%) Sügav vaimnepue Puusa nihestus on suurem kui 50% Kõrge vererõhk Südameprobleemid Diabeet Kontrollimatud hood Vesipea 171 kliinikut üle maailma, Euroopas 24 Eestis puudub TheraSuit meetodi koolitusega füsioterapeuti Ühendriikides maksab nädalane teraapia umbes 18 000 krooni, Poolas kolmenädalane
Tekib kõnehäire, neelamis- ja nägemishäire, põie- ja seedetegevuse häired. Alzheimer- pöördumatu ajuhaigus. Peaajus iseloomulikud koelised muutused, 5 staadiumit. Dementsus- on aeglane või järkjärguline vaimse võimekuse kaotus. Sümptomiteks on mälu(lühi) ja mõtlemisvõime vähenemine, varasemate oskuste kahanemine, käitumishäired, isiksuse muutus. Pöördumatute põhjuste hulka kuuluvad Alzheimer, ajuverevarustuse häired, Parkinson, AIDS. Pöörduvate põhjuste hulka kuuluvad ajutraumad, healoomulised asjukasvajad, teiste elundite kahjustused, mürgitused, vaegtoitumine. Suhtlemisel räägi aeglaselt, vajadusel korda, jäta vastamiseks aega, näita ette, sõnasta lihtsalt, kui ärritub vaheta teemat. Parkinson- kns haigus, mis põhjustab liikumishäiret. Krooniline neuroloogiline haigus, avaldub kesk- ja vanemaseas. Sümptomid- jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega.
hakkama saamine. Väikelapsed võivad hakkata selles eas ka oma tegevustega ning sõnadega teistele probleeme ning kannatusi tekitama. Oluline on, et lapsevanemad, perekonnaliikmed ning õpetajad seda märkaksid ning ka sekkuksid. (Smart, 2012, lk 241) Ajutraumad Ajutraumad võivad juhtuda igas eas, kuid eelkõige juhtub seda lastega. Tihti on trauma põhjuseks väärkohtlemine, kukkumine, autoõnnetused ja mängu käigus juhtunud õnnetused. Ajutraumad võivad olla kas aju sisesed või välised. Suur osa traumadest ei vaja õnneks arstide sekkumist ning saavad lahenduse muul viisil, teine osa saab abi ja lahenduse arstide sekkumise läbi, kas külastustena või statsionaarselt haiglas olemisega. Kahjuks üks osa kannatanuid ka hukkub. (Smart, 2012, lk-d 242-243) Haigushood Haigushood on ebanormaalsed elektrilised laengud ajus. Avastatud on enam kui 150 erinevat haigushoogu, kuid sageli on põhjus täpsustamata. Esineb selliseid haigushooge,
vahel Väikeaju: Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju: Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus) Tingimatud refleksid: Neelamine, imemine Tingitud refleksid: Silmapupillide ahenemine Lühimälu liigid: Sensoorne mälu, primaarne mälu Püsimälu liigid: Sekundaarne, tertsiaalne mälu Mäluhäireid põhjustavad tegurid: alkohol, narkootikumid, vananemine, ajupõrutus Tegurid, mis võivad esile kutsuda mälukaotuse: ajutraumad, vanadus, alkohol, hapnikuvaegus Muutused, mis tekivad närvisüsteemis seoses vananemisega: Mediaatorite hulk sünapsites muutub, kuhjuvad DNA kahjustused, mille tulemusena häiruvad valkude sünteesid Võrdle Tingimatud/ Tingitud refleksid: Tingimatud on kaasasündinud ehk pärilikud refleksid. Tingitud (õpitud) on elujooksul tekkinud refleksid. Tingimatutele refleksidele vastavad refleksikaared kulgevad läbi seljaaju
Pärilik eelsoodumus mängib kindlasti suurt osa. On perekonnas see tõbi emal või isal esinenud, on 10-50 % risk kunagi haigestuda ka lastel. Aga kõigil järgneva põlvkonna esindajail ei pruugi see haigus ometi avalduda. Miks see nii on, sellele ei ole veel põhjendust leitud. Kindlasti on suur osa ka välisteguritel. Kas on siiski muid eeldusi peale pärilikkuse, mis suurendavad riski haigestuda Alzheimeri tõppe? Need on elu jooksul esinenud ajutraumad, näiteks ajuvapustus ja ajupõrutus, mis kahjustavad ajukudet. Aju füüsilise põrutuse puhul hukkub teatud hulk närvirakke, mistõttu väheneb aju plastilisus ja kompensatsioonivõime. Riski suurendab naissugu ja vanuse kasv. Riski vähendab parem haridustase ja mälutreening. Mis on esmased Alzheimeri tõvele viitavad tunnused? Nagu öeldud, on tõve põhiliseks sümptoomiks dementsuse kujunemine. Sagenevad mäluaugud lähiminevikus toimunud sündmuste kohta
võimetu planeerima ja lõpule viima eesmärgipärast ja varem osatud tegevust. Tekkepõhjused ja -mehhanismid 50%-il dementsuse tekkepõhjuseks peetakse Alzheimeri tõbe. Arvatakse, et närvirakkude valikuline hävimine Alzheimeri tõve korral tekib lahustumatu valgu amüloidi ladestumisest ajus. Amüloidi ladestumise algusest esimeste haigusnähtude ilmnemiseni kulub umbes 15-20 aastat. Enne 65-eluaastat algav Alzheimeri tõbi võib olla pärilik. Ajutraumad võivad soodustada Alzheimeri tõve riski ja naistel on riski suurenemine seotud naissuguhormooni (östrogeeni) eritumise lõppemisega kliimaksis. 20-30% -il on dementsuse põhjuseks aju väikeste ja suurte arterite ummistused - ajus on sel puhul rohkesti märke väikestest ning suurtest insultidest. 7%-il on dementsuse põhjuseks alkoholi krooniline kasutamine ja puudulikust toitumisest (seoses alkoholi tarvitamisega) tingitud B- vitamiinide vaegus.
Selle korral mäletab inimene hästi vanu asju (sünniaeg, kool jne) kuid ei suuda hetkeolukorras midagi meelde jätta ja varasemate teadmistega siduda. Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille korral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus). Hüsteeriline amneesia on väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne). Sel juhul on alati tegemist psüühilikahäirega. Sagedasemad põhjused – Ajutraumad, Insult, Ajukasvajad, Ajuoperatsioonid, Anesteesia operatsioonide korral, Alkohoolne ajukahjustus, Ajuarterite ateroskleroos, Krambid, Entsefaliit, Vanadus, Hapnikuvaegus. Apraksia - võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja teostamisel kui selleks ei ole mõnda füüsilist puuet nagu näiteks murtud käeluu. Apraksiaga patsientidel on raskusi kirjutamisega ning nad muutuvad kohmakas. Neil on probleeme ka riietumise ja söömisega. Mõninkord võib olla ka probleeme kõndimise,
- Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel Geneetika ja epigeneetika Autismi tüüpi haigused Autism ise, kuid 20% juhul autism kaasnähtuseks nagu
66. Matemaatilised võimed. Päritavus 47%. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud). 67. Ruumiline ettekujutusvõime. Visualiseerimisvõime. Korrelatsioon: 63% MZ ja 41% DZ. Päritavus 46%. 68. Õppimisvõime. Päritavus 53-67%. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega. 69. Dementsus. Sündroom, mida iseloomustab intellektuaalsete võimete taandareng. Nt Alzheimeri tõbi, MID, ajutraumad, AIDS, Huntingtoni tõbi jne. 70. Alzheimeri tõbi. Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus.19. kromosoomis apolipoproteiin E (ApoE2) geen, päritavus 70%. 71. Intelligentsusomadused. Isikuomadustest kuni 50% on määratud geneetilise varieeruvusega, ülejäänud 50% tuleneb keskkonna toimest. 72. Alkoholism. Alkoholisõltuvus, tugeav päritavusega haigus. 3-5% meestest, 0,5-1% naistest. Neurotransmitter dopamiin
Üld- ja käitumisgeneetika Autism Kuni aastani 1980 (keskkonna mõjuga: vanemliku hoole puudus, (ajutraumad) Ühemunakaksikud: erinevad uuringud: 60-90 %-l mõlemal autism, seega väga tugevalt geneetiline (nt. Aspergeri südroom) Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu o Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid o Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom o Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting o Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder Individuaalsed geenid kindlaks tehtud Kaksikute uurimisel pärandumine 75% NB! Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Memeetika M...
Ka raha hoitakse kokku, sest pole vaja osta hirmkallist kosmeetilist naha hooldusvahendit. Saun on karastamine, keha harjutamine nii külma kui kuumaga. Just sauna kontrastsed temperatuurid on väga tugevad ärritajad, mis soodustavad organismi mobiliseerimist. Refleksid elavad aastaid, kuid nad vajavad treeningut. Saun tõstab meie immuunsussüsteemi jõudu. Sauna vastunäidustused on kõrge palavik, kroonilise haiguse ägenemine, värske infarkt, südame lihaste põletik, ajutraumad, aneemia, epilepsia, Botkini haigus. Sauna ei tohiks külastada ka järgmiste näidustustega: · Halvaloomuliste kasvajatega; · Akuutsete hingamisteede viirushaigustega (näiteks ägeda nohuga on saunaminek vastunäidustatud); · Aktiivse tuberkuloosi ja haigustega, mis on seotud kopsutursega; · Maohaavandite ja maksapõletiku korral; · Kõrgenenud silmarõhu korral; · Ägeda neerupõletiku (akuutse nefriidi) ja kaugelearenenud neerupuudulikkuse korral;
aru, et see mõjutab kuidagi. - Flourens eemaldas loomadel aju osasid, et funktsioonist aru saada - Kõne lokalisatsioon ja lateralisatsioon – nende kahjustustest kõige kergem aru saada, sest veresooned lõhkevad, koed saavad kahjustada (sõnad ei tule hästi välja kuigi saab aru jutust või jutt mis räägib on mõttetu) - Korteksi elektriline stimulatsioon – kehaosade topograafiline kaart Neuropsühho uurimisalad Alzheimer, ajutraumad, insult, Tourettei sündroom, sõltuvushäired, hulgiskleroos, arenguhäired, õppimisraskused, AIDSi mõjud kognitsioonile G x E keskkond ja pärilikkus Keskkond – füüsilised ja bioloogilised tegurid koos keemiliste interaktioonidega mis mõjutavad organismi - Fenotüübiline plastilisus – organismi võime reageerida kk muutustele; pidev muutumine on normaalne Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info
Suure tõenäosusega langevad noored koolist välja. Üsna tõenäoline on, et need lapsed saavad omakorda varakult lapsevanemaks. Sealt algab nõiaring algusest peale. Ühiskondlikult taastoodetakse vaimse arengu probleeme. See ongi perekondlik vaimne alaareng. Vaimse arengu häirumise sügavuse seosed eri tüüpi põhjuslike faktoritega. Vaimse arengu häirete tüübid Orgaaniline – leitav orgaaniline ajukahjustus, enamasti tõsisem VAA - Geneetilised probleemid - Ajutraumad Perekondlik – enamasti kerge VAA Mida tõsisema VAA-ga on tegu, seda kindlamalt on leitav põhjus, enamasti bioloogiline ning sageli geneetiline - Kerge VAA korral on riskifaktor(id) teada u 43%-l juhtudest, vaid 24% on teada põhjus (kindel diagnoos) – 14% geneetilised ja 10% keskkondlikud - Mõõduka ja raske VAA korral on põhjused teada 64%-l juhtudest – 45% geneetilised ja 19% keskkondlikud
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
kogu massi korraga seedida ja maos võib tekkida roskumisprotsess, esinevad H2S röhitsused. Mõnepäevase tagasihoidlikuma söömise korral peaks seisund mööduma. 12 Tugev valu. Ajuturse. Ajuturse korral surutakse ajukude tugevalt vastu koljut, ka piklikaju, mis on sealsetele keskustele, ka oksekeskusele tugev ärritus. Ajuturse põhjuseks on koljutraumad ja sellega kaasuvad ajutraumad. Trauma korral saadud põrutus võib viia turse tekkele. Ka kõrge kehatemperatuur (tavaliselt infektsioon- haiguse tagajärjel) ja ülekuumenemine (päikesepiste) võivad viia ajuturse tekkimisele. Sellele viitab oksekeskuse erutus. Oksendamist võib põhjustada ja poolringkanalite ärritus sisekõrvas, mis võib olla põhjustatud keerlevast liikumisest ühes tasapinnas. Merehaigus on kinetooside hulka kuuluv haigus
need probleemid iseenesest, mis lastel on, on väga erinevad. Kuna infotöötluse taga on väga paljud erinevad geenid, mis kõik võivad mõjutada mingit ühte konkreetset võimekust, selle tõttu ongi see, et ÕRga ja vaimse võimete probleemidega lapsed on väga erinevad oma infotöötlusvõimekuse poolest. Perinataalsed – sünnituaegsed probleemid Hapnikuvaegus sünnitusel – ka ajutraumad Enneaegsus või ülekandlus Perinataalsed ehk sünnitusaegsed probleemid on üks väga konkreetne mõjufaktor on hapniku vaegus sünnitusel. Kui midagi sünnitusel läheb valesti, laps jääb hapnikunälga, kuigi lapse aju on üsna plastiline ja suudab selle hapnikuvaegusega reeglina toime tulla mingis koguses see reeglina aset leiab, teatud piirist üle lapse aju sellega toime ei tule, tekivad jäädavad kahjustused, mis võivad siis mõjutada ka intellekti arengut
häälepaeltele, keelele, suulae ja kõri lihastele. 8. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus. Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse 1. füsioloogilistes, psühhofarmakoloogilistes uuringutes ja ka psühholoogia alastes uurimustes. 2. Kliiniline diagnostika – aju tegevuse häirete kindlakstegemiseks: epilepsia läbipõetud ajutraumad (juhul, kui sellest jäi mingisugune püsimuutus) Ajukasvajad Une seisundi hindamisel (magamise ajal) Närvikude on nii nagu lihaskudegi erutuv kude ja tema tegevusega kaasnevad biovoolud, mida on võimalik registreerida. EEG korral registreeritakse biovoole kolju pealt, kuhu asetatakse elektroodid. Eletroodide arv ei ole kindel suurus, minimaalne on 2, tavaliselt on neid vähemalt 8.
häälepaeltele, keelele, suulae ja kõri lihastele. G. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus. Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse: 1. füsioloogilistes, psühhofarmakoloogilistes uuringutes ja ka psühholoogia alastes uurimustes. 2. Kliiniline diagnostika – aju tegevuse häirete kindlakstegemiseks: epilepsia läbipõetud ajutraumad (juhul, kui sellest jäi mingisugune püsimuutus) Ajukasvajad Une seisundi hindamisel (magamise ajal) Närvikude on nii nagu lihaskudegi erutuv kude ja tema tegevusega kaasnevad biovoolud, mida on võimalik registreerida. EEG korral registreeritakse biovoole kolju pealt, kuhu asetatakse elektroodid. Eletroodide arv ei ole kindel suurus, minimaalne on 2, tavaliselt on neid vähemalt 8. Kõrvalesta külge asetatakse indiferentne (ükskõikne) elektrood, mis ise registreerimisest osa
piisa ,vaid peame jõudma vilumiseni. Kui vilumust pole, siis kõrgemal tasandul ka palju tööd/koormust ja siis ei suudetagi palju asju juurde õppida:) Operatsioonide järgnevus ajas. Nt et teha R-tähte, siis peab kõigepealt suu avama, keele tõstma ja väristama jne. Kõigepealt peame järgnevust asjade õpimisel endale teadvstama, alles iis saaame ka lapsele seda teadvustama. FS iseenesest ei lagune. Kui infi FS kujuneb, siis ta pm elu lõpuni on olemas. (nt jalgrattaga sõitmine). Ajutraumad , vananemisega seotud haigused jne aga lagundavad. Nende tunnuste teadmine on vajalik töötamaks eripedana. Neid on alati vaja ARVESTADA: muidu lapsele ie pruugi õpetus kohale jõuda. KÕNELiigutuste juhtimse neuroloogilisd tasandid Kõige madalam tasand on 1) lihastoonust reguleeriv tasand. 2) liigutuste koordineerimise tasand rütm, ajaline järgnevus. Nt tempo ja tugevuse muutused häälitsemises. See ja eelmine tasand on etadvustamata . st teadlikult ei suuda
2. Milline kehaosa sai kõigepealt löögi? 3. Milline on pinnas, kuhu patsient maandus (pehme, kõva, tasane või ebatasane)? 4. Kas oli pidurdavaid mehhanisme (nt oksad kukkumisel puu otsast või kukkumisel põõsasse)? 470 Vigastuste raskusaste tõuseb kukkumise kõrguse kohaselt. Eriti rasked kukkumised on sellised, kus kukkumise kõrgus on kolm korda nii palju kui patsiendi kehapikkus või sellest enam. Lastel on näiteks pärast aknast allakukkumist sagedased ajutraumad, kuna pea on lapse raskeim kehaosa ning puutub seetõttu esimesena maapinna vastu. Täiskasvanud püüavad kõigepealt maanduda jalgadele. Kui jalad on maas, painutatakse keha veel liikumises oleva pea, kehatüve ja vaagna kaaluga taha. Seejuures surutakse lülisammas kokku ja patsiendi tahapainutamisel venitatakse see üle. Lõpuks kukub patsient istmikule ja väljasirutatud kätele. Võimalikeks vigastusteks on kandluumurrud, vaagnavigastused, lülisamba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
