välja mõeldud süsteemid, mis on loodud eesmärgiga verbaalsed keeled nähtavaks teha; viipekeelte leksikas on suur osa ikoonilistel viibetel; gestuno püüe luua rahvusvaheline viipekeel. Verbi markeerimine modaalsuse väljendamiseks: viiplemise kiirus, intensiivsus, amplituud, miimika. Eitus verbi koostisosana on miimika, pearaputus; eitavad viiped või viipesse inkorporeeritud eitus. 8) Viibeldud keel kõnekeele viiplemine (viibeldud eesti keel, signed English, Manually Coded English jne) 9) Sõrmendamine täht haaval viiplemine 10) Vestlusanalüüs analüüsib vestlust loomuliku salvestuse abil, on empiiriline uurmismeetod 11) Kõnevoor on ühe kõneleja jätkuv häälesolek, dialoogiline tervik (vooru piiri märgib kõneleja vahetus), voor on tähenduslik tervik; inimesed tunnevad keele omaduste järgi ära selle millal voorud vahetuvad. Voor liigendub vooruehitusüksusteks (lause, sõna, fraas,
operatsioone ja ühtlasi mõjutada selle kaudu ka suulist tekstiloomet. Kõne vormid. Sõltuvalt avaldumisvormist eristatakse suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Kirjalik kõne on seejuures teisene ning seda kasutavad ainult arenenud ühiskonnad. Teisene on ka sõrmendamine, mille puhul käemärkide abil antakse edasi sõna häälikkoostis. Mõningase reservatsiooniga võib neljanda vormina (tegelikult vormide rühmana) nimetada mõtete esitamist alternatiivsete vahendite abil: viiplemine, sõrmendamine, suhtlemine graafiliste sümbolite abil (blisskeel, morse) jm. Alternatiivvahendite hulgas on kõige levinum viipevorm, mida sel sajandil on hakatud vaatlema kui kurtide emakeelt. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine—reguleerimine ning oma vaimse tegevuse teenindamine. Teisiti öeldes on sisekõne dialoog iseendaga. Sisekõne areneb suulise kõne baasil (lapse egotsentrilisest kõnest). Seetõttu on ta suulise kõnega
Valida pildiseeria, piltide järjestamine, puuduva lüli või vea leidmine pildiseerias või tekstis, piltide rühmitamine seeriate kaupa. JÄRGMINE LOENG: Et muuta lause tekstis sidusaks , on vaja midagi ringi paigutada ja asendada. Et hoiduda liigsest stereotüüpsusest. Peame leidma vahendeid, et soodustada eelmises tunnis räägitud etappidest läbiminemist. KÕNE VORMID JA LIIGID Kõnel on 3 vormi: väliskõne (suuline, kirjalik) + sisekõne. (aga ka alternatiivsed vormid, nt viiplemine, pimedakiri). Kõige rohkem kasutame kõnet iseendal arvatavasti. Millele rõhutada kõnearenduses? Kõige vähem tegeldakse sisekõne ehk oma tegevuse planeerimisega. Kõnemõistmisel pööratakse ka kahjuks vähe tp. Sisekõne on Endale suunatud kõne. Endale suunatud kõne on aga laiema tähednusega kui ainult sisekõne. Nt väike laps räägib, mida ta teeb, aga see on talle endale suunatud. Nt endale on ka suunatud konspetki tegemine, see on endale suunatud.
annaabi.ee 
