*rühmateadmised * individuaalsed (kaks inimest, perekond jne) Igaüks teab midagi, mida teised ei tea. Nähtuste dünaamika ja staatika kajastamine: *stseenid, sündmused (stsenaariumid) *kujutlused, kontseptid (freimid) Suunates lapsi lugema, küsime endalt; kuidas need valdkonnad mõjutavad TEKSTI TAJUMINE On heuristiline (ehk avastuslik, loominguline) protsess mõtte otsimine. Tasandid operatsioonid: Sõna jõuda sõnatähenduseni kontekstis, süna on foneetiline üksus Lause . lausemall lause mõte ja tähendus Sidus lauserühm ja tekst: tekstibaasi mõsitmine, situmudelini(seostamine, tuletamine, järeldamine) loomine (alltekst, autori või partneri kavatsus - ehk miks ja milleks on see vajalik tajumisel, mida teada saame ja õpime). Sidusteksti mõistmise spetsiifikat: vaja on mõtted siduda ja selle põhjal luua kokkuvõtlik mõtend ja vaja on tuletada, sest alati ei ole kõike öeldud. Siia juurde kuulub järeldamine miks ja milleks midagi tehti.
· Aeg · Komitatiiv (kaasnev osaleja) Õpetaja ül: situatsiooni komponentide ja nende tunnuste analüüs; lause semantiline analüüs. Peab nt ütlema et vaata kus tädi istub, ja kus ta käsi on. · Süvatähendus -> väljendamine pindstruktuuris sõltub 3- Pindstruktuuri süntaks ehk vorm ehk grammatiline struktureerimine · Keelenormile vastava ütluse planeerimine: leksikaalsete ja grammatiliste vahendite valik (kuidas ütlus õigesti vormistada) · Lausemall < - > sõna (tegusõna kõige olulisem) mõnikord valib aju lausemalli ja täidab sõnadega, mõnikord valib sõna ja teeb sellest lause · Sõnakasutus on individuaalne ja sõltub tunnetustegevusest ja kontekstist · sõnade leksikaalne sobivus lauses · lausemalli valik sõltub; ettekujutus situatsioonist, mallide valdamine · sõnajärg lauses ; eriti atributiivsete suhete puhul (poisi kott vs kotipoiss) · sõnavormid mälus valmis ja midagi tuleb ka moodustada.
agrammatism (aknat pro akent; õmbletakse pro õmmeldakse; noasid, tähesid), valdavalt esineb kõnes siiski morfofonoloogiline agrammatism. Süntaks. Võrreldes muude valdkondadega ilmneb Laural süntaktilistes oskustes enam probleeme. Võib öelda, et süntaksi puhul on peamiseks probleemiks lauseloome, mitte lausete tähenduse mõistmine. Lauseloomes tekivad Laural raskused grammatilise struktureerimise etapil, kui on vaja moodustada keelenormile vastavad laused, st vaja on valida lausemall ja täita see sõnavormidega ja järjestada need. Süntaksit uurivates ülesannetes ilmnes kõige vähem raskusi pöördkonstruktsioonide mõistmise (lisa 7, ül 5.1) ja sõnajärje muutmise (lisa 7, ül 5.5) ülesannetes, nende ülesannete tulemused jäid EK normi piiresse. Tulemus jäi alla EK normi lausete järelekordamise ülesandes (lisa 7, ül 5.3) ja võrdluskonstruktsioonide moodustamise ülesandes (lisa 7, ül 5.4). Täpselt
Milleks rebane hiirt püüdis? Kus see võis toimuda? Järelduste tegemiseks on vaja kõigepealt mõista lausetähendust. Kirjeldatud ülesanded on äärmiselt olulised funktsionaalse lugemisoskuse eelduste kujundamisel. Lausete rühmitamine mingi ühise tunnuse alusel. Rühmitamise (või sobitamise) aluseks võivad olla lausete sisu, lausemalli üldistatud tähendus, pragmaatiline tähendus (mõte), teema, lausete formaalsed tunnused (lausemall). Ülesanded võimaldavad vähendada abiõppelaste kõne stereotüüpsust ning arendada rühmitamisoskust (klassifitseerimist) verbaalses ruumis. Ütluste rühmitamine pragmaatilise tähenduse põhjal on üheks verbaalse suhtlusoskuse (dialoogis osalemise) kujundamise eelduseks. Küsimused tekstitasandil: Põhjaliku ülevaate teksti mõistmiseks kasutatavatest kognitiivsetest strateegiatest on esitanud T van Dijk ja W. Kintsch (1983)