Laatade ajal lubati esitada näidendeid, milles kajastusid tolleaegsed probleemid. Mindi üle rahvakeelele. Pühad osad vaimulikele, ülejäänud käsitöölistele. · III periood XIII saj Kogu teatritegemine käsitööliste kätte. Tekst üha rahvalikumaks. Kirik hakkas teatri vastu võitlema, kuna tema osakaal vähenes. · IV periood XIV-XV saj- kujunes välja rahvalik lõbustus. Teater saavutas kõrgtaseme(elukutselised näitlejad). Hakati avalikult pilkama võimukandjaid. · Kuulus kirjanik Francois Villon. Skulptuur ·Neid kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks. ·Peamiselt kujutati piiblitegelasi. ·Skulptuurid aitasid inimestele usu tõdesid selgeks saada. ·Nendega kujutati ka tähtsaid inimesi. Maalikunst ·Keskajal olid ülekaalus vaimuliku sisuga seina- maalid (fresko ja mosaiik). ·Kirik dikteeris ranged eeskirjad. ·Inimkeha kujutamine keelatud. ·Suurimaid ikooni- ja
ainult noorjõnglasega. Kerill-Kerkerill üritas talle küll seletada, kui edevad, rumalad ja ideaalideta on kõik maatõugu kanad laudas, kuid kui kana teda kuulda ei võtnud siis mõistis ta, et too on kõigest edev, rumal ja langenud. Kukk unistas lennust lõunasse, kuna arvas, et seal ehk on parem elu, ning lendas männi otsa, tahtes kaugemale lennata, aga kukkus alla nagu kivi, mis peale haned, kanad ja kuked hakkasid teda pilkama. Tekkis tüli ühe teise kuke (Kurluki) ja KerillKerkerilli vahel. Algas äge võitlus, kus Kerill-Kerkerill tappis Kurluki, saades suure kiituse osaliseks. Kuid üsna kohe pärast võitlust suri ta ka ise saadud haavadesse, ning pärast surma tõusis ta lendu. Arvan, et Gailit püüdis selle teosega viidata inimeste loomastumisele, sellele, kuidas meil on alati kiire, tihti peale me ei mõtle ning arvame et ka pisike erinevus teistest on mingisugune väärastumine nin väärastunud mõtlemine
Paks ja peenike Probleemid teoses: 1) Kui Misa ja Porfiri kokku said, alustas Porfiri kohe juttu sellega, kuidas Misat lapsepõlves koolis narriti. 2) Kui peenike mees teada sai, et paks mees oli salanõuniku aukraadi välja teeninud, hakkas peenike paksuga mõnitava tooniga rääkima hakkas paksu sellepärast pilkama. Peategelaste iseloomustus: Misa paks mees oli suure söögiisuga, tal huuled läikisid õlist nagu küpsed kirsimarjad. Ta oli rahulik, et ta ei hakanud midagi Porfirile halvasti ütlema. Porfiri peenike mees oli nõrguke, ta värises oma reisikohvrite ja kompsude all. Tal olid kaasas ka naine ja gümnasistist poeg. Halva huumorisoonega või isegi pahatahtlik mees. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult 4: Paks mees, peenike mees ning selle naine ja laps. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Mi...
Ta pildus pimedaid, sante, kerjajaid ja teisi kividega ning tegi neist naerualused. Samamoodi käitus ta ka loomadega, torgates Mutil silmad peast välja, kärpides Kanepilinnu tiibu ja tappes Orava ema. Preester ja Puuraidur püüdsid teda õpetada, kuid asjatult. Ühel päeval tuli linna kerjusnaine, kes pidas ennast Tähelapse emaks. Tähelaps naeris ta välja ning kihutas minema. Peale seda muutus ta kärnkonnaks/rästikuks. Nüüd hakkasid aga teised lapsed teda pilkama ja sai aru, et ta oli valesti käitunud ning otsustas oma ema üles otsida. Tähelaps jooksis metsa, kus ta palus abi loomadelt, keda ta oli kiusanud. Loomad teda aga ei aidanud ja Tähelaps jõudis lagendikule, kus teised lapsed pildusid teda kividega ja keegi ei andnud talle peavarju. 3e aasta pärast jõudis ta linnamüürideni, kus vahisõdurid keeldusid teda linna laskmast. Mööda kõndiv sõdur pakkus välja aga Tähelapse orjaks müüa ja juhuslik vanamees(Võlur) ostis ta
-puhangu-, pahvatuse- ja purske holonüüm. Proportsioonisarja suhe: 2. Süntagmaatilised leksikaalsed suhted · Naeruks pöörama asja mitte tõsiselt võtma · Naeruks panema pilkavalt suhtuma · (Peenikest/peent) naeru pidama millegi üle sisimas rõõmustama, head meelt tundma, n-ö habemesse/pihku naerma · Naeruks tegema naeruväärseks tegema, pilkama, naerualuseks jääma · Naeru mugistama vaikselt omaette itsitama 3. Komponentanalüüs Sõna NAER tähendusvälja sobivad naeratus ja muie, sest need kolm sõna on tähenduselt lähedased. Kõik sõnad on seotud rõõmu väljendamisega. Kaasneb hääl Hambad on nähtaval NAER + + NAERATUS - + MUIE - - 4. NSM
Võib- olla oli see tingitud ka sellest, et olen ise ka raamatut lugenud ja kõik juhtuv oli juba ette teada, sest midagi uut etendus raamatule juurde ei andnud. Kuid samas oli etenduse ülesehitus veidi keeruline ning kohati tundus, et kui ma raamatut poleks eelnevalt lugenud, siis oleksid mõned asjad segaseks jäänud. Kindlasti jäi etendus raamatule alla, kuid ma ei Mokumentaalne - mokumentaarium ehk libadokumentaal (inglise keeles mockumentary) koosneb sõnadest pilkama /mock/ ja dokumentaal /documentary/. "Mokumentaalsus" märgib meediavormi, kus dokumentaalsuse muljet jättes räägitakse asjadest looval ja täiesti mittedokumentaalsel moel. kahetse, et ka selle ära nägin. Kui raamat oli kaasahaarav ning tempot kruviv rokihitt, siis lavalaudadel oli näha ähmast mälestust rokist. Viimane stseen, mis oleks pidanud just selgust tooma, et miks Mihkel Raud on see, kes ta on ja kuhu ta jõudnud on, oli kuidagi eraldi seisev ja arusaamatu
Samal ajal läks sealt mööda Kalevipoeg oma sõpradega ja pahareti pojad kutsusid teda riidu lahendama. Kalevipoeg käskis neil selgitada tüli põhjust ja vanem poeg seletas. Ta vastas seejärel, et suurem osa läheb suuremale ja väiksem osa väiksemale pojale. Seejärel nõudsid pahareti poisikesed, et Kalevipoeg paneks piiri nende valduste vahel kindlalt paika. Kalevipoeg käskis seda Alevipojal teha ja läks talle ise appi. Alevipoeg alustas vee äärest, mille peale vetevaim tuli teda pilkama, tahtis teada, mida nad teevad. Alevite poeg valetas, et tahab jõge piirata. Selle peale pakkus vetevaim raha, et Alevipoeg seda ei teeks. Nad leppisid kokku, et vetevaim maksab Alevipojale kaabutäie raha. Alevipoeg pani aga kaabu maa peale ja sinna alla kaevas tunneli, nii et vetevaim kandis kogu oma vara ära, aga kaabu ei saanud ikka täis. Vetevaim palus, et ta saaks hiljem Alevipojale võla tagasi maksta, aga Alevipoeg lubas oma ähvardused teoks teha
1844 "Eugenie Grandit" 1845.a. ilmub esimene algupärane teos: "Vaesed inimesed", kirjeldab Peterburi vaesema rahvakihi elamist. Läheb kõik hoopiski sügavamale, nimelt hakkab Dostojevski seletama inimeste käitumist psüühiliselt. Hakkab arutama teema raha ümber. Esikteos saab tohutuls hea vastuvõtu. Vene edumeelsed literaadid võtavat ta hästi vastu, kuid nad on tihtipeale küünilised. Dostojevski ise aga naiivne ja unistav, selles seltskonnas hakkatakse tema naiivset ambitsioonikust pilkama. Dostojevski arust on meie hing kahestunud, meis on hele ja tume pool. Kõikide jaoks ei ole õnn õige. Petrasevski 1847.a., ühineb selle rühmitusega. Peterburis tuntud õigusteaduste kandidaat. Ta oli nihilistlike vaadetega, väga boheemlaslik. Seletab ära kaks mõistet: sotsialism ja kommunism. Tema majas käib koos Peterburi edumeelne noorkogu. Dostojevski võttis ka nendest reedestest kogumistest osa, luges 1849.a. välja tulnud Gogoli kirja. Selles
Selle põhjal otsustades tundub tolerantsus enda vastu parimaks lahenduseks. See ei tähenda muidugi alla andmist, vaid oskust olla üle oma vigadest, ning osata nendest õppida. Lihtne on näidata näpuga teiste peale või naerda nende vigade üle, teadmata tegelikke põhjuseid. Leidub inimesi, kes pilluvad halvustavaid pilke viieteistaastase neiu suunas, kes hoiab käes oma aastavanust last, teadmata, et kaks suve tagasi see sama tüdruk vägistati. Samuti kiputakse pilkama ülekaalulisi, süüdistades neid endid selles, kuigi tegelik põhjus võib olla hoopiski haigus, mille tõttu kehakaal kontrollimatult suureneb. Väga palju tehakse ennatlikke järeldusi esmamulje põhjal, viitsimata süveneda probleemi tõsidusse. Samuti ei suuda suur osa ühiskonnas leppida homo-või lesbisuhtega, öeldes, et omasooiharus on tabu. Südant ei saa sundida, armastada teist on legaalne. Selle asemel, et teha teisitimõtleja maatasa, võiks pakkuda ümbruses olevad toetust
Kirja ta kindralile siiski ei kirjutanud. Mõtles, mõtles ega suutnud kuidagi seda kirja välja mõelda. Tuli järgmisel päeval enesel seletama minna. ,,Ma käisin eile teie ekstsellentsi tülitamas," pomises ta, kui kindral oma küsivad silmad tema poole tõstis, ,,mitte sellepärast, et pilgata, nagu te suvatsesite öelda. Ma vabandasin sellepärast, et piserdasin teid aevastades.. aga pilgata ma ei mõelnudki. Kas mina söandaksin pilgata? Kui meie hakkaksime pilkama, siis poleks ju kõrgete isikute vastu iial mingit austust...siis poleks..." ,,Käi välja!!" kraaksatas äkki kindral, kes oli läinud siniseks ja vabises. ,,Kuidas?" küsis Tservjakov sosinal, uimasena hirmust. ,,Käi välja!" kordas kindral, trampides jalgadega. Miski rebenes Tservjakovi kõhus. Midagi nägemata, midagi kuulmata taganes ta ukseni, astus tänavale ja tuikus minema...Masinlikult koju jõudnud, heitis ta mundrit seljast võtmata diivanile ja ...suri.
1 satiiriline – pilkeline, isikute või ühiskonna pahesid naeruvääristav; 2 groteskne – veider, kentsakas, pentsik; kummaline, tõelisust naeruväärsuseni moonutav; 3 rokokoo – barokist arenenud elegantne ja toretsev stiil arhitektuuris, kunstis, muusikas; tekkis 18. saj, õitseaja saavutas Prantsusmaal Louis XV õukonnas; 4 iroonia – peen varjatud pilge; väljendusviis, kus teesklevalt väidetakse vastupidist sellele, mida tegelikult mõeldakse; ironiseerima – varjatult pilkama, tönkama, nöökama; tsükkel „Ossiani laulud”. Vastupidiselt tema väitele polnud need ehtsate keldi rahvalaulude tõlked, kuid igal juhul matkis ta meisterlikult vanade keldi saagade tundmusrikast ja paatoslikku laadi; mehised kangelased, armastus ja võimsad kired ürgse looduse taustal haarasid kogu Euroopa. Neid tõlgiti ja mugandati kõikjal. Klassitsism oli sestpeale murtud. Ka šotlase ROBERT BURNSi (1759–1796) looming oli mõjutatud rahvaluulest.
Vaatamata kõigele suutis Beethoven luua imelist muusikat. Muusikat, mis on kuulus ka pärast tema surma. Minu arvates on jutskui Beethoveni muusika, selline sügava sisulisem, see muusika suudab mind rohkem mõtlema panna. Aga ma ei taha siin väita, et Mozarti muusika oli halb. Vastupidi, see suutis mind viia jutskui oma heade mõtete maale. Beethoven'i ei hinnatud tema elu ajal kuigi palju. Teati küll, et ta loob head muusikat, aga seda ei hinnatud nii palju. Eriti hakati pilkama teda siis, kui ta hakkas kurdistuma ja selletõttu ka ühe kontserdi kihva keeras. Aga see ei olnud ju ometigi tema süüdi. Beethoveni raskes elus oli minu arvates süüdi tema isa. Elu läks raskeks siis kui ta hakkas kurdistuma ja selles kurdistumises ei olnud süüdi keegi muu, kui tõesti tema enda lihane isa. Beethoven'i film jäi kohati ka üsna arusaamatuks, sest seal oli palju naisisi kellega ta suhtles. Ja et seal tomuvast aru saada, pidin ma väga korralikult keskenduma filmile
...ta oli ivake laisavõitu. Sügiseti kutsusid sõbrad teda endaga talvitama ................. soojal maal pidi kõik hoopis parem olema................. vares ei viitsinud minna. Seni teised meelitasid................. võttiski vares kord kätte ................. lendas lõunasse. Seal istus ta palmi latva ................. leidis kohe................ tühja juttu aeti selle maa kohta. Janu piinas................ keegi ei andnud tilgakestki selle kustutamiseks.Kui teised nüüd veel vareseonu pilkama hakkasid................. vihastas ta nii ................. rändas tagasi. Siitpeale ei läinud vares enam kunagi soojale maale. Kirjuta sulgudesse kas liit- või lihtlause. Jooni alla alused ja öeldistele tõmba ring ümber. Võitlus oli otsas. (............) Suure kära ja müraga läksid lapsed koolituppa. (............) Laur jäi veel natukeseks välja seisatama ja vaatas, kuidas tüdrukud omavahel niisama lahingut lõid. (.........
Talurahva seadused ·Pearahamaks- 70 kopikat iga meeshinge eest ·Mõisakohustused olid rendimaks (mõisnik arvestas raha tööks, kui talupojal kapitali polnud) ja kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi. ·Enim mindi Peterburi lähedusse ja Petserimaale (neid minejaid oli umbes 100 000) ·1853. aastal osteti Abjas esimsed talud päriseks. Tasuti linarahadega (lina müüdi Riiga või mõisadesse)
11. ,, Kommunistiks polnud muutunud, see on kõige tähtsam. Paistab, et eesti mehi nii kergesti ümber ei muuda. Maha võib murda, aga uuele korrale tarbepuud ei saa." 12. ,,Igal päeval oma tõed, tark mees leiab need ise üles. Küllap nende plaan on vist kõige õigem, et vaatavad kevadeni, siis juba ehk selgub midagi, ja siin on metsad lähedal. ,, 13. Rahvas ei vaadanud neile halva pilguga ega rutanud neid kui äsjaseid allutajaid pilkama või parastama. Vastupidi- eesti rahva ja saksa sõjavangi vahele oli tekkinud sõnadeta sümpaatia ning oma saatuse ühtsuse mõistmine. 14. ,,Peame oma teed jätkama Venemaa kõrval, vennalikult ja hea partnerina, see on ainus õige lahendus." Vastas koolivend lihtsalt, nagu peaks see Taavil eneselgi selge olema. Nüüd oli Taavi see, kes sõbrast kiiresti lahkus. 15. Ikkagi äraandmine! Aga muidugi- hirm, tung ise elada.uus võitlusviis oma elupäevade
puuris nendega enda silmadesse hüüdes:"Ärgu nähku nüüdsest peale nad mu hingepiinu ning mu jälke roimi eal!Öö katku kõik, mis keeldud neile vaadata ja ärgu tundku noid ma, keda kord ihkasin!" Teataja mõistab, et Oidipus enese pool neetud on. Oidipus on sügavas masenduses. Ta nõuab, et teda maalt välja saadetaks. Ja neab neid, kes kord ta imikueas surmast päästsid. Ilmub Kreon.Oidipus esialgu kül arvab, et Kreon teda pilkama on tulnud. Kuid nii see ei ole.Oidipus tahab, et teda Kithaironi mäestikku viidaks. Ta tahab surra kohas, mille määrasid talle ta vanemad. Oidipus palub Kreonil enda juurde tuua oma kaks tütart.Lapsed nutavad. Kuningas räägib oma tütardele, mis on juhtunud ning palub Kreonilt, et see ta ameti üle võtaks ning ta laste eest hoolt kannaks.Oidipus palub Kreonil end maalt välja saata. Kreon pole nõus ja lubab, et kui taevas nii rängalt kuningat vihkab nagu see arvab, siis täitub mehe
Teoses on põhiline õiguse taganõudja Andres. Juba siis, kui Andres Vargamäele tuli, hakkas Pearu näitama, kui kõva mees ta on. Pearu võttis kõike naljaga, kuid Andres ei saanud sellest aru, igal võimalusel, kui ta arvas õigus endal olevat, läks Pearuga kohtusse. Siiski jäi Andres mõnel korral ise süüdi, sest Pearu oskas hästi valetada ja kõik enda kasuks pöörata. Pearu hakkas Andrest kõrtsis selle eest veel rohkem pilkama. Armastus ja abielu romaanis Teose alguses olid Andres ja Krõõt lootusrikkad, entusiastlikud. Krõõt talitas loomi, tegi majapidamistöid ja käis heina tegemas. Andres tegi põlluöid, ehitas ja kaevas. Tütarde sünd mõjus suhtele halvasti. Andres süüdistas Krõõta. Peale Krõõda kaotamist tunneb Andres ennast süüdi. Krõõt oli Vargamäe päike, sest kui ta veel elas oli Vargamäel veel lootust ja ka armastust.
2 Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, sest ta arvab, et sõbrad hakkavad teda pilkama. · B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 4
Soovimatu tulemuse korral on vastupidi. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, sest ta arvab, et sõbrad hakkavad teda pilkama. 3 · B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal
venelastele, tagajärjeks vallamaja vallutatamine. Taavi peab tegema väga raske otsuse: talle tehakse ettepanek, et ta Läände sõidaks ja eestlaste saatusest räägiks, kuid Taavi ei taha oma kalli naise ja ema pärast minna. Sellegipoolest ütlevad viimased talle, et nad jäävad Taavit igavesti ootama ja suure planeerimise ning mõtlemise järel nõustub Taavi siiski läände minema. "Rahvas ei vaadanud neile halva pilguga ega rutanud neid kui äsjaseid allutajaid pilkama või parastama. Vastupidi- eesti rahva ja saksa sõjavangi vahele oli tekkinud sõnadeta sümpaatia ning oma saatuse ühtsuse 9 mõistmine" (Viirlaid 1952: 13) Kokkuvõte Raamat annab ideaalse ülevaate tollasest elust ja raskustest, mis valitsesid Eestis teise maailmasõja ajal. ,,Ristideta hauad" võib kästileda kui lihsalt põnevusromaani, mis oma kaasahaarava sisu ja süzee keerdkäikudega ei jää alla kuulsamatele
Aastal 1845 ilmus ta esimene algupärane teos ,,Vaesed inimesed", kus ta kirjeldas Peterburgi vaesema rahvakihi elamist ja läks nii sügavale, et hakkas seletama ka inimeste käitumist psüühiliselt ning hakkas arutama ka raha teema ümber. Esikteosena sai see tohutult hea vastuvõtu, kuigi vene edumeelsed literaadid olid tihtipeale küünilised. Dostojevski ise oli väga naiivne ja unistav ning seega hakati selles seltskonnas tema naiivset ambitsioonikust pilkama. Pärast sunnitööd pöördus Dostojevski tagasi Peterburgi ning seal ilmus tal kaks teost: ,,Märkmed surnud majas" ja ,,Alandatud ja solvatud". Aastal 1864: ,,Ülestähendused põranda alt". Aastal 1868 valmis Dostojevski romaan ,,Idioot", kus ta kirjeldas oma varianti uuest inimesest. Dostojevski abiellus tuberkoloosi põdeva naisega, kuid aastal 1867 abiellus ta oma sekretäriga pärast seda kui ta vana naine suri. Dostojevski ei leidnud väga kirjastajaid, kes tema romaane
1844 "Eugenie Grandit" 1845.a. ilmub esimene algupärane teos: "Vaesed inimesed", kirjeldab Peterburi vaesema rahvakihi elamist. Läheb kõik hoopiski sügavamale, nimelt hakkab Dostojevski seletama inimeste käitumist psüühiliselt. Hakkas arutama teema raha ümber. Esikteos saab tohutult hea vastuvõtu. Vene edumeelsed literaadid võtavat ta hästi vastu, kuid nad on tihtipeale küünilised. Dostojevski ise aga naiivne ja unistav, selles seltskonnas hakkatakse tema naiivset ambitsioonikust pilkama. Dostojevski arust on meie hing kahestunud, meis on hele ja tume pool. Kõikide jaoks ei ole õnn õige. Petrasevski 1847.a. ühines selle rühmitusega. Peterburis tuntud õigusteaduste kandidaat. Ta oli nihilistlike vaadetega, väga boheemlaslik. Seletas ära kaks mõistet: sotsialism ja kommunism. Tema majas käis koos Peterburi edumeelne noorkogu. Dostojevski võttis ka nendest reedestest kogumistest osa, luges 1849.a. välja tulnud Gogoli kirja
Kindlasti mitte. Kui vang harjub päikesevalgusega, siis hakkab ta aru saama tõelisest tegelikkusest. Ta mõistab, et on elanud vales ja pimedusest ning olles näinud tõde, ei pöörduks ta enam vale poole tagasi. Küll aga pöörduks ta tagasi vaid selle jaoks, et kutsuda ka teisi valguse kätte ning tõde ja tegelikkust tajuma. 6. Mis juhtuks, kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Teised ei võtaks teda omaks nin hakkaksid teda pilkama, sest nad ei ole kogenud seda, mis on väljaspool koobast. Ja seda, mida inimene pole kogenud, on kerge mitte mõista ning hukka mõista. Samuti ei usuks nad kogenu juttu, sest nende mõisted reaalsusest ei klapi enam vangi omadega. 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? James kirjeldas alguses Chatauqua koosolekukeskust üdini positiivsel tooni. Ta ütles, et seal on ideaalne õhkkond töökas, arukas, jõukas, reibas jne. Seal on olemas absoluutselt kõik
Ootamatult sekkus võistluskäiku vihm. Kuna rada oli puidust, algasid uperpallitamised, mille tagajärjel võitlejad keeldusid edasi sõitmast. Oodatud rekordid jäid purustamata. Niisama kiiresti, kui rattasõit Eestimaal moodi läks, sama ootamatult tekkis ka seisak. Sajandivahetus möödus juba üsna leiges õhkkonnas. Mitmed seltsid lõpetasid oma tegevuse võistluste korraldamise kohapealt. Isegi Tartu lammutas oma uhke velodroomi. Lisaks suikujäämisele hakati rattasporti ka pilkama. Seda peeti mõttetuks. Ei olnud kohane kanda liibuvaid riideid ja üksteisega võidu sõita. Lisaks veel suure vaatajaskonna silme all. Võistlejad vigastavad end ning kõige tipuks jagati parematele veel raha ka. See väikene tagasilöök kangeid eestlastest talupoegi aga ei heidutanud. Kaks kanget Saadjärve rattameest Voldi karskustegelane ja Kaarel Vestel kaupmees otsustasid endid ja oma sõpru Tartu Jalgrattaseltsi liikmeteks pakkuda. Otsus tagasi lükatud, rajasid mehed ise seltsi. 20.
Soovimatu tulemuse korral on vastupidi. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, sest ta arvab, et sõbrad hakkavad teda pilkama. · B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 4
Egaeuse kõik katsed hankida doktor Tõrva ja professor Sule teoseid uuest meetodist on siiani nurjunud. 20. Romantiline romaan Hugolt, Scottilt või Cooperilt Kaks rüütlit jõuavad pikalt sõjaretkelt Pühalt Maalt koju ning peatuvad põlise anglosaksi Cedricu juures, kellel on võluv kasutütar Rowena, kes kõigile rüütlitele silma jääb. Cedricu juurde tuleb ka üks juut Isaac, kuid teda hakatakse pilkama ning ta peab koidikul mõisast põgenema. Juut ja rüütlid ning ka Cedric lähevad järgmisel päeval turniirile. Võirlustes saadab edu nrmanne, mis on saksidele vastuvõetamatu, kuni ilmub areenile tundmatu rüütel, kes ei taha enda isikut kellelegi paljastada. Ta ulatab kaunile Rowenale võistluste kuninganna tiitli, kes järgmisel päeval saab omakorda võitjat autasustada. Öösel saadab rüütel oma kannumehe Gurthi juut Isaaci juurde, et tasuta laenatud varustuse eest. Tagasiteel
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...
aga neid ei ole leida. Tiina tarretus muutub ülevoolavaks nutuks. Ta on keskele üksi jäänud ja kustuva tule kuma paistab veel ainult tema peale. MARGUS. Tiina! Tiina! Ära nuta! Inimesed on niisuguses tujus ja... ega nad seda keegi ju ise usu ja... Homme on ju kõik jälle ununud. Ära nüüd nuta! {Pureldes inimeste poole.) Mis te siis nüüd teete? Häbenege ennast! Tühi laimujutt pannakse käima, ja - teil ei ole paremat teha, kui seda järele rääkida ja teist inimest pilkama ja haavama hakata! Ära nuta, Tiina! TAMMARU PEREMEES (pahaselt Margusele). No mis sina's nüüd? Sinule on keegi midagi ütelnud või? MARGUS (pureldes). Kas sa ei näe siis, et teisele inimesele liiga tehakse! Kuskilt pimedast lendab vana viisk Tiina jalgade ette ja jälle kõlavad pilkesõnad. Susi, säh, silmapaik! Kui sa meie karja tuled, pane see silma ette - susi, säh, silmapaik! TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks)
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
Nähes meeleheites meest, haarab Arbeninit kaastunne, ta istub tema asemel kaardilauda ja võidab raha tagasi. Sõidavad maskiballile end lõdvestama. Z kohtab naist, kes talle armastust avaldab, käevõru kingib ja minema jookseb. Käevõru oli aga leitud ja kuulus A naisele, mille ta ka ära tundis. II vaatus Levivad kuuldused, et Niina oli ballil võru kinkinud. A hakatakse pilkama, ta tungib vürsti majja, kuid ei suuda teda tappa. Kaardimängu ajal süüdistab A Zt petmises, viskab talle kaardid näkku, ja kui duellile kutsutakse, vastab A keeldumisega (lurjustega ei peeta kahevõitlust). Meelt heitev Z taipab, et ta on lõplikult kadunud. III vaatus Ballil käib üldine jutt Z alatusest. Kui ta ilmub pöörduvad kõik tast ära. A ulatab Niinale mürgitatud jäätise. Enne surma Niina tunnistab, et pole süüdi, aga mees ei usu
imemaali, mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, mitte aga sohilapsed. Maali valmides aga ei julge ei kuningas ega õukondlased tunnistada, et nad ei näe seda. Sama motiivi kohtame ka näiteks H. Chr. Anderseni muinasjutus. Omaette nähtuseks kujunes linnaluules vagantide luule, mis oli ladina keelne. Vagantideks oli rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid aga kirikuga pahuksisse sattunud ja nüüd kirikut oma luules pilkama hakkasid. Nad kutsusid üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Näiteks Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid goljaarideks. Kasutasid nelikvärssi. Kuulaim vagantide luulekogu on ,,Carmina Burana". 1.2. Linnaromaan Linnaromaanides kirjeldati, pilgati, vihjati ühiskonnale ja selles olevatele probleemidele. Roosiromaan Noormees näeb unes, kuidas ta satub kaunisse aeda, kus ta näeb roosi. Amori nool (seos antiigiga) tungib ta südamesse ja ta armub roosi kirglikult
) Ja sina, Villu, kuidas julged sa oma häbemata nägu veel minu ees näidata? Alles tunaeile vihastasid sa mu surmani ara. Peenike saksa rätsep Hadubrand Flitter-gold tuleb meid vaatama, kingib Mariale kalli kaelarätiku, austab meid kõiki oma lahke kõriega, otsekui oleksime meie tema väärilised! Minu süda sulab nähes, kui palavalt ta Mariat austab; kui õnnelikuks ta teda teha püüab. Seal tuled sina nagu kuri vaim õrna rumala ninaga vahele, hakkad ausat meest narrima ning pilkama ja peletad 137 viimaks isanda, kelle küünemusta vääriline sa ei ole, majast välja.» «Kes teda käskis minna?» küsis sepp õlgu kehitades. «Kas tema pidi ennast sinusugusest pilgata laskma?» «Ega temagi suu seijtud olnud.» «Pidi sinuga vist nägelema hakkama? Ta ütles õiglase uhkusega, et orjale muud vastust vaja ei ole kui piitsa.» «Seda ta ütles vist üsna tasakesi?» naeris sepp. «Kahju, et ta minu käest- piitsa ei tulnud küsima,» lisas Priidu laisalt juurde. «Vait!
südame.» «Noh, hea küll. Ei, Ben, see ei lähe siiski. Kardan...-» «Annan sulle terve õuna!» Tom loovutas pintsli tõrksa ilme, kuid rõõmsa südamega. Ja sel ajal kui äsjane aurik «Suur Missouri» töötas ja päikese käes higistas, istus tagasitõmbunud kunstnik sealsamas kõrval varjus tünni otsas, kõlgutas jalgu, mugis õuna ja sepitses plaani teiste lihtsameelsete püüdmiseks. Neist polnud puudust -- iga natukese aja pärast juhtus poisse mööda minema; nad tulid pilkama, kuid jäid värvima. Selleks ajaks, kui Beni isu täis sai, oli Tom järjekorra heas korras oleva paberlohe eest Billy Fisherile kaubelnud; ja kui viimasel küllalt sai, ostis Johnny Miller eesõiguse kärvanud roti ja nööri eest, millega seda võis vibutada; ja nii edasi ja nii edasi, tund tunni järel. Ja kui saabus pärastlõuna, ujus Tom, hommikune vaene vilets poiss, sõna tõsises mõttes külluses. Tal oli peale eelmainitud esemete kaksteist marmorkuuli, üks parmupilli
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
