LAUSELIIKMED Täiend Lauses nimisõna juurde kuuluvaid täpsustavaid sõnu nimetatakse täiendiks. Vastab küsimustele: kelle?, mille?, missugune?, mitu?, mitmes?. Armas koerake vaatab aknast sisse. Öeldis Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist. Vastab küsimustele: mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti?. Me kuulame muusikat. Alus Alus näitab tegevuse sooritajat ehk tegijat. Vastab küsimustele: kes?, mis?, keda?, mida?. Vihmasadu lakkas. Aksel istub oksal. Sihitis Sihitis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. Vastab küsimustele: kada?, mida?, kelle?, mille?, kes?, mis?. Tõsta vaas riiulile. Lahendasin kodus ülesande. Öeldistäide Lauseliiget, mis kuulub tegusõna olema juurde ning näitab kes või missugune on alusega välejendatud olend, ese, nähtus nimetatakse öeldistäiteks. Vastab küsimustele: kes? , mis?, missugune?, keda?, mida?. Ronk on must. Õnn on ...
Lauseliige Väljendab Vastab küsimusele Näitelaused ALUS Tegijat,olijat Kes?Mis?Keda?Mida? Poiss loeb raamatut. Metsas on hunte. SIHITIS Tegevusobjekti(kellele Kes?Mis?Kelle?Mille? Loe see raamat läbi. on tegevus suunatud) Keda?Mida? Avasin akna. Ma kohtasin sõpra. ÕELDISTÄIDE Liiki,omadust Kes?Mis?Milline? Härra Tamm on kunstnik. Ta on Saaremaa mehi. Juku on rumal. MÄÄRUS Aeg,koht,abinõu,viisi Millal?Kus?Millega? Täna on ilus ilm. jne. Kuidas? Väljas on külm....
Lauseliikmed ALUS -näitab lauses tegijat või olijat . Küsimused :kes ? mis ? kelle ? Miille ? Keda ? Mida ? ( nim.,osa, om, kääne.) Nt ema luges raamatut. ÖELDIS -Väljendab lauses tegevust , kõige tähtsam lauseliige , igas eestikeelses lauses PEAB olema vähemalt 1 öeldis küsimus :mida teeb ? SIHITIS - Väljendab kellele või milleleon lauses tegevus suunatud . Küsimus : Keda ? Mida ? kelle ? Mille ? Kes ? Mis ? MÄÄRUS -Väljendab lauses muid täpsustavaid asjaolusid . Põhiliigid : Kohamäärys (kus?) Ajamäärus (millal ? ) Viisimäärus (kuidas ?) Hulgamäärus (kui palju `?) Nt. Ta tuli eile kiirusttades maale kaasas kolm valget lille. Lauseliigid *Lihtlause -lauses on ainult 1 öeldis *Koondlause (alaliik) *Liitlause -Lauses on 2 või enam öeldist *Rindlause (alaliik) *Põimlause --------------------- Alus ============ öeldis - - - - - - - - - - - Sihiitis ~~~~~~~~~~~~ Määrus
LAUSELIIKMED ÖELDIS ALUS ..on lause tuum. ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA? ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka keda?, Lilled kasvavad põllul. mida?. Ema valmistab kooki. Helen joonib vihikut. On olemas ka liitöeldised. ...puudub: Erik tahtis palju laulda. - umbisikulise tegumoe korral Ma hakkan õhtul televiisorit vaatama. Joonistati pilte. Ò Ø - ilmastikunähtuste puhul Väljas sajab. Ò Ø - füsioloogilise protsessi väljendumise korral Kõrvus kohiseb. Ò Ø ...
Lauseliikmed ÖELDIS * Öeldis on lause tuum. * Vastab küsimusele mida tegema ? * Öeldis kui lause tuum on üldjuhul igas lauses. * Mõnikord võib lause koosneda ainult öeldisest peamiselt ilmastikunähtuste märkimisel. * Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga. NÄITED Minu ema teeb süüa. Minu isa triigib pesu. Õpilased olid kontrolltööst väsinud. ALUS * Alus on lauses tegijaks. * Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija. * Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes. * Harva on alus ka da-tegevusnimi. * Vastab küsimusele kes? mis ? * Alus puudub : - umbisikulise tegumoe korral. näide: tehti kontrolltööd. - ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed. * Hulka väljendava aluse puhul jääb öeldis hari...
Täisalus Nimetav KES? MIS? Päkapikk otsis õiget aadressi. Osaalus Osastav KEDA? MIDA? Päkapikke pole olemas. Tegija Olija Öeldis Lihtverb Juku on ulakas. Ühendverb Kirjutame üles kõik ülesanded! võima/tulema/saama Juku võib tulla! - DA (tegevusnimi) Juku, sul tuleb minna! Juku ei saa tulla! hakkama/pidama Juku peab minema! - MA (tegevusnimi) Juku hakkab lõpuks minema! Sihitis Tegevus on suunatud/sihitud sihitisele. Kes? Mis? Sulgege aken! Kelle? Mille? Lahendasin ülesande kiiresti.. Keda? Mida? Ootasin sõpra. Öeldistäide Näitab, kes, mis või mis...
LAUSELIIKMED 1. Lause tuum on ÖELDIS, mis näitab tegevust. August tegi plangusse augu. 2. ALUS näitab tegijat või olijat (võib lausest ka puududa). August kükitab plangu taga. 3. Kellele või millele on tegevus sihitud, on SIHITIS. August uudistab plangu taga maailma. 4. Olema-verbi juurde kuuluv sõna, mis näitab, kes, mis või missugune on alus, on ÖELDISTÄIDE. August on kelmikas poiss. Poisi nimi on August. 5. Mitmesuguseid suhteid määrab MÄÄRUS: a) kohamäärus (August vaatab meid august.) b) ajamäärus (Augu tegi August augustis.) c) viisimäärus (August uurib meid kelmikalt.) d) hulgamäärus (August näeb august palju põnevat.) 6. Nimisõna iseloomustav sõna on TÄIEND. Kelmikas August naerab ümarast august oma sõpradele. 7. Sugulust, ametit, aunime vms näitav sõna on LISAND. Tara tagant piilub August, 8.klassi noorhärra. 8. Lause üldlaiend on otsene pöördumissõna ÜTE. Tule, August, parem meie juu...
Lauseliikmed ÖELDIS Kõige tähtsam lauseliige ehk lause tuum on öeldis. Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti? jne. NÄITEKS: Me kuulame muusikat. Nad kõnnivad kitsal sillal. Öeldis võib koosneda ühest (nt: luuletab, näeb) või mitmest sõnast (nt: näib mõistvat, üles tõusma), mis ei pea lauses kõrvuti paiknema. NÄITEKS: Ta on mulle seda kaks korda meelde tuletanud. Öeldiseks võib olla · tegusõna liht- ja liitaeg, eitav kõne: kõnnib, luuletame, on õppinud, oli alahinnanud, pole näinud, ära ütle; · ühendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja määrsõnast: kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi; · väljendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja käändsõnast: murrame pead, õpin pähe, lasti jalga; · tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend: võid kasutada, ...
Adpositsioon tähendus vastu (tahtmist), ilma (seotud (rahata).... käändsõnaga) 8. SIDESÕNA Seob lause osi Ei muutu Ja, ning, kui, nagu, konjuktsioon kuni, et sest, ehk, või... 9. HÜÜDSÕNA Tunde- või Ei muutu Oi, ai, ohoo, noh... Interjektsioon tahteavaldus, helijäljendus Lauseliikmed (tüüpilisel kujul) lauseliige küsimus tähendus gr. vorm näide Öeldis Mida Tegevus, Pöördeline Me sõime suure kala Predikaat tegema? protsess verbivorm Alus Kes? Tegija, olija Nimetav, osastav Suured mehed nutavad. Sublekt Mis? Peenral kasvas lilli. Sihitis Keda? Mida
Öeldis- tegusõna pöördeline vorm, väljendab tegevust või olemist. küsimused mida teen? mida teed? mida teeb? mida tehti? jne ühendtegusõna- tegusõna ja määrsõna. kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi väljendtegusüna- tegusõna ja käändsõna. murrame pead, õpin pähe, lasti jalga tulevik oleviku vormidew abil, saama-tulevik peetakse ebasobivaks. a) kui minevikus alanud tegevus jätkub praegusel hetkel, täisminevik (töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija. võib olla üks või mitu täiendit mis täpsustavad alusega v äljendatud olendi või eseme omadusi - Suur puravik on metsas. Võib puududa või olla juurdemõeldav. -öeldis umbisikulises tegumoes - Koolis õpetatakse lapsi. -öeldis väljendab ilmastikunähtus...
LAUSELIIGID LAUSE LIHTLAUSE LIITLAUSE LIHTLAUSEs on 1 õeldis. 1) TAVALINE LIHTLAUSE kõik lauseliikmed esinevad ühekordselt Nt. Vili kasvab põllul. 2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult sõltumatud (saab teha 2 omaette lauset) Nt. Mina läksin kooli, aga õde jäi koju.
Süntaks ehk lauseõpetus Häälikud tähed silbid sõnad lause mõte Pealiikmed: öeldis (predikaat) ja alus (subjekt). Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ma loen raamatut. Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks. Alus puudub lausest kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Toit söödi ära. Alus võib olla ka juurde mõeldav mängisime aias palli. Osades lausetes tegija üleüldse puudub väljas tuiskab. Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt. Sihitis on lause kõrvalliige, verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud. Ma kohtasin sõpra. Sihtis saab esineda ainult siis, kui lauses on sihiline tegusõna (vastab küsimusele keda?mida? mängima, kohtama). Käänded: nimetav(täissihitis), omastav(täissihitis), osastav (osasihitis). Öeldistäide öt predikatiiv. Lause kõrvalliige, mis näitab, kes/mis/missugune on alus. Evald Okas on kunstnik. Määrus adverbiaal lause kõrvalliige, mis näitab tingimussuh...
2.KÕNEVIIS - (4) kindel-tunnuseta, tingiv-ks, käskiv-gu,ge,ku,ke, kaudne-vat 3.AEG - (2) olevik, minevik- lihtmin.-1.sõna, täismin.-olen -nud, ennemin-olin -nud 4.ARV (2) ainsus, mitmus 5.PÖÖRE ma,sa,ta me,te,nad 6.KÕNE eitav-ära, ei, jaatav-tunnuseta *Olevik ja kõik min.vormid on ainult kindlal kõneviisil,teistel ainult olevik või täisminevik. (nt.oli hüpanud- isikuline,kindel,enneminevik,A3.pööre, jaatav) 13.Fraasid ja lauseliikmed *Fraas on sõnaühend,mis täidab lauses mingit kindlat rolli(nt alus,sihitis,määrus,täiend v öeldistäide)Põhisõna on alati tähtsam kui teised.(nt, Kaks väikest tüdrukut.) *Lauseliikmed on alus, öeldis,sihitis,määrus ja öeldistäide.Öeldistäidet kasut. siis, kui tahetakse lausega väljendada mingit alusel olevat tunnust: kass on kollane.Öeldistäide esineb koos öeldisega olema. (nt. Haige lamas rahulikult- alus,öeldis,määrus. Juba varakevadel kasvas metsas sinililli ja
Leia lausetest kõik alused, öeldised, sihitised. Öeldis märgi kahekordse allajoonimisega, alus ühekordse allajoonimisega. Sihitis eralda muust tekstist nurksulgudega (kui on sõnast suurem üksus) ja märgi lühend S nurksulu peale. Kui alus on pikk (nt terve osalause), võiks ka selle märkida nurksulgudega ja lühendiga A. 1. Eeskojas tümpsusid sammud ja [köögi uks] lükati lahti. 2. Leena oleks nüüd pidanud minema edasi. 3. Võib juhtuda, [et mõni paneb jala ette või tõukab]. 4. Ta oli tõepoolest lootnud, [et siin ei sega [teda] keegi]. 5. Mehed teadsid [rääkida, [et kõik raielangid pole veel nii vanadki]]. 6. Ja ma mõistsin, [et võin nüüd rääkida nendega, keda enam pole]. 7. Paraku teda ei uuritud, ma ei tea, [kas tal oligi üldse haigekassakaarti]. 8. Mind ei hirmutanud ähvardav ajalehesõnum põrmugi, pigem tiivustas. 9. Linda olla enne lõunat tulistamist kuulnud. 10. Tööd olid varakult valmi...
5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? Seesütlev kelles? milles? kus? Seestütlev kellest? millest? kust? Alaleütlev kellele? millele? kuhu? Alalütlev kellel? millel? kus? Alaltütlev kellelt? millelt? kust? Saav kelleks? milleks? Rajav kelleni? milleni? Olev kellena? millena? Ilmaütlev kelleta? milleta? Kaasaütlev kellega? millega? 6. Lauseliikmed (öeldis, alus, sihitis, määrus, öeldistäide) ÖELDIS...on lause tuum. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA? ALUS ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka keda?, mida?. SIHITIS ...on objekt ...näitab, kellele või millele on tegevus sihitud ...võib vastata küsimustele kelle?, mille?, juhul kui tegevus on LÕPETATUD ; keda?, mida?, juhul kui tegevus on LÕPETAMATA Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga. (Õpetaja kirjutab hinde. Õpetaja kirjutab hinnet.)
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
Kirjavahemärgid Mõisted Rindlause - on liitlause, kus on korduvad lauseliikmed. NB! Aga, kuid, vaid, ent. Lisand - nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel ,,kui" lisandiga ja olevas käändes. NB! Järellisand omastavas käändes (1 koma) ja järellisand sihitisena (2 koma). Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet
2 Millised on lause liigid suhtluse järgi Lause liigid suhtluse järgi on väit-, küsi-, käsk-,soov-ja hüüdlause. 3 Millised on lause liigid ehituse järgi? Lause liigid ehituse järgi on liht- ja liitlause. 4 Mis on lihtlause? Lihtlause on lause, milles on üks öeldis 5 Mis on liitlause? Liitlause on lause, milles on kaks või rohkem öeldist. 6 Mis on lihtlause alaliik? Lihtlause alaliik on koondlause. See on lause, kus on üks öeldis, kuid korduvad teised lauseliikmed ( alus, sihitis, määrus, täiend, lisand, öeldistäide). Korduvad lauseliikmed vastavad samale küsimusele. 7 Mis on rinnastav seos? Rinnastav seos on võrdväärne seos osalausete vahel. 8 Mis on alistav seos? Alistav seos on, kui üks osalause sõltub teisest. Neid ei saa kirjutada iseseisvate lausetena, ilma et tähendus muutuks. 9 Missuguses lausetüübis kasutatakse rinnastavat seost? Rinnastavat seost kasutatakse rindlauses.
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent.
19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntni der ehstnischen Sprache" (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad (Ahrens, Wiedemann). 1853 E. AHRENS "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Zweiter Theil: Satzlehre" süstemaatilise süntaksikäsitluse alusepanija. Lauseliikmed, totaalsus partsiaalsus aluse, sihitise ja öeldistäite juures, käände- ja pöördevormide kasutamine, ühildumine, lausetüübid. 1875 F.J. WIEDEMANN "Grammatik der Ehstnischen Sprache" esimene teaduslik grammatika. Süntaksiküsimused põhjalikumalt kui Ahrensil, totaalsuse partsiaalsuse kohta üsna täpsed reeglid. Põgus ülevaade liitlausest. 1924 L. KETTUNEN "Lauseliikmed eesti keeles". Detailne käsitlus, soome eeskuju, alus hilisematele käsitlustele.
põhisõna ja lisandi vahele: Tallinna, Eesti Vabariigi pealinna (mille?) vanalinn on tuntud. · kui-, nagu-lisandit komaga ei eraldata: Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn on Eestis hästi tuntud. · Olevas käändes olev lisand koma ei vaja: Tallinn Eesti Vabariigi pealinnana on Euroopas hästi tuntud. III. KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Koondlause on lihtlause, milles esinevad korduvad lauseliikmed: Nt: Lõunaks tellisime suppi, praadi, magustoitu. · Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse üksteisest komadega, kui neid ei seo sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka. Nt: Joonelised, ruudulised ja valged vihikud olid riiulitel. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. Nt: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist kleit. · Hõlmatud määruseid komaga ei eraldata (üks mahub teise sisse). Nt: A. H
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
LAUSELÜHEND Verbita lauselühend Tiia, kel oli päevik käes, tuli vastama. (põimlause) Tiia, PÄEVIK KÄES, tuli vastama. Alati NIMETAVAS käändes Nud- ja tud-lauselühend Põimlause Nud- või tud-lauselühendiga lause 1. Kui Tiia tuli vastama, ulatas ta õpetajale Tulnud vastama (millal?), ulatas Tiia õpetajale päeviku. päeviku. 2. Kui õppetükk oli vastatud, läks Tiia kohale. Õppetükk vastatud (millal?), läks Tiia kohale. 3. Tiia, kes tuli vastama, ulatas õpetajale päeviku Vastama tulnud (missugune?) Tiia ulatas õpetajale päeviku. 4. Õppetükk, mida vastati, ei valmistanud Tiiale Vastatud (missugune?) õppetükk ei valmistanud raskusi. ...
· Võõrsõnad tea tähendust ja oska tekstis kasutada · Suur ja väike algustäht · Kokku ja lahkukirjutamine · Kirjavahemärkide õige kasutus (üttega lauses, koondlauses, rind ja põimlauses) · Oska koostada jutustust, kirjeldust, lihtsamat arutlust, arvamust, kirja, avaldust, elulookirjeldust ja seletuskirja · Käänded · Pöördsõna pöördelised ja käändelised vormid · Omadussõnade võrdlusastmed · Sõnamoodustuse põhimõtted · Lauseliikmed!!! · Erista liht ja liitlaused sh. rind ja põimlauset · Põimlausete + selle piirid · Lauselühendid ja lisandid · Otse ning kaudkõne
Komakesed 1. KOONDLAUSE - lause, kus on üks öeldis ja ülejäänud lauseliikmed korduvad. Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga. nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt Sel, 2017
b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). 9.Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest ja lause tuumaks on öeldis. Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav. Nt Õues müristab. Kirjutati eksamit.
Liitlause liigid on rindlause ja põimlause. Põimlause koosneb pealausest või kõrval lausetest (Nt: Ma tean, et sa oled koolis) Kasutatakse alistus seost. Kõrvallause tunnuseks on see, et saame esitada küsimuse. (Nt: mulle ei meeldi, et sa nii räägid.) Rindlause koosneb kahest sama tasandilisest osa lausest. (Nt: isa sööb suppi, ema sööb praadi). ÖELDIS Öeldis on lause pealiige, väljendab tegevust. Öeldiseks on tegusõna. Öeldis on lauses põhisõnaks. Teised lauseliikmed on tema laiendid. Öeldise tähendusest sõltub laiendite hulk. S.t. mõni öeldis nõuab ühte mõni kahte või kolme laiendit. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid,nim valentsiks. Tegusõna võib lause öeldisena esineda vormiliselt väga mitmesgusel kujul. Lihtöeldiseks nim. öeldist, mis koosneb üksikverbi liht-ja liitvormist. Lihtvorm koosneb ühest sõnast. Liitvormiks on täismineviku, ennemineviku ja eituse vormid.
Tegumood- näitab subjekti ja objekti suhteid lauses (aktiiv;personaal) Aspekt e. laad- näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi (lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne; progressiivne e. kestev Eitus- näitab lausega väljendatu paikapidamist 7. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõte ja/või suhtluseesmärgi väljendus Voor Fraas-terviklik kõnelõik, (lühi)lause; kindlakskujunenud väljend, kõnekäänd; sisutu ilukõneline väljend, sõnakõlks Transitiivsus- sihilisus Sõnaliiid→ fraasid Nimisõna e. substantiiv- substantiivifraas ehk noomenifraas= NP Omadussõna e
Mina, Riin Raasuke, nimetan.. Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. 3)kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on kogu maailmas tuntud. 4)kui-, nagu-lisandit komaga ei eralda Mina kui ajalooõpetaja pean tähtsaks õpilaste maailmavaate kujundamist. 5)Olevas käändes lisand koma ei vaja. Riho hea jalgpallurina on neidude seas kõrgelt hinnatud. KOONDLAUSE: 1)korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga Tüdruku seelikul on punased, kollased ja sinised lilled. 2)eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata Isal on kapis ilus sinine ülikond. 3)hõlmatud määrusi komaga ei eraldata Elan Piibelehe külas Kuusalu vallas Harjumaal. 4)nimetavas käändes määrused eraldatakse komaga Peo toimumiskoht ja -aeg on Tartu, Kitse 6, kell 18 õhtul. 5) koolon siis kui kokkuvõttev sõna on enne loetelu Koolis õpitakse mitut võõrkeelt: saksa, inglise ja vene keelt.
abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki. alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda.
Lihtlause: 1. Lisand: ...nimisõnaline täiend(täpsustus), mis tähistab seda sama olendit, eset või nähtust, mis põhisõnagi, kuid teiste sõnadega. Lisandi tähendus on põhisõnast laiem, suurem, hõlmavam või üldisem. Lisand jaguneb kaheks: Eeslisand ja järellisand. Põhisõnaks on üldjuhul nimi. Näide: Poissmees Eesti Vabariigi kodanik Carel Martin rollerijuht Eestlane Reeglid: Kirjavahemärke ei kasutata: · Eeslisandi kasutamisel Näide: 11. b õpilane Carel Martin · Kui järellisand on olevas käändes Näide: Carel Martin rollerijuhina · Kui järellisand on põhisõnaga seotud sidesõnade `kui' ja `nagu' abil Näide: Carel martin kui 11. b klassi õpilane Kirjavahemärke kasutatakse: · Järellisandi puhul mõlemal pool kõigis käänetes v.a olev ja omastav Näide: Carel Martin, 11. b klassi õpilane, on tubli. ...
ajaraiskamiseks pead. Parem oleks: "Kõik oleneb sellest, kuidas aega arvutis kasutada ja mida ajaraiskamiseks pidada." Jälgi, et sõnade järjekord oleks loomulik: Väga paljudel inimestel on maailmas arvutid. Sellest võib jääda mulje, et nende arvutid on mööda maailma laiali. Parem oleks: "Väga paljudel inimestel maailmas on arvutid." Ehkki tegelikult on ka sõna maailm lauses ülearune. Veendu, et lauseliikmed oleksid õiges vormis: Tänapäeval on paljud inimesed, kes oma elu ilma arvutita ei saa ette kujutadagi. Vaata, mis küsimusele lause vastab: Tänapäeval on palju keda? Järelikult on õige "palju inimesi." Arvutid on ajaraiskaja. Arvutid on mitmuses, ajaraiskaja ainsuses – ühte neist tuleks muuta. Sidendid (kui erandid välja jätta), mille ette koma tavaliselt ei käi: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka.
abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki. alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda.
I ja J ÕIGEKIRI Silbi alguses kirjutatakse J : maja , oja, materjal Silbi lõpus kirjutatakse I : maias, hoia,seeria NB! Ojja , majja, tujju Ü ja i järel ei kirjutata j : süüa,müüa,püüa,käiatud, saiad, preemia J kirjutatakse ü ja i järele ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija , tulija, müüja, elektrijuhe KIRJAVAHEMÄRGID 1.Koondlauses on korudvad lauseliikmed , mis eraldatakse koma,sidesõna või koma ja sidesõnaga. Koma pannakse : kuid,aga,vaid,ent ette Ei panda: ja , ning,ega ,või,ehks nii.. kui ka ette Mõttekriips- siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna 2.Lisand Eeslisandile koma ei panda Lisand eraldatakse põhisõnast komadega ainult siis , kui ta asub põhisõna järel . Kui järellisand on omastavas käändes siis pannakse koma ainult lisandi ette Komaga ei eraldata: lisand on olevas käändes kui-lisandit 3
lee? Must I gol there? c. Erikiisimused 1wh-quest ions d. Liigendatud kiisimused Eri kilsim used a lgavad kiiri va qdnaga (w he n. w he re. w hy I Td g-q u e I io n ) jl). rnillele j:irgneb abi- vdi modaalrerb. siis alu". pdhi- Liigendctud kiisimtr: on li.ihikilsimu'. rnis vertr ia iilejtiiinud lauseliikmed. Intonatsioon on langev.' jiirgneb viiitele. Viiitlauses esinevat abi- vdi Kiisiv sdna Abi- v6i .a1ql Plhlvtib ' . rrodaalverbi be, have, canjt koratakseja modaalve{b sellele jdrgneb lause alu'. rnis asendalak5e Whpre, do )au I liro
lauseliikmeid. Juss(alus) sööb(öeldis) köögis(kohamäärus) saia(sihitis). Ainuke lauseosa mida võib mitu olla on määrus, sest neid on erinevaid vorme,siiski ei või olla samale küsimusele vastavaid määruseid. Koondlause on lihtlause, kus on mitu samale küsimusele vastavat liiget(Eelmisel aastal korjasime metsast mustikaid, vaarikaid ja murakaid. Korduvaks lauseliikmeks on sihitis.)Korduvad lauseliikmed eraldame komade või sidesõnade abil. Koondlausele on kõige iseloomulikum loetlemine (Juss on valetaja, hambassepuhuja, valevorst). Loetelu eraldame komadega, väljaarvatud juhul, kui sidesõnana on kasutatud ja, ning, ega, ehk, nii, kui ka (kuid, vaid, ent, aga, nõuavad koma). Kui kokkuvõttev sõna jääb loetelu ette , kasutame koolonit, kui kokkuvõttev sõna tuleb peale loetelu kasutame mõttekriipsu.
a. Süntaktiline seos seos, mis tekkis liitlause osade vahel. Eksisteerib kaks põhiseost rinnastus ja alistusseos.Alistusseos - pea- ja kõrvallause, samuti põhisõna ja laiendi vaheline süntaktiline seos. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks.Rinnastusseos - see on süntaktiliselt võrdväärsete moodustajate vaheline seos. Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad. 4. Lauseliikmed ja neid väljendavad fraasid. a. Lauseliikmed on kindlaid semantilisi ja pragmaatilisi funktsioone täitvad moodustajad. Lauseliikmetel on kindel vorm ja süntaktilised omadused. Tema väljendavad: Öeldis() ehk predikaat on finitiivne verbivorm. /NÄITEKS Poiss jookseb/ Alus() ehk subjekt on nimisõna, mis väljendab öeldisega märgitud tegevuse sooritajat või olukorras olijat
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kir...
ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimusele. Lambad, kitsed, põdrad sõid aasal rohtu. Kes sõid? Rindlauses on osalauses võrdsed. Lambad sõid rohtu, kitsed jooksid mööda karjamaad ja põdrad kaklesid omavahel. Põimlauses on kõrvalause allutatud pealusele. Lambad teadsid, et eemal leidub veel rohtu. Lauseühendid puudu. Kirjavahemärgid: Koondlauses: · Lauseliikmed eraldatakse komadega, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka. Lambaid on musti, valgeid, halle, kollaseid. · Sidesõnade ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma. Lambaid on musti, valgeid, halle kui ka kollaseid. · Koondlauses sidesõnad kuid, vaid, ent, aga ees tarvitatakse koma. Lamba kasukas on kollane, kuid kõrvad on sinised.
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
täishäälikuid. Vastavus ei ole kunagi üksühene. Tavaliselt esindab mitu erinevat tähte üht foneemi ja /või üks ja sama täht mitut foneemi. Veel üks võimalus on see, kui kaks või kolm tähte esindavad ühtainust foneemi. * silptähestik - koosneb silpide sümbolitest (mida peetakse sõnade peamisteks koostiselementideks). * logograafiline - kasutab sümboleid, mis tähistavad sõnu, morfeeme või teisi semantilisi ühikuid. 15. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Sõnajärje tüpoloogia. Süntaktilised seosed: * Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav – võrdsed. ____ ja____. „Koer ja kass lösutasid diivanil.“. Alistav – üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. * Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased „kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded
Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga
INTERPUNKTSIOON I KOONDLAUSE Koondlause on lause, milles on üks öeldis ja korduvad lauseliikmed (korduda võivad sihitis, alus jne aga kui lauses on mitu öeldist, on ta juba liitlause) 1. Korduvad alused (A), sihitised (S) ja öeldistäited (Öt) eraldatakse ALATI komaga. nt Mart, Joosep, Kert ja Kätlin olid tublid, ideederohked, elavad. (alused, öeldistäited) nt Taavi armastas Tiinat, Marit, Tiiut ja Aivit. (sihitised) 2. Korduvate täiendite puhul tuleb mõelda, kas need on samalaadsed või erilaadsed.
Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid. Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses: Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta. Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal. Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette.
Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB! Öeldistäide vastab 3'le küsimusele: Kes, mis, missugune ja öeldiseks võib olla vaid olema vorm. 2. Korduvad täiendid. NB! Komaga eraldamine sõltub sellest, kas täiendid on samalaadsed või erilaadsed. 2.1 Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. Täiend Kuulub alati nimisõna juurde!
on varsti käes. Talv lumelabidas on katki on varsti käes. KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Üttega lause LAUSE Lisandiga lause Koondlause Lauselühend 2. KOON Korduvad lauseliikmed - koma Valssi, rumbat, sambat olime D- juba õppinud. LAUSE Samamahulised määrused - koma Tüdruk käis võistlustel Tallinnas, Narvas, Pärnus. Kokkuvõttev sõna loetelu ees - koolon Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus.
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1
Ta ei suitseta, ta on mittesuitsetaja, ma ei tule homme kinno, homme ma kinno ei tule, kinno ma homme ei tule. Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) – mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse „v“ lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus- alistus, rektsioon-ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaks käsitleb lauseid,mis on lause jne. Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Lausung - mingis kontekstis öeldud lause kus tõuseb oluliseks suhtluseesmärk. üksikud laused pole lausungid!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
