50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
168 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sandra0o
Õppematerjali autor
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike
Suhtlemine pole lihtsalt etikett, vaud mis kavatsus partneril oli , millest ta tahtis rääkida, mis strateegiat ta kasutas, mis tal jäi ütlemata. Kõik kokku koondub, et oleneb mis teadmised meil peas on, kui tühjus, siis on raske midagi mõista ja ise välja anda.) Missugusied keeleüksuseid kasutan, et kellelgi teadmisi/mõtet edasi anda?? Kui palju on mul vahendeid/oskusi, et mõtet/teadmis edasi anda, kas on piisavalt?? ---------------------------------- Tekkis vajadus PsL kujunemise järele, sest haridus arenes eelmine sajand tugevalt; arvutid hakkasid kujunema. Puudus tervikteooria (sh poliitilised ja keelelised barjäärid). Vajadus uurida: 1) künemehhanismi ja keelesüsteemis seost 2) küneloome ja Âtaju operatsioone, nende sõltuvust keelest 3) loome ja taju sarnasusi/erinevusi, suhtlemisakti tervikuna 4) kõnemehhanismi kujunemist 5) loomet ja taju sõltuvalt kõne funktsioonidest (kellele mida ma püüan seletadak;
tegevuse käigus ja tagantjärgi kirjeldada. Tavapärase arengu korral hakkab laps ühendama oma väliskõnet ja tegevust kolme aasta vanuses. Selles vanuses lapsed annavad iseendile korraldusi mingi tegevuse alustamiseks, s.t. see on oma tegevuse verbaalse reguleerimise alguseks. Laps fikseerib egotsentrilise kõnega oma tegevuse, sh üksikoperatsioonid, nende tulemused ning seejärel hakkab nimetama ka järgnevat tegevust. Seda võib pidada ka kõne planeeriva allfunktsiooni kujunemise alguseks. Kuuendal-seitsmendal eluaastal läheb egatsentriline kõne üle sisekõneks, vastavalt muutub ka oma tegevuse reguleerimine-planeerimine järjest rohkem sisekõne funktsiooniks. Mis on suhtlemine, suhtlemise strateegia ja taktika? Suhtlemine on partnerite vastastikune mõjutamine, selle abil püütakse lahendada sotsiaalseid ülesandeid. Suhtlustegevust iseloomustavad spetsiaalsed osaoskused, mida tuleb õppida ja harjutada. Strateegia kajastab suhtluseesmärgi saavutamise meetodit
1. Keel ja kõne, peamised mõisted  Keel - on sümbolite süsteem, mis on korraldatud erilises vormis ja mida kasutatakse info edastamiseks (tunnete, mõtete, soovide väljendamiseks). Keele komponendid- sõnade häälikuline koostis, tähendus, grammatika, lauseehitus. Keel on süsteem, mida emakeeles rääkija valdab ja mis võimaldab tal produtseerida ja mõista lauseid. Sotsiaalne nähtus, Psüühiline, Suhtlusvahend, Teaduslik abstraktsioon, Kood, Kujunenud ajalooliselt. Kõne - keele häälduslik (kõla) süsteem, mis seostub hingamise, hääle tekitamise, hääldamise, resonantsiga + kiirus, tempo, rõhud, intonatsioon, meloodia. Individuaalne nähtus, Psühhofüsioloogiline, Suhtlemisviis, Reaalne nähtus, Kodeerimine ja dekodeerimine, Kujunenud indiviidi arengu käigus. Kõne jaguneb oma olemuselt kaheks:  Düskomfordiga seotud helid (nutt, kisa);  Naudingutega seotud helid (koogamine).  Kõik ülejäänud kõnelise käitumise
1. Keel ja kõne, peamised mõisted  Keel - on sümbolite süsteem, mis on korraldatud erilises vormis ja mida kasutatakse info edastamiseks (tunnete, mõtete, soovide väljendamiseks). Keele komponendid- sõnade häälikuline koostis, tähendus, grammatika, lauseehitus. Keel on süsteem, mida emakeeles rääkija valdab ja mis võimaldab tal produtseerida ja mõista lauseid. Sotsiaalne nähtus, Psüühiline, Suhtlusvahend, Teaduslik abstraktsioon, Kood, Kujunenud ajalooliselt. Kõne - keele häälduslik (kõla) süsteem, mis seostub hingamise, hääle tekitamise, hääldamise, resonantsiga + kiirus, tempo, rõhud, intonatsioon, meloodia. Individuaalne nähtus, Psühhofüsioloogiline, Suhtlemisviis, Reaalne nähtus, Kodeerimine ja dekodeerimine, Kujunenud indiviidi arengu käigus. Kõne jaguneb oma olemuselt kaheks:  Düskomfordiga seotud helid (nutt, kisa);  Naudingutega seotud helid (koogamine).  Kõik ülejäänud kõnelise käitumise
mitte verbaalsete instruktsioonide järgi (eakohase arengu korral kujunevad verbaalsed seosed enne toimingu praktilist omandamist). Seega saab reeglitele tugineda omandatud oskuste ulatuses. Verbaalsete seoste kujunemine on suuremal osal õpilastest aeglane, seoste muutmine nõuab palju aega ja pingutusi (kinnistunud viga on raske parandada). Kolmanda ja neljanda etapi peamine erinevus seisneb selles, et VI-VII klass on veel kirjeldatud muutuste kujunemise periood, ühtlasi ilmnevad märgatavad erinevused õpilaste kaupa. VIII-IX klassis on kvalitatiivsed muutused (vastavalt võimetele) toimunud, mis ühtlasi mõjutab laste isiksust (muutuvad huvid ja hoiakud).  Kõne funktsioonide areng koos üldise intellektuaalse arenguga mõjutab positiivselt kogu kõnetegevust. Omandatakse peamised liitlausemallid, areneb edasi tekstiloomeoskus (õpitakse erinevaid jutustamise liike, nagu kokkuvõtlik, jutustamine
Kõnetegevus Tähendus ja mõte I SEMINAR Seminari eesmärk: täpsustada teadmisi ja ettekujutust kõnetegevusest kui ühest inimtegevuse liigist ning selle struktuurist Vaimsete toimingute omandamise etapid · Kujutluste loomine ülesandest · Toimingu sooritamine materiaalsel tasemel · Toimingu sooritamine pertseptiivsel tasandil (tegelikkuse terviklik esitamine= taju) · Toimingu sooritamine väliskõnele toetudes · Toimingu sooritamine vaimsel tasandil (sisekõne) · Toimingu automatiseerumine Igasuguse õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks ühikuks toiming. Õppides tuleb lapsel omandada järjest uusi toiminguid. Seetõttu on pedagoogil otstarbekas teada toimingu omandamise etappe. Mis on lähima arengu vald ja milleks õpetaja seda teadma peab? Abiga sooritatud ülesanded moodustavad lap
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid