7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani
7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani
paista hirmu tundvat ja lausa otsivaid uusi stiimuleid. Mõned beebid kohanevad uue olukorraga kergesti, teisi vaid häirivad isegi väikesed muutused rutiinis või keskkonnas. Teadlased nimetavad sellist varieeruvust temperamendi erinevuseks. Seda määratletakse kui iseloomulikku emotsioonide ja kitumise mustrit, mis on märgatav juba vüga noores eas ja mille määravad suures ulatuses geenid. Autelusid on peetud aga selle üle, kuuidas imiku temperamendti kirjeldada. Üks kategooriate sünteem eristab kolme tüüpi lapsi; „Kerged Beebi“ on mängulised ja kohanevad uute olukordadega kiiresti „Rasked beebi“ on kegesti ärrituvad ja püüavad uutest olukordadest eemale hoida. Teise skeemi järgi kategoriseeritakse beebisid kolmemõõtmelisel skaalal – Esimene mööde nõitab lapse aktiivsust Teine + seda kas ta on pigem rüümsameelnKolmas seda – kuidas beebi ennast kotrollib
Aegruumis orienteerumisest saab see alguse. Et laps hakkab märkama kus miski asub ja mis on see moment kus ta on, mis teeb, ja hljem tuleb, et hakkab mõtlema, ette, et mis siis juthub, kui ta seda haarab. Laps muutb tema kognitiivse arenguga sõltuvuses olles. ,tema teadmised, keeleüksuste tähendus, et mis tasemel ta on.,Kui me temaga tegeleme ja kui ta meile leivast räägib, siis mis ta sellest teab ja mis meie teame? ET meie teame, ka kuuidas leiba tehakse ja millest see koosneb. Tekstilingvistika, kirjeldab tekstide struktuuri, sidusust (see on sisuline ja formaalne sidusus, et eelmine lause mõjutab eelmise sõnajärge, ja sisuline, et ei hüppa ühest teemast teisele. Teksti sidusus, et kas ta väljendab mingit mõtet. Teha tekst jõukohaseks sihtrühmale on oluline! Vestluse analüüs - mis on ütluse motiiv, eesmärk, strateegia, sõnastus, ja siis tuletame
annaabi.ee 
