DeMorgani seadus vlistatud kolmanda seadus kontrapositsiooniseadus vastuolu seadus topelteituse seadus 3. "TAUTOLOOGIA" on lause, mis on alati vr? False 4. Vali loetelust alternatiivne nimetus neile loogika tehetele! Disjunktsioon - VI-tehe Konjunktsioon - JA-tehe Implikatsioon - jreldamine 5. Milliseid kvantoreid on vimalik eitada? Olemasolu kvantorit 6. Millised kvantorid on olemas? Olemasolukvantor ldsusekvantor 7. Kui loogikaavaldises pole sulgudega mratud tehete jrjekorda,siis KONJUNKTSIOONI, INVERSIOONI, DISJUNKTSIOONI leidumisel tehaksekigepealt... a-inversioon b-konjunktsioon c-disjunktsioon 8. Mitu erinevat tehet kasutatakse lausearvutuses? 5 9. Loogika tehetel on olemas vrsnalised nimetused! Loogiline korrutamine - konjunktsioon Eitus - Inversioon Jreldamistehe - Implikatsioon Loogiline liitmine - disjunktsioon Loogiline lahutamine - puudub 10. Mida thendab humrgiga eksistentsikvantor?
ülevaatlikuks ja kasutuskõlblikuks?  4 Millised järgnevad võrdused on korrektsed Grassmanni valemid? Kolmas (3) Neljas (4) Millised tehted võivad sisalduda hulgaavaldise Cantori normaalkujus? Ühend, täiend, ühisosa Mis on (lõpliku) hulga võimsus?  Hulgas sisalduvate elementide arv Misnimelise reegli/seaduse abil saab mittetäieliku Cantori normaalkuju teisendada täielikuks Cantori normaalkujuks ? - Kleepimisseadus Kui sulgudega pole määratud teisiti, siis milline on hulgatehete prioriteet avaldises? Kõigepealt  TÄIEND Seejärel  ÜHISOSA Kolmandana  ÜHEND Verbaalne nimetus igale hulgale. Esimene  hulkade ühisosa Teine  hulkade võimsuste summa Kolmas  element kuulub hulka Neljas  hulkade summeetriline vahe Viies - hulkade lahutamine(Vahe) Kuues  ühendi täiend Seitsmes  ühisosa täiend Kaheksas - otsekorrutis ehk ristkorrutis Üheksas  üks hulk on teise osahulgaks
Milliste loogikatehete jaoks on operandide järjekord oluline? Vali üks või enam: distributsioon ekvivalents disjunktsioon konjunktsioon implikatsioon inversioon Küsimus 8 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Mida tähendab hüüumärgiga eksistentsikvantor? Vali üks: hüüumärk täpsustab, et "leidub täpselt 1" hüüumärk muudab kvantori tähenduse vastupidiseks hüüumärk rõhutab kvantori suurt tähtsust Küsimus 9 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Kui loogikaavaldises pole sulgudega määratud tehete järjekorda, siis KONJUNKTSIOONi, DISJUNKTSIOONi ja INVERSIOONi leidumisel avaldises . . . kõige esimesena tehakse loogikaavaldises INVERSIOON ...selle järel järgmisena tehakse KONJUNKTSIOON ...ja viimasena tehakse DISJUNKTSIOON Küsimus 10 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Vali loetelust õige alternatiivne nimetus nendele loogikatehetele.
implikatsioon on järeldamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid kvantoreid on võimalik EITADA? Vali üks või enam: olemasolu kvantorit tõekvantorit lausekvantorit ühtegi kvantorit ei saa eitada Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kui loogikaavaldises pole sulgudega määratud tehete järjekorda, siis KONJUNKTSIOONi, DISJUNKTSIOONi ja INVERSIOONi leidumisel avaldises . . . kõige esimesena tehakse loogikaavaldises INVERSIOON ...selle järel järgmisena tehakse KONJUNKTSIOON ...ja viimasena tehakse DISJUNKTSIOON Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised kvantorid on olemas?
tähendab. Koma mittenõudvad rinnastavad sidesõnad: ja, ning, või, ega, ehk. Rindlauses kasutan koolonit, kui selle asemele saaks asetada sidesõna sest või nimelt. Leidsime metsast palju marju: mustikaid, pohli, jõhvikaid. = Leidsime metsast palju marju, nimelt mustikaid, pohli, jõhvikaid. Alistavad sidendid: et, kui, kuni, sest, ehkki, olgugi, otsekui, justkui, selleks et, sest et, nii et, ennekui, sellal (sel ajal) kui, jne. KIIL eraldatakse muust lausest komade, sidekriipsude või sulgudega. Tänaval lebas elutu inimene  minu meelest oli ta surnud Â, kuid keegi ei aidanud teda. ÃœTE eraldatakse alati muust lausest komadega. Maarja, tule aita lauda katta!
Tingimuslaused Tingimuslaused suunavad programmi tegevuste sooritamist vastavalt sellele, kuidas on täidetud vajalikud tingimused. NB! *Tingimuslause kirjutamisel ümbritsetakse mitmest lausest koosnav grupp loogeliste sulgudega st võetakse gruppi. *Üksiku lause puhul loogelisi sulge vaja pole(kuid võib panna). *Võtmesõnadega(praegusel juhul if ja else-iga) algavate lausete lõppu semikoolonit ei tohi! Näiteks: if(x==o) //Kui muutuja x väärtus on 0, x=1 // siis omistada x-i väärtuseks 1. if lause if lausel on kaks kuju: A) Sisaldab ainult if operaatorit Ühelauseline if if(tingimusavaldis) lause1; Mitmelauseline if if(tingimusavaldis) { lause1; lause2; lause3; }
2. 3. 4. 5. 6. Küsimus 2 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Misnimelise reegli/seaduse abil saab mittetäieliku Cantori normaalkuju teisendada täielikuks Cantori normaalkujuks ? ( sisesta ühesõnaline vastus ) Vastus: kleepimisseadus Küsimus 3 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Mitme hulga diagramm on suurim Venni diagramm, mis osutub piisavalt ülevaatlikuks ja kasutuskõlblikuks ? ( sisesta number või sõna ) Vastus: 4 Küsimus 4 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Kui sulgudega pole määratud teisiti, siis milline on hulgatehete prioriteet avaldises ? kõigepealt teostatakse hulgaavaldises TÄIEND ...seejärel teostatakse tehe ÜHISOSA ...kolmandana tehe ÜHEND Küsimus 5 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 sea võrdsed hulgaavaldised omavahel vastavaks: 9. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 3. parempoolse avaldisega 6. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 1. parempoolse avaldisega 3
Loogiline korrutamine on Loogiline liitmine on Eitus on Järeldamistehe on Question 6 Kui loogikaavaldises pole sulgudega määratud tehete järjekorda, siis KONJUNKTSIOONi, Correct DISJUNKTSIOONi ja INVERSIOONi leidumisel avaldises . . . Lehekülg 1/3 24.11.2012 19:38 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - lausearvutus file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%...
*Erinevalt paljudest eakaaslastest, ei ole Maret iseenda kahvatu vari. *Vastavalt meie tehtud kutse täpsustustele, võiks toimuda…  maks- ja tuna-lühendi komakasutus on vaba. Paul oli jälginud iga lauset(,) kaasa haaratuna kõne arengust. Polnud vaja eiti pingutada(,) seda kõike mõistmaks. Ta sõitis eskalaatoril üles(,) kahe tüseda mehe vahele kiilutuna. KIILLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Kiilud eraldatakse kas komade, mõttekriipsude või sulgudega.  Komadega lühemad kiilud. See lavastus, räägitakse, läheb suure menuga.  Kiilu eriliik üte. Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastutada.  Kirja alguses pöördumise järel koma ei panda. Tere, Peeter! või Tere, Peeter  Mõttekriipsud Mart – tema on üks kummaline inimene. Mets, loomad, maa, vesi, õhk – seda kõike peab hoidma. Ühel päeval – mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile
juhul, kui ta võrdub sidendiga näiteks, nagu eespool toodud näitelauses. Tarindis niisugune ~ seesugune ~ selline ~ säärane X nagu (näiteks) sidesõna nagu ette koma ei panda, kui tegemist on selge võrdlusega (omavahel võrreldakse eri isikuid, asju vms). N.1 Mart ei ole selline inimene nagu Jüri Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba, N.1 Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd. 4. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand. N.1 Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. 5. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. N.1 Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu. NB: Lisandi edukaks õpimiseks pead tundma käändeid (sõnaliike): Nimisõna, Omastav, Osastavas, olev.
neljas põhiseos on... kleepimine  Küsimus 12 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Sea vastavaks: Milline hulgaavaldis esitab millise Venni diagrammi rohelist hulka/piirkonda ? parempoolsele diagrammile vastab... ...parempoolne hulgaavaldis  vasakpoolsele diagrammile vastab... ...keskmine hulgaavaldis  keskmisele diagrammile vastab... ...vasakpoolne hulgaavaldis  Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Kui sulgudega pole määratud teisiti, siis milline on hulgatehete prioriteet avaldises ? kõigepealt teostatakse hulgaavaldises TÄIEND  ...seejärel teostatakse tehe ÜHISOSA  ...kolmandana tehe ÜHEND  ◄ HULGAD I — kontrollküsimustega test Mine... GRAAFID — printimiskõlblik õppematerjal visuaalselt väiksemal
Suurepärane, Juku võitis. 3.2 erilaadseid täiendeid ei eraldata komadega Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime. Sinine pikk üllatusterohke vanahärra sisenes kõrval majja. 3.3 kui järgnev täiend täpsustab eelmist, paneme koma Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Käesolev, 2011 aasta on jäneseaasta. Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud. 3.4 kui täiendid järgnevad nimisõnale, siis eraldatakse kõik komadega. Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi.
11.2012 19:35 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST -- hulgad II file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... vasakpoolsele diagrammile vastab... Küsimus 13 Kui sulgudega pole määratud teisiti, siis milline on Õige hulgatehete prioriteet avaldises ? Mark 1 out of 1 kõigepealt teostatakse hulgaavaldises ...seejärel teostatakse tehe
s juhtumisi A kaudu. n Tehted inversioon , konjunktsioon ja disjunktsioon on elementaarsed I Loogikatehete prioriteet loogikatehted. Nad pole avaldatavad mingite teiste lihtsamate loogikatehete Kui sulgudega pole tehete järjekord avaldises määratud teisiti, siis määrab kaudu, kuna nad ise ongi "lihtsaimad" tehted. tehete teostusjärjekorra loogikatehete prioriteedijärjestus : Kõik muud loogikatehted (ka implikatsioon ja ekvivalents) on avaldatavad ¯¯   ï‚®ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï‚« kolme elementaarse loogikatehte:
“ nt „Armas mees!“ hüüdis naine. „Sa oled...!“ V KIILLAUSE E KIIL Kiillause on ilma grammatilise seoseta teise lause vahele kiilutud lause, enamasti väljendab suhtumist, teeb mingi märkuse, rõhutab midagi. 1. Mõttekriipsudega eraldamine nt Ühel päeval – mäletan seda tänagi selgelt – tegi mu abikaasa mulle abieluettepaneku. Nt See noormes – mis ta nimi oligi? - meie kooli. 2. Sulgudega eraldamine nt Goethe (loe: gööte) on kuulus saksa kirjanik. 3. Komadega eraldatakse lühikesed kiillaused. Nt See õpilane, räägitakse, on võrdlemisi andekas. Nt Praegu töötan, tõepoolest, pangas. Koolon ja mõttekriips Kasutan neid juhul, kui lauses on kokkuvõttev sõna või sõnaühend. 1. Koolon esineb lause I veerandis ja sellele järgneb pikem seletus või loetelu. Nt Kohal olid kõik: ema, isa, vanaisa, onu ja tädi. 2
SELLES LAUSES ON TIHTI KOMA JA JA NING EES. nt Ema ei teadnud, et õhtul külaline tuleb, sest keegi pole talle õelnud, ja otsustas õhtul kinno minna. VIII KIILAUSE - ilma grammatilise seoseta teise lause sisse kiilitatud lause, seletab või rõhutab midagi. 25. Mõttekriipsudega eraldamine. nt Räägitakse, et eile - ma ei tea, kas see vastab tõele - andis ta lahkumisavalduse. 26. Komadega eraldamine. nt See õpilane, räägitakse, on võrdlemisi andekas. 27. Sulgudega eraldamine. nt Göthe (loe: gööte"´) on saksa kirjanik. NB! ÖELDIS! 1. -nud vormi võib lauses olla kolmes rollis 1.1 Täiend. nt Minu pihta pörutanud pall ehmatas kõiki. 1.2 Lauseliikmed (ilma olema vormita) nt Kogu toidu ära söönud, läksin jalutama 1.3 Öeldis (olema vorm+ - nud, -tud vorm. nt Ma olen kõik teinud, aga ema polnud ikka rahul. 2. Koma kui ja nagu ees. Kui lauses on öeldis, tuleb koma. nt Ma nägin välja kui tont. // Ma nägin välja ,
0 1 1 0 1 1 0 1 0 0 0 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 Milline on loogikatehete prioriteedijärjestus? Millal see oluliseks osutub? Järjekord: Inversioon,konjuktsioon,disjunktsioon,implikatsioon,ekvivalents. Osutub oluliseks, kui sulgudega pole tehete järjekord ära määratud. Milline lause on samaselt tõene? Mis on tautoloogia? Samaselt tõene on lause, kui ta omandab tõeväärtuse 1 koostislausete mistahes väärtuskombinatsiooni korral. Samaselt tõene lause on teisisõnu tautoloogia. Milline lause on samaselt väär? Mis on vastuolu? Samaselt väär on lause, kui ta omandab tõeväärtuse 0 koostislausete mistahes väärtuskombinatsiooni korral. Samaselt väär lause on teisisõnu vastuolu.
a) eriti esile tõstetud lisand, nt Isegi Toomas -- meie parim õpilane -- lahendas selle ülesande valesti; b) loetelulisand, mis eelneb oma põhjale (kokkuvõtusõnale), nt Mets, loomad, maa, vesi, õhk -- seda kõike peab hoidma nagu oma hinge. Kooloniga eraldatakse: a) selgitav lisand, nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus; b) loetelulisand, mis järgneb oma põhjale (kokkuvõtusõnale), nt Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell (vt ka SÜ64). Sulgudega eraldatakse lisand, mille väljendatud mõistet loetakse teisejärguliseks, nt Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. Rindlause kirjavahemärgid Rindlause vahemärgistatakse enam-vähem samade reeglite järgi mis koondlause. 1. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komaga, nt Sina küsid, mina vastan. Kellassepp on muidu tubli mees, kuid armastab vahel napsitada. 2
Üte eraldatakse koos tema juurde kuuluvate sõnadega muust lausest komadega. Kallid sõbrad, olete siis jälle kohal! Madis, võta raamatud kaasa! Kuule, armas neiu, vaata mulle otsa! Kiil ja selle kirjavahemärgid Kiil on lause või sõnaühend, mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud. Kiillausel ei ole teises lauses põhisõna, mistõttu teda võib kergesti ära jätta. Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Komadega eraldatakse neutraalsed kiilud, mida eriliselt esile ei tõsteta. · Meie keemiaõpetaja, olen selles kindel, tunneb põhjalikult oma ainet. · A.H.Tammsaare, tõsi küll, oli väga tagasihoidlik. · Kurb küll, aga nii see paraku on. · Uskumatu, juba ta tulebki. Mõttekriipsudega esiletõstetavad kiilud on niisama olulised kui muu lause. · Vastupidi  täna olen mina tööl. · Peaasi  ära mind sega.
Mõnel juhul eelistatakse komale mõttekriipsu, koolonit või sulge. 2. Mõttekriipse võib (ehkki ei pruugi) kasutada komade asemel järeltäiendi või -lisandi esiletõstmiseks, nt Siinsete inimeste tervisemured – väikesed ja suured – on saanud arsti südamemureks. Isegi Toomas – meie parim õpilane – lahendas selle ülesande valesti. Selle ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim õpilane. 3. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand, nt Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. 4. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. Nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu. Märkus. Kui lause jätkub pärast loetelu, siis on soovitatav panna loetelu siiski mõttekriipsude vahele. Nt Eile
grammatiliselt seotud. Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare. Ausõna, mina seda ei teinud Kas tõesti, juba ta tulebki. Ei või olla, ema teab juba kõike. Suurepärane, Juku võitis. Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime. Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit). Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi. Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi. Peaasi - ära mind sega. Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud. Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid. Mõttekriipse või sulge tuleb kindlasti kasutada, kui kiillause lõpeb küsi- või hüüumärgiga.
mõistmisraskused). ¤ Perifeerse kõne FS-i osad (energia-, generaator-, resonaatorsüsteem), nende funktsioonid ja kahjustusel ilmnev patoloogia. Kõnehingamise süsteem(energiasüsteem)-helide/mürade tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine,õhuvoolu kestuse+kiiruse+rõhu reguleerimine /PAT-kuulmispuue, hingamislihaste kahjustus(düsartia),alakõne. helide tekitamise süsteem(generaatorsüsteem) Âhelid tekitakse häälekurdudega kõris, mürad kõnatrahti ahtuste ja sulgudega resonaatorsüsteemis.Helida ja mürade osakaal kõneldes sõltub häälikurühmast ja konkreetsest häälikust(täishäälikud-ainult helid;helitud kaashäälikud-ainult mürad;helilised kaashäälikud-helid ja mürad vahelduvad). PAT-häälepuuded võivad olla perifeersed ja tsentraalsed(halvatused), alakõnega lastel on hääl primitiivne:vähe alatoone,tämber vaene. häälikute moodustamisejahääletämbri/resonantsisüsteem (resonaatorsüsteem/ artikulatoorne)-
Nimetus «Joonis» kirjutatakse välja täielikult või lühendatult «Joon», «Jn». Keerulisematel joonistel võib allkirjale järgneda pikem selgitus. Töös olevad joonised ja tabelid seostatakse tekstiga ja neile tuleb tekstis viidata, kas otse, nt: ...see on esitatud joonisel 3, alljärgnev tabel 7 iseloomustab..., või kaudselt, kus tabeli/joonise number eraldatakse muust tekstist ümarsulgudes, nt: (vt joonis 3), (vt tabel 4). Joonise või tabeli numbrit ei eraldata eraldi sulgudega, nagu tehakse valemite korral, nt: valemi (2) põhjal arvutatud andmed esitatakse tabelis 7... Tabelid/joonised peaksid paiknema võimalikult lähedal köhale, kus neile esmakordselt viidatakse. Kui tabel/joonis on esitatud kirjanduse andmete põhjal, peab tooma viite allikale. 17. Kokkuvõte Töö tulemused ja järeldused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi peatükina, pole aga välistatud, et iga peatüki lõpus tehakse kokkuvõte antud peatüki kohta
Jüri ja Mari on sõbrad. (Jüri on sõber ja Mari on sõber – nad pole ilmtingimata omavahel sõbrad) Jüri ja Mari vestlevad. 3. Disjunktsioon v (WEDGE) A v B sidesõna ’või’ 4. Implikatsioon (ing k material conditional) – järeldusseos A  B või A  B (A implitseerib Bd) ’kui …, siis …’ 5. Ekvivalents (ing k material biconditional) A  B või A  B ’parajasti siis’ Tehete prioriteet määratakse sulgudega, va eituse puhul, mis tehakse alati esimesena. T – true, F – false 1) eitus – muudab tõese vääraks ja väära tõeseks; eitus nõuab, et tõe väärtus peab muutuma eitus unaarne teha, rakendub millelegi ühele; teised binaarne, seob kahte lauset 4) implikatsioon – deduktiivne kehtivus. Tõesest eeldusest väära tegemine 5) ekvivalents – mõlemad tõesed või väärad, loetakse ekvivalentseks; kui üks tõene teine väär, loetakse mitteekvivalentseks Truth
sellega grammatiliselt seotud. Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare. Ausõna, mina seda ei teinud Kas tõesti, juba ta tulebki. Ei või olla, ema teab juba kõike. Suurepärane, Juku võitis. Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime. Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit). Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi. Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi. Peaasi - ära mind sega. Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud. Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid. Mõttekriipse või sulge tuleb kindlasti kasutada, kui kiillause lõpeb küsi- või hüüumärgiga.
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 otsusta, kas see väide on tõene või vale: "Tautoloogia" on lause, mille tõeväärtus on alati VALE. Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Mida tähendab hüüumärgiga eksistentsikvantor? Vali üks: hüüumärk muudab kvantori tähenduse vastupidiseks hüüumärk täpsustab, et "leidub täpselt 1" hüüumärk rõhutab kvantori suurt tähtsust Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Kui loogikaavaldises pole sulgudega määratud tehete järjekorda, siis KONJUNKTSIOONi, DISJUNKTSIOONi ja INVERSIOONi leidumisel avaldises . . . Vastus 1 kõige esimesena tehakse loogikaavaldises INVERSIOON Vastus 2 ...selle järel järgmisena tehakse KONJUNKTSIOON Vastus 3 ..
molekul liigub kulgevalt, kuid võib ka pöörelda, samuti võivad aatomid molekulis oma tasakaaluasendi ümber võnkuda. Osutub, et gaasi temperatuur on määratud tema molekulide kulgliikumise keskmise kineetilise energiaga. Gaasi temperatuur on määratud gaasi molekulide kulgliikumise keskmise kineetilise energiaga järgmiselt 2 m0 v 2 kT = , 3 2 kus m0 on ühe molekuli mass ja v kiirus (siin tähistasime keskväärtust nurgeliste sulgudega). Siit on näha, et mida suurem on ühe molekuli kulgliikumise keskmine kineetiline energia, seda kõrgem on temperatuur. Gaasi molekulide ruutkeskmine kiirus 3k T v rk = v2 = m0 annab ettekujutuse gaasi molekulide tõenäoseimast kiirusest vt antud temperatuuril ( vrk = 1,22 vt ). Näidisülesanne 11. Leida lämmastiku molekulide ruutkeskmine kiirus temperatuuril 0 0C. Lahendus. 15
sellega grammatiliselt seotud. Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare. Ausõna, mina seda ei teinud Kas tõesti, juba ta tulebki. Ei või olla, ema teab juba kõike. Suurepärane, Juku võitis. Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime. Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit). Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi. Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi. Peaasi - ära mind sega. Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud. Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid. Mõttekriipse või sulge tuleb kindlasti kasutada, kui kiillause lõpeb küsi- või hüüumärgiga.
Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa Vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit: Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru Esile tõstetud lisand eraldatakse mõttekriipsuga: Isegi Toomas  meie parim õpilane  lahendas selle ülesande valesti. Selgitav lisand eraldatakse kooloniga: Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Lisand, mille väljendatud mõistet loetakse teisejärguliseks, eraldatakse sulgudega: Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. Loetelu. Kui kokkuvõtusõna eelneb loetelule, siis pannakse koolon: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Neli evangelisti on Matteus, Markus, Luukas ja Johannes 8 Kui kokkuvõtusõna järgneb loetelule, siis pannakse mõttekriips: Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga  selline peabki üks ülemus olema. Määrused.
path = os.path.join(os.path.dirname(__file__), 'views/index.tpl') self.response.out.write(template.render(path, template_values)) Parameeter template_values kujutab endast assotsiatiivset massiivi, kus asuvad lehemallis kasutatavad väärtused. template_values = {"pealkiri": "Minu koduleht"} Juhul kui index.tpl faili sisu on alljärgnev, siis kasutaja näebki brauseris teadet Minu koduleht
Digitaaltehnika konspekt 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2 Arvusüsteemid..................................................................................................................... 4 2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks.......4 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks...........5 2.3 Ülesanne 1.................................................................................................................... 5 2.4 Ülesanne 1a.................................................................................................................. 6 2.5 Ülesanne 1b.................................................................................................................. 6 Kümnendarvu teisendamine kahend-, kaheksand-, kuueteis...
Bayes'i täiendatud versioon: (Teoreem viiakse vastavusse täistõenäosusega). *p(B|A) = Tõenäosus, et kui inimesel ON haigus, siis test näitab ka positiivset tulemust e. testi täpsus (95%). *p(A) = Tõenäosus, et inimesel on antud haigus(1%). *p(B|Ac) = Tõenäosus, et kui inimesel EI OLE haigust, siis test näitab positiivset tulemust e. testi ebatäpsus(5%). *p(Ac) = Tõenäosus, et inimesel ei ole antud haigust(99%). (NB! NENDES SULGUDEGA JUNNIDES ALATI EELDAME TÄHTE NR 2) II.OSA [22]. Bernoulli valem (k katse õnnestumine katsete üldarvu n korral). *Bernoulli valem on Sveitsi matemaatiku Jacob Bernoulli poolt 17-18 saj. kirja pandud valem, mis tänapäeval leiab väga laia kasutust tõenäosusteoorias ning statistikas. *Bernoulli valem on sisuliselt valem, mis näitab n ühesuguse ja sõltumatu katse korral sündmuse A toimumise tõenäosust täpselt k korda, kui sündmuse tõenäosus igal katsel on p =
Nii loogika kui ka aritmeetikaavaldisi saab kirja panna kolmel erineval kujul: prefiks (+ab , Poola kuju, operandid on avaldises ees.), postfks (ab+ , pööratud poola kuju, operandid järel) ja infiks (a+b) kujul. 6.1 Postfiks avaldis ehk pööratud Poola kuju – (ab+) viis kuidas panna kirja loogikaavaldisi sulge kasutamata. Operatorid pannakse operandide järele. Avaldise postfiks kujule teisendamine (teisendusalgoritm eeldab, et kõigi tehete järjekord on määratud sulgudega): • Arv kirjuta väljundisse • Vasakut sulgu ignoreeri • Operaator (tehtemärk) pane pinusse • Parempoolse sulu puhul võta operaator pinust ja kirjuta väljundisse Postfiksilt infiks kujule: • Postfikskujul avaldis kirjutada pinusse (vasakpoolseim liige pinusse kõige ülemiseks(top) ja parempoolseim liige kõige alumiseks(bottom))
Avavate ja sulgevate sulgude tasakaal peab protseduuris olema õige: mõlemaid sulge peab olema ühepalju (sõnede koosseisu kuuluvad sulud ei lähe muidugi arvesse). Selle nõude rikkumisel on protseduur vigane ja teda ei saa laadida, ammugi mitte täita. "Silma järgi" on sulgude paigutuse korrektsust tihti raske hinnata. Praktilise soovitusena võib pakkuda meetodi, kus "kahtlasel" real paiknevate sulgude juurde kirjutatakse indeksid nii, et koos avavate sulgudega numeratsioon kasvab (alates ühest), sulgevate sulgudega aga kahaneb: 1 2 3 2 3 21 2 10 (if (or (< M 2) (> M 256)) (princ "nVäärtus peab olema 2  256.")) Sulgude tasakaalu korral peab viimase indeksi väärtus tulema null ja ei tohi kusagil vahepeal nulliks ega ammugi mitte negatiivseks muutuda. Järgnevalt käsitletakse AutoLISP-keelse protseduuri infovahetust välisfailidega. Töötada saab vaid avatud failidega
1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): [ ] a = aij A = (aij ) = ij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga:
Lineaaralgebra elemendid. M.Latõnina 1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): A = (aij ) = [aij ] = aij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1
Kontrolli, et töötaksid vaid määratud tehted (st. et kord pandud parooli ei saaks küsida). Indekseering Massiivide puhul oleme harjunud, et kandiliste sulgude ja järjekorranumbri järgi küsime või seame omale väärtuse. C# süntaks lubab aga ka ise kirjeldatud objektidel omapoolsed käsud sellise pöördumise peale tööle panna. Iseenesest oleks võimalik kõik sellised toimetused mõne hariliku funktsiooni ehk meetodiga ära ajada, aga kandiliste sulgudega kirja panduna tehe näeb lühem välja. Ning mõnigikord, kui andmed paistavad sarnased nagu massiivides hoitakse, võimaldab selline kantsulgudega tehe lihtsalt teksti harjunumalt kirja panna. Esimeses, võimalikult lihtsas näites väljastatakse indekseerimistehte tulemusena etteantud arvu ruut. Kirjaviis on mõnevõrra sarnane omaduse kirjeldamisele: get-osas tuleb soovitud väärtus returni abil tagasi anda. using System; namespace Indekseering1{ class Ruuduarvutus{
AAA-1 AEE-2 AAI-3 AAI-4 EAE-1 EAE-2 AII-3 AEE-4 AII-1 AOO-2 IAI-3 IAI-4 EIO-1 EIO-2 EAO-3 EAO-4 (AAI-1) (EAO-2) EIO-3 EIO-4 (EAO-1) (AEO-2) OAO-3 (AEO-4) Nt tähisest EAE-1 saab välja lugeda, et kehtiv on I figuuri süllogism, mille suurem eeldus on üldeitav, väiksem eeldus on üldjaatav ning kehtiv järeldus on üldeitav. Tabelis on kaldkirjaga tähistatud moodused, milles võib esineda olemasolu impordi viga ning tuleb teha lisaeeldus, et terminite mahud pole tühjad. Sulgudega on tähistatud osalise järeldusega moodused, mille puhul on olemas täpselt samade eeldustega, ent üldise järeldusega moodus. Traditsiooniliselt nimetatakse kehtivaid süllogismi mooduseid järgmiste nimedega, millest koostatud luuletused aitasid keskajal süllogismid ära õppida: I: Barbara, Celarent, Darii, Ferio, (Barbari), (Celaront); II: Camestres, Cesare, Baroco, Festino, (Cesaro), (Camestrop); III: Darapti, Datisi, Disamis, Felapton, Ferison, Bocardo;
Kontrolli, et töötaksid vaid määratud tehted (st. et kord pandud parooli ei saaks küsida). Indekseering Massiivide puhul oleme harjunud, et kandiliste sulgude ja järjekorranumbri järgi küsime või seame omale väärtuse. C# süntaks lubab aga ka ise kirjeldatud objektidel omapoolsed käsud sellise pöördumise peale tööle panna. Iseenesest oleks võimalik kõik sellised toimetused mõne hariliku funktsiooni ehk meetodiga ära ajada, aga kandiliste sulgudega kirja panduna tehe näeb lühem välja. Ning mõnigi kord, kui andmed paistavad sarnased nagu massiivides hoitakse, võimaldab selline kantsulgudega tehe koodi ka harjunumalt kirja panna. Esimeses, võimalikult lihtsas näites väljastatakse indekseerimistehte tulemusena etteantud arvu ruut. Kirjaviis on mõnevõrra sarnane omaduse kirjeldamisele: get-osas tuleb soovitud väärtus returni abil tagasi anda. using System; namespace Indekseering1{ class Ruuduarvutus{
(AAI-1) (EAO-2) EIO-3 EIO-4 (EAO-1) (AEO-2) OAO-3 (AEO-4) Nt tähisest EAE-1 saab välja lugeda, et kehtiv on I figuuri süllogism, mille suurem eeldus on üldeitav, väiksem eeldus on üldjaatav ning kehtiv järeldus on üldeitav. Tabelis on kaldkirjaga tähistatud moodused, milles võib esineda olemasolu impordi viga ning tuleb teha lisaeeldus, et terminite mahud pole tühjad. Sulgudega on tähistatud osalise järeldusega moodused, mille puhul on olemas täpselt samade eeldustega, ent üldise järeldusega moodus. Traditsiooniliselt nimetatakse kehtivaid süllogismi mooduseid järgmiste nimedega, millest koostatud luuletused aitasid keskajal süllogismid ära õppida: I: Barbara, Celarent, Darii, Ferio, (Barbari), (Celaront); II: Camestres, Cesare, Baroco, Festino, (Cesaro), (Camestrop); III: Darapti, Datisi, Disamis, Felapton, Ferison, Bocardo;
Neel - regu-b hääldamise ja künehingamise koostööd. Puuded: kuulmispuue, alakõne, lihaste kahjustused. HÄÄLE JA MÜRADE TEKITAMINE Häälikute äratundmine sõötub hääälikute koostisse kuuluvate helide>/mürade kombinatsioonist. Ahtused ja sulud kutsuvad esile müra, häälekurrud võimaldavad heli moodustada. Ainult mürad on kasutusel helitute kaashäälikute puhul. Helid tekitatakse häälekurdudega, mürad aga kõnetrakti ahtuste ja sulgudega. Hääl  liitheli (põhitoon, ülemtoon). Neeluõõne roll: veits ka võimendab või summutab heli. Maht on neeluõõnel väga muutuv (paindlik). Artikuleeritud küne abil saab häält kontrollida. RESONAATOR See on süsteem, mille abiltoodab silpe, kõnetakte, sõnu ja lausungeid. Eri tugevuse, kõrgusega helid jne nim formantideks (need on hääle tunnuste kombinatsioon siis). Kui neid formante püütakse projekteerida paberile, projekorile, kujuneb häälikuspekter.
Programmeeritavad maatriksid võimaldavad realiseerida nii disjunktiivsel normaalkujul esitatud loogikafunktsioone kui ka keerukamaid näiteks sulgusid sisaldavaid avaldisi. Sel juhul realiseeritakse maatriksiga kõigepealt sulgudes olev funktsioon ning antakse sellele vastav väljundsignaal tagasi maatriksi vabasse sisendisse, kus edasi koos teiste sisendsignaalidega moodustatakse lõplik väljundsignaal. Põhimõtteliselt saab nii realiseerida ka mitmekordsete sisemiste sulgudega loogikafunktsioone. 50 1.5. Mälud Mäluks nimetatakse informatsiooni salvestamiseks (kirjutamiseks), säilitamiseks ja lugemiseks ettenähtud seadmeid. Mälu iseloomustab mälu maht Kbaitides, Mbaitides või Ksõnades, infosõna pikkus bittides või baitides ning mälu töökiirus, s.t mälu poole pöördumise aeg mikrosekundites. Mälusid liigitatakse sõltuvalt tööpõhimõttest ning kasutusviisist
1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨ a¨ artuse m~ oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. Enne arvu m~oiste k¨asitlemist toome sisse m~oned hulkadega seotud t¨ahised. Hulk (tavalises m~ottes) koosneb elementidest (e hulga liikmetest), kusjuures elemendid ei kordu ja nende j¨arjestus ei ole kindlaks m¨a¨aratud. Hulga t¨ahistami- seks eraldame vaadeldavad elemendid komadega ja piiritleme hulga loogeliste sulgudega. N¨aiteks {0, 7, 5} on elementidest 0, 7 ja 5 koosnev hulk. Hulk v~oib olla antud ka keerulisemal kujul. N¨aiteks {x2 x = 1, 2, 3} on hulk, mille ele- mendid on arvutatavad valemiga x2 , kusjuures x v~oib omandada v¨a¨artusi 1, 2 ja 3. Viimase hulga v~oib muidugi panna kirja ka ekvivalentsel kujul {1, 4, 9}. Peale tavaliste hulkade kasutame edaspidi ka j¨arjestatud hulki. J¨ arjestatud hulk koosneb samuti elementidest, kuid selles hulgas on iga kahe elemendi koh-
1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨ a¨ artuse m~ oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. Enne arvu m~oiste k¨asitlemist toome sisse m~oned hulkadega seotud t¨ahised. Hulk (tavalises m~ottes) koosneb elementidest (e hulga liikmetest), kusjuures elemendid ei kordu ja nende j¨arjestus ei ole kindlaks m¨a¨aratud. Hulga t¨ahistami- seks eraldame vaadeldavad elemendid komadega ja piiritleme hulga loogeliste sulgudega. N¨aiteks {0, 7, 5} on elementidest 0, 7 ja 5 koosnev hulk. Hulk v~oib olla antud ka keerulisemal kujul. N¨aiteks {x2 x = 1, 2, 3} on hulk, mille ele- mendid on arvutatavad valemiga x2 , kusjuures x v~oib omandada v¨a¨artusi 1, 2 ja 3. Viimase hulga v~oib muidugi panna kirja ka ekvivalentsel kujul {1, 4, 9}. Peale tavaliste hulkade kasutame edaspidi ka j¨arjestatud hulki. J¨ arjestatud hulk koosneb samuti elementidest, kuid selles hulgas on iga kahe elemendi koh-
Kontrolli, et töötaksid vaid määratud tehted (st. et kord pandud parooli ei saaks küsida). Indekseering Massiivide puhul oleme harjunud, et kandiliste sulgude ja järjekorranumbri järgi küsime või seame omale väärtuse. C# süntaks lubab aga ka ise kirjeldatud objektidel omapoolsed käsud sellise pöördumise peale tööle panna. Iseenesest oleks võimalik kõik sellised toimetused mõne hariliku funktsiooni ehk meetodiga ära ajada, aga kandiliste sulgudega kirja panduna tehe näeb lühem välja. Ning mõnigi kord, kui andmed paistavad sarnased nagu massiivides hoitakse, võimaldab selline kantsulgudega tehe koodi ka harjunumalt kirja panna. Esimeses, võimalikult lihtsas näites väljastatakse indekseerimistehte tulemusena etteantud arvu ruut. Kirjaviis on mõnevõrra sarnane omaduse kirjeldamisele: get-osas tuleb soovitud väärtus returni abil tagasi anda. using System; namespace Indekseering1{ class Ruuduarvutus{
annaabi.ee 
