. Jõhvikas - rahvakeeli kuremari, karbalad, pluukna ja rabamari. Harilik jõhvikas on kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvikas on samuti hapulembene taim nagu mustikas, pohl ja rododendron, kuid erinevalt eelmistest meeldib jõhvikale liigniiske kasvukoht. Looduslikult enamasti rabas kasvava jõhvika kultuuristamise alguseks peetakse aastat 1810 USA-s Massachussets'is. Eestis alustati kultuuristamisega 1967.aastal Nigula Looduskaitsealal Henn ja Juta Vilbaste käe all. Esimene istandik loodi Eestis 1969.aastal. Meil kultiveeritakse hariliku jõhvika (O. palustris) sorte, USA-s ja Lääne-Euroopas suureviljalist jõhvikat (O.macrocarpus). Viimane on meie harilikust jõhvikast suuremate viljadega ja pisut mahedama maitsega. Eesti jõhvika küps mari on tu...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLU...
müügiassistent vanemkokk toateenijad admin-d arst admin-d katlakütjad vanemõde kokad koristajad Giid ujula instruktorid aednik õde portjeed Koka abid uj. Kohviku teen. baarmanid massöör
Tuletamine-sõnatüvele tuletusliite lisamine. Liitmine-ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnaliited:laulja, eestlane, manuline, kaevur, soosik, aednik, inimene, karjus, trükkal, müüjanna, poolatar, õgard, peletis, volask, mühkam. Omadussõnaliited:ebaselge, mullane, usklik, muretu, hapukas, alumine, traatjas. Tegusõnaliited:eestindama, pigitama, peituma,sisisema, pisenema, võpatama, olesklema. Määrsõnaliited:kindlalt, kiiresti, reedeti, rinnutsi, rinnakuti, rinnastikku, pikali. Nulltuletus-liidetakse tegusõna tunnused ja lõpud otse tüvele. Liitsõna moodustusosad on tüved, mis teineteisele liidetakse.
Töö lõpetamisel maksti lisatasuks veel 40 krooni. Ühe rõnga paigaldamine läks maksma keskmiselt 22 4/9krooni. Mitu rõngast paigaldas tööline? (9 rõngast) 2. Alustades merepinna tasemelt jõudis alpinist mäkketõusmisel esimesel päeval 900 m kõrgusele. Igal järgneval päeval tõusis ta 50 m võrra vähem kui eelneval päeval. Mitme päevaga tõuseb alpinist mäetippu, mille kõrgus on 5250 m? (7 p-ga) 3. Aednik peab kastma 52 õunapuud, mis asuvad ühes reas 6-meetriste vahedega. Kaevust esimese õunapuuni on 18 m. Kui pika tee läbib aednik õunapuude kastmisel, kui iga korraga kastab aednik ühe õunapuu? (17 784 m) 4. Rong läbib jaamast väljudes esimeses sekundis 0,4 meetrit, iga järgneva sekundi jooksul aga 1,2 meetri võrra eelmisest rohkem. Kui pika tee läbib rong esimese minuti jooksul? (2148 m) 5. Aritmeetilise jada kolmas liige on 2 ja kaheksas liige on 17
Carl Ro be rt Jako bs o n 1841-1882 Carl Robert Jakobson Koolimees Kirjanik Poliitik Ajakirjanik Põllumees Aednik Mesinik Jahimees Florist Linnuvaatleja Metsnik Karjakasvataja... jne. Mesindus 1874.a. Ostis C.R. Jakobson Kurgja Talu ning hakkas seda ise majandama. 1877.a. Pärnu Eesti Põllumeeste Selts. 19.saj. lõpul hakkas Eesti mesindus arenema. 19.saj. Lõpul 20.saj. Põllundus 1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul" Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus Loomakasvatuse ökonoomilised alused Noorveiste üleskasvatus, lehmade pidamine, noorho...
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol Aednik - Le jardini...
audiitor, modelleerija, lavatehnik, lihvija, juveliir, kondiiter, modell, arhitekt, maastikuarhitekt, restaureerija, krüptoloog, skulptor, filoloog, turvamees, optometrist, direktor, diktor, logistik, metsatehnik, madrus, laohoidja, arhiveerija, sekretär, korrektor, kassiir, elektrik, vanemuurija, ihukaitsja, reisikonsultant, maksuametnik, tisler, kapten, sotsiaaltöötaja, kriisiabi-alane nõustaja, kosmeetik, turvamees, politseinik, aednik, müügiesindaja, õpetaja. 3.Täienda tabelit! Kui elukutse tänapäeval puudub, siis tõmba kriips! vanasti tänapäeval kohtuhärra.....................kohtunik sulane............................talupoeg köster.............................õpetaja näärivana........................jõuluvana toher......................arst miilits................politsei .............................
Figaro pulm 1.Tegelase:abiellujad Susanna ja Figaro, majapidajanna Marcellina, Krahv Almaviva, Doktor Bortolo Macellina austaja, paaz Cherubino, muusikaõpetaja Basilio,Krahvinna ja aednik. 2.Tegevus toimub krahv Almaviva lossis Sevilla lähedal. 3.Toimuma peaks Susanna ja Figaro pulm, kuid seda soovib takistada Krahv ja majapidajanna Marcella, kelle vastutegevus luhtub.Toimub suur sekeldus ja kavaldamine, kuid lõpuks tuleb välja, et Figaro on Marcellina ja Bartolo poeg.Ja ka krahv mõistab, et tema vastutegevus on nüüdseks lõppenud. 4.Tegevus toimub 18.sajandi keskel. Hommikust-Õhtuni välja ehk terve päeva. 5
Mõis 17.sajandil Tartu 2018 Mida tähendab mõis? Majandusüksus ja ettevõte Hoonetekompleks Haldusüksus ja territoorium Maastikukujunduslik objekt Piirkonna elu-olu ja kultuuri keskus Alatskivi mõis Reduktsioon 1680-1710 Võeti aadlikelt mõisad tagasi Karl XI kunigale Põhjused Rahapuudus Maapuudus Algataja: Karl XI Tulemus: maksude laekumise tõus Mõisate ajalugu Arenesid välja linnustest Vasallide tähtsus hakkas kasvama Rüütlimõis 8 erinevat mõisa tüüpi 500 mõisa 17. s algul 1000 mõisa 17. s lõpul Mõisa majandus Peamine sissetulek: vili Kõrtsid, õllemüük Vähe karjakasvatust Talupoegade kohustuslikud annetused Mõisat juhtis opman Tori mõisa kõr Mõisa asukad Sulased, teenjatüdrukud, tallimeistrid... Aednik e. kärner Alati kubjas ja rehepapp Suured...
FILMIKUNST Janno, Hendrik, Vahur, Aednik. 9c Filmikunst Filmikunst on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed ja filmid. Filmikunsti jaotus. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on: dokumentaalfilmid on dokumenteeritud sündmustest, armastusfilmid armastusest jne. Zanride alla kuuluvaks võib lugeda ka ekraniseeringut, samas võib ekraniseeringuid viia erinevate filmizanride alla. Zanr erineb stiilist selle poolest, et erinevaid
puukoolides, taimehooldajana katmikaladel (ehk kasvuhoonetes, kus kasvatatakse soojanõudlikke köögivilju, lilli, maasikaid ja istikuid). Aednik valmistab igale taimesordile ja -liigile ette sobiva külvi-, istutus- ja kasvupinna. Selleks valib ta sobivad kasvutingimused ja arvestab, milline pinnas on taimedele kõige parem ja kas taim armastab päikselist või varjulist kohta. Aednik hangib vajaminevad seemned, väetised ja muu varustuse. Ta paljundab taimi, toodab istikuid, seemneid ja sibulaid, kastab, hooldab muru, pügab hekke, poogib vilja- ja ilupuid, väetab, teeb umbrohu- ja kahjuritõrjet. Aedniku tööülesannete hulka võivad kuuluda kasvatatud toodangu säilitamine ja selle müügiks ettevalmistamine. Töökeskkond Aedniku töö võib toimuda nii välistingimustes kui ka kasvuhoones. Õues töötades tuleb
VEAOHTLIKUD SÕNAD kontsert -kontserdi – kontserti - mitmuse omastav kontsertide teemant – teemanti – teemanti - mitmuse omastavav teemantide leitnant – leitnandi – leitnanti - mitmuse om leitnantide vilu – nüri – mõru –tragi – südi NB! Käänamisel: mõrut – mitte mõrudat, tragisse – mitte tragidasse majja, ojja tujju, ajju - lühike sisseütlev Asesõnade käänded – kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellegagi; emb- kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan) veenda – veennud / möönda – möönnud murdma – m...
paiknevad kõrvalhooned, ning valmis peahoone taga asuv tiik. 19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele rõdu. · Sagadi mõisa uhkeimaks ehitiseks on 18. sajandist pärit varaklassitsistlik peahoone ehk härrastemaja. · Mõisakompleksi hakati 1977. aastal ulatuslikult restaureeima, ning tööd lõpetati 1980. aastate lõpus. · 1857 - Mõisa keskuses tegi tööd 24 teenijat, 7 toatüdrukut, 3 toapoissi, 3 kutsarit, 1 kokk, 1 aidamees, 1 aednik, 2 tislerit, 1 valvur, 1 karjus, 2 karjanaist, 2 linnu- ja 2 loomatalitajat. · 1929 - Sagadi algkool kolis härrastemajja. Esialgu kasutas Ernst von Fock sellest veel ühte tiiba, kuid juba aasta pärast kolis ta valitsejamajja ning sealt lõpuks rinnaku alla jäävasse endisesse mõisatööliste elamusse. Kool töötas endises härrastemajas kuni 1973. aastani. · Praegu kuulub mõisakeskus Riigimetsa Majandamise Keskusele.
1. Salingeri loomingu omapära(2) ja probleemid(2) V: omapära: 1.peategelased on noored inimesed oma murede ja rõõmudega 2. keelekasutus on väga noortepärane probleemid: 1. inimese vahekord teda ümbritseva keskkonnaga 2. püüdlemine armastuse, inimliku headuse ja õigluse poole 3. tundliku inimese kohanemisraskused 2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügav...
G.Mendel oli Brno kloostri munk ja kohaliku reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja. Oli ka aednik. Ta avastas pärandusmis seaduspärasuse. Just hernestega, sest neil on palju järglasi, on lihtsalt eristatavad tunnused ning tolmnemine kontrollitud. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. DNA molekul on kromosoomide põhiline koostisosa ning säilitab pärilikku infot ja selle täpset ülekannet tütarrakkudele. Geen on DNA molekulist lõik, mis määrab ühe kindla valgu sünteesi, sellega määrab ka ühe tunnuse esinemise(nth erne seemne arv). Alleel on geeni esinemise vormid(nt A-kollane, a-roheline). Retsessiivne alleel a on alleel, mis avaldub ainult homosügootses organismis. Domineeriv alleel A on alleel, mis avaldub heterosügootses organismis. Homosügoot- vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa)...
Pedagoogiline Seminar, Eesti Õpilasesinduse Liit ja teised. 11. Kuumal suvepäeval kohtas Tema Majesteedi Haraldi hoovis rohkelt Austraalia kodakondsusega isikuid, kes rüüpasid Brasiilia kohvi Brüsseli pitsiga kaetud laua ääres. 12. ,,Sel kuul on Kodu ja Aed pungil uutest lillesibulatest, näiteks ,,Kuldne Adrianna", ,,Helesinine pääsuke", ,,Unelmate liilia" ja palju muud." ütles hellahingeline aednik. 13. ÜRO peaassambleel, mis tõotas tulla aastate tuliseim, võttis sõna I järgu vabadusristi saanud väisminister Paet. 14. Suurt võileiva süües, sisenes Ilmar noorte infomessile Teeviit, kust ta lootis leida infot semiootikapäevade kohta. 15. Skluptuuri ,,Mõtlev mees" juures oli sel õhtul väga palju ukraina mäesuusatajaid.
maailmakirjanduses. Seitsmes päev, 2. novell 1) Lihtsameelne müürsepp/abielumees, kaval ja ihar kudujast naine, noor keigar. 2) Abielu ei väärtustata. 3) Valel on lühikesed jalad. 4) Naeruvääristatakse lihtsameelsust, ebaausust. Kaheksas päev, 1. novell 1) tark, kaval ja väärikas mees. 2) Armastus ei leia alati vastu armastust, prostitutsioon. 3) Pada sõimab katelt. 4) Naeruvääristatakse laristamist. Kolmas päev. 1. novell 1) Vaene ja kaval aednik. 2) Armastatakse ihasid. 3) Kaks võltsi sobivad kokku. 4) Naeruvääristatakse võltsi vagadust Kümnes päev, 1. novell 1) Tark kuningas, õilis rüütel. 2) - 3) Ei ole vaja niivõrd kingitusi/annetusi kuivõrd tunnustust. 4) Väärtustatakse julgust, otsekohesust, ausust, väärikust. Üheksas päev, 7. novell 1) Kangekaelne, tujukas, isemeelne ja ilus tütarlaps, auväärt mees. 2) Armastuseta abielu. 3) Liigne jäikus ja kangekaelsus tasub kätte. Tuleb arvestada ka
professionaalsele identiteedile, ning naiseks olemine, kui ebasoosiv asjaolu on barjäär, mis vajab ületamist. Sama teema on ka Karin Lutsu teistes töödes näha. "Aedniku" puhul on ta end kujutanud küll naisena, aga nagu Ants Juske on täheldanud, siis maalil kasutatud atribuutikale(hark ja kastekann) võib rakendada psühhoanalüütilist tõlgendust, mille järgi kõik piklikud ja teravad asjad sümboliseerivad mehe suguorganit ning ümarad ja õõnsad naise oma ning antud maalil hoiab aednik käes teravat harki ning on ümarale kastekannule selja pööranud. Kuna naiseks olemine talle niipalju uksi kinni hoidis, pidas Karin Luts kõigile naistele tol ajal omistatud iseloomulikke rolle vastikuks. Ometi ei häbenenud ta naiseks olemist, vaid on öelnud, et tahab olla suurem kunstnik ja naine kui kõik tema ümberolevad kitsarinnalised meeskunstnikud kokku. "Kunstnik" tundub mulle Lutsu identiteedisõja kõige "häälekama" üllitisena.
Doktor Bartolo, arst Sevillast (bass) Basilio, muusikaõpetaja (tenor) Don Curzio, kohtunik (tenor) Antonio, krahvi aednik, Susanna onu (bass) Barbarina, Antonio tütar (sopran) Kaks tütarlast (sopran & alt) Talupojad, külalised, jahimehed, teenrid (koor) Tegevusaeg, koht & kestvus Ooperitegevus toimub absolutismiajal 18.sajandil.
Toaneitsi päevik 1) Kuidas leiab Celestine oma viimase töökoha? Majaproua andis kuulutuse teenijate büroosse ning Celestine leidis selle. 2) Milline on perenaise ja peremehe omavaheline suhe? Perenaise ja peremehe omavaheline suhe oli halb. Mehel polnud mingit hääleõigust, kõike otsustas naine. Isegi kogu raha oli naise käes. Mees sai seda naise käest väga vähe. Nad elasid koos nagu naabrid. Mingeid seksuaalsuhteid nende vahel polnud. Nad elasid koos lihtsalt nagu naabrid. Üksteist nähti vaid õhtusöögi ajal või ühistel külaskäikudel. 3) Kirjelda teenijaid, kes koos Celestine`iga viimases majas töötavad? Marianne, köögitüdruk- keskealine, palju läbielanud naine, jutukas. Joseph, aednik- isamaalane, juudivastane, alguses oli ta Celestine´i vastu külm, hoolimatu, hiljem armus temasse. 4) Mis on kapteni kõige suurem kirg ja mida ta teeb Celestine`i pärast? Kapteni suu...
Klientidega puutuvad üldiselt kokku 75% selle valdkonnaga tegelevad inimesed, sest see ala on rohkem perefirmadele spetsialiseerunud. Loomulikult on ka mõned suuremad köögivilja aiandid. Klientidega puutuvad enamus kokku töötajad, kes on müügiga otseselt seotud kauplustes või laatadel ning kohapeal, kus toimub kasvatus. Päris paljud kliendid soovivad tulla kasvatusse kohale ise ja näha kus taimed kasvavad ning saada otsest konsultatsiooni kasvatajalt. Meile sobiks kõige paremini aednik tase 4 ja meisteraednik tase 5 kvalifikatsiooniga töötajad. Soovitused suhtlemisel Enne kliendi poole pöördumist loo temaga alati silmside ning naerata talle. Näita, et oled teda märganud! Peale silmside loomist tervita alati klienti kasutades selleks sobilikku väljendit, kas siis „Tere hommikust/päevast/õhtust!“ või hoopis „Tere tulemast!“. Kliendiga suheldes ole alati viisakas ning sõbralik. Pane tähele ka oma kehakeelt, et su verbaalne ning
Peamees/maamarssal kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik, kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva Kubjas talupojast ametiisik, mõisasundija, kes tegeles teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. Kupja talu oli täiesti või osaliselt koormistevaba Opmann 1617 sajandil eestis mitme mõisa ülemvalitseja, hiljem mõisavalitseja rahvalik nimetus Kärner aednik Rehepapp mõisa rehe valvaja ja kütja Vojevoodkond juhib marssal Staarostkond- vojevoodkonna jaotus Ametkond oli keskajal eesti ja liivimaal majandus ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale Vakus maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel, maksumaksja Lään kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara. Liivimaa kuningriik Eestis aastatel 15701577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik
1 modernism- uuenduslikkust taotlev kirjandusvoolude ühisnimetus tekke eeldus- tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine 2 dekadentism- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine kultuurimaailmas 3 estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks 4 sisemonoloog- e sisekõne: minategelase mõtted, tunded, kujutlused 5 impressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli armatus ja loodus, mida iseloomustas vähe tegevust, detailirohkus, hetkeline meeleolu, mänglev stiil (luuletused, novellid, lühiromaanid) 6 ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine läbi traagilise elutunnetuse, iseloomulikuks oli hakitud ja raskestimõistetav stiil; kasutati süngeid kujundeid, palju surma. 7 sümbolism- püüd sümbolite abil kujutada meeltele tajumatut reaalsust 8 natural...
Elas Osbaldistone Hallis. Sir.Hildebrand- Francki onu. Osbaldistone Halli peremees. Järsuvõitu käitumisega. Oli kunagi sõjaväes ohvitser, oli tõstetud rüütliseisusesse, aga riigipõõrde ajal tõugati tema soosija troonilt ja peale seda elas Sir.Hildebrand oma maadel eraldatud elu. Oma maameheliku oleku juures oli säilitanud siiski palju härrasmehelikku. Percival Osbaldistone, Thorncliff OsbaldistoneRashleigh Osbaldistone- ka Francki onupoeg, Andrew F. Osbaldistone Halli aednik. Sotlane, Francki teejuht ja teener. Väga edeva iseloomuga. Mr.Merris- Francki väga arg reisikaaslane, kes süüdistas teda oma surmani varastamises. Dougal- vangivalvur, mägilane. Aitas Francki ja Robi vanglasse Oweni juurde. Metsiku näo, punase juuksepuhmaga ja väga pika habemega. Mr.Javier Raekohtunik. Campell = Rob Roy- Sotlane, mägilaste pealik, aus mees, kes ei sallinud rikaste poolt vaesemate tagakiusamist. Robert, Hamis- mägilased, Rob Roy ja Helen Campelli pojad.
Absurdikirjandus 20.saj I poole algus kuni u 1960.a-teema saab ammendatud. Kuulub postmodernismi alla, Pessimistlik, samas rõõmsameelne.huumor. Eesmärk näidata elu või tema pisiseikade mõttetust Kus? Prantsusmaa. Peamiselt on tegemist näitekirjandusega(väga ebatavaline)-> uuendused teatris. Jonesco, Becett. Eksistentsialism IIMS ajal. On võrdselt nii filosoofia kui kirjandus. F-t peab läbi kirjanduse levitama, selgitama. Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs.draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga. Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm.Mängitakse sõnumiga. Võrdlemisi pesimistlik...
E.Borhöhe "Kuulsuse narrid" 1. Jaan Tatikal oli sündides pahemal käel põial puudu. Niikaua kui teda mähkmetes hoiti, näitas ta oma pahameelt valju hääle ja säherduste tegudega. Ta tahtis oma nime inimeste suhu sobitada ja seetõttu ta keelu vastu akna peale ronis ja sealt alla hüppas. Õnneks aga oli just sel silmapilgul seal all vene aednik , kellel pea peal korv täis sõstraid ning Tatikas kukkus sinna sisse. Koolides ta hakkama ei saanud, pidevalt vahetas neid. Esimene kool kuhu Tatikas sisse astus oli odav rahvakool. Seal sodis Tatikas kõik lauad ja pingid igasugu naljakaid vigureid täis. Koolmeistrile need aga ei meeldinud ja ta sai vihaseks ning seetõttu läks Tatikas sealt koolist minema. Järgmises koolis kuhu ta läks, jäid lauad ja toolid küll
Chucki kuningriigist välja saata. Sellepeale Norris aga ütles: ,,Kallid valvurid, seekord pääsete hoiatusega, järgminekord kui mind üritate karistada saate kerepeale." Valvurid muidugi pistsid sellepeale kohe jooksu. Aga Chuck ei jätnud jonni. Talle oli hakanud krahvipreili Milvi kangesti meeldima. Õhtuti isegi kirjutas temast luuletusi. Möödus umbes nädal, või poolteist nädalat. Milvi tuju oli endiselt morn. Selle nädalasees ta oli jõudnud palju asju oma majas ära lõhkuda. Aednik torises ühtelugu, et miks klaasikillud lillepeenras. Kuid Chuck ei jätnud jonni, ta otsustas, et peab võitma Milvi südame ning ta päästma paha tuju küüsist. Seega ta otsustas hakata õppima uusi imevigureid tegema. Näiteks õppis ta ära aatomite poolitamise käte abil ja nulliga jagamise. Õhtuti enne magamaminekut käis aga jooksmas, ning õppis ära valguse kiirusest kiiremini liikumise. Eriti hoolikalt ta harjutas
Mis toimus Jälgimäe külas Elades veidi linnast väljas, Saku vallas, Jägimäe külas, siis hakkas mind huvitama küla ajalugu ja erinevad lood, mis kunagi juhtunud on. Arhiivist tellisin erinevate talude toimikuid. Kokku tellisin 12 arhivaali, millest pooled sobisid minu teemaga. Lähemalt uurima hakates avastasin, et ainult kahest arhivaalist on mul materjali millest kirjutada. Teistes olid üldised arvud ja nimed ning need ei andnud tervikliku pilti. Kuid mis toimus Jälgimäel, sellest sain aimu lugedes raamatut " Jälgimäe- Pääsküla- Nõmme Ajaloolisi materjale", mis on koostanud Lembit Teinbas, kuid raamatu kirjutamisest on osavõtnud ka Enn Tarvel, Leho Lõhmus, Mati Nappus, Enn Kasemaa jne. Lepatänava talu Arhivaalide seast valisin, Lepatänava talu, kuna see asub mu kodule lähedal ja tean milline see kinnistu hetkel välja näeb. Lepatänava talu omanikuks oli kuni 1937. aastani Hans Mäeberg. Arhivaalist tuli välja, ...
Kuulsuse narrid Autor istub kirjutuslaua taga, kirjutades midagi sulega paberile. Mõne hetke pärast tõstab ta paberi üles ja hakkab sealt lugema. ,,Üheksateistkümnenda aastasaja lõpus olid Jaan Tatikas ja Saalomon Vesipruul ilma kahtlemata kõige suuremad vaimukangelased Tallinnas. Kui mitte terve maailma, siis ometigi kumbki ühe inimese silmas. Ja need inimesed olid nad ise." Saalomon Vesipruul oli luulemaailma tõusev täht. Ühel päeval, kui ta oma luuleoskuse avastanud oli, kolis ta suvemajja, istus ta laua taha ja pani sule paberile. Päeva lõpuks oli ta kirjutanud luuletusele pealkirja: ,,Leekiv armastus". Teise päeva lõpuks oli ta jõudnud kirjutada esimesed sõnad: ma armastan. Ta hakkas kõigile seletama, kuidas tema vaim pole veel kohal ja kuidas kõik paremad luuleread on juba ära võetud. Ta ei kahelnud hetkekski oma andes. Ta otsustas vahelduseks kirjutada hoopiski uudisjuttu, kuigi ei pidan...
Naises on kõik saladus Naine on nagu aednik. Ühe käe all lööb kõik lokkama ja õitsema, teise käe all on kõik aga vaevuhingitsev ja närtsiv. Üks soosib lopsakat ja metsikut inglise parki, teine rangelt korrapärast prantsuse oma. Raske on jagada kõiki naisi vaid kahte rühma, sest kahe äärmuse vahele jääb veel tohutult jaotusi, kuhu iga üks neist ennast kuskile paigutada püüab. On keeruline järeldada, mille järgi keegi end kuskile heaks arvab
Igatahes retrospektiine eesti kirjanduse andmebaas sellest midagi ei näita, kuid tasub läbi lapata baltisaksa 18.-19. sajandi perioodika, ehk leidub seal artikleid ,,Õunaseemne-Jukust." Eestikeelne ,,Õunaseemne- Juku" lugu on ilmunud tõlkekirjanduses tänapäeval Mark Binderi ,,Kõige armsamad unejutud," inglise keelest tõlkinud Marge Paal. Tallinn. Ersen 2007. Seal on jutustus pealkirjaga ,,Johnny õunaseeme." John Chapman, 1774-1845. Misjonär ja aednik, kes külvas või istutas maha õunaseemneid ja õunapuid, soovitas seda teha ka teistelgi. Uued asunikud külvasid maha miljoneid seemneid. Appelseedi lugusid on kirjutatud lastele (Kask 2012 : 11). Veel leiame Karl Körberi (1802-1883) kooliraamatus ,,Uus ABD-Ramat ehk essimenne lapse ramat" Tartu 1872. Peatüki ,,Laste juttud" esimene lugu ,,Õun." Loos on tegelased Hans ja Mart, kes võidujooksuks panevad auhinnaks õuna välja
353.Mortality suremus 354.Mould- kujundama 355.mountain- mägi 356.Mown grass niidetud muru 357.Multiple formal activity areas- mitmed alad ametlikeks tegevusteks 358.Myrtle- mürt N 359.native plant- kohalik taim 360.Native plant species- kodumaised taimeliigid 361.Natural formations- looduslikud pinnavormid 362.Natural landscaping loomulik, naturaalne haljastus 363.Neglect- hoolimatus 364.Nobility- aadlus 365.Novice gardener- algaja aednik 366.Nurseryman puukoolipidaja 367.Nutrients- toitained O 368.Oak- tamm 369.Observation uuring 370.Occupant- aiaomanik 371.Ongoing maintenance- jätkuv hooldus 372.Open air space- avalik ruum 373.open discussion avalik diskussioon 374.Orchard- viljapuuaed 375.Organizing- kujundatakse 376.Ornamental birdbaths- ilustus-, ehis-, linnubasseinid 377.Outskirt- äärelinn 378.Overestimate üle hindama 379.Overflow ületäitumine
Kooli nimi Nimi klass Uku Masing Referaat Juhendaja: SISUKORD Sisukord.......................................................................................................................3 Elulugu.........................................................................................................................4-6 Teised tema kohta........................................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad ...
Rashleigh Osbaldistone- ka Francki onupoeg, mitte just meeldiva välimusega, väga väikest kasvu, võrreldes oma pikakasvuliste vendadega. Rashleigh oli kehaehituselt kuidagi kõver, härjakaela ja lapsepõlves saadud vigastuse tõttu ebakorrapärase, lonkava kõnnakuga. Ebakorrapäraste näojoontega, teravate tumedate silmadega ning puhmas silmadega. Salakavala ilmega, kuid väga pehme, maheda ja heliseva häälega. Andrew F. Osbaldistone Halli aednik. Sotlane, Francki teejuht ja teener. Väga edeva iseloomuga. Kohtunik Inglewood- priske näoga, joogilembeline kohtunik Mr.Merris- Francki väga arg reisikaaslane, kes süüdistas teda oma surmani varastamises. Isa Vanghan- Diana isa Dougal- vangivalvur, mägilane. Aitas Francki ja Robi vanglasse Oweni juurde. Metsiku näo, punase juuksepuhmaga ja väga pika habemega. Mr.Javier Raekohtunik. Jässakas, väheldast kasvu ning tüsedusele kalduv. Kandis peas
Pirita Majandusgümnaasium Rabindranath Tagore Referaat Koostaja: Marleen Rooveer Klass: 8a Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Elulugu..............................................................................................................................4 2. Looming............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Rabindranath Tagore o...
Avalikule alale puude istutamise kord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 28. september2011 nr 112 Avalikule alale puude istutamise kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord § 28 lg 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse Tallinnas puude istutuste kavandamise, puuistikute kvaliteedi, istutamise ja garantiiaegse hoolduse ühtsed nõuded. (2) Puude istutamise kord (edaspidi kord) on kohustuslik kõigile Tallinna avalikel aladel (v.a Tallinna haldusterritooriumil asuvates metsades, sh riigi omandis olevates metsades) istutustöid kavandavatele ja teostavatele isikutele. Teistele isikutele on kord soovituslik. (3) Korra...
Üldine amnestia, maaomandi muutuste säilitamine, ususallivus. Parlamendi taastamine. Tehti vist Charles II ja ohvitseride vahel. Henri IV (1594-1610) lõpetas ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Arendas majandust, majandusminister de Sully. 1598 Nantes'i edikt. 22 tapmiskatset +1 mõrv. 1593 hakkas katoliiklaseks. Hugenottide jaoks reetur, paljud katoliiklased ei usaldanud. Louis XIII (1610-1643) Muusikasõber ja tubli aednik. Haige, tuberkuloos, maksapõletik jne. Regent oli Maria di Medici. 1614 generaalstaatide kogunemine (aadlikud, vaimulikud, kolmas seisus). Püsivat parlamenti ei tekkinud. Maria di medici Louis XIII regent. Tema ajal olnud probleemid: aadel vs monarhia, aadel vs kodanlus, katoliiklased vs hugenotid, Prantsusmaa vs Habsburgid. Louis XIV (1643-1715) Sai kuningaks 4aastasena. Regendiks ema Austria Anna, tegelikult valitses Mazarin. 1661 hakkas ise valitsema
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja v...
3. Riigis oli rahapuudus, suure sõjaväe ülalpidamine ja kasvav riigiaparaat nõudis rohkem vahendeid kui senine maksupoliitika suutis pakkuda. 4. Reduktsioonis pääsesid enne Rootsi võimu päritud, ostetud või panditud mõisad. 5. Peamine sissetulekuallikas oli viljamüük. Kõrvalsissetulekud tulid kõrtside ja õlle müügi pealt. Vähem tegeleti karjakasvatusega. Mõisaid majandas mõisavalitseja e opman. Suurtematel mõisatel oli ka aednik. Mõisas tegutses kubjas -> heal järjel taluperemees -> hoolitseda talupoegade mõisakoormiste loobumise eest, mõisa ja küla vaheline rehepapp -> tegeles mõisa viljaga. 6. Mõisapõldude saak kuulus tervenisti mõisnikule. 7. Mõisnikul piiramatu võim talupoegi käsutades, talurahva sunnismaisuse kehtestamine. Ptk 4. Talurahva olukord 1. Pärisorjus oli Läänemere provintsides juurdunud majandamise viis,
· Rashleigh Osbaldistone- ka Francki onupoeg, mitte just meeldiva välimusega, väga väikest kasvu, võrreldes oma pikakasvuliste vendadega. Rashleigh oli kehaehituselt kuidagi kõver, härjakaela ja lapsepõlves saadud vigastuse tõttu ebakorrapärase, lonkava kõnnakuga. Ebakorrapäraste näojoontega, teravate tumedate silmadega ning puhmas silmadega. Salakavala ilmega, kuid väga pehme, maheda ja heliseva häälega. · Andrew F. Osbaldistone Halli aednik. Sotlane, Francki teejuht ja teener. Väga edeva iseloomuga. · Kohtunik Inglewood- priske näoga, joogilembeline kohtunik · Mr.Merris- Francki väga arg reisikaaslane, kes süüdistas teda oma surmani varastamises. · Isa Vanghan- Diana isa · Dougal- vangivalvur, mägilane. Aitas Francki ja Robi vanglasse Oweni juurde. Metsiku näo, punase juuksepuhmaga ja väga pika habemega. · Mr.Javier Raekohtunik. Jässakas, väheldast kasvu ning tüsedusele kalduv
viimase lähedus rajatavale pargile. Sillapää lossi dendropark asub looduslikul poolsaarel ja on ühelt poolt piiratud Võhandu jõe ning teiselt poolt Räpina paisjärvega. Pargi täpsed rajamise aastad pole kahjuks kindlalt teada. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili: inglise park, prantsuse park ja metsapark. (Sillapää mõisapark.www) Joonis . Sillapää mõisapark (sillapää mõisapark.www) Lossipargi autoriks sai tuntud baltisaksa aednik Moritz Aleksander Walter von Engelhardt, kelle kujundatud on peale Räpina Sillapää veel Õisu, Luua, Pühajärve, Kärstna ja hulk teisi Liivimaa mõisaparke. Põhja-Lätis on umbes 40 tema kujundatud parki. Walter von Engelhardti loomingut hinnatakse Euroopas kõrgelt ja teda peetakse Saksamaal Düsseldorfi aiakunstnike koolkonna rajajaks 20. sajandi algul. Nimelt siirdus ta 1905. aastal Baltikumist Düsseldorfi linnaaednikuks.
Lisage nende kirjakeelne vaste. Porte- <7> ARGI poort ajalehesaba ARGI: ajalehejärjekord; ajalehe põnevuslooga lõpuosa ametipost- ARGI ametikoht kevadeti- ARGI Ka kevaditi sõiduki tehniline pass- ARGI (registreerimistunnistus) tööst viilima- ARGI kõrvale hoidma, looderdama 4. Leidke nende sõnade ühisjoon. Lisage sõnade tähendus. 2 Kärner- VMO aednik Aeroplaan- VMO lennuk Antvärk- VMO käsitööline, ametimees Apsat- VMO konts Sveitser- uksehoidja Aulik- VMO auväärne Avitama- VMO aitama, abistama Burzuaa- VMO kodanlane Ergukava- VMO närvisüsteem Bloknoot-< VMO märkmik Elajas-loom Elik- VMO: ehk; või Kõik sõnad on VMO- vananenud sõnad 5. Millise eriala sõnaga (oskussõnad ehk terminid) on tegu? Dimorfne- -BIOL Aatommass- FÜÜS, KEEM Alkeen- KEEM Abstsess- MED Androloogia- MED Ateroskleroos- MED Anamnees-med Amorett- KUNST
Lisage nende kirjakeelne vaste. Porte > poort ajalehesaba > ajalehejärjekord ametipost > ametikoht kevadeti > kevaditi sõiduki tehniline pass > sõiduki registreerimistunnistus tööst viilima > tööst kõrvale hoidma 2 4. Leidke nende sõnade ühisjoon. Lisage sõnade tähendus. Need sõnad on tähistatud õisis tähisega VMO. See tähendab, et tegemist on vanamoeliste sõnadega. Kärner > aednik aeroplaan > lennuk antvärk > käsitööline, ametimees apsat > konts sveitser > uksehoidja aulik > auväärne avitama > abistama burzuaa > kodanlane ergukava > närvisüsteem bloknoot > noodi märkmik elajas > loom elik > ehk. või 5. Millise eriala sõnaga (oskussõnad ehk terminid) on tegu? Dimorfne > kahekujuline - bioloogia aatommass > aatomi mass avaldatuna aatommassiühikuis - füüsika, keemia alkeen > kaksiksidemega süsivesinik - keemia abstsess > mädanik - meditsiin
rmus , kurb. nnelik ja nnetu; tuju on alati. Tuju muutub; paraneb ja halveneb. Tuju ei saa peatada; tuju ei saa kaotada. Tuju on ja jb; kuidas olema ta peab. Autor: Alvaro-Mati Viilver 27. Riim... Teeres on teeviit; ukse juures ukse piit. Nela taga niit; petajal tahvli kriit. Teele mine siit; metsa juurde jb tiik. Autor: Alvaro-Mati Viilver 28. Suvi Suvel on rmu; suvel on nne. Kigil on rmus meel; puhata nd saab. Ei pea minema kooli; ei pea tusma vara. Nd suvilasse on minek; vaja olla aednik. Taimed on janused; hooned pragused. Autor: Alvaro-Mati Viilver 29. Kevad Kevadel lumi sulab; lilled taas trkavad. Loomad oma urgudest; unisena vlja tulevad. Maad on viljakad; talumeestel palju td. Taevaski pike naeratab; taevaisa maad kastab. Kevadel hk on vrske; hommikud sravad. Autor: Alvaro-Mati Viilver 30. Riim... Maailmas on sood; klades pood. Telefonil pinkood; raadios kaunid lood. Inimestel naeruhood; firmades mood. Autor: Alvaro-Mati Viilver 31. Pkapikk Pkapikk on pisi , pisi;
Ma tahan saada lühikest kirjeldust tema loomingust ja elust. Lähemal uurima ma üht tema teost, milleks on ,,Nähtamatu". Teosest tahan ma saada näitematerjali oma lõpukirjani tegemiseks. Allikateks ma kasutan ma internetti ja raamatuid. 3 Herbert George Wells Herbert George Wells (vaata lisa 1) oli inglise kirjanik ja ühiskonnakriitik. Ta sündis 21. septembril 1866 Bromleys Kenti krahvkonnas. Tema isa oli ametilt aednik, hiljem väikepoepidaja ja kriketimängija, ning ema teenija ja majapidajanna. Herbert George töötas nooruses riidekaupmehe ja rohumüüjana, töö vahepealt õppis Midhursti gümnaasiumis, kus pälvis hea õppeedukuse tõttu õpetajate poolehoiu. Kirjanduslikud huvid tärkasid tal aga lugemisest ja raamatute uurimisest. Pärast kooli lõpetamist siirdus Herbert George Londonisse poodnikuks, ent võitis siis stipendiumi Londoni Royal College of Science´isse. Seal õppis ta zooloogiat
Kuressaare Gümnaasium Peeter Sink Referaat Kuressaare 2008 Sisukord 1 Sisukord....................................................................................................................................... 1 1.Peeter Sink vaimulik ja kunstnik............................................................................................. 3 1.Kasutatud allikad....................................................................................................................... 7 6.Lisad......................................................................................................................................... 8 2 1. Peeter Sink vaimulik ja kunstnik Peeter Sink oli eesti kunstnik, luuletaja, kultuuri- ja usutegelane. Ta on sündis 1902. aastal 30. märtsil V...
seejärel aga benssini kasutuselevõtt, mis sobis autole. Esimene auto valmis 1808. aastal. Odavamat kütust kasutava ja ökonoomsema mootori konstrueeris saksa insener Rudolf Diesel, kes ehitas mootori,mille kütuseks kõlbas nafta. 1897. aastal jõudis ta mootorini, mis laialt kasutusele ja seda hakati kutsuma temanime järgi diiselmootoriks. RAUDBETOON Industriaalühiskonna ehitustegevuses avas uusi võimalusi raudbetoon, mille leiutas 1867. aastal prnatsuse aednik Joseph Monier vältimaks lillepottide purunemist, pani ta neid valmistades betooni sesse raudvõrestiku. Laialdaselt hakati raudbetooni kasutama 1880.aastal. ÜHISKOND Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Olulise osa moodustasid vabrikutööölised, kelle kohta kasutati mõistet proletariaat, mis tähistas kõige vaesemat inimest. Vabrikutöölisel puudus varandus. Tööaeg oli vabrikutes 12-16 tundi, kuid 1847
ei näita seda välja. Poeg haiglane, nõrguke. Perekond kolib Pariisi, kus avavad poe (räpane, must..). Tüütu argipäev. Tuleb külla sõber (tugev, robustne jms). Armulugu. Loomalik kirg teiste petmine, salasuhe. Plaan Camille'ist (=poeg/Therese abikaasa) vabaneda. Tapavad Camille'i. Abielluvad, kuid õudus kummitab ja kirg on kadunud. Tapavad üksteise ära. · Tahtis kirjutada mitmeköitelist romaani. · Vaimuhaige mõisapreili, tubli aednik jälgis nende põlvkondi. Peale aedniku surma tõi mängu joodiku, kes abiellus mõisapreiliga. Nende järeltulijateks olid kurjategijad, pätid jms. · Eesti kirjandus: August Jakobson ,,Vaeste patuste ale", Hugo Raudsepp näidendid Futurism · Avangardism modernismi haru. Vastandub realismile, ka varasemale modernismile. · Futurism mõjutatud Nietzche filosoofiast (üliinimene). · Tekkis 20.saj algul Itaalias. · Rajaja Marinetti, Venemaal Majakovski
Aias võis olla ka mõni jumala või jumalannakuju: Dionysos või Veenus. Toad olid enamasti kas akende või ustega siseõue poole. Suurem osa informatsioonist aedade kohta pärineb elamute seinamaalidelt (freskodelt). Ühiskondlikud linnaaiad rajati ühiskondlike hoonete (teatrite jne) ümber olevatele väljakutele ja olid väga erineva suurusega. Rooma keisririigi ajal hakati ehitama järjest rohkem uhkeid villasid ja nende juurde aedu ja parke. Tekkis uus amet: topiarius, aednik, kes tegeles aedade kunstipärase kujundamisega. Rooma lähedal asutati lugematuid puukoole ja aiandeid, mis varustasid rikkaid linnakodanikke taimede ja lõikelilledega. Leidus isegi kasvuhooneid, mida ehitati õhukestest glimmer-plaatidest. Seal kasvatati talvel lilli ja isegi viinamarju. Linnas leidus ka katuseaedu, mida soojenduse abil aastaringselt õitsvatena hoiti. Plinius Noorem (23...79. a) oli üks Rooma oraatoritest. Tema panus aiakunsti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
