Huntington korea ehk tantstõbi Merit Rikko Maria Vinogradova 11B · Huntingtoni tantstõbi on geenhaigus, mis kujutab endast haruldast ja rasket närvisüsteemihäiret · Haigust kandev dominantne geen paikneb 4.kromosoomis · Haiguse esinemissagedus on 1:10 000 ·Tantstõve korral on kahjustatud peaaju koorealused motoorsed keskused ·Selle haiguse puhul eristatakse kahte vormi : 1) Suur korea 2) Väike korea ·Kaks vormi erinevad haiguse põhjuse, kliiniliste tunnuste kui ka prognoosi poolest Suur tantstõbi · Suur korea sümptomid ilmnevad keskeas ning see aina süveneb. Kaob kontroll kehaliigutuste üle ja tekib dementsus ehk võimete taandareng · Üldjuhul selle vormi korral haigus ravimatu, mis lõpeb surmaga Väike tantstõbi · Väike korea esineb peamiselt 5-15. aastastel tütarlastel, mis kujutab endast peaaju reumaatilise kahjustuse tagajä...
munemine jätkub. Kana kõrvaklappide järgi saab öelda muna värvuse. Ajuripats toodab: FSH(emastel munasarjas rebu, isastel spermatosoidid), LH(emastel ovulatsioon, isastel testoretsoon). Nisu on hea toit kanadele. Muna on emassugurakk. Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Muna morfoloogiline koostis: 10% munakoor ehk lubikest, 30% rebu, 60% munavalge, koorealused kiudkestad. Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis
suurendab võimalike liigutusmustrite arvu veelgi. Nt ainuüksi reie esikülje pinnal on 10 lihast Ühe liigutuse tegemisel osalevad paljude erinevate kehaosade lihased. Sissejuhatus psühholoogiasse 48 Motoorika juhteteed Motoorika juhtimine: ajukoor seljaaju lihased koorealused tuumad seljaaju (Ajupoolkera kontrollib vastaspoole liigutusi, v.a. kehatüvi) Sissejuhatus psühholoogiasse 49 Motoorne homunkulus Sensoorne homunkulus Motoorne homunkulus Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogselt süva- ja puutetundlikkuse jaotumisega kehaosade kaupa. Sensoorne ja motoorne homunkulus on siiski veidi erinevad proportsioonides.
lähedal ka suu ja keele puudutuse, valu, ja temperatuuri-informatsioon Lõhnaorgani ehitus ~ lõhnaepiteeliga 2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas, milles ~ 6-10 miljonit (7-) 400-450?? eriliigilist retseptorit (millega suudame eristada >1012 lõhna; nt. koeral ~ 2x rohkem eri liike ja 10- 20x rohkem lõhnaretseptoreid) Lõhnateed: Retseptor, primaarsed lõhna- kvaliteedid haistmissibul (olfactory bulb) erinevad koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor Muud meeled Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped Motoorika
s haistmiskesku s kuulmiskesku Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Inimestel domineerivad erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- , kompimis- ja nägemismälu. Noorematel on aktiivsem tavaliselt nägemismälu. LIMBILINE SÜSTEEM q Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega q Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse. q Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem q Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele.
Toidukõlblik praak: · Õhuruumi kõrgus üle 1/3 · Rebu vähene segunemine munavalgega · Koore all on üks või mitu liikumatut plekki · Koor vigastatud, mõradega, sisu väheste väljavoolamistunnustega · Koore külge kuivanud rebu · Munad on lubatustrohkem määrdunud Tehniline praak: · Rebu segunenud täielikult munavalgega · Valgustamisel näha punakas vererõngas, st haudetunnus · Koorealused plekid suured · Terav ja püsiv kõrvallõhn · Sisu roiskunud Müügil veel ,,Pesamunad" AS 45-53 grammi ,,Tervisemunad" AL 63-73 gr. Lisatud ,,Omega-3" rasvhappeid, eriti südame- ja veresoonkonna haigetele ,,Hommikumunad! AM 53-63 gr ,,Peremunad" AL 63-73 gr. ,,Hiidmunad" AXL üle 73 gr Munad pakendatatkse väikepakendisse 6 ja 10 kaupa, seejärel pappkasti kogusega 360 tk.Säilitustemperatuur +8...+12 kraadi üks kuu
lähedal ka suu ja keele puudutuse, valu, ja temperatuuri- informatsioon 87 Lõhnaorgani ehitus ~ 2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas on kaetud lõhnaepiteeliga, milles ~ 6-10 miljonit retseptorit (nt.koeral ~10-20 korda rohkem lõhnaepiteeli ja retseptoreid) 88 Lõhnateed: Retseptor, primaarsed maitse- kvaliteedid (arv pole teada, pakutud vahemikku 7-350 eri tüüpi retseptorit?) haistmissibul (olfactory bulb) erinevad koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor 89 polegi ehk vaja imestada, et ka lõhnade ja maitsete maailm on kokku pandud vastavalt viiest maitsest ja mingist piiratud arvust lõhnadest ... lõhnade ja maitsete maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus 90 IV.6. Muud meeled 5 meelega inimene on (kas Põhja-Ameeriklane või) kohe suremas, ja varsti ehk näebki surnuid.
oksendamine jm) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Ussi ja tätrakese abil täpsustatakse keha automaatseid, väikeaju poolkerade abil tahtelisi liigutusi. Keskaju ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines leiduvad III ( silmaliigutajanärvi) ja IV ( plokinärvi) peaajunärvi tuumad. Nelikkeha küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on koorealused nägemiskeskused pea ja silmade pööramine, pupilli ahenemine. Alaküngaste tuumad on koorealused kuulmiskeskused pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. Vaheaju siin on u 40 tuuma. Talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Otsaju - tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust. 151. Võrkmoodustise olemus, tähtsus. Võrkmoodustis on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega
liigutuste korral Lihaste alanenud ehk hüpotoonus Nüstagm ja kõnehäired Suuraju ehk otsaju Inimese suuraju jaguneb kaheks mõhnkehaga ühendatud poolekeraks, mis koosnevad motoorikat juhtivatest põhimiktuumadest, haisteajust ja mantlist Poolkerad moodustavad ca 4 / 5 kogu peaajust Suuraju poolkerade pind liigendub sagarateks ja sagarikeks (lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagarad) Haisteaju asub laubasagara alumisel küljel (10000 lõhna) Põhimiktuumad ehk koorealused tuumad Asetsevad valgeaine sügavuses vaheaju lähedal Põhimiktuumade hulka kuuluvad: Juttkeha (sabatuum ja läätstuum) Kahvakera Mustaine Talamisealune tuum Põhimiktuumade funktsioonid Moodustavad motokorteksi aferentse süsteemi Eriline tähendus korrapäraste, aeglaste, sujuvate kaasnevate liigutuste sooritamisel Sabatuum ja läätstuuma korik aeglustavad liigutusi, kahvakera ja talamuse mediaaltuumad suurendavad liigutuste kiirust
veelgi. N ainult reie sisekülje pinnal on 10 lihast. Ühe liigutuse tegemisel osalevad paljude erinevate kehaosade lihased. Motoorika juhteteed: motoorika juhtimine: Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor à seljaaju à lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju segmentidesse * perifeerseid kehaosi kontrollib aju vastaspoolkera; kehatüve kontrollivad mõlemad ajupoolkerad 2. Ajukoor à koorealused tuumad à seljaaju à lihased * koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud liigutusmustritega * koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid "lammutades" (katsuge liigutada 1 lihast korraga!) Motoorika kontroll on keerulisem: * üldine kavatsus, plaan tegevuseks à à ,,motoorne meloodia" liigutusmuster à à liigutus à à üksikute lihaste kokkutõmme
1 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon alaosa s, cm viibi mise aeg Lehter 89 15 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste 20 valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. minut it Valgu-osa 30 3 Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu
Kui päraku luude vahele mahub 3 muna, siis on tal kindlasti muna sees Miks lõigatakse sulgi- lennuvõimetuks teha TOIUD TEEKOND: Söök läheb pugusse( ainult kanalistel) näärme magu (proteiini seedimine)- lihasmakku (linnu hambad, seede kivikesed jahvatavad)- peensoolde (kõhunääre toodab vajalikke ensüüme, et seedida)( ning toiteainete imendumine)- jämesool- umbsooled Lindudel pole põit- tuleb koos jämedaga Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest).
Väikeaju vahendusel pärsitakse inertsi mõju kehaosade liigutustele, reguleeritakse liigutuste ulatust, jõudu ja kiirust. Ussi abil täpsustatakse kogu keha automaatseid liigutusi, väikeaju poolkerade abil aga tahtlikke liigutusi. KESKAJU mesencephalon Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. Tema eesmise (alumise) osa moodustavad suurajujalakesed ja tagumise (pealmise) osa moodustab katteplaat e. nelikküngastik. Neis on närvirakkude kogumikud - ülemistes on koorealused nägemis- ja alumistes koorealused kuulmiskeskused, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt ja ka ajukoorest ning suunatakse edasi piklikusse ajju ja seljaaju motoorsetesse rakkudesse. Katteplaadi tuumad on nägemis- ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses).
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks suurajukoor cortex...
Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Muna kontuur kujutab enesest ebasümmeetrilist ellipsit ehk Cassiani ovaali. Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, 2 kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon alaosa s, cm viibimise aeg Lehter 8–9 15–20 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 30–35 3 tundi Moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe
- ussi abil täpsustatakse kogu keha automaatseid liigutusi - väikeaju poolkerade abil täpsustatakse tahtlikke liigutusi KESKAJU MESENCEPHALON ● väikseim peaaju osa ● III ja IV peaajunärvi tuumad ● tema eesmise (alumise) osa moodustavad suurajujalakesed, tagumise (pealmise osa) moodustab katteplaat e nelikküngastik. ★ nendes on närvirakkude kogumikud, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt. - ülemises on koorealused nägemiskeskused - alumises on koorealused kuulmiskeskused - katteplaadi tuumad on nägemiserutuste ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused. - nt pea pööramine heli või valguse suunas. ★ keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus - pupilli ahenemine eredas valguses 10
nucleus lentiformis - otsaju pyramides - piklikaju ! Vaheaju ! 1) jaotus, millise osa hallaine kuulub ekstrapüramidaal-motoorsesse süsteemi 1. epithalamus 2. thalamus dorsalis 3. thalamus ventralis - hallaine kuulub ekstrapüramidaal-motoorsesse süsteemi 4. hypothalamus 2) mille kaudu on III vatsakese ühendused I, II vatsakestega, mille kaudu IV vatsakesega I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 3) millises osas ja kus asuvad koorealused nägemis- ja kuulmiskeskus thalamus dorsalis’es, nuclei posteriores kuulmiskeskus - corpus geniculatum mediale nägemiskeskus - corpus geniculatum laterale 4) mis moodustab III vatsakese põhja ees hüpotalamus - chiasma opticum, tuber cinereum koos infundibulum’iga, corpora mamillaria, taga - substantia perforata posterior ja pedunculus cerebri !
Munavalge side Munavalge side Keeris Keeris Kollane rebu Rebu kihid:Valge rebu Koorekest Koor Kutiikula Kanamuna ehitus Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikkus, Muna viibimise Funktsioon alaosa cm aeg Lehter 8–9 15–20 minutit Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 30–35 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu
· Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 29. Milliseid reflekse teostab piklik aju? · Imemisrefleks · Mälumisrefleks · Neelamine · Oksendamine · Aevastamine · Köharefleks · Pilgutamine · Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 30. Nimeta keskaju funktsioonid. · (keha automaatsed liigutused, nende reguleerimune) · Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused ning orienteerumisrefleksid 31. Millest koosneb ajutüvi? · Piklikaju · Sild · Keskaju 32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? · Staatilised refleksid (võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis) o Asendi refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e poosi)
Suuremad muutused leiavad aset siis, kui ühendus pea- ja seljaaju vahel päris katkenud või häiritud. Pärast seljaajutraumat, kus ühendus tugevalt häiritud või katkenud, on seljaaaju refleksid puudu. Seda seostatakse alanevate aktiveerivate (?) impulsside mõju ärajäämisega. (Hüperrefleks – liiga tugevalt väljenduv refleks. Spinaalšokk ?? ) SUURAJU KOOR JA SELLE KESKUSED Suuraju koor on otsaju suurem osa. Teise osa otsajust moodustavad koorealused tuumad ehk basaalganglionid. Basaalganglionid: 1) sabatuum (nucleus caudatus); 2) läätstuum ehk putamen: Need kaks kokku moodustavad juttkeha - korpus striaton (?); 3) kahvatukeha (globus pallidum) Juttkeha ja kahvatukeha moodustavad striopallidaarse süsteemi. Parkinsoni tõbi on tingitud selle süsteemi häiretest (suurema amplituudiga käte ja pea värisemine; algusfaasis väikemad – haigus progresseerub; hammasratta fenomen – liigestest sujuvalt liigutusi teha ei saa – robotlikud
110. Nimeta peaaju osad, üksikosade tähtsamad ülesanded: peaajul on viis osa: piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju ning otsaju. Piklikaju tähtsaim ülesanne on erutuse edasi kandmine mööda vastavaid vääte väikeajju või talamusse. Tagaajus asetsevad nt hingamis-, südametalitluse ning kaitsereflekside keskused. (Väikeaju ülesandeks on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine.) Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused (pea ja silmade pööramine vastuseks valgusärritusele, pupilli ahenemine valgusärrituse korral) ning kuulmiskeskused (akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral). Vaheaju talamus on kõikide tundlikkuse liikide (v.a haistmine) koorealune keskus. Otsaju tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust. 111. Võrkmoodustiste olemus: võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon on ajutüves
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
"transport" peaaju ja perifeeria vahel peaaju -- piklikaju - südametegevus, veresoonkonna talitl., hingamine, seedetalitl., kaitserefleksid (köh., aevast., oksend.); ajusild - südametegevus, hingamine, seede- ja kaitserefleksid; väikeaju - automaat. motoor., tahtl. liigut. jõud ja ulatus, aegl. liig. koord., kiirete liig. progr., tasakaalu säil.; keskaju - painutajate (lihased) toonus, liigutusvõime, õppim., mot., koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused, orienteerumisrefleks; vaheaju - talamus (kõrgeim koorealune sens. info keskus), põlvikkehad (nägemis- ja kuulmiskeskus), hüpotalamus (veget. NS) eksist. keskus, regul. ainevah., kehatemp., toitekäit., hüpofüüs, vee/soolade tasak., homöostaas; retikulaarformatsioon - ärkvelolek, tähelepanu- ja orient.reakts., kehaasend, lihastoonus; limbil. süst. - toite-, kaitse- ja seksuaalkäit., emots.; suuraju - pretsentr
lubikestadega. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana ja munapart 60 Kalkun ja lihapart 80 Hani 120 Vutt 12 Jaanalind 1200 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga.Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest),
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola ingl carambola, ladina Averrhoa carambola, soome karambola, tähtihedelmä Kirjeldus Karamboola-averroa kodumaa on India ja Malaisia, kuid tänapäeval viljeldakse seda ka Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Tähtvilja (pikkus 6-12 cm) ristlõige on viieharulise tähe kujuline, maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga kar...
tsentraalvaost tagapool, oimusagar - asub poolkerade külgvaost allpool, kuklasagar - eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad: Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, nende hulka kuuluvad juttkha ja mandelkeha. a) Juttkeha - koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast ning nende vahel olevast valgeainest. Juttkeha tuumad on koorealused ekstrapüramidaalsüsteemi motoorsed keskused, mis tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse. b) Mandelkeha - asetseb allpool läätstuuma ja kuulub nn limbilise süsteemi koosseisu. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed: Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal
Ajutüvi. Staatilised. Staatilis-geneetilised. Retikulaarformatsioon. Eri suurus, eri tüüpi närvirakud. Loovad erinevaid nk omavahel. Säilib pidevalt toonus. Une ajal ajutegevus toimib, on pidurdunud. Kui tekib kahjustusse, vajub inimene koomasse. Mõjutab lihasetoonust. Väikeaju. Mõjutab organismi toonust, muutust. Kahjustuste korral häirub tahtlikud liigutused. Astaasia-pere, kere hakkavd värisema. Asteenia- väikeaju funktsioonid häiruvad. Vaheaju , koorealused tuumad. Taalamus-aistingute moodustamise paik. Valgustundlikuse keskus. Taalamuse tuumad jag. Spetsiifilised ja mittespetsiifilised. Ühed võtavad reaalset informats vastu, teised saadavad edasi. Peaaju suurte poolkerade koor-reguleerivad kõikide tööd.
Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused Keskaju- punatuum, mustaine, III ja IV peaajunärvi tuumad Keskused: -Ülaküngaste tuumad- koorealused nägemiskeskused - Alaküngaste tuumad- kuulmiskeskused. Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused: -talamus- kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus (sisald u 40 tuuma) -hüpotalamus- vegetatiivsed keskused( reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet) 150. Võrkmoodustise olemus, tähtsus - eriline närvirakkude kogum
Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused Keskaju- punatuum, mustaine, III ja IV peaajunärvi tuumad Keskused: -Ülaküngaste tuumad- koorealused nägemiskeskused - Alaküngaste tuumad- kuulmiskeskused. Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused: -talamus- kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus (sisald u 40 tuuma) -hüpotalamus- vegetatiivsed keskused( reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet) 150. Võrkmoodustise olemus, tähtsus - eriline närvirakkude kogum
hiljem) Funktsionaalsed ajuplokid (Luria) (alt üles) kõik need tegutsevad koos, kui üks on pidurdusseisus, siis on kehvasti. Näiteks kui 1. on kahjustatud, siis ei ole midagi, 2. kahjustatud, siis otsib sõnu, aga ei leia; 3. kahjustatud- ei mõista piltlikke asju, irooniat jms. 1. ENERGEETILINE Selle ploki eesmärk on kindlustada toonus ja aktiivsus. Ajukoorest madalam: ajutüvi ja koorealused osad. See reguleerib ebateadlikku tegevustt, aktiveerib kõrgemaid ajupiirkondi. RETIKULAARFORMATSIOON. Eriti hästi nähtav kahjustus intellektipuudega lapsel. See osa tingib huvi. 2. TAGUMINE Haarab oimu-, kukla-, kiirusagarat. Teabe vastu võtmine keskkonnast, käib läbi analüsaatorite (juhteteed retseptoritelt ajukoorde lõppevad siia). Kuklasagar nägemisega, oimusagar kuulmisega ja kiirusagar liigutustega seotud infot
ajustruktuuride või piirkondadega! Ajustruktuurid ja piirkonnad (moodulid) on lihtsamate alamfunktsioonide jaoks (nt nägemisinfo vastuvõtmiseks on kuklasagar, kuid tajumiseks on vaja ka ülejäänud ajukoore erinevaid piirkondi). DÜNAAMILISTE FUNKTSIONAALSETE SÜSTEEMIDE TEOORIA I plokk: Eluliste funktsioonide plokk ehk aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk (sisend ja väljund). Ajustruktuurid: ajutüvi, koorealused struktuurid, mediaalne uusaju koor II plokk: Info vastuvõtt, töötlemine, säilitamine. Ajustruktuurid: kukla- , kiiru- ja oimusagar III plokk: Psüühilise tegevuse programmeerimine, regulatsioon ja kontroll. Ajustruktuur: frontaalsagar UUSBERGI PÕHIFUNKTSIOONID LURIA SKEEMIS Psüühika põhifunktsioonid on ülesanded, mis tuleb ajul ja psüühikal käitumiseks infot töödeldes lahendada. 1. Info vastuvõtmine – kuidas meeled ammutavad keskkonnast informatsiooni, mille põhjal
Projektsioon taalamusse, edasi somatosensoorsesse ajukoorde · Ajukoore aktiivsusest sõltub valu afektiivne & motivatsiooniline tulem. Afektiivset komponenti vähendavad opiaadid. · PAG keskajus, selle piirkonna ärritamisel analgeesia- muud sensoorsed modaalsused ei ärgastu. Sisendid hüpotalamusest, talamusest & ajukoorest. Lõpeb seljaaju dorsaalsarvede interneuronitel. Sünapsites 5-HT. Alanev kontrollmehhanism. Valutajuga seotud ajukoore & koorealused alad. Primaarne & sekundaarne somatosensoorne koor (S1, S2,) vöökääru eesmine osa (ACC), insula, taalamus & prefrontaalne koor (PF). Teised regioonid: primaarne- & lisa motoorne koor (M1, SMA), tagumine kiirukoor (PPC), vöökääru tagumine osa (PCC), basaalganglionid (BG), hüpotaalamus (HT), mandelkeha (AMYG), parabrahhiaaltuumad (PB) & PAG. Alanevad supraspinaalsed teed, mis moduleerivad valuülekannet seljaajus40 . Valuvaigistid: · opiaadid
Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Esimesel juhul moodustavad perekonna üks emane ja üks isane, teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast, vastavalt erinevad ka koorealused haudepildid: monogaamsetel üraskitel on üks emakäik, millest (enamasti risti emakäiguga) hargnevad vastsekäigud, polügaamsetel aga harunevad paarituskojast mitu emakäiku, millest omakorda saavad alguse vastsekäigud. Näritakse läbi puu niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või hukkub. Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja millest seejärel areneb noormardikas. Noormardikad teevad läbi nn. küpsussööma (sõltuvalt liigist kas koore all, võrsetes,
seotud. Suur osa ajust osaleb, aga on teatud piirkonnad, mis otseselt sooritavad nende protsesside/toimingute sooritamist. Tajukujutlused on vajalikud ka! Artikuleerides, krijutades osalevad madlamad piirkonnad, aga nad pole otseselt kõnega seotud. Piirkondadel on oma roll ja funk korralda ühe või teise opertasioonide rühma sooritus. Mingitel ajublokkidel (milleks aju on jaotatud) on oma funkt. On 3 blokki. 1. blokk on ajukoorest madalamal. Väike aju , tüvi ja koorealused moodustised kuuluvad siia 2. bloki mooduatvad 3 sagarat: kiiru, kukla ja oimusagar. 3. bloki moodutab frontaalsagar. Oluline on vasaku ja parema ajupoole kosstöö. Valdavalt parem poolkera vastutab gestalttoimetuse eest. Vasak aga analüüsi eest. Aju poolkerade, piirkondade ja lisaks blokkide vaheline koostöö on väga vajalik! Lapsel just see esimene blokk aktiveerib kolmdana. Kui me midagi taheme teadlikult teha, siis ülevalt tuleb korraldus, et aktiveeri meie ajutegevus
pruuni pealisküljega, alakülg pruun. Haavataelikut esineb kõikjal. Väga harva leidub Eestis suhteliselt terveid vanemaid haavapuistuid. Tõrje. Hooldusraiete käigus peab välja raiuma eelkõige haavataeliku viljakehadega nooremad puud ning vältima koorevigastuste tekkimist kasvamajäävatel puudel. Okste ja võrsete haigused Võrsevähk (Gremmeniella abietina, Ascocalyx abietina) põhjustab nii männi- kuikuusevõrsete kuivamist. Haigus hävitab koorealused koed, mille tulemusena kuivab kogu võrse koos pungadega. Võrsevähk esineb puhangutena. Haigus levib nii vanemates männipuistutes, kus ta tekitab võrsehaavandeid puude võras, kui ka noortel taimedel. Eriti ohtlik on võrsevähk taimlates, kus ta põhjustab männiseemikute hukkumist. Võrsevähi iseloomulikuks tunnuseks hukkunud männitaimedel on kuivavate okste alaspidine asetus, mistõttu kogu taim omandab vihmavarju kuju
mäletada, kust saab juua, süüa, kus on tõenäoline vaenlase asupaik - siseelundite talitluse regulatsioon sõltuvalt emotsionaalsest seisundist, haistmisega seotud reflekside regulatsioon - valu ja mõnutunde tajumise regulatsioon; on seotud näiteks rahuldustunde tajumisega nii seksuaalses mõttes kui ka toitumise kontekstis - üldise emotsionaalse seisundi, une ja ärkveloleku regulatsioon. * Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega * Peaülesanne psüühilise aktiivsuse ja organismi kaasasündinud vajaduste rahuldamisega seoses oleva käitumise juhtimine ning instinktiivse ja omandatud tegevuse kooskõlastamine * Võtab osa haistmistalitlusest ja siseelundite talitluse korraldamises * Kahepoolse kahjustuse korral tekivad mäluhäired ja emotsiooniväärastused (afektiivsus, haiguslikud
Esimesel juhul pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt ROTSTOP, mis on seeneliigi - suur moodustavad perekonna üks emane ja üks isane, pruunid, alt kollakas-valged. korbik Phlebiopsis gigantea kultuur. See seeneliik teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast, Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: on saprofüütne puidulagundaja vastavalt erinevad ka koorealused haudepildid: 1. otseselt suuremate tüve- ja juurevigastuste ning looduslik antogonist juurepessule. Suur monogaamsetel üraskitel on üks emakäik millest kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus korbik on tavaline värske okaspuupuidu lagundaja, (enamasti risti emakäiguga) hargnevad kogu vegetatsiooniperioodi jooksul
Aminohappeliselt koostiselt sisaldab kalkuniliha kõiki inimesele asendamatuid aminohappeid. Makro- ja mikroelementide sisalduse poolest on eriti väärtuslik maks, milles leidub palju rauda. Üldse on söödavate siseelundite toiteväärtus kõrge. Kalkunimuna 49 KALAKASVATUSE ERIALA Kanamunaga võrreldes on kalkunimunal suhteliselt väike rebu, kuid koor ja koorealused kiudkestad kaaluvad märgatavalt rohkem. Kanamunaga võrreldes sisaldab kalkunimuna rebu vähem toorproteiini ja rohkem rasva, kuid kulinaarselt väärtuselt on nad võrdsed. Intensiivses hanekasvatuses realiseeritakse noorhaned hanebroileritena lihaks 56...70 päeva vanuselt. Selleks ajaks langeb nende kasvuintensiivsus, halveneb söödaväärindus ja algab uute verisulekontsude moodustumine uueks sulgimiseks, mis raskendab lihakehade töötlemist ja
Ajuühenduste anatoomia Epilepsia puhul: • Assotsiatsioonikiud:1) pikad kiudude kimbud, mis ühendavad kaugelasetsevaid ajukoore • Epileptilised krambid saavad alguse ühest poolkerast (nt temporaalpiirkonnast) ja viiakse alasid ja 2) lühikesed koorealused U-kiud, mis ühendavad külgmisi ajukoore alasid. sealt üle mõhnkeha vastaspoolkera homoloogilisse piirkonda. • Projektsioonikiud on ülenevad kiud madalamatest koorekeskustest, nagu näiteks • Ühendused lõigatakse läbi, et elektriline aktiivsus ei pääseks ühest poolkerast teise. talamusest ja alanevad kiud koorest ajutüvve ja seljaajju
Talamus on peaaju "releejaamaks", kuhu saabuvad sensoorset infot sisaldavad ülenevad teated meeleelundeilt ning kust need edastatakse ajukoorde. Ka selekteerib talamus ajukoorest saabuvat alanevat informatsiooni väikeajju ja piklikajju edastamiseks. Hüpotalamus paikneb talamuse all. Tema ülesandeks on keha sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine ning seda tagava käitumise tekitamine ja reguleerimine. Otsaju koorealused struktuurid Põhimikutuumad ehk basaalganglionid vahendavad ajukoorest käsklusi suurte lihasliigutuste koordineerimiseks (selle häirumise näiteks on Parkinsoni tõbi). Limbiline süsteem piirneb keskaju ülemise osaga, omab ühendusi sellega ning ajukoorega. Süsteem juhib enesesäilitamisfunktsioone (söömine, agressiivsus, paljunemine) ja psühholoogilises plaanis motiveeritud ning emotsionaalset käitumist. Selles paiknevad ka nn. naudingukeskused, mille elektriline
Üldnarkoosi seisundi ajal ei ole inimesel teadvust. Teadvust ei esine ka väga sügava une ajal ( mil unenägusid ei nähta ). Uuringud on täheldanud ajus protsesse, mis ilmnevad nii üldnarkoosi kui ka sügava une ajal. See tähendab seda, et korteksis olevate neuronite aktiivsuslaine levi on selgelt piiratum kui teadvusseisundi korral. Ilmnevad väga vähe aktiivsuslaineid. On selge, et teadvus tekib siis, kui aju on ergastatud üldiselt, mida kontrollivad aju koorealused mehhanismid. See tähendab seda, et teadvus on seotud aju üldise aktiivsusega, mis on mõõdetav aju erinevatest piirkondadest. Näiteks inimese REM-unes esinevad aju aktiivsusmustrid sarnanevad ärkvelolekus olevale ajule. Kuid NREM-une ajal on aju aktiivsusmustrid palju lokaalsemad ja need kestavad väikest aega. Teadvus on seotud kahtlemata aju globaalse aktiivsusega. Aju globaalset aktiivsust võib mõista ka kui aju lokaalsete aktiivsuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
