Kasutan jutukuubikuid eneseväljendamise ja jutustamisoskuse arendamiseks. Verbaalse töömälu mahu arendamiseks harjutame sõnaridade järele kordamist. Kasutan lausete koostamist juhuslikus järjekorras esitatud sõnadest. Kõne ja suhtlemise arendamisel ja sõnavara suurendamisel on oluline arvestada lapse vanust. Jagan professor T. Tulviste seisukohta, et väiksema lapsega on oluline rääkida hoidekeeles. Hoidekeelt räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad ning räägitakse asjadest ning inimestest, mis on parajasti lapse nägemisulatuses (Snow ja Ferguson 1977, Kikas 2008, 45 kaudu). Eelkoolieas tuleb rääkida lapsega asjadest, mida ei ole siin ja praegu, jutustada lugusid. Kooli minnes võiks laps mõista koolis kasutatavat keelt dekontekstualiseeritud keelt. Järgnevates klassides tuleb kasutada verbaalselt kaasavaid ja mõtlemisprotsesse aktiviseerivaid õpetamismeetodeid. Suunata
LEKSIKON sõnavara, kinnistunud sõnade allsüsteem MORFOLOOGIA sõnade sisestruktuuri allsüsteem SÜNTAKS lauseehituse allsüsteem ELEMENT üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühine nimetus INHERTNE iseloomulik DISTRIBUTSIOON jaotumine RELATSIOON suhe SÜNTAGMA ühe tasandi elementide järjend PARADIGMA asendusseoses olevad elemendid FUNKTSIONINAALNE ehk DISTINKTIIVNE eristav KORPUS lausung ehk tekstilause INTROSPEKTSIOON uurimismeetod, kus uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele LOOMULIK NORM reegel KEELEVASTANE mittegrammatiline UNIVERSAAL keelte võimalikud ühised omadused ja struktuurid LINGVISTIKA keeleteadus, keeleuurimine loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus ÜLDKEELETEADUS käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid
Satiir - terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne Utoopia - teostumatu unistus, kujutletav ideaalolek Skeptitsism - tunnetuse võimalikkuses kahtlev õpetus ja printsiip; kalduvus kahelda Kontsept - kavand, mustand Aforism - lühike vaimukas vormilt teritatud lausung, mõttetera Valm - õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, mille lõpus esitatakse moraal. Dramaatika - draamakirjandus, näitekirjandus Eepika jutustav ilukirjandus. on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Tragöödia Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil
0SÜ EKSAM 1. Süntaksi põhimõisteid: lause, lausung, voor, fraas, moodustaja, transitiivne/intransitiivne lause/verb. a. Lause terviklik mõte. See on keeleüksus, mis on grammaatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklkku mõtet. Lause peamine ülesanne mõtet edasi andma. See on suurim üksus, millega süntaksis tegeldakse. b. Lausung lausetest või lausekatkenditest koosnev ühe isiku kõneakt, mis piiratud pauside või teiste isiku kõneaktiga. c. Voor e kõnevoor on see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima. d. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. e
From thence if thou an early grave hadst found. The earthquake came, and rocked the quivering wall, quiver võdin, värin, judin, nooletupp And men and nature reeled as if with wine. Whom did I seek around the tottering hall? totter tudisema, tuikuma For thee. Whose safety first provide for? Thine. provide varustama, andma, tagama And when convulsive throes denied my breath The faintest utterance to my fading thought, utterance ütlus, lausung To thee--to thee--e'en in the gasp of death My spirit turned, oh! oftener than it ought. Thus much and more; and yet thou lov'st me not, And never wilt! Love dwells not in our will. wiltnärbuma, väsima, longu vajuma Nor can I blame thee, though it be my lot To strongly, wrongly, vainly love thee still. vainly edevalt, asjatult, edutult Baironism: · Isikliku saatuse erakordsus · Kirglik tahe · Traagiline armastus · Saatuslik viha · Individualism
Häälikul iseenesest ei ole tähendust. Seetõttu ei loeta häälikuid keelesüsteemi üksusteks. Väikse erandina võivad häälikud siiski anda edasi tähendusvarjundit loodushääli kirjeldavates sõnades. Nt sõnapaaris kill - koll märgib esimene sõna kõrget, heledat heli, teine sellest madalamat ja tumedamat heli. Keelesüsteemi toimimise eesmärgiks on moodustada tähenduseta häälikutele tuginedes mingi tähenduslik lausung. Keelesüsteemi kõige väiksemad koostisosad on foneemid - need on häälikuklassi abstraktsioonid (foneemid märgitakse kaldkriipsude vahele / r /). Foneemidel on olemas neile omane väline vorm ja võime eristada sõnade tähendusi. Samas ei ole ka foneemidel (nagu häälikutelgi) tähendusi. Iga abstraktne foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneeme on igas keeles kindel hulk, nende hääldusvariante ehk allofoone aga lõpmatu hulk.
Tegelaskonseptsioonid- põhimõtted, mille alusel tegelane on loodud: mask, ampluaa, tüüp, karakter Paralingvistika- hääletämber, kõnetempo, pausid, rütm, intonatsioon, hääletugevus Nulltasand- neutraalsed märgid, nt vaikus ja liikumatus Miinusvõte- millegi tugevalt silmatorkav puudumine (nt alasti olemine teatris) Repliik- ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor Monoloog- üksikkõne Monodraama- ühe tegelase monologist koosnev draamatekst, nt Smuuli “Polkovniku lesk” Remarktekst- näidenditekst Poeetiline aeg- fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujundatud sündmuste aeg Mittepidevus e diskreetsus- pidevusmulje loomiseks kasutatakse mitmeid drama ja teatritehnilisi võtteid Objektiivne kronomeetria- subjektiivne ajakogemus Müüdiline e tsükliline aeg on suletud, ringlev, taaskorduv ja seotud mütopeedilise
Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused''
Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs) Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti lausungi tähendusest ja esitusest (performance) mitte struktuurist (competence). Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. kõneaktiteooria Austinil ja Searlil Austin kirjeldab, kuidas mingi lausung saab teha midagi: nimelt jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid. lokutiivne (väljendus) akt/tegu lausung, millel on kindel mõte. illokutiivne (mitteväljenduslik) akt/tegu - väitmine, küsimine. perlokutiivne (üliväljenduslik) akt/tegu, tagajärjed, mida akt esile kutsub. Searle defineerib kolm tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: 1)lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad, 2)viitab, 3) taotleb mingit eesmärki.
vahetult patsientidelt. Nõustaja peab oskama luua suhtlemiseks meeldiva keskkonna, kus patsient tunneks ennast vabalt ning sooviks suhelda. Selleks on oluline kasutada näiteks inimese „soojendamiseks“ erinevaid lihtsamaid küsimusi, hiljem aga tasapisi minna süvitsi probleemide kallale. Tuleb haarata kinni inimese kasutatud väljenditest ning tuletada erinevaid seoseid, sest iga lause on seotud eelmisega ning koos nad moodustavad narratiivi. „Iga lausung on lüli lõputus lausungite ahelas (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 34)“. Meie praktikumid olid suunatud erinevate inimeste lugude kuulamisele. Olenevalt olukorrast tuli samastuda jutustajaga, samuti oli oluline luua pingevaba keskkond, kus inimesel oleks mugav rääkida. Leian, et narratiivseks lähenemiseks oleks olnud oluline, et inimesega saaks vestelda kahekesi, mitte nii, et kogu palat saab kuulata, millest vesteldakse. See mõjutab nii
· Katsed õpetada loomadele inimkeelt (simpansid) · Loomad ei jõua kaugemalt 1,5 2- aastase lapse keelelise arengu tasemest Kognitiivse teooria seletus: loomadel jääb vajaka intelligentsusest Keeleorganiteooria seletus: loomadel ei ole kaasasündinud keelelisi võimeid Hoidekeel · Miks täiskasvanud oma kõnet lastega rääkides muudavad? · Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad Asjad, mis on siin ja praegu Positiivsete emotsioonide väljendamine (hellitusnimed) · Laps eelistab sellist juttu kuulata · Keel, mida lapsega rääkides kasutada, peab olema veidi keerulisem kui lapse enda oma Keel ja mõtlemine · Keelelise relatiivsuse oletus (Sapiri-Whorfi hüpotees) inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb
Igas keeles 20-40 Eesti keeles 26 foneemi Liitsed sümbolid KARU(motiveerimata)+PESA(motveerimata)= KARUPESA(motiveeritud) Märgid Ikoon- enamvähem sarnane referendiga Sümbol- märk , mille tähendus ja vormi sisu ei one motiveeritud Indeks- vorm on mittepiltlikus suhet referendiga Suhtlus ehk kommunikatsioon Saatja-vastuvõtja-kanal Keele vhendusel saadud info Jaguneb kaheks: Semantiline info: mida konkreetne lausung tähendab Statistiline info: põhineb koodi märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel Keele ALASÜSTEEMID FONEETIKA: häälikud on ehitusmaterjal MORFOLOOGIA: tüved, tunnused, lõpud jne Sõnavara/LEKSIKA SÜNTAKS: üksused koosnevad sõnavormidest LOENG II Maailmakeeled: Keeltevahelised SARNASUSED Seletatkse järgnevaga: Mõtlemisprotsesside universaalsus Keelte sugulus Laenamine Juhuslik kokkulangevus Keelte ühisjooni nim. universaalideks...
Fonoloogia kordamisküsimused 1. Fonoloogiline hierarhia Lausung > intonatsiooniline fraas > fonoloogiline fraas > prosoodiline sõna () > jalg ehk kõnetakt (F, ) > silp () > moora () > segment ehk foneem 2. Foneem, allofoon Foneem foneemi ei öelda välja, s.o abstraktne üksus. Ei sõltu kontekstist, vaid hääldus eristab, nii on nt provansaali keeles 'õhtu' seRo ja 'saag' sero (kontekst on sama: se_o) Allofoon allofoone öeldakse selgelt välja. Konteksti poolt määratud, nt kas mõnes Lõuna-Rootsi dialektis on
maagiline kui *Bertolt Brecht – näitamine, näitamise näitamine *Jerzy Grotowski – eneseavamine Lavastaja konkretisatsioon tegelasest on osa lavastaja kogu näidendi konkretisatsioonist Lavastustervik – rolli ümber tekkiv maailm • Näidendi kaks tekstikihti: põhitekst (dialoog/monoloog ja sekundaartekst (remargid) Dialoog draamas: Seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega, tähtsaim karakteriseerimisvahend, Repliik – ühe kõneleja kompaktne lausung Soliloog – tegelane on laval üksi 2 monoloogikontseptsiooni: kõnesituatsiooni alusel- tekib siis kui kõneleja on laval üksi; kõne iseloomu alusel – tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka dialoogi ajal Monodraama – ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst, nt „Polkovniku lesk“ • Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse. • Komplementaarsus: kõige tüüpilisem. Remarkides antud mitteverbaalne
Vestlust korrigeerivad vooruliigendused, sekventsiliigendused(kordamised), parandusliigendused(suhtlemisel tekkinud raskused, eneseparandused, teiste parandused). Vestlusanalüüsi osade hulka kuuluvad ka vooruvahetus, naaberpaarid(küsimus-vastus), kiilungid, topelt liikmetega lausungid(korratakse samu sõnu), täpsustusjätke, tihvtkonstruktsioon, eelteema, peegelkonstruktsioon, sõnatuletus, raie. Lause on grammatiline tervik = sõnad+laused. Tuumaks on alati verb. Lausung on kõne pisim terviklik suhtlusüksus (nt lause, hüüd, käsk). Terviklikkuse määrajate hierarhia 3 teooriat: 1)keskne terviklikkuse alus on süntaks; 2) intonatsioonilised ja pragmaatilised punktid valivad, mis on lõplik vooruvahetuspunkt; 3)süntaks ja intonatsioon on võrdselt tähtsad, süstemaatilise vastastikmõju määravad piirid. NETIKEEL Netikeel on spetsiifilise keelena umbes 10 aastat vana. Teksti-ja suhtlustüübid e-mail, msn, netikommentaarid, jututoad
tähendusfunktsioon. Termin kääne tähendab selles seoses semantilist rolli või tähendusfunktsiooni, mitte konkreetset käändevormi nagu tavagrammatikas. labiaal- kui sulg või müratekitav koht on huultel langue- keel larüngaal- kõris asuv konsonant lateraal- õhuvool on konsonandi tekitamisel suunatud külgedele lausesemantika- uurib süntagmaatilisi tähendussuhteid ehk seda mis tähendused tekivad sõnade ühendamisel lausung- tähistab suulises kõnes lausele vastavat süntaktilist tervikut lekseem- sõna kui sõnaraamatu või sõnavara üksus leksikaalne morfoloogia- sõnamoodustusõpetus leksikograafia- sõnavara sõnaraamatukirjeldus leksikoloogia e sõnavaraõpetus leksikon- sõnavara lihttüvi e. alustüvi e.juurmorfeem e. juur- potentsiaalselt vaba morfeemi jagamatu põhiosa liitsõna- sõna, milles sisaldub vähemalt kaks sõnatüve. likviidad e
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu a...
vaesemad inimesed harva seda kala maitsta. Nimelt jagati heeringaid mõnikord vaestele ja kehvikutele kui almuseid. Ehkki kohalikud talupojad said heeringat mekkida juba mitmete sajandite eest, jõudis see kala püsivalt nende toidulauale alles XIX sajandi algupoolel. Algselt oli tegemist vaid pidude puhul pakutava hõrgutisega. Nii nagu linnasaksadki aastasadade eest, nii sõid ka talupojad kalli kraami jäägitumalt nahka. Just sellest ajast pärineb omalaadne lausung, kuidas heeringas kurdab: "Jumal hoidku mind liiga rikka ja ülearu vaese kätte saamast: vaene sööb silmad pääst, rikas nülib naha selläst!" Tegelikkuses koguti heeringapead kokku, hoiti leivateoni alles ja pandi kalapiruka sisse. Heeringat sai suhteliselt harva ja kalapead olid nii suured maiuspalad, et jumal hoidku nende äraviskamise eest, nagu rahvasuu väitis. Alles XIX sajandi lõpul muutus soolaheeringas
Kui mõni väide on kaheldav, kuni väiksemgi võimalus on olemas, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast sellist ranget sõelumist midagi järele jääb. Descartes'i tõde, et argimõtlemise seisukohalt usaldusväärsena tunduv teadmiste allikas, taju ei täida kindluse nõuet. Mida iganes ma tajun, ükskõik kui selgelt ma kujutlen seda nägevat on alati toereetiliselt võimalik, et mõni minust väljaspool asuv paha vaim põhjustab neid muljeid. 12) Mida tähendab Descartes'i lausung cogito ergo sum? Vastus : Lad. k. "Mõtlen, järelikult olen." - Tõestab, et üks tõde on väljaspool kahtlust; selleks et kahelda, peab ise olemas olema. 13) Mille poolest erineb filosoofia teadustest? religioonidest? Vastus : Kindlaid piire filosoofias teaduse ja usu vahel ei ole. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega. 14) Kas filosoofia saab meid õpetada õigesti elama?
keeleväljendeid suhtluseesmärkide saavutamiseks kuidas lausungiga jõutakse otsese või kaudse tähenduseni. Põhivaldkonnad: kõneakti- (Austin), implikatuuriteooria, kooperatiivsusprintsiip (Grice), deiksis, viisakusprintsiip, dialoogi struktuur. Austin ja Searlel tekkis huvi lausungi mitte lause tähenduse vastu, esituse mitte struktuuri vastu ja õnnestumise mitte tõesuse vastu. Kõneaktiteooria Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid: 1) lokutiivne akt ehk väljendus lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja 2) illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt väitmine, küsimine 3) perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt tagajärjed, mida akt esile kutsub Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: 1) lausumisakt häälikute lausumine, moodustades nii sõnu
teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid erandsõnadel. Nt ütleb laps ,,Kevad tulevad palju palju" näidates, et teab, et mitmuse lõpp on -d. Mõne aja möödudes enam selliseid vigu ei tee. 14) Mis on hoidekeel ja milline on selle tähtsus kõne õppimisel? Mille poolest erineb hoidekeel ,,titakeelest" ja/või "pudikeelest"? Hoidekeel - räägitakse aeglasemalt, rõhutatakse intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad. Juttu on asjadest, mis on siin ja praegu. Hoidekeel on seotud positiivsete emotsioonide väljendamisega räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. Laps ise eelistab sellist juttu kuulata. See on lapsel kõne omandamises vajalik, sest lapsel on vaja kedagi, kes ikkagi temaga räägiks. Kõne omandamise varajastel etappidel on oluline, et laps suudaks kõnevoolu tükeldada ja
meeled kinnitavad seda väga usutavalt. See ka 11) Milles seisneb Descartes'i idee metoodilisest kahtlusest? Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Kuid ainult ühes asjas ei saa kahelda- kahelda selles, et ma kahtlen. (kahelda ei saa kahtlejas) 12) Mida tähendab Descartes'i lausung cogito ergo sum? .Mõtlen järleikult olen olemas ! Tema arvates ainuke reaalne asi, milles ei saa kahelda on mõtlev mina.Mõeldes selle peale, et mõtlen- ainuke asi, milleks ei ole vaja kasutada oma meeli. Tajuda seda oma sees. Intuitiivne maailm. Meie mõtlemisel puudub igasugune kontakt välismaailmaga aju anumas(grain in a jar) see mida me kujutame põrismaailmana, seda päriselt ei ole. See ka
1762.a rõhutab Rousseau eriti lapsepõlve ainulaadsust ja isikupära. Rousseau rõhutab, et lapsed oleksid lapsed ennem kui täiskasvanuks saavad. Lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem on samuti Rousseau pedagoogika kesksed teemad. Loodus annab inimesele otseselt vaid"vajalikud enesekaitseinstinktid ja vajaliku võime neid rahuldada". Isiksuse areng on mitmekülgne siis, kui last aheldavad tarbetud piirangud heidetakse kõrvale. Rousseau lausung, et inimene on loomupäraselt hea, oli järsk vastulause pärispatuõpetusele ja kõige kehalise halvustamisele. Rousseau´le oli pedagoogika uuendamine oluline osa ühiskondlikust revolutsioonist. Kasvatamine on indiviidi looduslike kalduvuste arendamine ja meetodid peavad tuginema rohkem loodusele kui inimeste arusaamadele. Dearden näeb Rousseau pedagoogliste mõtete positiivse joonena seda, et kasvatusolukordades on ühel kasvatajal üks kasvatatav, kes saab kasvataja kogu tähelepanu
•kõneaktiteooria (vt nt Keevalliku artiklit) •implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip •deiksis (indeksikaalsus) ja viitamine ehk referents (vt nt artiklit Hint, Reile ja Pajusalu) •viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus, •dialoogi struktuur (vt nt Keevalliku artiklit Kõneaktiteooria Austin ja Searlel tekkis huvi lausungi mitte lause tähenduse vastu, esituse mitte struktuuri vastu ja õnnestumise mitte tõesuse vastu. Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid: - lokutiivne akt ehk väljendus – lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja - illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt – väitmine, küsimine - perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt – tagajärjed, mida akt esile kutsub Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: - lausumisakt – häälikute lausumine, moodustades nii sõnu
Sõnade ümberpaigutamisega saab mõjutada eituse tähendust. 30.10.12 GLOSSIMINE Glossimise 1.etapp eristada tunnused ja lõpud ehk aglutineerivalt liidetud lõpud Tüdruku-le meeldi-b raamat. girl. VS-ALL like-3SG book.CS the girl likes the book SÜNTAKS - lauseõpetus · Lause terviklik mõte, mis sisaldab ühte finiitverbi(pöördelist verbivormi) ja selle juurde kuuluvaid laiendeid. Liht- ja liitlaused(verbivorme juba mitu) · Lausung vaadeldav üksus on keelekasutus olukorra osa. Selline lause, mis öeldud mingis olukorras mingi eesmärgiga. Siis kui vaadeldakse teksti või dialoogi laiemalt. · Fraas lause koostisosa, mis omab ühte peasõna · Voor ühe inimese hääles olnud aeg(suulises kõnes), kuni järgmine inimene hakkab rääkima vms. Transitiivne(sihiline, nt koer sööb konti)/instransitiivne(sihitu, nt poiss jookseb. Jänes magab) lause/verb Sõnaliigid fraasid:
lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole. • S. grammatikas on elemente sellest, mida tänapäeval võiks nimetada diskursuselingvistikaks (vaadatakse suhtlust. Keelega koguaeg tehakse midagi ehk suheldakse.) • S. peab oma uurimisobjektiks ainult reaalseid lauseid (Itkonen: Saussure’i parole), kalām, mis tähendab umbes ’tegelik lausung’, võib nt koosneda ainult ühest sõnast. (nt "ei" võib olla lause.) • Puudub abstraktse lause mõiste, mis arendati välja hiljem. • Itkonen: päris ilma „lauseta“ ta siiski ei saa. Nt ütleb, et ühel hetkel on lause lõpetatud. Samas tegeleb ka palju ellipsiga (väljajätt, midagi on ära jäetud lausest), mis iseenesest eeldab täislause mõistet. • Rõhutab kuulaja olulisust.
omaduse puudumine. PROPOSITSIOON – on kommunikatsiooni vahendusel moodustunud kokkuleppeline abstraktne objekt, mis haarab üheks tervikuks suhtluspartnerite kujutlused samadest otsustutest, mis on tehtud samade objektide, nähtuste, suhete jm kohta. VÄIDE- on mingi propositsiooni jaatus(või eitus). Väite keeleline väljendusvorm on VÄITLAUSE, milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete seoste kohta. Lauseeksemplar ehk LAUSUNG on üks konkreetne füüsiline objekt, häälikute või kirjatähtede jada, nt kriipsud paberil või tahvlil, häälelained või punktid kuvaril. ATRIBUTIIVSED LIHTVÄITED Üldjaatav Üldeitav Osajaatav Osaeitav Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse LOOGILISTEKS LAUSELIIKMETEKS ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatakse traditsioonilses loogikas väljendit TERMIN. SUBJEKT ON PIIRITLETUD(S+) üldises väites SUBJEKT ON PIIRITLEMATA(S-) osalises väites
ooo), pragmaatilised partiklid( siis , nagu , vat), emotikonid partiklite väljendamiseks, lühendamine ja vokaalide ärajätmine(kle, krt), netikeele erilühendused(kle, ple, vbnds, nv), täheühenditest üksiktähed(ks x) hääldusviisi, emotsiooni väljendamine emotikonid, märgikordused,tähtede kordamine (dsiiiiisas), üksiksõna rõhutamine suurtähtedega, helide ja häälitsuste märkimine(haha,väkk) Lausung tavaliselt lühiksed, konkreetsed, jäetakse vaid uus info, jäetakse verbe ära tihti. Netikeel ja allkeelte süsteem Arvuti ja kohamurded varem olid kohamurded kesksed, 20. saj teisel poolel minimaalsed, aint aktsent oli. Arvuti on virtuaalne reaalsus , mis jaguneb erinevateks kohtadeks, kaduv nähtus asendub virtuaalse sotsiolektidega. Arvuti ja sotsiolektid, suhtlusvõrgustik varem sotsiaalne suhtlusvõrgustik, nüüd moodustavad
jumalakultus. Sippari jumal Shamash oli väga kummardatud jumal. Jumalatest loodi kivitahvleid, kujusid ja erinevaid saviesemeid. Üks Idamaises Instituudis hoitud tahvel kujutab Shamashi oma troonil istumas: tema ees on tema sümbol päikeseketas, jumala jalgu toetab paar härg-inimesi, keda tihti seostatakse Shamashiga. Tahvlil on kolm kirjutist, millest üks sisaldab teksti: ,,Shamashi võrdkuju, suur isand, see, kes elutseb Ebabbaris, mis asub Sipparis.4" See lausung näitab, kui väga olid Mesopotaamias jumalad austatud ning kummardatud. 3.1. Monumendid Algupäraselt pärineb Sipparist Naram-Sini võidusammas, mis sõjasaagina sealt 12. sajandil eKr Susasse viidi. Monument illustreerib Akadi
See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib olla nt · preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika; · loogika kui vahend (teadus, filosoofia vms), mis uurib mõtlemise fundamentaalseid aspekte. (Mis on mõtlemine, seda uurib veel mitmeid teadusi, nt psühholoogia.) Verbaalne mõtlemine on seotud vajadusega kommunikatsiooni järele ning seda
Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule. Näiteks eeldab keele tähendusliku kõlje omandamine mõistetest arusaamist. Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka tegelikus elus midagi vastab Sotsiaalse interaktsiooni teor.: esindaja rühutavad, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes. J.Bruner – omandab laps teadmisi keelest peamiselt okodus oma vanematega suheldes. Hoidekeel – kui vanemad röögivad aeglasemalt, lihtsustatakse struktuuri, lausung on lühem jne. Teoreetikud arvavad, et hoidekeel on hädavajlik (ainuüksi televiisorit vaadates rääkima ei õpi!!). On oluline, et laps suudaks kõnevoolu segmenteerida ja juttu ümbritsevate asjadega seostada. Uuringud näitavad, et juba 4-aastane laps räägib noorematega hoidkeeles. KÕNEARENG EELKOOLIEAS: ETTEVALMISTUS KOOLIKS 3-4 aastane laps on oma emakeele suures osas omandanud. Kuid ei oska ta veel reegleid sõnastada, aga räägib asju ka sjadest mida kohal ei ole.
sihipärasem, üleminekud kunstiliselt motiveeritud · esteetilisem -peegeldub autori stiil ja ajastu kõnekombed 50. Millised on näidendi tekstikihid? Näidendi tekst koosneb põhitekstist (dialoog/monoloog) ja sekundaartekstist (remargid). 51. Mis on dialoog, repliik, remark, polüloog, duoloog? Nimetage dialoogi analüüsimise võimalusi. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus repliik - ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor remark - tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu polüloog - mitme tegelase vaheline kõnelus (dialoogi eriliik) douloog - kahe inimese vaheline kõnelus Dialoogi analüüsides tuleb silmas pidada kõnelejate arvu, repliikide pikkust, teksti jagunemist tegelaste vahel, repliikide sidusust. 52. Mis on monoloog? Milliseid monoloogikontseptsioone on võimalik eristada?
Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause: • keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet • grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus • peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale • koosneb lause moodustajatest, milleks võib olla sõnavorm, fraas, osalause ja/või sekundaartarind Lausung: • peamiselt suulise keele analüüsimisel kasutatav keskne suhtlusüksus • pidev kõne, mis algab ja lõpeb selgelt tajutava pausiga • kõige olulisem piirimarker on suulise keele puhul intonatsioon • lausungi mõistet kasutatakse mõnikord ka kirjaliku keele analüüsimisel • tegemist on keeleteaduses laialt kasutatav mõistega Voor: • ehk kõnevoor on keeleteaduse mõiste, mis tähistab ühe kõneleja jätkuvat häälesolekut Fraas:
· Vajadus konteksti mõista ümbermõtestamiseks. · Küsimused märgilooja võimust, mõjust ja moondavast tööst. Pragmaatika: kõneaktid John Langshaw Austin (1911-1960) Ta kuulus Oxfordi koolkonda. Ta arvas, et filosoofia tegeleb tõsiste asjadega. Tead on eesti keelde väga vähe tõlgitud. Üks tema tähtsamaid raamatuid oli ,,How to do things with words". Austin oli väga korralik ning ta luges oma loenguid paberilt ning kõik need on ka olemas. Kõneakt = kõnetegu lausung(?) Iga kõneakt koosneb kolmest erinevast aktist: · Lokutiivne vastava sõnumi loomine. Selles loomises on paralleelselt kaks protsessi 1) mõtte korrektne formuleerimine; 2) sõnastus peab olema korrektne grammatiliselt, semantiliselt kui ka stiililiselt. Ütluse kontrueerimine. · Illokutiivne ütluse presenteerimine. · Perlokutiivne tagajärjed. Öeldi mingi informatsioon ja ma saan sellest aru, seega arusaamine on tagajärg. o Mõtted
Tegumood Kõne: jaatav/eitav 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus- alistus, rektsioon-ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaks käsitleb lauseid,mis on lause jne. Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Lausung - mingis kontekstis öeldud lause kus tõuseb oluliseks suhtluseesmärk. üksikud laused pole lausungid! Voor - algab siis kui üks hakkab rääkima ja lõppeb kui teine hakkab rääkima. Fraas - lause osa, ühte süntaktilist rolli täitev osa lauses, lause ehituskivi . Võib olla ühe sõna pikkune, fraas aga pole terviklik lause - ei tule tervet mõtet, ta on osa sellest. Transitiivne-intransitiivne - sihiline (sihitist sisaldav lause)-sihitu. sihilised verbid - nõuavad enda juurde sihitist
Nõuab nii ühendavat kui eristavat kõnet. Dialoog on seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega ei saa analüüsida tegelastest ja olukorrast eraldiseisvana. Dialoog on tähtsaim karakteriseerimisvahend kõne loob tegelase ja tegelane loob kõne. Kahekõne sõltub tegelaste arvust, tegelaste sotsiaalsest positsioonist, iseloomust, meeleolust ja kõnelemissituatsioonist. Dialoog koosneb repliikidest. Repliik ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor. Dialoogi struktuuri määrab 3 omadust: kui mitu inimest räägivad? (duoloob või polüloog), repliikide pikkus ja vaheldumissagedus (mõjutab näidendi ja lavastuse tempot ja rütmi), repliikide jagunemine tegelaste vahel (üldiselt määrab peategelase see, et tal on kõige rohkem teksti). Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada kõnelejate arvu, repliikide pikkust, teksti jagunemist tegelaste vahel ja repliikide sidusust (repliigi tasand,
ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Süntaks on lauseõpetus. Lihtlause terviklik mõte. Lause algab suure algustähega ja lõpeb kirjavahemärgiga. Lihtlause on tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav tervikliku mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Finiitvorm pöördeline vorm, kus üks tegusõna on öeldis mingis isikus või asjas. Lausung kontekstis kasutatud lause. Voor on ühe inimese tekst/sõnavõtt kuni keegi teine midagi ütleb. Fraas ühe peasõna juurde kuuluv sõnade grupp, mis käitub lauses. Väiksem kui lause. Transitiivne sihiline lauses on sihitis. Intransitiivne sihitu. Poiss magab Transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis. Laused, mille öeldist laiendab sihitis, on transitiivlaused ning
· Seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega (ei saa analüüsida lahus tegelase ja olukorra analüüsist) · Tähtsaim karakteerimisvahend (kõne loob tegelase ja vastupidi) · Kahekõne sõltub: tegelaste arvust tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust, konkreetsest kõnelemissituatsioonist. · Dialoog koosneb repliikidest. Repliik on ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor Dialoogi struktuur: · Kõnelejate arv: kas duoloog (kõnelejaid on kaks) või polüloog (dialoogis osaleb kolm või enam tegelast). · Repliikide pikkus ja vaheldumise sagedus. (Mõjutab näidendi ja lavastuse tempot ja rütmi.) · Repliikide jagunemine tegelaste vahel. (Harilikult määrab peategelase teksti suur hulk, aga mitte alati.) Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada: 1) Kõnelejate arvu 2) Repliikide pikkust
Ei või laenata olemasolevale sõnale uut tähendust, halvasti kõlavat sõna. Tuletiste laenamine: sobiv liide. · Pani ette ca 800 laensõna, sh 250 tüve soome keelest. Soome tüvesid juurdus 60, nt anuma, haldama, hetk, julm, raev, säilima, sünge. · Soome keel + eesti murre: hajuma, orb, rivi, säästma, varustama. · Tuletuslaenud: soome malli järgi moodustatud. Pakkus 500, jäi 250: hajameelne, innukas, keelduma, lausung, tõlgitsema. · Sõnamoodustuse arendamine: sageli soome malli järgi. u, -us, -mine asemel lühemaid nt küsimus, tagasitulek, -sti. · Tehistüved: pakkus 350, jäi 30. Kolm meetodit 1) kombinatsioonimeetod (veenma), 2) muutmismeetod (siiras, ese, laup, relv, lünk), 3) kontraktsioonimeetod (selmet, tõik). · Grammatika: lühemaid, elegantsemaid, ajaloolisi vorme; sõnajärje degermaniseerimine, lauselühendid. Tänapäeva
- Motivatsioonikäsitlus peaks tunnistama iga indiviidi motiivide unikaalsust, kordumatut kvaliteeti. Tema motivatsiooniteooria ,,fundamentaalse autonoomia postulaat" polemiseerib jõuliselt freudismiga: küpse isiksuse ajejõud ei ole kujundatud tema mineviku motiividest. Areng Allporti meelest on psüühilise tervuse ja küpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess. Tema kuulus lausung kõlab: inimene on see, kelleks ta kujuneb. G.W.Allport: Isiksuse kujutamisest kirjanduses ja psühholoogias Isiksuse detailseks tundmaõppimiseks on kaks printsipiaalset lähenemist: kirjanduslik ja psühholoogiline. Kirjandusel on kunstimeetod, psühholoogial teadusmeetod. Esimene õppetund, mille psühholoogia peaks kirjanduselt saama, on ettekujutuse loomine millestki isiksusele olulisest, tema püsiomadustest.
Ülikooli ajal hakkas Noor-Eestis avaldama keeleteaduslikke artikleid. Tema eesmärgiks oli eesti kirjakeele otsustav muutmine. 1924 avaldas ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused". Selle järgi tuli keelt mõista kui inimtegevuse abivahendit. Ta tõi eesti keelde materjali rahvakeelest, soome keelest, võõrkeeltest, moodustas tuletisi, lõi kunstlikult uusi sõnu, rikastas grammatikat. Püüd keele ilu poole. ,,Keele kaunima kõlavuse poole" oli tema tuntuim lausung. Sõnavara rikastamine- tuntuim Aaviku tegevus. Ta leidis, et eesti keeles polnud piisavalt sõnu kõikide nähtuste ja tunnete ja muude väljendamiseks. Ta moodustas uusi tuletisi ja liitsõnu või hankis uus juursõnu. Nt aur-aurik; välja-väljendama. Hiljem said tüvisõnad olulisemaks. Nt täht, millel saba-sabaga täht-sabatäht-komeet. Kõige parem oli uusi tüvesid hankida teistest keeltest. Ta ei kartnud liigset võõrkeele mõju eesti keelele. Kuna ta oskas
· Üksiksõnade rõhutamine: suurtähed: mind LIHTSALT häirib, harva alakriipsud sa_ei_tohi · Läbivalt suurtähtedega teade = karjumine, pahameel (annavad edasi intensiivsust) · Küsimärkidest voor = arusaamatus ???? Mitteverbaalne tegevus: · kirjeldus mitteverbaalsest tegevusest (Jethe naerab närviliselt) · Emotikone ka välimuse jms mitteverbaalse osutamiseks: 8-) prillikandja · helide ja häälitsuste märkimine: aevastus: uähyou, oksendus: väkk Lausung: · Lausungid tavaliselt lühikesed (keskmiselt 3-5 sõna). Pikemad lausungid edastatakse tihti mitme teatena · Elliptilisi lauseid enam kui kõnes · Lausungeid lühendatakse, jättes vaid uue info osa · Harva suulise keele erikonstruktsioonid, nt sabalisandused: korrutab oma mantrat mingit haiget · Erinevused kõnest: jäetakse ära verbe seal, kus kõne seda ei tee ([mul on] ilgelt kiire) Vead ja parandused:
Foneetiline sõna: täistähenduslik sõna (ilma või koos abisõnaga: tool, tooli all) Süntagma: mõtteline lõik, mille ulatuses pausi ei ole; koosneb 2 või enamast kõrvuti olevast foneetilisest sõnast (7+-2 silpi) Oluline segment: ajus koostatakse hääldusliigutuste programm 3. Fraasitasand- liht- ja liitlausingid (lausund on hääldatud): iseloomulik lõpuintonatsioon ja fraasi piiril pikem paus kui süntagmade vahel 4. Ütlus- lausung, lausungirühm, iseloomustab mõtte terviklikkus NB Segmentide piirid muutuvad Kõne vs Keel · Individuaalne *Sotsiaalne · Psühhofüsioloogiline *Psüühiline · Väljendab mõtet *Omab tähendust · Suhtlemisviis *Suhtlemisvahend · Kodeerimine ja dekodeerimine *Kood · Reaalne toiming · Ajas lineaarne *Teaduslik abstraktsioon * Olemas samaaegselt
keeleorganit, mis laseks omandada keelt. Katsetest simpanseid rääkima õpetada (viipekeeles) näitavad, et simpansid suudavad selgeks õppida sõnavara kui mitte grammatikat. Ahvid ei ole võimelised aru saama inimkeele süntaksist ehk reeglitest, mille alusel moodustatakse mõtestatud sõnade järjestus. Täiskasvanud muudavad lastega rääkides tihti oma kõnet. Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid pikemad ja sagedasemad. Hoidekeel on seotud positiivsete emotsioonide väljendamisega räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. On leitud, et hoidekeel on lapse arengule tähtis. Ükski keeleomandamise teooria ei suuda keeleõpet täielikult ära seletada. 9.4. Keel ja mõtlemine Inimene kasutab keelt ka mõtlemiseks. Keelelise relatiivsuse oletus Inimese ettekujutus maailmast ja tema
abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv(Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest)., Sisekõrv, Keskkõrv 29. Prosoodia: kvantiteet, kvantiteedikeeled; rõhk, kinnistunud pearõhk Prosoodia hõlmab erinevaid tunnuseid: kõnelõikude (häälik, silp, sõna ja lausung) kestust, hääle kestust ja valjust. Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1
osafaktoreid, tähendustunnuseid ehk semantilisi komponente ja kasutada neid samamoodi kui fonoloogias kasutatakse distinktiivtunnuseid. Otsatarbekas on eraldada sõna- ja lausesemantika. Lingvistilises analüüsis on tavaks lahutada keel eri struktuuritasandeiks, kusjuures igal neist on oma põhiüksused: TASAND FONOLOOGIA MORFOLOOGIA SÜNTAKS KÕNE häälik morf lausung VAATLUS allofoon allomorf lause SÜSTEEM foneem morfeem süvastruktuur 8. Foneetika (artikulatoorne, akustiline ja tajufoneetika) ja fonoloogia uurimisvaldkond. Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis.
juba väärtuslikud iseenesest ja valu, kannatused ,haigus on iseenesest mitteväärtuslikud. 20. Mis vahe on deskriptiivsel ja väärtustaval lausel ? Deskriptiivne lause kirjeldab tükki universumist, ta ei vaja mingit hindamist kõneleja poolt. Ta on kas tõene või väär. Näiteks "Eutanaasia on Hollandis lubatud" . Ütleb, mida peetakse moraalselt õigeks teatud riigis. Väärtustav lause ei kirjelda midagi, vaid siin kõneleja annab oma hinnangu. Väärtustav lausung nõuab hinnangu andmist inimese poolt, kes seda väljendab. Näiteks "Eutanaasia on moraalselt vale". Ütleb, mis on moraalselt parim. 21. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega ? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks : subejktivistide ja objektivistide järgi. Subjektivistide meelest ei ole moraalilausungitel tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie tundeid mingi nähtuse/teo suhtes .
--- Kolmandaks! Hakkas kujunema kognitiivne psühhoigvistika. See on omakorda hargnenud nüüd. Toetuvad kognivtiivsele psühhooogiale. Et nt millest kõneakt koosneb jne. Kognitiivne semantika (kognitiivne see uurib: teabe omandamist, töötlemist, kasutamist). Tähelepanu pole siia alla kuuluv! Situatsionist sõltuvalt on lausete tähendus erinev (nt laual on 4 jalga) Rõhutab ütlust (see on operatiivüksus). Nt ,,mis on tähestikus essa täht? ,, A." Se on siis ütlus, lausung. Et kõneledes kõnet tajudes sooritame keelelisi operatsioone, tegeleme keeleüksustega, aga et teadvustada , mida teeme on vaja metekeelelisi operatsioone. Metakeeleline ei kindlusta veel kasutamist! Ja lõpuks kõneareng sõltub: 1) suhtlemisest ja 2) kognitiivsest arengust. Et mõlema valdkonnaga on kõneareng seotud. Millest siis ütluseloome alguse saab? Peab olema mingi motiiv. ,,Saan aru, et isegi kui ei meeldi, on mul seda vaja." Kavatsus e eesmärk ja strateegia
kuulutan jmt). Kõneaktid Lokutiivne kõneakt, väljenduslik. Grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus Illokutiivne kõneakt (küsimine, vastamine, lubamine jne), kõnetegu. Väljendab midagi. Perlokutiivne kõneakt kutsub üles, stimuleerib mingit tegevust. Kommarid ahju! (väljavõte ekspertiisiaktist) lokutiivne (öeldakse midagi, kasutades seejuures normaalkeele grammatikat ja tähenduslikke sõnu) illokutiivne (lausung on sotsiaalne, avalik, sel on konkreetne suunitlus ehk intentsioon [mida saab selgitada nii grammatilise ülesehituse, kui ka sotsiokultuurilise konteksti kaudu]) perlokutiivne (lausung püüdleb teatavatele mõjutulemustele, mis puudutavad muid inimesi peale kõneleja). Antud lausungis on ka performatiivsuse tunnuseid: see kuulub ,,lubavate performatiivide" (promisory performatives) hulka, mis kirjeldavad olukordi, nagu nad võiks/peaks olema tulevikus.
Sunna kogumise ajaks olid M. kaasaegsed siiski juba surnud. Islami seadus on sariaat. Selle alus on koraan, sunna. Küsimustele, millele sealt vastust ei leidnud, võis rakendada iseotsustamist analoogial ja võrdlusel. Võis ka minna kohtuniku (kaadi) juurde. Islamis valitseb religioon kõiki eluvaldkondi. Iga tegu on religioosne akt. Islamil on viis tugisammast (4+1). · Sahaada. Allah on ainus jumal ja M. on tema prohvet. Lausung peaks tegema inimesest moslemi. See on võti teiste sammaste juurde. · Salaat palve: 5 korda päevas. Algselt palvetati 3 korda, et sarnaneda juutidega. Algul palvetati Jeruusalemma poole. M. läks tõsiselt tülli juutidega, sest islam oli jätkuusund. · Zakaat almuste andmine. Oma rikkusi tuleb alati jagada, et mitte unustada iseend rikkusesse. Sinna alla kuulub ka teise inimese moslemiks veenmine
annaabi.ee 
