.................................................................................... 9 KOKKUVÕTE TEGIN REFERAADI LINA- JA KANEPIKIU KOHTA. KÕIK, MIS MA LINA KOHTA TEADA SAIN OLI MINU JAOKS UUS. TEADSIN VAID SEDA, ET LINAST VALMISTATAKSE RIIET. KANEPI KOHTA SAIN TEADA, ET SEE EI OLEGI AINULT UIMASTI VAID SEDA SAAB KA PALJU TARGEMINI ÄRA KASUTADA. ÜLDISELT SAIN VASTUSE KÕIGELE MIDA SISSEJUHATUSES TEADA SAADA TAHTSIN. MUIDU OLI TÖÖD ÜSNA KERGE TEHA, AGA KANEPI KOHTA LEIDSIN ÜPRISKI VÄHE MATEJALI. KANEPI KUI UIMASTI KOHTA LEIAB KÜLLALTKI PALJU MATERJALI, AGA MILLEKS SEDA VEEL KASUTATAKSE ON INFOT ÜSNA VÄHE..................................................... 10 KASUTATUD MATERJAL: ................................................................................................................. 10 SISSEJUHATUS Sain loosiga teema lina-ja kanepi kiud saadakse vastavate taimede vartest. Oma töös selgitan: o Mis on kanep; o Kanep tööstuses; o Mis on lina;
andsid talle litsentsi tema soja vorsti koha. 8. Lukud- Alates 19. Sajandi keskpaigast mitmed inimesed töötasid selle kallal, erinevate variantide kallal näiteks konksud, klambrid et välja mõelda hea moodus kuidas me saaksime ennast soojana tunda. Kuid Rootsist pärit emigrant, kes töötas välja lukud ning hiljem kasutas USA sõjavägi neid oma vormiriietustel ja saabastel. 9. Roostevaba teras-. Biri sõjavägi oli püüdnud leida paremat matejali relvade jaoks. Ning Esimese maailmasõja ajal leituas Harry Brearley terase, mis ei roosteta. Ta oli avastanud roostevaba terase saladuse ning kasutas seda lennukimootorites kuid praegu võime roostevaba terast näha näiteks lusikatel ja nugadel. 10.Pilotkomunikatsioon- Enne esimest maailmasõda polnud pilootidel võimalust üksteisega suhelda. Raadiotehnoloogia oli saadaval kuid selle kallal tuli veel töötada. 1916 aastal tehti esimesed sammud selle suunas ning
5 Graafik 1. Materjalide tihedused 6 6. Järeldus Ebakorrapäraste materjalide poorsuse arvutamine: killustiku poorsuseks tuli 6,8 % (etteantud vahemik on 5,4 – 7,3%). Ebakorrapärase kujuga keha killustiku tiheduseks sain katsetuse tulemusena 2423 kg/m³. Mida suurem on matejali tihedus, seda väiksem on tema poorsus ja vastupidi, vastavalt andmetele Tabelis (2). Korrapärase kujuga kehade tabelist on näha, et kõige suurema tihedusega on metall. Kõige väiksema tihedusega on EPS. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie grupi sooritatud tiheduste määramise katsete tulemused langevad kokku ning sarnanevad nad ettenähtud väärtustega. EPS tihedus on väike ja poorsus väga suur, siis ta koosneb kinnisest struktuurist, mis tagab materjali suurepärase soojapidavuse
Hariva lahenduse loomiseks ei piisa teose digitaalsel kujul kättesaadavaks tegemisest. Raamatukogud on juba paar aastat vanu teoseid vabalt kättesaadavaks teinud, ent lugejaskonnale ei läheneta uudselt, mistõttu antud kirjatükkide mõju tundub võrreldes eelnevaga samasse suurusjärku jäävat. Omanäolisus ning lugejaskonna tundmine tagavad edu, seega peaks ühte kasti suruda üritav õpetamismudel muutuma individuaalsemaks. Nii mõnigi õpilane sooviks piirduda üksnes teda huvitava matejali uurimisega, ent see ei tagaks üldist intelligentsust. Samas on õpiku piiratus üheks tema positiivseks küljeks. Mida vähem on informatsiooni tarvis talletada, seda lihtsamalt, aga ka detailsemalt see talletub. Postimehe paberväljaande anekdoodid priirduvad üldjuhul kolmega, kuid internetis leidub piiramatult taolist sisu. Meenutada suudan üknes neid nalju, mida olen lugenud paberilt. Seega võimaldaks
Vickersi kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja jälje pindala suhtena. Brinelli Rockwelli Vickersi Materjalide Füüsikalis- keemilised omadused 1.Füüsikalised eristatakse: tihedus, värvus, sulamistemperatuur, (soojusjuhtivus, soojusmahtuvus)- jahutus vedelikus ,soojuspaisumine ja kahanemin, kulumise kindlus, hõõrdumine ehk fiktsioon-, elektrilis magneetilised omadused 2. Keemilised : matejali ja sulami koostis, niiskusesisaldus, korrosiooni kindlus, oksüdeerumine klimaatilistes tingimustes, korrosioon happelises keskkonnas, elektrolüütiline korrosioon, korrosiooni kindlust määratakse (1gramm cm 3kohta sekundis). 3. Tehnoloogilised omadused: määratakse töökohal, töö instrumentide abil. Valatavus, keevitavus, sepistamiseks(survega töötlemisel), keemiliselt töödeldav. 4. Detailide valmistamiseks vajalikud tehnoloogilised omadused: 1) Puurimine,
16.kuumtöötlemis meetodid?- kupatamine,barbeque, friteerimine,blanseerimine,röstimine,aurutamine,keetmine vesivannil,grillimine,hautamine 17.külmtöötlemis meetodid?- sorteerimine,koorimine,sulatamine,marineerimine,vasardamine,vahustam ine,pikkimin 18. Kirjelda süldi valmistamist?- tooraineks kasutatkse subrodukte:Päid,jalgu,koote,kõrvu,sabasid. Süldi materjal asetatakse eelmisel päeval külma veega likku.. ettevalmistatud subroduktid asetatakse külma veega keema. 1kg süldi liha matejali peale võetakse 1- 1,5l vett.liha pannakse veidike hiljem keema kuskil 45min. Sült kuumutatakse kiiresti keema ja korjatakse vahtu ära.edasi keedetase tasasel keemisel. Sülti keedetakse 3-4 tundi ja on valmis siis, kui kui liha kontide küljest lahti lööb.maitseköögiviljad lisatakse tund enne lõppu. Maitseaine tund enne lõppu. Valmis süldil leem kurnatakse ja liha tükeldatakse. Seejärel asetatakse tükeldatud liha leeme,siis juunutatkse keemiseni ja maitsetakse lõplikult
1. Puidukahjustused 2. Puidukaitsmisvahendid Puitu kahjustavad tegurid Kahjustusprotsessid jagunevad: 1. Keemilised 2. Mehaanilised 3. Füüsikalised 4. Bioloogilised Enamikel juhtudel on objektide kahjustused mitmeliigilised. Kahjustusprotsessid on sageli omavahel seotud vältimatute koosmõjudega. Näiteks füüsikaliste kahjustuste hulka kuuluv liigniiskus on eelduseks bioloogiliste kahjustuste tekkeks. Keemilised kahjustused muudavad matejali omadusi ja see toob tavaliselt kaasa kõiki ülejäänud kahjustuse liike. Keemilised kahjustused Võivad olla tingitud keskonna reostusest (autode heitegaaside kõrge konsentratsioon linnades, tööstuse lähedus, jne), aga samuti inimese tegevus (ebasobivad ained parandustöödel või hooldusel, õnnetusjuhtumid jne). Keemiliste kahjustust hulka võib lugeda ka materjalide 2 loomuliku vananemise tulemusel tekkivad aine struktuuri muutused ja sellega seonduvalt võimalikud
4.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid 4.2.1 Väikse poorsusega proovikeha Materjali nimetus: graniit -proovikeha mass õhus m=67,5 g -proovikeha mass vees m1=41,8 g -proovikeha maht Vbr=(67,5-41,8)/1=25,7 cm3 -proovikeha tihedus o=67,5/25,7*1000=2626 kg/m3~2650 kg/m3 -poorsus p=(1-2650/2700)*100=1,85% 4.2.2 Suure poorsusega proovikeha Matejali nimetus: silikaattellis -kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita m=13,1 g -parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus m1=13,7 g -parafiiniga kaetud proovikeha mass vees m2=6,2 g -keha maht koos parafiiniga V1=(13,7-6,2)/1=7,5 cm3 -parafiini ruumala Vp=(13,7-13,1)/0,93=0,65 cm3 -keha maht V=7,5-0,65=6,85 cm3 -materjali tihedus o=13,1/6,85*1000=1912 kg/m3 -poorsus p=(1-1912/2500)*100=23,52% 5
soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi, karoteeni oksügenaasi, toimel. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava matejali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist · Tehnilisel kaalul kaalutakse 0,65 g peenestatud tomati viljaliha (soovitatud 0,6 0,7 g) · Proov viiakse kadudeta uhmrisse · Proov peenestatakse uhmris, kasutades abrasiivmaterjalina pestud liiva · Lisatakse väikeste portsjonitena veevaba Na2SO4, et siduda vesi
- vormi sulgumine (vormi liikumine suudmiku vastu), - materjali surumine vormi, - materjali tardumine vormis ja uue matejali ettevalmistus P la s t K u u m u tu s - valuks, e le m e n t P o o lt o o d e - valuvormi avamine ja toote b) eemaldamine vormist. Tood e Termoplastide valamisel on silindri temperatuur 100...280 °C
V – proovikeha math [cm3] Katsekehade poorsuse p protsentides arvutatakse valemiga [4.9]. Graniidi ABS absoluutseks tiheduseks on võetud 2680 kg/m3 ja silikaatkivi absoluutne tihedus on 2650 kg/m3 Keha poorsus arvutatakse järgmise valemiga: p° p=(1− )∙100 ; [4.9] ρ kus p – matejali poorsus protsentides ρ◦ - materjali tihedus [kg/m3] p – materjali absoluutne tihedus [kg/m3] 6 Katsetulemused Erinevate materjalide tihedus Käesoleva protokolli autor määras kergbetooni ja kergkeraamika tihedust. Tabel 1. Materjal Mõõtmed Mass Ruumala Tihedus
See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi. Elektrivälja mõjul hakkavad need osakesed korrapäratult liikuma, tekitades elektrivooluu. Metallide hea elektrijuhtivus seletabki peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine elektrijuhtuvuse mõõduks on eritakistuse pöördväärtus (i/p, möötühik (.m)-1), mida nimetatakse erijuhtivuseks. Erijutivuse järgi liigitatakse kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või dielektrikuteks. Korrasioonikindlus Korrasiooniks nimetatakse matejali ja keskkonna vahelist rektsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrasiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agresiivstet gaaside või vedelike vahel ja elektrokeemilist korrasiooni mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrasioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrasioonikindlamad on keraamilised ja plastsed materjali.
Endale reprod. tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemetest, olenditest, situatsioonidest. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal repro tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Liigid: äratundmine(valdavalt passiivne, mitteteadlik protsess, mis teadvustub tagajärjena-tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena), meenutamine (on valiv nagu ka omandamine), mäletamine/ meenutamine(teadlik matejali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu). · Reprodutseerimisraskusi võivad suurendada liialt pindutatud soov vajalik meelde tuletada. · Eristatakse nägemismälu, kuulmismälu jne. · Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, erinevad struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud.
3.1 Veereziimi põhijooned Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustab enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud aravooluga jõgedel, nagu näiteks Emajõgi. Veetaseme tõus kevadise suurvee ajal on Võhandus umbes 35 - 40 cm. Veetaseme tõusuga kaasnevad Võhandu ääres märgatavad üleujutused, kus suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat matejali muda, liiva jm setteid. Väga hea on vaadelda üleujutust Kirumpää suvilate juures, kus on isegi väikene veetõus koheselt kerge vaevaga märgatav. Jääteke püsib jõel keskmiselt 110 - 120 päeva aastas. Jää paksus 2009/2010 aasta talvel kõikus vahemikus 10 24 cm. Võhandu jõe keskmine vooluhulk on 10-11 m 3/s. Jõe äravoolumoodul 7,3 l/s ning jõe lang on 98m, Paidra veskisillast allavoolu kuni suudmeni aga 210m. Tabel 1
Samuti on töömälu seotud inimese õppimisvõimega kõrgem töömälu lubab inimesel uut materjali paremini omandada. Töömälu koosneb neljast limiteeritud mahuelemendist. Keskseim neist on komponent, mis on vastutav tähelepanu ja info töötlemise eest, samuti ka pikaajalises mälus olevate teadmiste otsimise ja esile kutsumise eest. Teine töömälu osa on fonoloogiline, mis lubab ajutiselt säilitada verbaalset matejali. See töötab koos kolmanda elemendiga, milleks on visuaalruumiline pool, mis vastutab visuaalse külje säilitamise eest. Neljas komponent on puhver, mis seob informatsiooni. 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" Uurimus viidi läbi laste seas, kellel on mingi töömäluga seotud puue. Esialgse läbivaatusel ajal leiti 3189 5-11-aastastest lastest 308 last, kellel olid väga madalad
kus - proovikeha ihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [g] V proovikeha math [cm3] Katsekehade poorsuse p protsentides arvutatakse valemiga 9. Graniidi absoluutseks tiheduseks on võetud 2660 kg/m3 ja silikaat ja keraamilise tellise absoluutne tihedus on 2650 kg/m3 Keha poorsus arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 9 kus p matejali poorsus protsentides - materjali tihedus [kg/m3] p materjali absoluutne tihedus [kg/m3] Katsed toimusid 8.09.2014 ebakorrapärase kehade tiheduse ja poorsuse määramine, ja 15.09.2014 korrapärase kehade tiheduse määramine kell 16:00-17:30 3. KATSETULEMUSED 3.1.Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Katsematerjal: kips Keha mass: 145,2 g Proovikehamõõdud: a: 37mm /38 mm /38 mm
Gemba Kanri on kontseptide ja tööriistade kogumik töökorralduse tõhustamiseks "tsehhi põrandal", siia kuulub ka 5S j.t. Tööoperatsioonide standardiseerimine on kogu Lean tootmise alus ja paljuski määrab nn. Lean-projektide edukuse või ebaõnnestumise. Seadmete komplektse tootlikkuse mõõdik OEE, mis iseloomustab nn. puhast tootlikkust, s.o tootlikkust kust on maha arvatud seisakud ja tootlikkuse kaod ja teised kaod, on üks paremaid viise seadmete tootlikkuse monitoorimiseks. 31. Matejali vajaduste planeerimise süsteem (MRP)- 32. on materjalivarude juhtimise süsteem, mis põhineb tooraine, materjalide ja komponentide varude juhtimisel kooskõlas nõudlusega lõpptoodete järele. MRP algab nõudluse täpsest määratlemisest millal ja kui palju midagi vajatakse. 33. MRP süsteem koosneb tervest reast loogiliselt seotud protseduuridest, otsustamise reeglitest ja andmekogumitest. Andmekogumites on kirjeldatud toodete ajastatud struktuurid, tootmisplaanid ja
1) esialgsed kulud 2) juurdekasvulised rahavood kogu projekti kestel 3) lõpetav rahavoog. Kokkuvõte juurdekasvulise rahavoo kujunemisest Esialgsed kulud 1. Varade soetusmaksumus 2. Väljaminekud, mida ei kanta kuludesse (nt. investeeringud käibekapitali-suurenenud tootmisvarud; müügi organiseerimine) 3. Täiendavad kulud (nt. väljaõppele; seadistuskulud, mida muidu poleks tehtud) Juurdekasvuline rahavoog projekti eluea jooksul 1. Käibe juurdekasv - lisandunud kulud 2. Tööjõu ja matejali kokkuhoid 3. Üldkulude kasv 4. Ärge arvestage makstavat intressi. Kui projekti finantseeritakse laenudega, tehakse seda diskonteerimisel nõutav tulumääraga Lõpetav rahavoog 1. Projekti likvideerimishind 2. Projekti lõpetamisega seotud kulud 3. Projekti esialgsetesse kuludesse arvestatud investeringute vabanemine (nt. investeeringud käibekapitali) Näide. Firma S tahab osta 30 000 £ eest uue masina nafta- ja gaasipuuraukude rajamiseks. Masina ametlik kasutusiga on 5 aastat
Näitab kui kiiresti suudab soojus teatud keskkonnas levida. Piim ja kondenspiim – piim juhib paremini ja kondenspiim halvemini, sest on rasvasem. 4. Millise 2 põhitingimusega (soojuslike protsesside efektiivsuse mõttes) peab arvestama küttepindade koostamisel? Mida õhem sein ja mida parem soojusjuht, seda parem. Vältima peaks täiendavate seinade tekkimist ning küttepind peaks olema kahjustamata. Peab arvestama erisoojusega ja matejali vastupidavusega. 5. Kirjeldada konvektiivse soojuslevi olemust? Selgitada loomuliku konvektsiooni ja sundkonvektsiooni erinevust. Näited. Toimub voolavates keskkkondades, vedelikud või gaasid. Loomuliku korral liigub tänu vedeliku tiheduse erinevustele, sundkonvektsiooni puhul paneb liikuma väline tegur, näiteks pump. 6. Kirjeldada kiirgusliku soojuslevi olemust? Oleneb pinna omadustest ja selle värvist. Hõredas keskkonnas paremini.
sõnali-loogiline mälu spetsiifiline inimesele b) ajatunnuse alusel sensoorne mälu lühikese ajahetke kestel säilitab tundeorganitest saabuva info töötlemistulemusi (100-400 msek) lühimälu töötleb sensoorsest mälust ja püsimälust saabuvat infot, säilitab info ajutiselt aktuaalsena (10 sekundit, koos kordamisega mitmeid tunde). Operatiivmälu peetakse lühimälu sünonüümiks aitab aktualiseerida matejali jooksva tegevuse aktualiseerimiseks. püsimälu - materjal säilitatakse pikaks ajaks, informatsioon mõtestatakse, seotakse juba olemasolevaga. Operatiivmälu lühimälu sünonüümiks (A.Baddeley nim. seda ka töömäluks) c) sisu ja funktsioonide alusel semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise episoodiline on konkreetne, e mälu vahendusel meenuvad elusituatsioonid
Lühiajaline mälu töömälu ehk operatiivmälu. Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on umbes 30 sekundit. Piir 7 +/- 2. Pikaajaline mälu lühimälust edasi salvestatud info. Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine, kodeerimise eripära, motivatsioon, ainevalda süvenemine Mälu kvaliteetni näitavad materjali meeldejätmise kiirus, materjali säilitamise kestus, materjali reprodutseerimise kergus ja matejali meenutamise täpsus. Mälutüübid Motoorne mälu seotud liikumisega. Toetab protseduurilist mälu. Geneetiliselt kõige varasem mäle Kujundimälu visuaalsed ja kuulmise kujundid Sõnalis-loogiline mälu kuidas jätame meelde absraktseid mõisteid, õppimisel kõige juhtivam mälu. Emotsionaalne ehk tundmusmälu kujundab maitseeelistusi, toeks empaatiavõimele, suhtleid. Fakti-, nime-, sõna-, koja-, sündmuse- ja nägudemälu
sõnali-loogiline mälu spetsiifiline inimesele b) ajatunnuse alusel sensoorne mälu lühikese ajahetke kestel säilitab tundeorganitest saabuva info töötlemistulemusi (100-400 msek) lühimälu töötleb sensoorsest mälust ja püsimälust saabuvat infot, säilitab info ajutiselt aktuaalsena (10 sekundit, koos kordamisega mitmeid tunde). Operatiivmälu peetakse lühimälu sünonüümiks aitab aktualiseerida matejali jooksva tegevuse aktualiseerimiseks. püsimälu - materjal säilitatakse pikaks ajaks, informatsioon mõtestatakse, seotakse juba olemasolevaga. Operatiivmälu lühimälu sünonüümiks (A.Baddeley nim. seda ka töömäluks) c) sisu ja funktsioonide alusel semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise episoodiline on konkreetne, e mälu vahendusel meenuvad elusituatsioonid
eelmist. Mohsi skaala Talk Kips Kaltsiit Fluoriit Teemant Apatiit Ortoklass Kvarts Topaas Abrasiivmaterjalide teralisus Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab matejali tera suurust Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber Kasutatakse abrsasiive teralisusega 10...400 Lihvmaterjal – abrasiivmaterjal, mis on kinnitatud mingile alusmaterjalile Lihvmaterjal koosneb : Alusmaterjal Sideaine Abrasiivmaterjal Alusmaterjalik võib olla Paber (harilik või veekindel) Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega)
Sotsioloogia kui ühiskonna mõistmine - Peter L. Berger (1963/1994: 31): Kaks omavahel juttu ajavat inimest tänaval ei moodusta ,,ühiskonda", aga see, mis nende vahel toimub, on siiski midagi .sotsiaalset. Üks def.: ,,Ühiskond" on selliste .sotsiaalsete situatsioonide. komplekt. * Aga mis on sotsiaalne? M. Weberi definitsiooni järgi on üks situatsioon sotsiaalne, kui inimesed suunavad oma tegusid üksteisele. - Sotsioloogia ei ole praktiline tegevus (matejali kogumine), vaid mõistmiskatsed. * mõistmine heaks kiitmine! Võib mõista nt. sõda õhutavat poliitikut, lapsprostituudi kasutajat ... st, aru saada inimese tegutsemismotiividest, sellest kuidas maailm tema jaoks paistab. See on erinevatel inimestel erinev -Mis on ,,normaalne"? # sotsioloog peaks mõistma kõigi uuritud nähtusega seotud polte tegutsemist . ses mõttes pole vahet ,,pätil" ja ,,kangelasel".
ette näidates;....;....;....;....;)Saame eri viisil last aidata. Kuidas teha lastel siis sooritus jõukohaseks. Tulemused ehk näidis on olemas, protsessi ei ole, on olemas tylemus,mis peaks välja tulema. Osutamine protsessis nt ärakirjas me osutame, mida ta parasjagu kirjutab. Kui laps ei vebraliseeri, siis see on vebraliseerida meie ülesanne ja ka kommeneteerida tulemust! On oluline!. Jõukohastumine algab matejali keerukusest. 4) fvälised abivahendid (skeemid, noobid, pildid, praktiline tegevus) 1-3 kombinatsiooni siis TEGEVUSE VERBAALNE VAHENDAMINE *Varem omandatud tegevuse kõrvalt ajendamine : otsene korraldus, viitamine objektile/tegevusele, tulemusele hindamine õige/vale põhjal. Siin on oluline, et ütled ,mis oli õigest ka!! Et Mis läks korda ja suunata, mis veel on vaja muuta/juurde panna jne.
44. Vormpressimine kooshoidmine valamisel; - valuvormist, mis võib olla ühe- või mitme- pesaline. Survevalumasinatel võib toote vormimise protsessi jagada neljaks osaks: Plast Külm vorm a) - vormi sulgumine (vormi liikumine suudmiku vastu), - materjali surumine vormi, - materjali tardumine vormis ja uue matejali ettevalmistus valuks, - valuvormi avamine ja toote eemaldamine vormist. Termoplastide valamisel on silindri tempera- tuur 100...280 °C ja rõhk 57...400 MPa. Vormi surutud kuum materjal tardub jahtudes (vormi tem- Plast Kuumutus- element Pooltoode peratuur 30...90 °C) ning omandab vormipesa kuju. b)
annaabi.ee 
