Eesmärgi püstitamine ja strateegia valik eelneb ütluse loomele. Strateegia valimise juurde käib ka keelevahendite valik, intonatsioon, toon jne., mis võib toimuda osaliselt ebateadlikult. Suhtlemistaktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik, emotsinaalsuse aste jne. Taktika kasutamine sõltub keele valdasmisest ja suhtlemiskogemusest. Millised on peamised suhtlemisvormid lapse ja täiskasvanu vahel erinevatel arengu etappidel? Isikulis-situatiivne suhtlemine: esimese eluaasta esimene pool. Naeratud, pilgu fikseerimine, häälitsused.Laps ootab täiskasvanult sõbralikku tähelepanu, see võimaldab rahuldada tema esmaseid vajadusi. Tegevuslik-situatiivne: 0.6-3 a. Suhtlemine läbi praktilise koostöö ja selle huvides. laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja hindaja ja lapse tegevust reguleerida
saavutamise viise · Alt-ülesse- ülevaade alluvate eesmärkidest; ülevaade inimeste probleemidest; ülevaade kuidas mõistetakse organisatsiooni eesmärke; ettepanekuid tegevuse muutmiseks 2. Horisontaalne sama tasandi vaheline suhtlemine. Eeliseks on kiirus 3. Diagonaalne erinevate juhtimistasandite vahel (aste jääb vahele tippjuht -> töötaja) KOOSOLEKUTE KORRALDAMINE Koosolek ja nõupidamine on koostegevusega seotud suhtlemisvormid, kus põimuvad organisatsiooni, grupi ja indiviidi tasand. Koosolek ja nõupidamine peavad olema kindla eesmärgi ja struktuuriga informatsiooni edastamise, kogumise ja otsustamise situatsioonid. · Ametlik koosolek täpsed reeglid; arutelu ennem paika pandud; kindlad teemad ja lahendused · Töökoosolek otsuste tegemiseks grupis; arutelu; seisukohtade ja mõtete väljendamine · Avalik koosolek üldsusega seotud probleemide arutelu ja lahendused
Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Tähtsaim osa on aru saamine. Suhtlemise eesmärk on panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust – suhtlemine on ainult see, mida vastuvõtja aru saab. Organisatsioon ei saa eksisteerida suhtlemiseta. Kordineerimata suhtlemisega ettevõtet tabab krahh. Osalejate järgi eristatakse nelja suhtlemistasandit: isikusisene, isikutevaheline, hühmasisene ja organisatsioonitasandiline. Suhtlemisvormid on suuline, kirjalik ja piltlik ehk visuaalne suhtlemine. Suhtlemine jaguneb kolmeks: otsene, kaudne ja massiline. Organisatsioonis toimub teabelevi kahel viisil: ametlikult ja mitteametlikult. Juht peab saavurama positiivse suhtumise ja olema hästi informeeritud. Tal on vaja readlikult planeerida kuidas informeerida oma alluvaid enne tegutsemist ning tal tuleb saavutada usaldussuhe info edastaja ja vastuvõtja vahel. Alluvate infojaotus: • Tööjuhendid
äärmiselt lõdvalt ja loiult. Ametliku tervituse juurde käib kindlasti visiitkaart ehk meshi, mis peab olema kvaliteetselt trükitud ja võimalusel ühelt poolt jaapanikeelne. Visiitkaarti peab ulatama jaapanikeel üleval pool. Kaartide vahetamisega kaasneb kummardus. Kuumardus nõuab meestelt jäika, täisnurkset kummardust, kusjuures käed on pükste küljeõmblustega paralleelselt. Naistelt sama, aga käed on rinnal risti või selja peal. Naeratamine ja teised mitteverbaalsed suhtlemisvormid käivad samuti meshi vahetamise juurde. Hiinas, Lõuna-Koreas, Tais ja Indoneesias on analoogiliselt Jaapaniga mittepuudutamise kultuur. Sama kehti visiitkaartide, naeratuste, kummarduste kohta. Kui teile Tais, Hiinas või Lõuna Koreas ja tegelikult ka mujal Kagu-Aasias visiitkaardi vahetuse juures plaksutatakse, on viisakas vastu plaksutada (tore komme, peaks ka Eestis juurutama). 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks v...
- Heakskiit – kui vastuvõtja on sõnumist aru saanud, on neil võimalus see heaks kiita või tagasi lükata - Teabe kasutamine – suhtlemise eesmärk, vastuvõtja võib infost loobuda, täita talle antud ülesanne, lükata oma tegevust edasi või teha midagi muud - Tagasiside - toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale. Sellega sulgub infoahel. Tagasiside võimaldab sõnumi saatjal teada saada, kas see jõudis pärale ja võeti kasutusele. Suhtlemisvormid – suuline, kirjalik, visuaalne (joonised, skeemid). Kahepoolne suhtlemine on edukas kui endale selgeks teha, mida ja milleks. Täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus, hinda vastukaja ja jälgi teise inimese reageerimist. Suhtlemisbarjäärid: Keskkonnast tulenevad – müra sidekanalis (halb kuuldavus), keelebarjäärid (halb võõrkeeleoskus), suhtlejate staatusevahend, kultuurierinevused, kõrvaliste isikute kohalolek, ruum, kellaaeg
õpikukoostajad arutavad, kuidas teha. Usaldatakse üksteist, nad pole vaenlased, ka teravad sõnad , mis ikka tekivad vahel, antakse andeks. Nt töökaaslased *vaime tasand sarnased arusaamad, positiivsed hoiakud. In mõistavad üksteist sügavuti ja ei pea alati rääkima. Nt pere Meil, pedadel, on vaja mõista õpilasi, kellega suhtleme, tasandite kaupa, ja teadvustada on võimalik neid tasandeid töötledes/töötades ilukirjanduslikku tekste. LAPS-TSK SUHTLEMISVORMID: Suhe on kahepoolne: lapse mõjutamis võimalused, eriti emal, väga suured. Kas laps on ise aktiivne suhtleja või mitte, kui EI ole, siis lapsevanemad tav tegelevad temaga vähe. Mitte iga tsk ei ole valmis lapsega palju suhtlema, ja see omakorda (+eelmine lause) pärsib lapse arengut. Oluliseks tuleb pidada pilkkontakti. Kas laps jälgib silmadega ümbrust, kui Ei, siis midagi võib valesti olla. Pilkkontakti puudumine on eriti iseäralik AUTISMI korral
Tegevusplaanis tuuakse välja soovitatavad ja ebasoovitavad momendid ning seejuures on otstarbeks rõhutada, et kõik intervjuu faasid on vajalik läbida, jälgides et poleks liialt kiirustamist ega venitamist. Negatiivse sisuga sõnumiga kaasnevad emotsioonid ning lõpptulemus sõltub palju sellest, kas osatakse emotsionaalsest kõrgpunktist edasi liikuda nii, et negatiivne pinge taanduks ning oleks võimalik asuda ratsionaalselt asja arutama. Koosolek ja nõupidamine on koostegevusega seotud suhtlemisvormid. Koosolek on organiseeritud kokkutulek, kus sihipäraselt ja süsteemselt lahendatakse probleeme või mõjutatakse osalejaid. Koosoleku praktilist korraldamist nimetatakse koosolekutehnikaks ja koosoleku juhataja on organiseeritud kokkutuleku juhataja. Peamiselt on koosolekuid kasutatud demokraatliku otsustamise teostamiseks. Demokraatlik otsustamisprotsess hõlmab suurt hulka 52 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI koosolekureegleid
kõnemõistmise madalam tase — laps vajab täiskasvanud partneriga võrreldes täiuslikumat selgitust. Pedagoogi (lapsevanema) ülesandeks on esialgu soodustada tegevuse kooperatiivsust, osaledes laste tegevuses ning suunates seda reguleerivate repliikidega. Kooperatiivse tegevuse perioodil on otstarbekas soodustada üksteise mõistmist: rõhutada abistamist (fikseerida seda) ja partneri soovide arvestamist, korraldada elementaarset arutelu. Suhtlemisliinis laps-laps ilmnevad järgmised suhtlemisvormid: 1. Praktilis-emotsionaalne, mida kutsuvad esile isikulis-tegevuslikud motiivid (kuni 4 aastani). Verbaalsete kontaktide osakaal tõuseb 5%-st kuni 75%-ni etapi lõpul. 2. Tegevuslik-situatiivne (4-6 a.). Kujuneb koostöö, eakaaslast hakatakse mängides eelistama täiskasvanule, oodatakse partneri tunnustust. Motiivid on nii tegevuslikud kui ka isikulised, vähesel määral tunnetuslikud. Situatiivne kõne moodustab kuni 85% kontaktidest. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
