docstxt/1307386344140405.txt
Kuidas võib bioloogia mõjutada pedagoogikat? Mina käsitleksin üleval seisvat küsimust lähtudes geenitehnoloogiast. Viimast mõistet võib tõlgendada järgnevalt: tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. Pedagoogika on ka rakenduslik eesmärk. Minu arust saab bioloogia pedagoogikat mõjutada kahel viisil: luua organisme, kes on sünnist saadik nö loodud õpetama ja luua organisme, kes ei tekita õpetajatele pahandusi ega ole püsimatud. Ühesõnaga luua ideaalseid õpetajaid ja õpilasi. Praegu esineb geneetilisel muundamisel ka palju miinuskülgi, aga kuna minu käsutuses on fantaasia, siis ma oletan, et GMO-organismidel ei esine mingeid kõrvalnähtuseid. Niisiis, oletame , et õpetajate närvilisust ja õpilaste püsimatust ja tüdimust tekitavad mingi mutantsed geenid
õpetamise alal. Pedagoogika õpetamise metoodikat õppis ta J.Torgi juures, psühholoogia õpetamist K.Ramuli käe all. Ülikooli lõpetamise sooritatud lühikeset pedagoogilisest praktikas ei piisanud veel õpetajakutse saamiseks. Sellek tuli töötada koolis õpetajaameti kandidaadina. 1935.aaastal hakkas Elango Tartu Pedagoogiumis palgata õpetajaameti kandidaadiks. Elango andis kahe aasta jooksul direktor Voldemar Raami koormuse arvel kuus tundi nädalas pedagoogikat ja psühholoogiat. 5 5.Tartu Ülikooli stipendiaadina Viinis 1929-1931 Kui Elango oli ülikooli lõpetanud ja magistritöö kaitsnud, tehti talle tööleasumiseks mitmeid ettepanekuid. Elango valis kõige vähemtulusa- teadusliku stipendiaadi koha. See võimalda tal süveneda teaduslikesse probleemidesse ja viljaka teadusliku lähetuse Euroopa silmapaistvasse hariduskeskusesse Viini
Kool JAN KAUS Uurimistöö Õpilase nimi Juhendaja: 2009.a. · sündinud 22. jaanuaril 1971 · Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Tegevus · 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja · 20042007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees · Tallinna rahvusvahelise luulefestivali korraldaja · Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige · Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist · Kujutav kunstnik Luule · "Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüümi all Kalle Kilokalor) · "Õigem Valem" (2000)
Nahadisain jõudis Eestisse siis, kui 1918 aastal algas rahvusliku kunsti arengus uus etapp. 1917. aastal avati Tallinna Kunsti- tööstuskooli naha- ja papitöö ning raamatuköite osakond. Ajapikku hakati Eesti palju nahast valmistama albumeid, kirjamappe, märkmike jm. Järjest rohkem hakati tähelepanu pöörama rahvakunsti eeskujude loovamale ja mitmekülgsemale käsitlusele. Maarja Undusk on õppinud Eesti Riiklik Kunstiinstituudis nahkehistöö eriala. Samuti on ta õppinud ka pedagoogikat ning on Vanalinna Hariduskollegiumis kunstiõpetaja. Ta kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Nahakunstnike Liitu. Tal on olnud mitu edukat näitust: "Nahk ja pildid", "Papist poisid", "Koht, kuhu panna pea" jt. Eraldi tooks välja ühe tema näituse ,, Maarja ilmutus", kus on nahalõike tehnikas portreed naistest sünnist surmani. Materjalidena on kasutatud vana ja jäika kroomnahka, millest ehk kunagi oleks saanud teha saapataldu.
isikut, kes ise süsteemi kuuludes soovib algatada muudatusi selles. Tavaliselt kuulatakse neid, kes suudavad süsteemi kõrvalt jälgida, andes seega objektiivse hinnangu. Seega gümnasistil kahjuks või õnneks puuduvad otsesed võimalused millegi üldisema muutmiseks. Samas kuulumata kooli juhtorganisse või omamata häälekandjat, on siiski üks võimalus veelgi oma idee realiseerimiseks. Nimelt, on õpilasel võimalus minna õppima ülikooli poiitikat või pedagoogikat ning omandades vajalikud teadmised, mida siinses ühiskonnas mõõdupuuks võetakse, on õpilasel siiski võimalus pürgida positsioonile, kus talle on seaduslikult volitatakse õigused, millegi üldisema muutmiseks. Aga kui keegi lõpetab ülikooli, siis sellisel juhul ei ole ta enam õpilane. Omaette küsimusena võib tõstatada muutuste läbilöömise hinna? Kas tõesti on haridussüsteem niivõrd muudatuste vajalik või kas on mõtete loovutada kogu oma aeg ja elu
Koolil on väga oluline roll, et puudega laps saaks õppida nende koolis. Koolijuhtkonna tööks jääb õppekavade moodustamine ja tunniplaanide koostamine. Nende ülesandeks jääb ka erivajadusega õppija roll nendes plaanides ja kavades. Samuti peaks ka kool olema kohandatud puudega õpilastele, et nad tuleksid seal edukalt toime. Kooli ülesandeks on et puudega lapsel oleks nende koolis hea ja samuti oleks õpetajad toetavad ja abistavad, kelle poole saaks alati pöörduda. Kuna ma õpin pedagoogikat, siis kunagi on väga suur tõenäosus, et minu õpetavasse klassi satub mõni erivajadusega õppija. See ei oleks minu jaoks kindlasti kerge ja see oleks midagi väga uut. Mis ma esmalt teeks? Esiteks valmistaksin iseennast ette. Tutvuksin erivajadusega lapse vanematega ja räägiksin lapse tervislikust seisundist. Samuti tutvuksin ka lapse endaga ja räägikisn temaga individuaalselt. Millest ma temaga räägiksin on see mis talle meeldib ja mis teda härib
kaasasutaja. · Ta pidas välismaal kaks aastat loenguid kooliuuendustest. · Lõi uue pragmatismiõpetuse-istrumentalisimi · Dewey käsitles filosoofias veel humanismi, psühholoogiat ja mitut muudki valdkonda. · Tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt. · Koos Charles Sanders Peirce'i ja William Jamesiga oli ta üks pragmatismi ja funktsionaalse psühholoogia rajajaid. · Mõjutanud nõuk. 1920. aastate pedagoogikat ja eesti kooliuuendusliikumist. Külastas 1928 NSV liitu. · Tema teosed: · "Minu pedagoogiline usutunnistus" (1897) · "Kuidas me mõtleme" (1910) · "Avalikkus ja selle probleemid" (1927) · "Vana ja uut individualismist" (1930) Ta avaldas kokku üle 700 artikli ja ligikaudu 40 raamatut. Tema tõekspidamised: · Avalikud probleemid tuleks üle kanda ajakirjandusesse · Ajakirjanduse kaudu peaks andma võimu keskklassile
Õpetajal tuleb nimelt tihti üksi oma tegevust põhjendada ja seepärast peab tal olema selge nägeus sellest, mille poole ta oma pedagoogikas püüdleb (Hytönen 1999). Freinet' vaatenurk lapsekesksele pedagoogikale on üpris lai. Ühelt poolt käsitleb ta maailmavaatelisi ja ühiskonna struktuuri puudutavaid küsimusi, teisalt on tema kirjutistes tegevpedagoogildele suunatud konkreetseid, päris üksikasjalikkegi juhiseid ja soovitusi. Freinet pedagoogikat kutsutakse tänapäeval mitut moodi- töökool, katsetav kool. Celestine Freinet peab paremaks kooli, mis toimib nagu suur pere. Ta leiab, et lapsed tuleb vabastada kooli autoritaarsest ja karistavast painest, et nad ei tunneks hirmu kooli ees (Hytönen 2000). Kool peab olema koht, kus laps õpib oma võimete kohaselt, iga laps saab edasi minna talle sobiva tempoga. Väga tähtis on, et laps teeks seda innuga ja oleks huvitatud praktiliste oskuste omandamisest.
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Liisa Hansen LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev h...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM JAN KAUS - HETK Kirjandus Tallinn 2012 JAN KAUS Jan Kaus on eesti kirjanik. Ta sündis 22. jaanuaril 1971. Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Ta on saanud palju tunnustusi. Nagu näiteks 2001 aastal Loomingu kriitikapreemia, 2003. aastal sai Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia ja Ponkala Fondi preemia, aastal 2007 sai ta stipendiumi ,,Ela ja sära" ja Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. Jan Kaus oli 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja. Aastatel 2004 2007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees, peale selle oli ta Tallinna rahvusvahelise
Tartu Ülikool ,,MUST PEDAGOOGIKA" Referaat 1 Tartu 2009 SISUKORD.............................................................................................................................2 ANTIPEDAGOOGIKA: ,,Must pedagoogika".......................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................3 Mis on ,,must pedagoogika"?.............................................................................................4 ,,Musta" kasvatuse tagajärjed..............................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........
Sootundliku pedagoogika üks eesmärkidest on motiveerida lapsi katsetama ning proovima erinevaid mänge ja tegevusi, aidates seeläbi kaasa nn soopiiride ja stereotüüpide ületamisele. Lähtutakse arusaamast, et soostereotüübid ja eelarvamused kitsendavad meie maailmavaadet ja mõjuvad pidurdavalt laste valikutele ning huvile võimalikult erinevate valdkondade vastu. Sootundliku pedagoogika rakendamine koolides Kuidas saab siis sootundlikku pedagoogikat rakendada koolis? Seda saab teha nii õppematerjalide ja personali valiku kui ka ebatavaliste tegevustega. Järgnevalt vaatleme lähemalt. Õppematerjalid: Tartu Ülikooli poolt välja antud kogumikus ,,Soorollid õppekirjanduses" (Mikk, 2002) tuuakse välja asjaolu, et õpikutes on rohkem esindatud ja välja toodud meessugupool. ,,Eesti ajalugu gümnaasiumile" (autorid Andres Adamson ja Sulev Valdmaa,
See ideestik haarab ajastu vaateid inimese asendile looduses, vaateid inimese hingelisele ja vaimsele loomusele, inimese õlesandeile ühiskondlikus elus ja kasvatuse olulistele eesmärkidele. Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud.
põhimõtteid vähestes lasteaedades, õpilasel ei pruugi olla endal piisavalt motivatsiooni ise tegutseda, õpetajal ei pruugi olla aega igat õpilast ära kuulata ja temaga eraldi tegeleda. Kuidas kirjeldatud õpetussuund võimaldab arvestada kaasaegse õpikäsitlusega? Reggio pedagoogika võimaldab arvestada kaasaegse õpikäsitlusega, sest oluline on ühise lahenduse leidmine ja meeskonnatöö ning Reggio pedagoogikat saab kohandada vastavalt vajadusele. On võimalik kasutada ainult mõningaid põhimõtteid, ei pea täpselt kõike üle võtma. Reggio pedagoogikas ongi olulisel kohal vastavus kultuurile ning pidev areng. Seega saab õpet kohandada täpselt nii nagu parasjagu vajalik on. Reggio pedagoogikas on palju sarnasusi Johannes Käisi üldõpetuslike põhimõtetega. Näiteks on oluline laste kogemustel ja huvidel põhinev õpe ning õppijate iseseisvus ja isetegevus mõlemal õpetussuunal. (Pedagoog ja.
Tugevamad aitavad nõrgemaid. Õppeplaanis on kohustuslikud, alternatiivsed ja vabatahtlikud ained. Oluline osa on kunstiainetel. Kooli ülesanne on last abistada ja kaitsta. Waldorfkoolis on õpetaja ülesandeks arendada lapse keha, toetada selle loomulikku arengut, hinge harmoonilist tasakaalu ja vaimu kui tõeotsijat. Õpetaja õpib kogu elu, sest tema kutse on kunst, mis iga päev teostub loominguga (Tuulik, 2001:178-180). FREINETPEDAGOOGIKA Celestin Freinet´ (1896-1966) pedagoogikat iseloomustavad järgmised jooned: · kasvatus tähendab küpseda laskmist; · oluline on oskamine (läbielamine), mitte teadmine; · mälu arendab töö; · laps on kui täiskasvanu, talle pole vaja sundi väljastpoolt; · lapsele on loomupärane töö, mitte mäng; · laps suudab töötada pikka aega järjest; · karistamine on vale; · hinded on kurjast; · laps planeerib ise oma igapäevast koolitööd; · kool on praktilise toimetuleku õpetamiseks;
väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid. 1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (18961934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gomelis. Kõrghariduse omandas Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas (1913-1917). Paralleelselt õppisr Võgotski Sanjavski rahvaülikoolis ajaloo-filosoofia teaduskonnas (1914-1917). Töötas Gomelis vene keele ja kirjanduse õpetajana. Ta õpetas kohalikus õpetajate seminaris pedagoogikat ja psühholoogiat ning organiseeris samas psühholoogia uurimislabori. 1924 aastal kutsuti Võgotski tööle Psühholoogia ja Pedagoogika teadusliku Uurimuse Instituuti. Võgotski on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Tema teooria järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Esimesel kolmel eluaastal ei ole see veel võimalik
Skeptitsist kahtlusmeetodi kasutaja tõe välja selgitamisel. 69. Mida tähendavad stoiline inimene ja epikuurlane tänapäevases tähenduses? V: stoiline kindlameelne ka eluraskustes vankumatu, epikuurlane elupõletaja oma võimaluste mahamängija. 70. Mis on sokraatiline meetod ja milles seisneb selle efekt? V: sokraatiline meetod suunata inimesi küsimustega nii , et nad vastates jõuaks ise tõeni. Efekt arendab ennast. 71. millist pedagoogikat soovitas Platon rakendada ja kas ta soovitus on asjalik? V: sunniviisil omandatud teadmine ei jää hästi meelde. Soovitas mängulisi elemente õppetöösse. Jah on asjalik. 72. Mis on mateeria? V: tajume meeleliselt ja saame tehniliste aparaatidega kindlaks teha. 73. Mida ütleb küllaldase aluse reegel? V: väited peavad olema põhjendatud. 74. Mida ütleb välistatud kolmanda reegel? V: tõene on kas väide või väite eitus, kolmandat väidet olla ei tohi. 16
Platon ja tema filosoofia Viimsi Keskkool Räsad Nadzafov 5.D KLASS SISSEJUHATUS Platon(427347 eKr) oli Sokratese kõige kuulsam õpilane.Ta rajaskooli, mis sai nimeks Akadeemia.Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 eKr mil Ida Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava".Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Platoni aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat õpetust ja kasvatust, mida tolleaegne Ateena pakkus.Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgselt kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistel. Platoni elu ja looming...
Loogiline- mõtlemiseks õige 9.Mida kujutavad skeptik ja skeptitsist? Skeptik- vaatleja, uurija Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja 10.Mida tähendavad stoiline inimene ja epikuurlane tänapäevases tähenduses? Stoiline inimene on inimene, kes hoiab külma rahu ja on võnkumatu. Epikuurlane on elupõletaja. 11.Mis on sokraatiline meetod ja milles seisneb selle efekt? Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Efektiks on mõistuse arendamine. 12.Millist pedagoogikat soovitas Platon rakendada ja ka soovitus on asjalik? Lõbusa mängu kujul 13.Mis on mateeria? Kõik see (aine), mida me suudame näha, kuulda ja tunda 14.Mida ütleb küllaldase aluse reegel? Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud 15.Mida ütleb välistatud kolmanda reegel? Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole. 16.Mida ütleb mittevasturääkivuse reegel? Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17.Mida ütleb samasuse reegel?
Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 1925) oli saksa austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul.
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ........
· lapse arengus on tundlikkuse staadiumid, mil on tal teatud oskusi kergem omandada; · laps on tervik; · tasakaalustatud isiksuseks areneb laps töö kaudu; · last ei tohi lahutada loodusest; · õppimine on isejuhitav ja eeldab vabaduse atmosfääri; · lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Steiner- pedagoogikat tuntakse ka Waldorf-pedagoogika nime all. See toetub Rudolf Steineri (1861- 1925) kasvatusteooriale. Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemussest ja selle arengust. Steineri olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine. Suuna põhidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumile. Esimene arengustaaduim algab sünniga ja kestab 7 a. vanuseni,, teine staaduim lõpeb pubeteediga ja
Kuid see lai tööülesannete nimekiri on aidanud kaasa ebaselge koolisotsiaaltöötaja rolli loomisele alates ajast, mil koolisotsiaaltöö muutus üheks spetsiaalseks sotsiaaltöö valdkonnaks (Higy, Haberkorn, Pope, Gilmore, 2012). Sotsiaalpedagoogika mõistet võib määratleda paljudest aspektidest. Semantiliselt koosneb mõiste kahest sõnast – sotsiaalne ja pedagoogika. Neist esimene, sotsiaalne, määratleb teist, pedagoogikat. Nii võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on „sotsiaalne pedagoogika“, ning küsida, mis teeb pedagoogika sotsiaalseks (Hämäläinen, 2001). Sotsiaaltöö ning –pedagoogika ajalugu uurides tähelduvad nende sarnased juured: mõlemad aktualiseerusid ühiskondlike formatsioonide vahetumisest põhjustatud sotsiaalprobleemide süvenedes – ühisnimetajaks on seega probleem, anoomia, normatiivne pinge. Vastuolu
tõusnud laps/õpilane ning tema vajadused. Maria Montessori keskendus pigem hariduse eesmärgile kui meetoditele. Tema lähenemine oli keskendunud lastele ja nende vajaduste vaatlemisele. Ta uskus, et lastes peituv inimkonna oskus ennast edukalt uuendada generatsiooni vältel kujundab nende oskuseid õppida ja areneda. (Polk Lillard 1996). Kooperatiivse projekti algusfaasis arutlesime, mida peaks meie projekt sisaldama, omavahelise arutluse käigus leidsime, et me ei saa käsitleda Montessori pedagoogikat ja filosoofiat, kui me ei tunne Maria Montessori elulugu, mis on suuresti mõjutanud tema vaateid, tõekspidamisi ja didaktilisi printsiipe. Jagasime töö alateemadeks: Maria Montessori elukäik; Maria Montessori pedagoogilise lähenemise filosoofia; Montessori metoodika: lugema-, kirjutama- ja arvutama õppimine; Montessori meetod Eestis sarnasusi Johannes Käisi meetoditega.
Tallinnas eestimeelne lasteaed Tallinna Eesti Haridusseltsi poolt, ka seal alustas lasteaednike koolitus. Eesti Vabariigi perioodil laienes rahvuslik kasvastus, 1923 Eestis 34 lasteaeda, mis olid kas munitsipaal- või eraomandis. 1930 hakkas ilmuma ajakiri Lasteaed. 1931 loodi Eesti Lasteaednike Selts. Oluline mõju haridussüsteemi kujunemisele oli P. Põllul. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggolit, kel oli õpetja haridus. Uuris põhjalikult Fröbeli ja Montessori pedagoogikat, avaldas mitmeid kirjutisi. Oli Fröbeli metoodika pooldaja ja leidis, et koolieelne iga peab olema täidetud mänguga. Teos ,,Kasvatuse radadel" 1920 avati Tartu Õpetajate Seminari juures Tartu Lasteaednike Seminar, kus ta oli õpetaja (koolitas lasteaednike). Tema tuntumateks õpilasteks olid M. Haas, J. Reiman, H. Sillaots, E. Treffner, M. Terri, E. Lootsar. Lasteaednike koolitamine seminaris lõpetati 1927. 1937 alustas Tallinnas tööd E
Mõeldes tolle aja ühiskonnas valitsevate hoiakutele ja Maria isa vastuolule asus ta õppima kirurgiks. Millest sai alguse naiste õiguste eest seismine ja hiljem töötavate laste õiguste eest võitlemine. Tänu tööle lastega arendas ta välja meetodi, mis laseb lapse isiksusel piiramatult areneda. Sain teada, et Maria Montessori mõtles välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadusele imikueast puberteedini. Olles uurinud rohkem Montessori pedagoogikat, usun, et tulevikus kasutan oma laste ja oma rühma laste kasvatamisel mõnda ideed Montessori meetodist. Kasutatud materjalid: Madise, I. Montessori pedagoogika 1. Tallinn 1992 Meister, I. Avastagem laps. Montessori pedagoogika. Tallinn 1994 http://web.zone.ee/kris27/Kursuste%20tehtud%20t%F6%F6d/montessori_referaat2(1).doc Külastatud 28.12.2009 http://et.wikipedia.org/wiki/Maria_Montessori Külastatud 28.12.2009 http://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivpedagoogika Külastatud 30.12.2009
tabud, mis piirasid inimese loomulikku arengut. Samas ei tähendanud vabadus neile anarhiat. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja vastutusega. Valgustajate tegevust iseloomustab mitmekülgsus Voltaire oli filosoof, ajaloolane, kirjanik; Diderot oli entsüklopeedia peatoimetaja ja kirjanik, tundis hästi muusikat ja kujutavat kunsti; Rousseau oli kirjanik, filosoof, poliitiline mõtleja, tegeles muusikaga, edendas pedagoogikat. Teadmiste säilitamiseks hakati looma entsüklopeediaid, mis pidid sisaldama kõiki inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutusi. Euroopa esimesed ajalehed-ajakirjad trükiti juba 17. saj. 18. saj sai ajakirjandusest tähtis ühiskondliku suhtlemise kanal, ajakirjandus asus aktiivselt levitama ka valgustusideid. Sellest ajast hakkas ajakirjandus kujundama ühiskondlikku arvamust. Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma
pdf ). Alljärgnev referaat pühendub Friedrich Fröbeli pedagoogika põhimõtetele ja nende maailmavaatelistele eeldustele. 3 1. FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud.
treeningute läbiviimiseks läheb tarvis tervet hulka praktilisi oskusi ning teoreetilisi teadmisi. Hea treeneri tunneb ära sellest, et ta oskab harjutusi õigesti õpetada ning parandada ka harjutuste vale sooritamist. Selleks peab treener hästi tundma kehalise treeningu põhitõdesid, harjutuste õpetamise metoodikat, inimese anatoomiat ja füsioloogiat, psühholoogiat, pedagoogikat, tervisliku toitumise aluseid jm. Treeningriietus tuleks valida sõltuvalt harjutussaali temperatuurist ning harjutamise intensiivsusest. Eelistatud peaks olema õhku läbilaskvast ning niiskust imavast materjalist kehale liibuvad ning mugavad treeningriided. Vigastuste vältimiseks peaks leidma endale sobivad spetsiaalsed aeroobika jalanõud, mis on painduva päkaosaga ning toestavad paremini pöia keskosa ja hüppeliigest
stiile, samuti peab pakkuma koolitust erineval ajal ja kohas. Üks täiskasvanuhatiduse teooriatest pärineb M.S. Knowles´lt, kes tugineb oma töödes paljudele erinavate teadusharude teoreetikutele ja praktikute poolt aastatel 1960-1980 läbi viidud uurimustele. Kogutud andmed võimaldasid tal formuleerida andragoogika eeldused, printsiibid ja strateegiad. Oma töö esimesel perioodil vastandas Knowles andragoogikat ja pedagoogikat, aga lõpuks jõudis ta tõdemuseni, et andragoogika võtteid saab kasutada laste õpetamisel nii nagu mõnikord on vaja õpetada täiskasvanuid pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3. PEDAGOOGILISE JA ANDRAGOOGILISE MUDELI VÕRDLUS 4
Reeglipärane füüsiline tegevus vähendab stressi ja mõjutab positiivselt immuunreaktsiooni, mis tuleb kasuks koolis, kus haiguste tõttu puudumised on probleemiks. Peame kohtlema last kui terviklikku indiviidi ning andma talle võimaluse mitmekülgseks õppeks. Teadmiste põhjal stressiga seotud tervisehädadest ning füüsilise tegevuse ja väliskekkonna soodsatest mõjudest tervisele tundub positiivne ja loomulik pakkuda välja õuesõppe pedagoogikat kui üht tervislikku alternatiivi. Imestamise kunst Pedagoogika sügavaim eesmärk on äratada uudishimu, elurõõmu ja imestust looduse ja olemasolu üle, imestust, mis tekitaks aupaklikkust ja aitaks meil ümbritsevast elustkaasinimestest,lindudest, putukatest- lugu pidada ning seejuures selle kõige eest ka hoolitseda. Õuesõppe pedagoogika on kõige suveräänsem vorm kogemiseks ja õppimiseks, mida või ette kujutada: uidata koos metsatukas, linnapargis, mere- ja järverandadel või
Põhjuslikku seost kinnitavaid tõendeid ei leitud. Küll aga nende töö viis järgmise punktini: * psühhosomaatiline meditsiin. Arenes välja psühhoanalüütilisest paradigmast. Haigustest näited maohaavad, astma. * biotagasiside. Protsess, mille käigus inimene saab tagasisidet oma füsioloogilisest seisundist ja õpib kontrollima oma reaktsioone. * 1970-ndad käitumusliku meditsiini teke. Sisaldab endas meditsiini, psühholoogiat, sotsioloogiat ja pedagoogikat (terviseõpetuse teema). Tekkis olukord kus hakati mõtlema tendents hakata mõtlema kuidas saab tervist edenedada mitte ainult ravile keskendada. Teemana tuli sisse operantne tingimine. Hakati rääkima terviseõpetuse vajalikkusest. * terviseõpetus õppeainena. * 1974. a. tervisepsühholoogia kui termin. * tervisliku käitumise liikumine. * 1978 asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru * 1984 Esimene rahusvaheline tervisepsühholoogia sümpoosium Havannas
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?................................................................................ 6 3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine...................................................................6 3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu..........................................6 3.3Elav õpetamine teeb õpetajast autoritee...
· õppimine läbi tegevuse (learning by doing) · õppimine kui kollektiivne protsess · õpetaja uus roll. "Õpetaja kaotab oma positsiooni väljaspool oleva juhi ja otsustajana ning temast saab rühma tegevuse juhendaja". Ameerika progressiivne kool · Üksikud projektid: Dalton plan 1916 (Massaschusetts); Winnetka plan 1919 (Illinois) · Kõrgaeg 1920-30-tel, mil paljude kuulsate ülikoolide juurde loodi nn. laborkoolid · 1930-1960 rakendasid progressiivset pedagoogikat peamiselt erakoolid · Alates 1960/70 tavapedagoogika elemendid põimunud progressiivsega Vabakasvatus (Summerhilli kool) · Vabakasvatuse all peetakse silmas sellist kasvatust, kus pedagoog loobub täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavale mingeid nõudmisi · Peamine esindaja: A.S.Neill (1883-1973), kes avas Summerhilli kooli Suffolkis Suurbritannias 1921 Mõtteid, millest sündis Summerhill:
Gümnaasiumi lõpetas ta Gomelis. Kõrghariduse omandas Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas (1913-1917). Paralleelselt õppis noor Võgotski Sanjavski rahvaülikoolis ajaloo-filosoofia teaduskonnas (1914-1917). Pärast ülikoolide lõpetamist töötas Võgotski Gomelis vene keele ja kirjanduse õpetajana. On avaldanud kohalikus kirjastuses artikleid kirjandusest, esinenud ettekannetega kunstist ja kirjandusest ning psühholoogiast ja pedagoogikast. Ta õpetas kohalikus õpetajate seminaris pedagoogikat ja psühholoogiat ning organiseeris samas psühholoogia uurimislabori. 1924 aastal kutsuti Võgotski tööle Psühholoogia ja Pedagoogika teadusliku Uurimuse Instituuti. Võgotski suri 1934 aastal tuberkuloosi (Karlep 2005 (8): 30). Lev Võgotski mängust Vygotsky (1976) on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Lapse isikliku kogemuse alusel kujunenud mängutoimingud on tema jaoks emotsionaalsed, neil on n-ö isiksuslik mõte
lähtuvalt) Pestalozzi ideeline järglane Põhiprintsiibiks looduspärasus, kultuursus ja isetegevus:lapsel on loomulik tung areneda. Sotsiaalprobleemide põhjuseks on puudujäägid sotsialiseerumises. Kui lapsel on probleemid,siis selle eest on vastutavaks isikuks õpetaja. Tema seisukohale ,,kedagi ei harita, igaüks peab end ise harima" toetus Eestis Johannes Käis. Lisas sinna veel asju ja üritas sellist pedagoogikat viljeleda ja juurutada, lisas juurde, et isetegevus on see jõud. Ta rääkis palju sellest, et pedagoogikas kasvatuse eesmärk isiksuse kujundamine on saavutatav läbi selle, mida laps ise teeb. J. Käis Oluline on produkt, mileni jõutakse Õppimine peab olema huvitav ja arendav! Õppimine ja kontrollimine peavad moodustama tervikliku süsteemi. ,,Isetegevus on see jõud mis äratab õpilastes sügava huvi, toob rõõmu
Need on arenenud pika aja jooksul ning esindavad inimeste kogemusi ja arusaamu. See muudabki õppimise kompleksses ühiskonnas keskseks tegevuseks. Elame ühiskonnas, kus meie igapäevaelu iseloomustavad artefaktid ja sõltuvus teadmistest. Inimesed ei saa õppimist vältida ning osalus erinevates tegevusvormides annab inimesele kogemusi, mida nad omaks võtavad. Tänapäeval nii väljapaistvad institutsionaalsed teadmised ja oskused täiendavad pedagoogikat, mis on kodeeritud sotsiaalsetesse praktikatesse ühiskonnas üldises. Õppur laenab õppeprotsessis kogenumalt isikult kompetentsuse ja arendab ülesannet lahendades järk-järgult välja suurema iseseisvuse, vallates lõpuks kogu protsessi. Haridust käsitletakse üha enam elukestva projektina. Osalus formaalhariduses pole mitte enam võimalus, vaid vajadus ning paljudes riikides seaduslik sund. Tehnika
Ta uuris enesetappe, mis tema arvates oli tingitud ühiskonnast, sotsiaalsüsteemist. Biheivorism (Ameerika koolkond) käitumisps. Saab alguse 20. saj. Hääbus 20. saj. Keskel, aga ta mõju on praegu tugev KeskAmeerikas. Püüdsid Ps. teha ranget teadust e teadusele saab allutada kõik, mida saab mõõta. Inimese käitumist saab mõõta. On vaja stiimulit ja reaktsiooni. Sellel koolkonnal oli edu, aga ei suudetud mõelda üldmeetodit. Kasutati katseloomi. Mõjutas pedagoogikat ja Ps. Ameerikas. Gestaltps. Tekkis saksamaal. Gestalt kuju, kujund, tervik. Tekib protestina Ameerika biheiviorismile. Ütlesid, et inimene on tervik ja see on midagi rohkemat kui üksikosade summa. Kestis 30nadateni. Inimene on tervik, pole võimalik jagada. Uurisid inimese taju ja tegid mitmeid avastusi ( taju on terviklik ja kui seal on tühik, siis taju täidab selle). Kui on võimalik tajuda mitmel viisil, siis taju valib lihtsaima (tajus kopeeritakse sarnased elemendid kokku)
immuunreaktsiooni (Ader 2001). Füüsiline tegevus haajutab ka riski haigestuda erinevatesse haigustesse. Tegevused looduses uurendavad töörõõmu. Eksperimentaalne uurimus õuesõppe pedagoogikale tugineva juhtkonnaga andis tõestust paranenud grupiprotsessidest, mida iseloomustasid vähenenud stressitase, paranenud probleemilahendus ja kommuniatsioon grupiliikmete vahel (Evans, Egnew 1998). Soodsast mõjust tervisele tundub positiivne ja loomulik pakkuda välja õuesõppe pedagoogikat kui üht tervislikku alternatiivi. IMESTAMISE KUNST (Stefan Edman) Õuesõppe pedagoogika on kõige suveräänsem vorm kogemiseks ja omandamiseks. Kõikjal leidub mida avastada ja mille üle mõtteid vahetada, kuidas kõik selles suures süsteemis on seotud. Imestus nr.1: Päike särav anarhist 330 korda raskem kui Maa 1 500 000 kilomeetrine läbimõõt- neli korda nii pikk, kui vahemaa maa ja kuu vahel 4,6 miljardit aastat vana
Kõige olulisem samurai naise kasvatuses oli võtta omaks oma mehe maailmavaade. Tüdrukute kasvatus eeldas nende üldist ettevalmistust eluks mehe kodus. Jaapani teater oli jaapani linlase arvestatav kasvataja, näidates ja tutvustades talle nii iidsete kangelaste väärikat elu, võitlust ja surma kui ka igapäevaelus äratuntavaid probleeme ja personaaze. KESKAEG. VARAKRISTLUS 10 Polnud veel teoreetilist pedagoogikat, olid kasutada vaid üksikute kirikuautoriteetide ütlemised ja mõtisklused kasvatamisest, kasvatajatele ja kasvandikele esitavatest nõudmistes ja õpetuse kirjeldused. Peamine hool laste kõlbelise kasvatamise eest lasus emal, kuna isa aja võtavad reisid ja muud ühiskondlikud ülesanded. Uute väärtustena hakkavad domineerima kloostrite õpetavad väärtused. Seitsmeks vooruseks peetakse usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikkust. Seitsmeks surmapatuks
on avatud liigutus, see võimalus on seal olemas. Et kui nad füüsiliselt pole kohal on nad ikkagi kohal ja seda tajuvad lapsevanemad küll. Mis kohal on teie lasteaias selline keskkonnasõbralik mõtteviis ja loodussõbralik mõtteviis. Kas see on teadlik samm või kas te tegutsete või mõtlete selles suunas ka ise teadlikult? Me teeme seda juba nii automaatselt. Ahjupuud lähevad ahju, kaupa tuleb, toitumine on tervislik, kogu selle keskkonnasõbralikkuse alla käib ka tervis, kogu pedagoogikat võetakse kui tervist toetavana. Ongi termin, et waldorfpedagoogika on tervendav pedagoogika. See läheb lihtsalt lastele üle, seda niimoodi ei viljeleta, et eile olime ebatervislikud, täna nüüd teeme tervislikku toitu ja sellepärast, kui see küsimus tuleb, siis on ainus mõte see, et me ei viljele ju seda niimoodi aga tegelikult me kanname seda iseendas. Kui oleks veel võimalik, siis võiks olla see unistuste talulasteaed koos aia ja loomadega
Henrik Visnapuu elas aastatel 1890 1951. Ta sündis Helme kihelkonnas, mis asub Tartumaa ja Viljandimaa piiril. Vana kalendri järgi oli sünnikuupäev 21. detsember, mis on musta tooma päev. Tema looming oli mõjutatud sünniajast. Visnapuu vanemad olid suhteliselt vaesed, rännati Lõuna- Eestis ja otsiti töö- ja elukohta, mille tõttu Visnapuu koole vahetas. Peres oli 9 last, kellest ellu jäid viis. Visnapuu õppis Saadjärve koolis pedagoogikat, aga talle ei meeldinud õpetada. 1907, kui oli 16, sai algkooliõpetaja kutse ning õpetas Tartumaal, kuid see ei sobinud talle. 1912 läks Visnapuu Tartusse, kus päeval andis tütarlastegümnaasiumis tunde, õhtuti käis ise koolis. 1916 (25-aastane) lõpetas Visnapuu gümnaasiumi. Ta ei satu Noor-Eestisse ja Siurut veel ei ole. Visnapuu tundis huvi vene kultuuri vastu ja futurismis vastu, mis oli sokeeriv. Ta koostas kaks kogumikku
Meie kutsusime teda Katjaks. Kuna õpin inglise keele õpetajaks, siis olen ka enda töös kasutanud ideid just tema tundidest. Ta on alati meelde jäänud ka kui väga toreda ja sooja inimesena. Arvan, et räägin kõigi meie klassi tüdrukute poolt, kui ütlen, et kõik kehalise kasvatuse õpetajad peaksid olema nagu Leelo Paju. Samuti õpetaja Imbi Raudkivi, kellega geograafia oli huvitavam, kui mulle enne oli tundunud. Nüüd kui olen pedagoogikat õppinud, siis tagasivaadates julgen küll öelda, et LÜGis on head õpetajad. Ruumidest igatsen kõige enam neid ruume, mis seal katuse all olid, nt arvutiklass (ilmselt on praegu ka samas kohas). Ka raamatukogu on koolil väga mõnus. Viimase aasta üritused on eelkõige meelde jäänud klassisiseselt. Küll aga tuli LÜGi üle see Wiedemanni üritusterohkus ja ettevõtlikkus just
Kirik keelas kõik elukutsed, mis olid seotud maagia, astroloogia ja tsirkuse etendus- tega. Kristlastele oli keelatud tantsija, miimi, komödiandi jms amet. 321. a ediktiga kuulutas imperaator pühapäeva pidu- ja puhkepäevaks. Kasvav majanduslik ebavõrdsus, sugukondade lagunemine, ülikute esiletõus ja riikide teke viisid sise pingete tekkimise ja süvenemiseni. Ristiusustamine püüdis pingeid leevenda- da. Varakeskajal polnud veel teoreetilist pedagoogikat ja kirstlaste kasutada olid vaid üksikute kiriku autoriteetide ütlemised ja mõtisklused kasvatamisest, kasvatajatele ja kas- vandikele esitatavatest nõudmistest ja õpetuse kirjeldused. Seitsmeks vooruseks peetakse: usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikust. Seitsmeks surmapatuks aga: kõlblusetust, prassimist, upsakust, viha, laisukust, ihnust ja kadedust.
Kirik keelas kõik elukutsed, mis olid seotud maagia, astroloogia ja tsirkuse etendus- tega. Kristlastele oli keelatud tantsija, miimi, komödiandi jms amet. 321. a ediktiga kuulutas imperaator pühapäeva pidu- ja puhkepäevaks. Kasvav majanduslik ebavõrdsus, sugukondade lagunemine, ülikute esiletõus ja riikide teke viisid sise pingete tekkimise ja süvenemiseni. Ristiusustamine püüdis pingeid leevenda- da. Varakeskajal polnud veel teoreetilist pedagoogikat ja kirstlaste kasutada olid vaid üksikute kiriku autoriteetide ütlemised ja mõtisklused kasvatamisest, kasvatajatele ja kas- vandikele esitatavatest nõudmistest ja õpetuse kirjeldused. Seitsmeks vooruseks peetakse: usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikust. Seitsmeks surmapatuks aga: kõlblusetust, prassimist, upsakust, viha, laisukust, ihnust ja kadedust.
Ta nimetas seda "rakenduslikuks kinesioloogiaks". Goodheart avastas üksikute lihaste seose energiameridiaanidega ning et meridiaani kindlate punktide mõjutamisega saab energiavoolu aktiveerida. Kindlate refleks- ja akupunktuurpunktide stimuleerimise abil suutis ta lihaseid tugevdada. Goodheart täiustas seda meetodit, mille keskpunktis on lihastest, kombineerides klassikalist meditsiini, kiropraktikat ja psühhoteraapiat, massazi, toitumisõpetust, homöopaatiat, loodusravi, psühholoogiat ja pedagoogikat. USA-s arvati Goodhearti "rakenduslik kinesioloogia" kiiresti tervendavate ametite hulka. 2.3 Tänapäev Näiteks Saksamaal rakendatakse kinesioloogiat erinevates valdkondades: klassikaliseses meditsiinis, hambaravis, psühhoteraapias, pedagoogikas ja loodusravis kui täiendavat diagnoosija ravimeetodit. Saksamaal pakub tavainimestele kinesioloogia alaseid teadmisi lihase testimise ja harjutuste näol 1994. aastal esmakordselt ilmunud raamat "Kinesiologie.
· Juhtidega kohtumised mõlemal poolel võimalus esitada küsimusi ja avaldada arvamusi · Arvamusavaldused töötajad saavad avaldada oma arvamust kas otsese ülemuse kaudu või anonüümselt · Videod suuremates ettevõtetes · ettevõttesisene ajaleht Milline peaks olema suhtekorraldaja? Suhtekorraldaja peaks: · olema väga hea suhtleja, arenenud analüütilise ja strateegilise mõtlemisega. · tundma psühholoogiat, sotsioloogiat, sotsiaalpsühholoogiat, pedagoogikat, majandust, juhtimist, eetikat. · tal peavad olema tehnilised teadmised ja võimed arvamusuuringute teostamiseks, meediaga suhtlemiseks, koostööks erinevate sihtrühmadega, publikatsioonide produtseerimiseks (nii kirjalikult kui ka audiovisuaalselt), kõnede ettevalmistamiseks, esitlusteks jne. · ta peab suutma ennast maksma panna ja olema aus. Soomes korraldatud uuringus leiti, et kõige tähtsamateks omadusteks osutusid süstemaatilisus,
Arvamusavaldused töötajad saavad avaldada oma arvamust kas otsese ülemuse kaudu või anonüümselt Videod suuremates ettevõtetes ettevõttesisene ajaleht Milline peaks olema suhtekorraldaja? Suhtekorraldaja peaks: olema väga hea suhtleja, arenenud analüütilise ja strateegilise mõtlemisega. tundma psühholoogiat, sotsioloogiat, sotsiaalpsühholoogiat, pedagoogikat, majandust, juhtimist, eetikat. tal peavad olema tehnilised teadmised ja võimed arvamusuuringute teostamiseks, meediaga suhtlemiseks, koostööks erinevate sihtrühmadega, publikatsioonide produtseerimiseks (nii kirjalikult kui ka audiovisuaalselt), kõnede ettevalmistamiseks, esitlusteks jne. 30 ta peab suutma ennast maksma panna ja olema aus.
vanemailt - see on kahjulik ning mõjub lapse isiksuslikule arengule hävitavalt. Kasvatus on alati must (black education) ning teeb lapse sõltuvaks vanemaist, samal ajal kui isiksuslik areng nõuab vanematest eemaldumist. Kasvatuse kahjulikkust ja julmust analüüsivate raamatute hulk on suur. Huviline võib tutvuda selliste autorite töödega nagu E. Braunmühl, L. Mause, K. Rutschky ja K. Zimmer. Kõik nad on ühel meelel, et kogu pedagoogika on must pedagoogika ning valget pedagoogikat ei ole kunagi olemas olnudki. Kasvatus on elava tagakiusamine - nii võib tabavalt kokku võtta Alice Milleri raamatu "Sinu enese pärast" (eesti keelde tõlgitud 2007). Alice Miller oli lastepsühholoog ning puutus päevast päeva kokku haigete lastega; lastega, keda täiskasvanud olid kas vaimselt või füüsiliselt kuritarvitanud. Oma raamatus kirjeldab Miller psühhoanalüüsile toetuvalt kolme koletist - Hitlerit, ühte narkosõltlast ja ühte sarimõrtsukat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
