ARVUTILINGVISTIKA ALUSED. Kordamisküsimused. 1. Missugused korpused on loodud Tartu Ülikoolis? · Eesti kirjakeele korpus 1890-1990 · Morfoloogiliselt ühestatud korpus · Ühestatud sõnatähendustega korpus · Süntaktiliselt ühestatud korpus · Tasakaalus korpus (ajakirjandus+ilukirjandus+teadus) · Eesti keele koondkorpus · Inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus · Vana kirjakeele korpus koostatakse Tartu Ülikooli vana kirjakeele uurimisrühmas · Eesti murrete korpust koostatakse Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis · Multext-Easti projekt George Orwelli «1984» · Eesti kõnekeele korpust haldab TÜ suulise kõne uurimisrühm 2. Mida võimaldab eesti kirjakeele korpuse kasutajaliides? Võimaldab otsida eesti keele korpusest sõnade konkordantse. 3. Tehke üks päring eesti kirjakeele korpusele. Mida küsisite ja millise vastuse saite? Päritud märgijad...
Ülesanne 1 1, Paranda sisestamise vead, Kasuta tööriista "Otsi ja Asenda" 2, Anna veerule "Arv 4" rahavorrming "Euro", 3, Tee arvutused, Kasuta lahtrite aadresse ja valemite kopeerimist, 4, Kopeeri veerg "Arv 1" 25, reale, Kirjuta veeru nimeks "Kahekordne " ja muuda teksti suunda 5, Korruta veerus "Kahekordne " olevad arvud 2-ga Arv 1 Arv 2 Arv 3 Arv 4 =Arv1+Arv2 =Arv4-Arv2 =Arv1*Arv2 =Arv3/Arv2 1 33 6478 0,23 34 -32,77 33 196,30303 2 34 7839 0,34 36 -33,66 68 230,558824 3 567 346 0,35 570 -566,66 1701 0,61022928 4 1 765 3 567,01 5 3 566,01 4 765 16,56 2 891 435,67 18,558 433,67 33,116 445,5 6 3 ...
olevate keelevariantide kirjeldamist või/ja analüüsimist. Tehakse mingi ajaline läbilõige DIAKROONILINE UURIMINE arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. Pikem ajaline periood KEELE SÜNKROONIA on keele hetkeseisund KEELE DIAKROONIA keele ajalooline areng KEELEAJALUGU diakrooniline keele uurimine AJALOOLINE KEELETEADUS rõhutab rohkem keele muutumise seaduspärasuste uurimist ARVUTILINGVISTIKA eesmärgiks on keele ehituse ja funktsioneerimise jäljendamine arvuti abil, nii et see oleks lingvistiliselt hästi põhjendatud, formaalselt arusaadav ja arvutiprogrammina teostatav ANTROPOLOOGILINE KEELETEADUS ehk ETNOLINGVISTIKA rõhutab seda, et keelt ei saa uurida lahus seda kasutavatest inimestest ja nende kultuurist laias tähenduses
Tartu Ülikool Lühidalt arvutilingvistikast Kristiina Zadin 2010 1. Mis on arvutilingvistika 2 Sissejuhatus Arvutilingvistika on hübriidala, mis tegeleb keele ja arvutiteaduste vahepeal. Kasutaja seisukohalt mängib rolli kasutusvaldkonnast sõltuv mitmekesisus elektroonilised sõnastikud, õigekirjakontrollerid, mõistetepõhiseid sõnastikud ja infohulgad jne. Korralikud ressursid varustatud korralike kasutajaliidestega on olulised nii tavakasutajale, kes soovib korrektsel kirjutada kui ka keeleuurijale. Käesolevas referaadis on põgusalt antud ülevaade suulise kõne digitaliseerimise
Kääriku konverents. 1978. aastal ilmus H. Rätsepa ,,Eesti keele lihtlausete tüübid", milles olid verbikesksed lausemallid ja süstemaatiline süntaksikäsitlus. Sõnavara ajalugu uuris Huno Rätsep, kellelt on ilmunud ka kogumik ,,Sõnasõel". Hetkel on Tartu Ülikooli uurimissuundadeks eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika ja vestlusanalüüs. Korpused (TÜKK, WAKK jm, vt. www.cl.ut.ee) Mati Erelt, Karl Pajusalu, Haldur Õim, Reet Kasik, Külli Habicht, Renate Pajusalu, Tiit Hennoste, Helle Metslang. Eesti Keele Instituut (Keele ja Kirjanduse Instituut) www.eki.ee Asutati 1947. aastal Tartus, 1952. aastal Tallinnas. Murdeuurimise, murdeainese kogumise ka publitseerimise, murdesõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena; 1982-1989.aastal ilmus
Perioodid: Tegevusvaldkonnad: Eesti keele/kirjakeele ajalugu, murrete jm keelevariantide uurimine, sõnavara ja semantika, foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus, keelekorraldus, teksti- ja diskursuseanalüüs; sotsiolingvistilised uurimused: kakskeelsus ja keelekontaktid, keelepoliitika ja sotsiolingvistika, kvantitatiivne poliitika, suulise kõne uurimine, keele omandamise uurimine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. 15. Uurimissuunad ja suurteosed 1990. aastatel. Eesti kirjakeele grammatika: EKG I ja II (1993; 1995), Eesti keele käsiraamat (1997) Foneetika ja fonoloogia: suurteoseid pole, aga kaks doktoritööd foneetikast ,,Studies on Quantity and Stress in Estonian" (1994), fonoloogiast ,,Eesti keele astmevahelduse ja prosoodiasüsteemi tüpoloogilised probleemid" (1997) Morfoloogia: Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992)
loodud tugev baas ühtse normeeritud kirjakeele levimiseks. Eesti ja sugulaskeelte alal oli kaitstud 7 doktoriväitekirja. 1944 loodi Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder. TÜ praegusi uurimissuundi: eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. · Eesti Keele Instituut: murdeuurimine, leksikoloogia, keelekorraldus, kirjakeele grammatilise ehituse uurimine, soome- ugri keelte uurimine, kakskeelsed sõnaraamatud, etümoloogia sõnaraamatu koostamine, arvutilingvistika. · Tallinna Ülikool: sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus, eeti keele õpetamise teoreetilised alused, eesti keele omandamine teise keelena, eesti õppijakeele korpuse koostamine, murded, keelevähemused, lastekeel, nimeuurimine
situatsioonitüüpidega (teenindus, lobisemine jms), peaaegu ainult spontaanne dialoog/polüloog Kasutamine: korpus jaguneb eri piirangutasemetega alaosadeks. Uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel. Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse. Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 24. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). arvutilingvistika (computational linguistics)- loomuliku keele automaattootlusega tegelev keeleteaduse ja informaatika piiriala keeletehnoloogia (language technology, natural language processing NLP) tegeleb meetodite, tarkvara ja seadmetega, mis on spetsialiseeritud tekstide ja kõne tootlemiseks. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Eestis: TÜ-s, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele
ja ühiskonnast. Keeleteaduse harud PSÜHHOLINGVISTIKA käsitleb keele ja üksikisiku mõtlemise seost. Kuidas õpitakse keelt, kuidas õpitavad keeled lokaliseeruvad ajas, lapse keeleline areng, kõnepatoloogiad PRAGMAATIKA uurib keele funktsioneerimist suhtluses, keelendid omandavad tähenduse suhtluses SEMIOOTKA uurib keelt kui märgisüsteemi: keelemärkide ehitus, suhe keelevälise tegelikkusega, märkide omavaheline seos Keeleteaduse harud ARVUTILINGVISTIKA suhteliselt uus haru: keele automaatanalüüs, kirjeldamine, morfoanalüsaator, masintõlge jms Keeleuurimine keele tasandite kaupa Grammatika: nii keeletasand, kui ka teadus , mis seda uurib, samuti... Foneetika: häälikud ja kõne tajumine Artikulatoorne foneetika: hääldus ja kõnetraktis toimuv Auditiivne foneetika:kõne kuulmine Akustiline foneetika: kõnelemisel tekkinud helilained Fonoloogia: häälikute süsteem Foneetika: selline ja selline häälik moodustub nii ja nii
katseline foneetika, vana kirjakeele, sõnavara ajaloo uurimine). Oli loodud peamiste teadusalade eestikeelne terminoloogia ning sõnaraamatute ja grammatikate abiga loodud tugev baas ühtse normeeritud kirjakeele levimiseks. TÜ praegusi uurimissuundi: eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. Korpused Eesti Keele Instituut.- 1947 Keele ja Kirjanduse Instituut Tartus (Tallinnasse 1952, 1993 Eesti Keele Instituut). TRÜ ja ES soome-ugri ja eesti keele materjalikogud KKIle. Tallinna Ülikool - Tallinna Pedagoogiline Instituut, 1992 Tallinna Pedagoogikaülikool, 2005 Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus (Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja) Võru Instituut - asutati 1995
funktsionaalsete keeleteooriatega kui formaalsete teooriatega. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 5) Keeletehnoloogia loob keeletöötlustarkvara arvutitele. Keeletehnoloogiat saab rakendada: - masintõlge ühest keelest teise - telefonidialoog arvutiga - infoootsing eletroonilistest dokumentidest, sisukokkuvõtete tegemine - automaatne diktofon - tehiskõne süntees - kirjutaja abivahendid tekstitöötlusprogrammides 6) Arvutilingvistika loob teooriaid inimkeelte formaalseks kirjeldamiseks. 7) Viipekeel viipekeel on loomulik keel, mis on tekkinud suurte kurtide arvuga kogukondades loomulikul teel (koduviiped - pidzin - kreoolkeel), nt kurtide koolides. Viipekeele transkriptsioonis märgitakse üles viipe asukoht, käekuju, liikumine. Viipekeele universaalsus. Gestuno: arvatakse, et viipekeeled baseeruvad universaalsetele emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt
Leksikoloogia-sõnavara ja selle arenemist uuriv teadusharu. Sõnavaraõpetus. Semantika-tähendusõpetus. Uurib keele ja tegelikkuse ning keele ja mõtlemise seoseid. Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid, tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 16. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid-oskussõnastikud-erialade terminoloogiasõnastikud
üksused ehk foneemid ei pruugi neis keelis täielikus vastavuses olla, kus häälikumärke kasutatakse. Loomulik keel pärandub suulises vormis ühelt sugupõlvelt teisele. Ainult surnud keel säilib üksnes kirjlike mälestiste vahendusel. 2. Keeleteaduse suundi (üldkeeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keeletüpoloogia, neurolingvistika, psühholingvistika, sotsiolingvistika, kognitiivne lingvistika, vestlusanalüüs, arvutilingvistika). (Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused. Ta selgitab, mis tasandeist ja koostisosadest keelesüsteemid koosnevad ja mis vahekorras nad omavahel on. Üldkeeleteadus sünteesib eri keelte uurimisel saadud tulemusi, otsides selleks
närvisüsteemis. Variatsionismiga on seotud keelekontaktide uurimine. Pikaaegne geograafiline ja ka sellega seotud kultuuriline lähedus muudavad keelte tähendussüsteeme ja struktuure üksteisele sarnasemaks, mis loob uurimisobjekti terveid keelepiirkondi haaravale areaalilingvistikale. Viimasel ajal väga kiiresti arenenud interdistsiplinaarne lingvistika haru on arvutilingvistika, peaeesmärgiks on keel(t)e ehituse ja funktsioneerimise jäljendamine arvuti abil, nii et see oleks lingvistiliselt hästi põhjendatud, formaalselt arusaadav ja arvutiprogrammina teostatav. Matemaatiline keeleteadus hõlmab grammatikateooria formaalsete aluste osas samu alasid nagu arvutilingvistika, lisaks kuulub sellesse statistiliste meetodite rakendamine keeleelementide sageduse määramiseks. Antropoloogiline keeleteadus ehk etnolingvistika rõhutab seda, et
Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed- näiteks inglise keeles subjekt ja objekt 8. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: Generativism Noam Chomsky rajatud koolkonnad: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastav formaalse süntaksiga. Oluline eraldi suunana ja arvutilingvistika seisukohalt. Põhiideed: keelt esitatagu rangelt defineerivate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised laused; Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni; süva- ja pindstruktuuri eristamine; keeleõppimise võime on kaasa sündinud Valentsiteooria e. sõltumatusgrammatika Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks
Kuidas keel mõtlemist mõjutab? Keele omandamise vormid: Biheivorism: oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse teisi oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides. Nativism: inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi. Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses. Kognitivism: laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. 15) Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. Teise keele omandamine: Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev, oskab lugeda ja kirjutada, oskab juba üht keelt, seega motivatsioon on väiksem ja L2 omandatakse läbi L1 prisma, on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid), omab vähem aega, õpib tavaliselt ebaloomulikus olukorras ja omab harva ,,ema". Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad
Kuidas keel mõtlemist mõjutab? Keele omandamise vormid: Biheivorism: oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse teisi oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides. Nativism: inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi. Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses. Kognitivism: laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. 15) Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. Teise keele omandamine: Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev, oskab lugeda ja kirjutada, oskab juba üht keelt, seega motivatsioon on väiksem ja L2 omandatakse läbi L1 prisma, on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid), omab vähem aega, õpib tavaliselt ebaloomulikus olukorras ja omab harva ,,ema". Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad
· nativism (inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi) Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses) · kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood. 15. Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia . Rakenduslingvistika on keeleteaduse osa, mis rakendab teooria praktikasse. Keeleteaduse (lingvistika) tulemusi ja õpetusi kasut teise keele õpetamisel (ja õppimise) metoodikas. Täiskasvanud keeleõppija on neuroloogiliselt Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it erinev, oskab juba lugeda ja kirjutada, oskab juba ühte keelt ning seega motivatsioon väiksem ja teine keel
pragmaatika-uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälisest situatiivsetest faktoritest. Kriitiline lingvistika. Psühholingvistika- kõne tootmine ja tuvastus. Neurolingvistika. Logopeedia, kliiniline keeleteadus- uurib kõnehäireid. Areaalilingvistika- uurib , seda kuidas geograafiline positsioon muudab keelt.Filoloogia(sünonüüm lingvistile) tõlgendab vanu tekste (klassikaline filoloogia) Foneetika- kõnehäälikuline tootmine ja tuvastumine. Arvutilingvistika-keelte ehitus ja funktsioneerimine arvuti abil. Matemaatiline keeleteadus Semiootikaga- märgiteooriaga Antropoloogiline keeleteadus e etnolingvistika- võõraste rahvaste keelte uurimine. Keeledidaktika, tõlketeadus, keeleplaneerimine- seostub sotsioloogia ja poliitikaga. 7. Keelte liigitamise põhimõtted Kokku on 6800 keelt(etnologue järgi).Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii
seda, kuidas eri keeled maakeral paiknevad, missugused seigad mõjustavad keelekollektiivide suurust ja keelte esinemistihedust. areaalne e. piirkondlik klassifikatsioon- lähtutakse geograafilistest kriteeriumitest arbitraarne- meelevaldne arhifoneem- sellega tähistati neid juhtumeid, kus kahe foneemi vaheline opositsioon neutraliseerub artikulatoorne foneetika- hääldamist uuriv foneetika artikulatsiooniviis- see, kuidas õhuvoolu kulgu takistatakse arvutilingvistika- uurib võimalusi, kuidas esitada keeles sisalduvat teavet masinal töödeldavas vormis. aspekt- terminit kasutatakse mitmes tähenduses. Selle all võib mõista mingi kõneleja vaatenurka, millest kõne all olevat tegevust vaadeldakse. Imperfektiivsest (e lõpetamata tegevuse) või duratiivsest (e kestva tegevuse) aspektist räägitakse siis, kui tegevust käsitatakse pideva toiminguna ja jälgitakse selle seesmist edasikestmist. Teisest küljest võib aspekti abil
o Instrument o Kogeja Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel): • SOV 45% • SVO 42% • VSO 9% • VOS 3% • OVS 1% • OSV ? 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Generativism Noam Chomsky rajatud koolkon(na)d: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatav formaalse süntaksiga. Oluline nii eraldi suunana kui arvutilingvistika seisukohast. Noam Chomsky: • Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused; • Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni; • Süva- ja pindstruktuuri eristamine; • Keeleõppimise võime on kaasasündinud; Generatiivse süntaksi üks põhiideesid on, et keelt tuleb esitada rangelt defineeritavate reeglite
Sõnaväljadel on interdistsiplinaarseid aspekte. Nt on psühho- ja neurolingvistilised uurimused kinnitanud, et sõnaväljalaadsed struktuurid eksisteerivad ka inimteadvuses. On välja selgitatud, et maailmateadmine säilitatakse pikaajalises mälus mõistevõrkudena mõistekogumina, mis on omavahel tähendusseostega ühendatud. Teisalt võivad sõnaväljad anda infot meie teadmiste struktuuri kohta, ilma et need samastuksid kognitiivse teadmiste struktuuriga. Arvutilingvistika jaoks on sõnaväljad olulised arvutileksikoni struktureerimisel (nt WordNet projekt alguse saanud inglise keelest (Princetoni ülikool), nüüd tehtud paljude Euroopa keelte kohta). Seob nimisõnad, verbid ja adjektiivid sünohulkadesse. Võrdlevad e komparatiivsed sõnaväljauuringud on olulised arvutilingvistikas automaattõlke jaoks, kuna toovad välja eri keelte sõnavara sarnasused ja erinevused. Traditsiooniliselt on sõnaväljadel olemas seos ka keelefilosoofia ja antropoloogiaga,
· umbes 10 kuu vanuses hakkab silpide koosseis muutuma vastavalt keelele · 1 aasta esimesed sõnad, tihti zestidega · 1,6 aasta kahe sõna periood · Olulisi seisukohti: · keskmist last pole olemas, iga laps on erinev · laps imiteerib palju, kuid loob ka oma süsteemi 15. Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia . Teise keele omandamine Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) · on neuroloogiliselt erinev; · oskab lugeda ja kirjutada; · oskab juba ühte keelt, seega a) motivatsioon väiksem ja b) L2 omandatakse läbi L1 prisma; · on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid); · omab vähem aega;
MMonaco, Fisher ja Hurst leidsid. Uuriti suguvõsa, kellel on keelehäire ja siis ema ja lapselt leiti see mutatsioon. Kõiki selle geeni funktsioone ei ole teada. On teada, et FOXP2 mutatsioonid põhjustavad keelehäireid. ......Mis jääb rääkimata...... Keel ja kultuur, keeleteaduse ajalugu, ajalooline keeleteadus, Eesti perekonnanimede raama (onomastika), Liivimaa kroonika Rakenduslingvistika keeleteaduse osa, milles tegeletakse praktiliste väljunditega. Keeleõpe Arvutilingvistika, korpuslingvistika Õppematerjalid Jne Keeleteadus miks ja kellele Keeleteadlane on keeleolemusega tegelev uurija. Kirjeldab ja seletab Õige/ hea ja vale/ halb keel Keeleteadus ja keelekorraldus (koostab keeleteadlase põhjal reegleid. Sageli on sidemed liiga nõrgad nende kahe vahel ja siis tulevadki halvad reeglid), keelehoole Soovitused ja kirjeldused ning seletused Kust sõnad tulevad? Miks? Etümoloogia sõnastikud. Ühised jooned grammatikas jne
sidusus, et eelmine lause mõjutab eelmise sõnajärge, ja sisuline, et ei hüppa ühest teemast teisele. Teksti sidusus, et kas ta väljendab mingit mõtet. Teha tekst jõukohaseks sihtrühmale on oluline! Vestluse analüüs - mis on ütluse motiiv, eesmärk, strateegia, sõnastus, ja siis tuletame (meelde), mis jäi välja ütlemata, aga kuidagi saab tõlgendada/tuletada jne. Suhtlemisõpetus on teglt meie metoodikas suht nõrk! Arvutilingvistika keeleüksuste struktuur, semantika, arvutiprogrammid omavahel seoses või üritab olla vähemalt. Tekst kui teabeväli. PsL - - kliiniline keeleteadus. Kliiniline keeleteadus: kõnehälvete uurimine lingvistiliste meetoditeka Neurolingvistika, keelekasutuse aeose kõnetegevust juhtivate piirkondadega ajus; lokaalne kahjustus avaldumine. (kõneloome ja taju operatsioonid), nende (keelekasutus, keele jne areng/lagunemine) ... (vaata slaidilt) PsL psühholoogia
tikutele huvi aga ei pakkunud. Seda eriti veel enne arvutite tulekut. Kuid kõik muutus pärast arvutite kasutamisele võtmist. Tänapäeva arvutid oskavad üha enam tõlkida inimkeeli ühest keelest teise ja saadakse inimkõnest ka paremini aru. Sellised arvuti ,,oskused" põhinevad tegelikult numb- rilistel arvutusmeetoditel. Need ei ole arvuti inimlikud oskused. Sellega tegeleb infotehnoloogia haruteadus nimega arvutilingvistika. Kui on olemas mingisugune väga hea tehnoloogia, ei tähenda see veel ka head rakendust. Hea tehnoloogia vaid pakub võimalust väga heaks rakenduseks. Näidiseksemplar, mis luuakse mingis uurimislaboratooriumis, on reaalsesse tootmisse minemine veel pikk tee käia. See sõltub väga suuresti majanduslikest, organisatsioonilistest ja poliitilistest teguritest. 64 3 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.1 Inimeste kogemused ajusurmas
tikutele huvi aga ei pakkunud. Seda eriti veel enne arvutite tulekut. Kuid kõik muutus pärast arvutite kasutamisele võtmist. Tänapäeva arvutid oskavad üha enam tõlkida inimkeeli ühest keelest teise ja saadakse inimkõnest ka paremini aru. Sellised arvuti ,,oskused" põhinevad tegelikult numb- rilistel arvutusmeetoditel. Need ei ole arvuti inimlikud oskused. Sellega tegeleb infotehnoloogia haruteadus nimega arvutilingvistika. Kui on olemas mingisugune väga hea tehnoloogia, ei tähenda see veel ka head rakendust. Hea tehnoloogia vaid pakub võimalust väga heaks rakenduseks. Näidiseksemplar, mis luuakse mingis uurimislaboratooriumis, on reaalsesse tootmisse minemine veel pikk tee käia. See sõltub väga suuresti majanduslikest, organisatsioonilistest ja poliitilistest teguritest. 61 3 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.1 Inimeste kogemused ajusurmas
tikutele huvi aga ei pakkunud. Seda eriti veel enne arvutite tulekut. Kuid kõik muutus pärast arvutite kasutamisele võtmist. Tänapäeva arvutid oskavad üha enam tõlkida inimkeeli ühest keelest teise ja saadakse inimkõnest ka paremini aru. Sellised arvuti „oskused“ põhinevad tegelikult numb- rilistel arvutusmeetoditel. Need ei ole arvuti inimlikud oskused. Sellega tegeleb infotehnoloogia haruteadus nimega arvutilingvistika. Kui on olemas mingisugune väga hea tehnoloogia, ei tähenda see veel ka head rakendust. Hea tehnoloogia vaid pakub võimalust väga heaks rakenduseks. Näidiseksemplar, mis luuakse mingis uurimislaboratooriumis, on reaalsesse tootmisse minemine veel pikk tee käia. See sõltub väga suuresti majanduslikest, organisatsioonilistest ja poliitilistest teguritest. 66 3 Ülitsivilisatsiooniteooria alused
annaabi.ee 
