Hääletus / hääle kaotus b. Hääle kähedus c. Hääle kõrguse puue d. Hääle katkendlikkus 26. Käitumuslikke häälepuuete põhjuseks võivad olla: a. Traumad b. Hääle vale kasutus c. Halb psüühiline seisund d. Kasvajad e. Häälepaelte põletik ● Düsartria puhul ei ole kõnehingamine enamasti peamine probleem. Esmalt siiski hääldus ja hääl/prosoodia. Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetest: kuulmispuue 1. Kuulmislanguse korral on raskesti tajutavad kõrgetel sagedustel hääldatavad häälikud. Enim probleeme põhjustavad häälikud on: a. S b. I c. U d. M 2. Kuulmislanguse korral on kõne seisukohalt sekundaarselt kahjustatud: a. Sõnavara omandamine b. Kõne mõistmine c. Õige häälduse omandamine d. Eneseväljendusoskus 3. Kerge kuulmise languse korral lapse varajases kõnearengus: a
Kuulmispuudega lapsed 1. Millised tegurid soodustavad kuulmislangusega või kurdi lapse enesehinnangut? Kurtide kogukond ja perekond. 2. Kes teavitab rohkem oma kiusamisest? Miks? Kurdid lapsed, sest nad usaldavad rohkem täiskasnavud inimesi ja kurtide kogukond on kokkuhoidev, seal hoolitakse rohkem teineteisest. 3. Kuulmislangusega ja kurtide laste kiusamise kohta on erinevaid arvamusi. Mis põhjustel väidetakse, et nad on suurema tõenäosusega kiusajate ohvrid? Kuna nad tundvuvad kuulmislanguse tõttu nõrgemad ja kiusajad arvavad, et nad ei suuda teistele kiusamisest rääkida. 4. Millise puudega lapsed on suuremas kiusamisohus? Kas see kehtib ka kuulmispuudega laste puhul? Lapsed on suuremas kiusamisohus sellise puude puhul, mis on silmada nähtav. See kehtib ka kuulmispuudega laste puhul: neid lapsi, kellel on kuuldeaparaadid või FM- süsteemid, kuisatakse rohkem. 5. Kuidas tulevad kuulmispuudega la...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või
vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust). Kuulmispuue Eestis elab kuni 2000 kurti inimest, kuid nende seas on väga vähe neid, kes üldse ei kuule. On suur vahe, kas inimene ei kuule sosinat või lennukimüra. Kuulmispuue on kas kaasasündinud või omandatud, pärilikku kuulmispuudet esineb ca 5% inimestest. Kuulmispuudega inimestele on loodud mitmeid abivahendeid nagu kuuldeaparaadid ja sisekõrva proteesid. Samuti aitab vaegkuuljatel edukamalt hakkama saada vibreerivad ja vilkuvad abivahendid. Kuulmis ja rääkimispuudega inimesed õpivad omavaheliseks suhtlemiseks ära sageli viipekeele, mis erinevates kultuurides ja riikides on suhteliselt erinev nagu kõnekeelgi. Kuidas abi saada?
Millest on tingitud õpilaste erinevused ja õpiraskused? Psüühiline(taju, mõtlemine, tundeelu) Psühholoogiline(motivatsioon, orienteeritus edule,õpistrateegiad) Käitumuslik(hüperaktiivsus, tähelepanuhäire) Haiguslik sündroom/puue(sh arengupeetus, nägemis- ja kuulmispuue, autism) Kõnearengu mahajäämus Kool(õpetaja kompetentsus, suhted kaaslastega) Perekond(kodused probleemid, kasvatusstiil) Abinõud: Kooli roll lahenduste leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll Parandusõpe positiivne tagasiside Konsultatsioonid julgustav hoiak Lisarühmad alustada lihtsamatest Individuaalne õppekava ülesannetest
- epilepsia - tserebraalparalüüs - meelepuue 3. Liitpuude näited Liitpuue on kooslus erinevatest puuetest, mis segavad või aeglustavad lapse tavalist arengut. Arvestatakse eri puuetena arengut segavaid puudeid , mis ei kaasne haigustega. Liitpuue on väga erinevate puuete kooslus, mis on iga lapse puhul erinev. Liitpuuet on kõige kergem lahti seletada näidetena: 1. Põhipuue: Down sündroom , teise puudena liikumispuue või kuulmispuue. Downi sündroomiga tihti kaasnev vaimne puue ei lähe eraldi puudena arvesse. 2. Põhipuue: PCI , teise puudena nägemispuue, liikumispuue või kuulmispuue. 3. Põhipuue: Vaimnupuue, millele lisandub näiteks liikumis-ja nägemispuue. Liitpuue ei ole haigus. Igat liitpuudega last on võimalik arendada nii spetsiaalse koolituse, arendava tegvuse kui ka abivahendite abil (liikumispuude korral). Liitpuudega lapsed on täpselt samasugused lapsed kui
Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine MARTIN LEISSOO 9.A Kuulmishäired Eestis Meedikute andmetel on Eestis mõni suurem või väiksem kuulmispuue ligi 12% elanikkonnast (~157416 inimest). Samas oleme paljude kahjulike mõjurite olemuse suhtes lubamatult napilt teadlikud või pigem iseenese suhtes hoolimatud. Tervelt üks kolmandik Eesti elanikkonnast viibib enam-vähem pidevalt müra kahjustavas mõjusfääris, olgu see siis pärit tööstusest, transpordist või olmest. Kuulmishäirete tüübid Kurtus- võimetus tajuda väliseid helisid, mille aluseks on heli vastuvõtuaparaadi kahjustus. Kurtuse piiriks loetakse 7080 dB-st
ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilisele taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude liigitus: Kerge kuulmiskahjustus kahjustus, mille korral esineb tihti raskusi teistest arusaamisega, aga kõne- ja keele spontaanne areng ei ole oluliselt pidurdunud. Keskmise raskusega kuulmiskahjustus kahjustus, mille puhul kõne- ja keele spontaanne arenemine on pidurdunud, aga ei puudu. Raske kuulmispuue ja kurtus kõne- ja keele spontaanne arenemine on tugevasti pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3. Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid 4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7. Keskkõrvapõletik On olemas abivahendeid, millega on võimalik aidata kuulmislangusega last. Tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad kurtidele lastele
Erinevad kliendirühmad. Raskete ja erivajadustega klientide teenindamine. MK13-TE Kes on erivajadusega inimene? • Liikumispuue • Nägemispuue • Kuulmispuue • Vaimupuue Kuulmispuudega inimese teenindamine • Pöördu kliendiga rääkides näoga tema poole. • Küsi kliendilt, kas ta vajab abistamist. • Ära räägi kõva häälega. • Vajadusel kirjuta oma teade paberile. Nägemispuudega inimese teenindamine • Märka valget keppi, pimedat ja juhtkoera. • Kõnetamisel puuduta pimeda käsivart. Tutvusta ennast. • Küsi kliendilt, mitte tema saatjalt, kas ta soovib abistamist. • Kliendiga suhtlemisel ära tõsta häält.
Erivajadustega inimestega suhtlemine Puue Puue on muutuv mõiste. Puudega inimeseks loetakse tänapäeval inimest, kellel on anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhestumuslik ja keskkondlike takistustega tõkestab teda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist Suhtlusnõuded puuetega inimestega suhtlemisel: Ära paku tervituseks kätt, kui tal pole käsi Ära kiirusta! Abi või toetuse pakkumisel ole kannatlik. Küsi, jälgi ning ära solvu, kui seda vastu ei võeta. Ära karda küsida, kui pole oma tegevuses päris kindel. Ära karju, vaid säilita normaalne hääletoon. Ära räägi temaga ülevalt alla Ära tee välise põhjal järeldusi, mida isik suudab või ei suuda. Ta ise teab ennast kõige paremini! Ära teeskle, et said aru, kui tegelikult ei saanud. Küsi uuesti! Ära tunne piinlikkust, kui kogemata kasutad väljendeid nagu "kuulmiseni" või "nägemiseni", mis viitavad isiku...
suitsetamine, asjade varastamine, narkootikumide tarvitamine. Minul ei ole kahjulikke harjumisi, sest need rikuvad tervist ja ma ei taha pahandusi ka. Minul ei ole vaja suitsetada ja alkoholi juua. Minu arust on see mõttetu tegevus. Narkootikumide tarvitamine on ohtlik. Olen kuulnud, et narkomaanid sattuvad haiglasse, kui on saanud üledoos ning minna vangi. Narkarid võivad sooritada kuritegevusid. Mina ei taha kuangi narkootikume tarvitada. Ma ei ole mõelnud varem, millal olen tundnud, et kuulmispuue on mulle takistuseks huvitavate asjadega tegelemisel. Aga seda tean,et mina ei räägi häälega võõraste inimestega. Mina räägin küll vabalt nendega,keda ma tunnen. Minul on olnud päris hea lapsepõlv, sesr olen lõbutsenud väga palju. Ausalt öeldes lõbutsen ikka siiamaani. Tegeikult on mul päris hea elu. Sõbrad ei ole mind solvanud, me suhtleme ja lõbutseme üksteteist kiusamata.
vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust). Kuulmispuue Eestis elab kuni 2000 kurti inimest, kuid nende seas on väga vähe neid, kes üldse ei kuule. On suur vahe, kas inimene ei kuule sosinat või lennukimüra. Kuulmispuue on kas kaasasündinud või omandatud, pärilikku kuulmispuudet esineb ca 5% inimestest. Kuulmispuudega inimestele on loodud mitmeid abivahendeid nagu kuuldeaparaadid ja sisekõrva proteesid. Samuti aitab vaegkuuljatel edukamalt hakkama saada mitmesugused vibreerivad ning vilkuvad abivahendid. Kuulmise ja rääkimispuudega inimesed õpivad omavaheliseks suhtlemiseks ära sageli
Üldvastused olid sellised: - haridusega seotud probleemid (poisid: keelega seotud probleemid, suur õppekoormus ja pinged, palju kodutööd; tüdrukud: eesti keele tase (kartus mitte saada tööd tulevikus), õppekoormus ning kiusajad) 2.) Küsimus ,,milliste probleemsete lastega olete koolis kokkupuutunud"? Vastused olid järgmised: 5 õpilast ei ole selliste õpilastega kokku puutunud üldse, 10 inimest vastasid et on kokku puutunud iga päev õpilastega, kellel on nägemis,- ja kuulmispuue, ning 8 õpilast vastasid et näevad palju probleemse käitumisega lapsi. 3.)Küsimus ,,mis mõjutab teie valikuid ja käitumist koolis"? Põhivastustest olid vanemad ning eakaaslased/sõbrad. Kui eristada poiste ja tüdrukute vastuseid, siis on näha et poisid hoolivad rohkem sellest, kas on nad populaarsed oma eakaaslaste või sõprade seas, ning nende käitumine ja valikud sõltuvad just nimelt teiste arvamusest. Tüdrukuid rohkem mõjutavad vanemad
Sensoorsed puuded Liia Aas, Kärolin Hansen, Maret Mägi, Mirjam Pooland Mis on sensoorsed puuded? Meeltepuuded Primaarsed on kuulmispuue ja nägemispuue Kuulmispuudega lapsed Kuulmispuudega laste hulka kuuluvad lapsed, kes on kurdid või sügava kuulmispuudega (kuulmislanguse III või IV aste) ja kellel seetõttu ei arene kõne. Keskmise ja kergema kuulmispuudega lapsed (I ja II aste) ning hiliskurdistunud (kuulmine on kaotatud 3-4.a vanuses) saavad kuulmisaparaatide toel õppida tava-, sobitus- või tasandusrühmas. Sisekõrva implantaadiga laste suunamisel ja õpetamisel lähtutakse lapse kõne ja
Erivajadustega klientidega suhtlemine Marie Pärn LOK-12 Erivajadustega klient? Erivajadusega klient tavaks peetud normidest erinev klient, kellel on teenuse kasutamiseks spetsiaalsed , tavaliselt tervisest tingitud erivajadused ( puudega inimesed, ratastoolis kliendid, pimedad, kurdid jt.) Ratastoolis klient Ratastoolis klient on inimene, kes kasutab liikumise hõlbustamiseks ratastooli. Nõuded suhtlemiseks: Ø Ärge hoidke kinni kliendi ratastoolist. See on osa tema väga isiklikust ruumist ning ratastoolist kinnihoidmist või nõjatumist sellele võib võrrelda kellegi personaalsele toolile istumisega. Ø Pakkuge oma abi, kuid ärge käige peale. Kui klient vajab teie abi, siis võtab ta pakkumise heameelega vastu ja ütleb ka seda, milline abi oleks kõige vajalikum. Kohelge teda nagu kõiki teisi kliente ja ärge muutke pakutavat abi haletsemiseks. Ø Ärge kunagi rääkige ratastoolis inimese juure...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Kõik noored ja entusiastlikud elluastujad püüdlevad õnneliku ja naudinguterohke elu poole. Iga üks valib eesmärgini jõudmiseks oma tee ja langetab ise otsuseid. Tänapäeva tarbimisühiskonnas elavate noorte kõrgeimaks sihiks on tihti jõukus ja kõrge positsioon tööpostil. Tihti juhtub, et seetõttu jäävad tõelised väärtused välisele hiilgusele suunatud elulaadi varju. Inimene areneb terve elu jooksul. Freudi määratluse järgi on areng alateadvuses pesitseva teadvustamatu toomine teadvusesse; Carl Jung näeb arengut psüühika tervikuks saamises, kus on ühendatud kõik inimeses olevad vastuolulised tendentsid; Maslow' jaoks seisneb see hoopis vajaduste hierarhias järjest ülespoole ronimises ja kaugenemises bioloogilistest vajadustest kõrgemate eetiliste ja esteetiliste väärtuste poole. Tundub, et tänapäeva ühiskonda need, pigem vaimsusele suunatud teooriad, enam väga hästi ei sobitu. Tänapäeva noorte jaoks ...
erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi tugiteenust vajav laps ning eriandekus (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009). Vaughn ja Fuchs (2003) leiavad, et haridusliku erivajaduse identifitseerimine on raske tulenevalt nende suurest mitmekesisusest, näiteks on akadeemiliste hariduslike erivajaduste identifitseerimiseks
sellega, kuhu tema sõrmed ulatuvad. Sellised lapsed on tegelikult üksinda, kui keegi neid ei puuduta. Nende maailmakontseptsioon oleneb sellest, mille ja kellega neil on olnud võimalus füüsiliselt kokku puutuda. Sain ka teada, et sellist olukorda, kus inimene on täiesti kurt ja pime, juhtub tegelikult väga harva. Tavaliselt säilib mingi osa kuulmisest või nägemisest. "Pimekurt on inimene, kellel on raske nägemis- ja kuulmispuue ning kel on seetõttu suuri probleeme oma ümbruse tajumise, informatsiooni saamise ja suhtlemisega ning toimetulemisega nii igapäevaelus, õppimises kui ka igal muul alal" (Põhjamaade definitsioon 1980. aastast).
Ära räägi saatjaga, räägi inimese endaga. Ära jäta sõber hätta. Anna oma tegevustest teada (kui lähed ära) Alguses ütle tere, ja alles siis kätle. Räägi asjadest nii, et ka pime aru saab, millest räägid. Väldi asesõnu. Tuntud pimedad: Homeros Helen Keller Nikolai Ostrovski Stephen Kuusisto Ray Charles Stevie Wonder Andrea Bocelli KUULMISPUUE Kuulmispuue Kuulmislangus Vaegkuulja Kurt Meditsiiniline lähenemine Aeg Koht Sügavus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine Kuulmislanguse liigid Konduktiivne kuulmislangus Sensorineuraalne kuulmislangus Segatüüpi kuulmislangus Kuulmislanguse astmed Kerge kuulmislangus Mõõdukas kuulmislangus Raske kuulmislangus Sügav kuulmislangus Ühepoolne Kahepoolne Põhjused Geneetilised põhjused
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis. Carolin Hussar Tartu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 1...
töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool Eriklass Tavaklass* Õpiraskused 833 7 320 Kõnepuuded 10 012 Kuulmispuue 11 1831 Lihtsustatud õppekava /LÕK 251 420 Toimetulekuklass / TÕK 91 20 HEV osakaal päevase õppevormi Erikool õpilaste arvust 0,72% 11,29% 2,78%
õpilastesse. Suhtumine kuulmislangusesse 6 Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislangus on nii meditsiiniline kui ka sotsiaalne probleem ja vähemal või suuremal määral kannatab tänapäeval kuulmislanguse all ~ 10 % rahvastikust (Tikk, 2003). Eesti Vaegkuuljate Liidu (vaadatud 12.02.07) andmeil esineb kuulmispuue isegi 15-20% elanikkonnast. Sotsiaalses mõistes tähendab aga kuulmislangus seda, et suhtlemine rohkem kui ühe inimesega korraga on raskendatud. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmispuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90 dB või rohkem, siis seda inimest nimetakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast (Vaegkuuljate..., 2005).
* terviserike, puue * või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine * mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas. Täpsemalt võib öelda, et HEV all mõeldakse õpilasi, kellel/kes on: * Õpiraskus (LÕK; TÕK; tasandusklass) * Ajutine õpiraskus * Kehapuue * Kõnepuue * Kirjutamis-, lugemis- ja /või arvutusraskus; häälikuseade * Nägemispuue * Kuulmispuue * Psüühilised erivajadused * Pervasiivne arenguhäire * Kasvatusraskus * Uusimmigrant * Terviseprobleemid * Viibimine välisriigis * Muu erivajadus * Eriandekus Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada.
toimub vastavalt seadusandlusele. Nõustajateks on nii sugulased, pereliikmed kui ka sõbrad/tuttavad. VI. TURG 6.1 Turu jaotus Firma tooted on kättesaadaval igas maailmanurgas Internet-poe kaudu. Firma laienedes, oleks võimalik kaupadega tutvuda ja osta ka kohapeal. Esimesed esindus- kauplused asuksid Tallinnas, Tartus ning Rakveres. Hiljem laieneks ettevõte ka teis- tesse linnadesse nagu Narva ja Pärnu. 6.2 Tarbijad Tarbijateks oleksid inimesed igas vanuses, kellel kuulmispuue. 6.3 Ettevõte tulevikus Ettevõtte plaanib tulevikus saada turul üheks ettevõtlikumaks firmaks. 6.4 Turg tulevikus Kui äri edeneb hästi, siis on plaanis laiendada ettevõtte turgu ka mujal maailmas, eelkõige Euroopas(Läti, Leedu, Poola). VII. FINANTSEERIMINE Ettevõtte käivitamiseks läheb vaja 350 000.-. Vajaliku raha laenab firma asuta- jate peredelt, sugulastelt ja sõpradelt. VIII. RISK Igas äris on omad riskid
Koolis püsis Thomas kõigest kolm kuud, edaspidi õpetas teda kodus ema. Hiljem on Thomas ise öelnud, et tema ema ongi vastutav tema suurte tegude eest. Thomase ema oli ta saabuvas edus väga kindel ja Thomas tundis end vastutavana ning et ta ei saa ema alt vedada. Suure osana tema haridusele aitas kaasa lugemine, ta luges R. G: Parkeri teoseid( School of Natural Philosophy ja Cooper union). Nooruspõlv Edisonil arenes juba varases eas kuulmispuue. Selle põhjustasid lapsepõlves põetud sarlakid ning mitmed ravimata jäänud keskkõrvapõletikud. Oma karjääri keskel esinesid Edisonil tõsised kuulmishäired kui ta sai rongikonduktorilt vastu kõrvu peale ta keemia laboratoooriumi lõhkemist rongi kaubavagunil ning kaubavaguni süttimist. Ta visati rongilt välja koos oma aparaatide ja kemikaalidega Michiganis. Hiljem ta kohendas selle jutu ümber valeks, et teda tõsteti rongi kõrvadest. TÖÖ Noorena tööl
6. Millised on hea hoolduse põhimõtted? · Hooldus peab lähtuma vanuri vajadustest · Hea hooldus on tervislik, nii füüsiliselt kui psüholoogilist poolt hõlmav · vanuril on tugiisik, kes kuulab ja mõistab · Oma asjad · Turvaline keskkond · Võimaldab iseseisvust Hea hooldus on elulähedane, rõhutatakse vanuri veel säilinud oskusi ja tervist. Erivajadused 1. Loetle peamisi puuete põhjuseid? Kuulmispuue · Pärilik · Haigused · Traumad · Rasedusaegsed kahjustused · Ravimite kõrvaltoime Kehapuue · Traumad · Looteeas haigused · Valeravi Vaimupuue · Loote ea kahjustused · sünnitusel tekkinud komlikatsioonid ( kauaks jäämine ilma õhuta) · lapseea õnnetused, haigused · põhjus ebaselge · välised tegurid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, ...
(vajadusel isik (16-65 täpsusta aastased) vanus) Puudespetsiifiline (täpsusta) psüühikahäire (v.a. 7-12 Aspergeri sündroomiga vaimupuue) laps vaimupuue keele- ja kõnepuue kuulmispuue nägemispuue liikumispuue liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Täpsustused mis toovad välja sihtgrupi iseloomulikud jooned, aitab nii rehabilitatsiooniprogrammi osutajal kui rehabilitatsiooni planeerijatel otsustada, kas klient ikka sobib kirjeldatavasse programmi. Rehabilitatsiooniprogrammi suunamise ja programmis osalemise eeldustena on sealhulgas vaja arvestada:
toime)+füüsilised barjäärid sellega liikumisel. Treppidel liikumine.Suhtlemisel - ei hoia kinni ratastoolist, pakkuge oma abi, kohelda nagu kõiki teisi, suhelda otse temaga, vajadusel esita küsimusi. b) Nägemispuue pime v vaegnägiija. Suhtumine loomuli, normaalne; lahkumisel teavitada, juhtimisel küsida luba, üle küsida kas oli arusaadav, koera ei puutu ilma loata. c) Kuulmispuue mitmes astmes, mõni viibe võiks teada olla, paber+pliiats, näoga kl poole, raadio sulgemine, öeldu kordamine vajadusel, tähelep saamiseks kerge käevarre puudutus 68. Mida tuleb teenindajal teada ja teha selleks et paremini müüa? AIDA mudel (attention, interest/huvi, desire/ostusoov, action/ostmine) Tähelepanu küsimused mis paneksid kl kuulama ja mõtlema. Eripärasus
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
(näit.logopeedi) konsultatsioonile, sagedasemateks põhjusteks on siin motoorne düsfaasia või vaimne alaareng. Kehalist arengut · Kasvu ja kaalu vastavust ealistele normidele kasvu- ja kaalukõverate alusel ning nende juurdekasvu võrreldes eelmise läbivaatusega. Pea ümbermõõt ei tohiks esimesel 3 elukuul suureneda rohkem kui 2 cm kuus. 4. 6. elukuul kasvab pea ümbermõõt keskmiselt 1 cm kuus ning 7.-12. elukuul 0.5 cm kuus. Kuulmist · Kuulmispuue on vaja avastada võimalikult vara ning rehabilitatsiooniprogrammi alustada 1. eluaasta jooksul. Kuulmispuude kahtlusel tuleb laps viivitamatult suunata täiendavatele uuringutele kuulmiskeskusesse (Oona 2007). · Kuna vastsündinul on raske kõiki aistinguid kontrollida, jääb täielik kurtus tihti alguses märkamata ( test 4-5-kuuselt). Veel keerulisem on avastada oslist kurtust, kus laps kuuleb vaid teatud vahemikku jäävaid helisid.
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?...................................
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
dünaamika). Tähtsad on ka inimesega seotud tegurid (vanus, sugu, vaimne tase, isiksuslikud omadused, hetke tervislik ning emotsionaalne seisund, eelnevad kogemused muusikast, ootused muusika suhtes, tekkivad assotsiatsioonid) ning keskkonnategurid (kultuuriline keskkond ja taust, antud hetkel ümbritsev keskkond ja samaaegsed ärritajad). (Pehk, A. 1999) Kuulmine on küll olulise tähtsusega, kuid kuulmispuue ei takista muusika nautimist. Muusikavibratsioonid ja rütm on tajutavad keha kaudu, eriti kui kasutatakse madalaid bassihelisid. Uurimused on ka tõestanud, et muusikalisel tegevusel on kuulmispuuete korral oluline positiivne mõju kuulmise, kõne, keele ja teiste mittemuusikaliste võimete ja oskuste arendamiseks. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011) 9 1.4. Muusika mõju füsioloogiale
ärritavad lõhnad kui ka ravimid. Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastiku ja külmetusega. Astmat esineb ligikaudu 3-5% elanikkonnast. Liitpuuded Liitpuuded on seisundid, kus lapsel on kaks või enam puuet, kusjuures need peavad olema sedavõrd tõsised, et lapse abistamiseks ei piisa sekkumisest, mis arvestab vaid ühte puuet. Käsitletakse mitmeti, järgnevalt: - Kehapuue ja intellektipuue - Meelepuue ja intellektipuue - Kuulmispuue ja nägemispuue - Kehapuue, meelepuue ja intellektipuue Pidurdunud või hälbinud mitmete valdkondade areng, sageli lisanduvad tervise-, suhtlemise- ja käitumisprobleemid. Pimekurdid lapsed - Pime/kurt Lapse teadmised maailma kohta piirduvad ainult sellega, kuhu tema sõrmed ulatuvad. Sellised lapsed on tegelikult üksinda, kui keegi neid ei puuduta. Nende maailmakontseptsioon oleneb sellest, mille ja kellega neil on olnud võimalus füüsiliselt kokku puutuda. Sotsiaalse suhtlemise
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat...
Kasvuhäire Materjaalne, Tervishoiu ja perekondlik ja sotsiaalsete Vaimne alaareng isiklik stress, mis kulude Tserebraalparalüüs on suurem suurenemine Nägemis- ja puudega lapsega Pere kui kuulmispuue või ühiskonna vähekindlustatud Sotsiaal- harmoonia ja peres emotsionaalse arengu stabiilsuse häire Stress kestab läbi alustala nõrkus lapse kooliea Tundeelu- ja
näoilmet ja zeste jälgides. Alati on võimalik kasutada ka paberit ja pliiatsit. Paljud kliendid suudavad rääkida, aga kuna nad oma juttu ise ei kuule, siis on neil raske kontrollida hääle tugevust ja kõne ei pruugi ka alati täiesti arusaadav olla. Selliste klientidega suhtlemisel tuleks kindlasti olla näoga kliendi poole. Sulgeda tuleks raadio või muu helitekitaja. Kasutage normaalset hääletooni, vältige liialdusi suu liikumisel. Õige on kasutada sõnu: kuulmispuue, kuulmislangus, vaegkuulja, kurt. Kesknärvisüsteemi kahjustusega inimene kasutab sageli ratastooli ja tal võib esineda kõnetakistusi. Nende puhul kasutatakse erilist märkide süsteemi, mida aitavad selgitada kliendi saatjad. Puuetega inimestega suhtlemisel on äärmiselt oluline empaatiavõime, kuid mitte mingil juhul kaastunne. Liigse abi pakkumine ei pruugi kõige õigem olla. Puuetega inimene ootab samuti nagu kõik teised
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
Tunnused: väljahingamine ca 20 sek, õhuvoolukiirus ja rõhk reguleeritud lihaste koostööst), on ebateadlik, reguleerib motoorne plaan, areneb kõneldes. Lihaste koostööd reguleerib ka rõhk! Kõne abil saab seda hingmist reguleerida (küne kiiruse muutmine jne) Kõnehingamist mõjutavad konkreetne häälik, naaberhäälikud, silbi koostis, silbi rõhk sõnas, kõnetakti välde (tooni kürgus ja kurv), intonatsioon. Neel - regu-b hääldamise ja künehingamise koostööd. Puuded: kuulmispuue, alakõne, lihaste kahjustused. HÄÄLE JA MÜRADE TEKITAMINE Häälikute äratundmine sõötub hääälikute koostisse kuuluvate helide>/mürade kombinatsioonist. Ahtused ja sulud kutsuvad esile müra, häälekurrud võimaldavad heli moodustada. Ainult mürad on kasutusel helitute kaashäälikute puhul. Helid tekitatakse häälekurdudega, mürad aga kõnetrakti ahtuste ja sulgudega. Hääl liitheli (põhitoon, ülemtoon). Neeluõõne roll: veits ka võimendab või summutab heli
teabe väljaselgitamisel. Aktiivne kuulamine on ka silmaga näha. Kiirabitöötaja peaks jutustajale aeg-ajalt peanoogutusega või lühikeste fraasidega „Rääkige edasi“ või „Saan aru“ tagasisidet andma. Vältige seejuures igapäevaseid kinnitavaid sõnakõlkse, nagu okei, hästi või kena. Vigastuse või haiguse kontekstis võidakse neid valesti mõista. Suhtlemine kuulmispuudega ja kurtide inimestega Kuulmispuue ei ole väliselt näha. Hädaolukorras võib tundmatu patsiendi kuulmispuue viia tema seisundi eluohtlikkuse valesti hindamiseni. Glasgow koomaskaala (Glasgow Coma Scales) võtab aluseks ka kuulmisvõime, samuti võivad kuulmisraskused tekkida peaajutrauma või muude peaajus toimuvate sündmuste mõjul. Sagedased väärarusaamad selliste patsientidega tegelemisel: Kõik kuulmispuudega inimesed suudavad huultelt lugeda. Ebatavaline kõnemaneer näitab vaimset puuet. Tegelikult on kuulmisraskused enamasti ainus puue
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
