üleval, peal, ja, aga siis, ning ,ehk jne. Et morfeemid ei ole aint sõnaosad , vaid õivad olla ka omaette sõnadena. Grammatilste mofremide selgekstegemine: vaja tutvustada konkreetseid situatsioone, ruumisuhete väljendamiseks oin head nt skeemid, kus miski millegi suhtes asub jne. Teksti tähendus: semantika + pragmaatika (mõte) Foneeme sümboliseerivad grafeemid (kirjas tähed) Põhifunk on aidta sõnu ära tunda ja teistest eristamine: nt on kuu, mitte puu, suu. Prosoodika: rõhupaigutamine lauses mingile sõnale, ja sõnas mingile silbile. Eesti keeles on selleks ka välde (ehk prosoodilne foneem). Häälikud oma suhtelise kestvuseks on üheks välte tunnuseks. Et väldet ära tunda peame mõistma rõhulise (kaasrühulise) kestvuse suhet, hääliute omavahelise kestvuse suhet. Lisaks on ka veel erinevus: maali ja Maali. Prosoodika kehtib mingi terviku suhtes. Võin hääldada aeglaselt Maali või ka kiiresti: Maali, tule siia! Küsimus on suhtelises kestuses!
vähesel määral puudulik sõnaotsing. Võib kaasneda optiline düsgraafia ja düsleksia, düskalkuulia. Lastel kirjeldatud kõnepuuet ei eristata ning seda vaadeldakse koos sensoorse alaaliaga. Perifeerne kõneaparaat koosneb kolmest funktsionaalsest (all)süsteemist: • Energiasüsteem ehk kõnehingamise süsteem. • Generaatorsüsteem ehk helide ja mürade tekitamise süsteem. • Resonaatorsüsteem ehk kõnehäälikute moodustamise ja prosoodika reguleerimise süsteem. 1. Kõnehingamine erineb märgatavalt tavalisest füsioloogilisest hingamisest: väljahingamisfaas on oluliselt pikem (kuni 20 sekundit) ja sissehingamine kestuselt lühem, väljahingatava õhuvoolu kiirus ja hulk on täpselt reguleeritud ja muutuvad kõnelemisel pidevalt, ühtlasi vaheldub pidevalt õhurõhk. Õhuvoolu reguleerimisel arvestab kesknärvisüsteem iga hääliku moodustamiseks vajalikke tingimusi,
annaabi.ee 
