Nagu eelnevalt öeldud, võib haigus tekkida igas vanuses ja igal inimesel ning on tõestatud, et suuremal hulgal on antud diagnoos pigem naisterahvastel kui meestel (Perlmutter & Loberg, 2013) (Joonis 2) Joonis 1: A ja B terve inimese peensoole mikrohatud, C ja D- tsöliaakiahaige peensoole mikrohatud, mis on praktiliselt hävinud (Rahuoja, 2012). 3 Joonis 2: Diagnoosi saamise vanus.
puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmembraani peal (oluline erinevus nende vahel), need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust; lame- prismaatiline- ja siirdeepiteel. Ühekihiline lameepiteel 1 kiht väga lamedaid rakke, hoiavad koos interdigitatsioonid põimunus tsütoplasmad ja kontaktkompleksid. Esineb veresoonte sisepindadel, kopsualveoolides, kuna võimaldab lihtsat ainevahetust. Ühekihiline kuupepiteel võivad esineda mikrohatud, leidub neerude torukestes(nefroites), kilpnäärme folliikulites ja võrkkesta pigmentepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel - rakutuumad on ovaalsed, võivad esineda mikrohatud ja ripsmed, võib koosneda eri rakkudes(ääris- ja karikrakud). Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas. Mitmerealine epiteel kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale pinnale välja, mistõttu jäävad rakutuumad erinevatele kõrgustele. Esineb hingamisteedes
rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x 18. Süsivesikute imendumine peensooles. Imenduvad ainult monosahhariidid! Disahhariidid tuleb sooleepiteeli pinnal enne lagundada Maltoos Glu + Glu (ensüüm: maltaas) Laktoos Glu + galaktoos (laktaas) Sahharoos Glu + Fru (sahharaas, ruminantidel puudub) 2 Na+ iooni transporditakse koos 1 molekuli glükoosiga enterotsüüti, sealt edasi verekapillaari liigub Glu difusiooni teel 19. Valkude imendumine peensooles
) b)Tühisool e. jejunum (jejunum) c)Niudesool e. ileum (ileum) Peensoole seina ehitus: A.Limaskest: Tavalised kihid, pind kaetud ühekihilise epiteeliga (hea imendamisvõime!). Lisaks suurendavad imendumispinda: a)ring- e. tsirkulaarkurrud (plicae circulares) b) soolehatud (villi intestinales) – mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned (luubi all meenutab peensoole limaskesta pind froteerätikut) c)mikrohatud (microvilli) – väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal Peensoole limaskest (jätk): Peensoole limaskestas on rohkesti mitut tüüpi soolenäärmeid (glandulae intestinales), mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. NB! Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles!) maohape neutraliseeritakse! Peensoole limaskestas on rohkesti lümfifolliikuleid, niudesoole lõpposas on lümfifolliikulite
kollageenkiud (mille abil) (2p) Peensoole motoorika seisneb järgmistes liigutustes toidukämbu/kördi segamine, edasiliigutamine. Raud talletatakse ferritiinis maksas, hemoglobiinis veres (nimeta elundid, molekulid) (2p) Gastriini sekretsioon toimub (nimeta elund) maos ja ta mõjutab kaksteistsõrmiksoole ja mao talitust. (2p) Sapp on vajalik rasvade imendumiseks (nimeta elund, millest) peensoolest. Peensoole imenduv pind suureneb 200m2 (nimeta pindala ja mille arvel) kurrud, hatud, mikrohatud 15 Kurdude, hattude ja mikrohattude olemasolu tõttu suureneb resorbeeriv pind 200 m2-ni (nimeta elund) peensooles (2p) Glükoos talletatakse maksas (nimeta elund) glükogeenina (millena) (2p) Seedeelundid, mis toodavad amülaasi on (nimeta elundid) kõhunääre, süljenäärmed (2p) Amülaasi produtseerivad kõhunääre, süljenäärmed (2p)
f) rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks 27. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanid koosnvad peamiselt lipiididest (fosfo- ja glükolipiidid) ning valkudest. Rakumembraani valgud võivad paikneda membraani välisküljel, siseküljel või läbivad membraani. Välisküljel paiknevad valkudel on sageli retseptori funktsioon. Enamikul rakkudel on membraanipotentsiaal, st välis- ja sisekeskkonna vahel on potentsiaalide vahe. Loomarakkude rakumembraanidel esinevad mikrohatud, mis suurendavad membraani pinda. 28. Suhkrute lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk suhkruid? Suhkrud jagunevad a) monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) on kõigi organismide peamine energiaallikas, tekib fotosünteesis. b) oligosahhariidid (sahharoos ehk suhkur, maltoos, laktoos) koosnevad 2-3 monosahhariidist c) polüsahhariidid koosnevad rohkem kui kolmest monosahhariidist ehk moodustavad polümeeri. Tärklis – taimede varuaine
lihasmeel Meelesüsteemi funktsionaalsed osad-sensor ehk retseptor, aferentsed juhteteed, KNS struktuurid ja suurajukoore osad Suuraju koore sensoorsed alad- Primaarne somatosoorne korteks ja sensoorne homunculus- Somatosoorne(vahendab nahast, limaskestast, kõõlustelt, liigesekihnudest tulevaid puute,rõhu,valu, temperatuuri ja propriatiivimpulsse) Sensoorne(sensoorsetel rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku teatud osa-mikrohatud, ripsmed, spetsiaalsed raku membraanistruktuurid, inkapsuleeritud närvilõpmed) Retseptoorsed rakud ja retseptoripotentsiaal- Sensoris muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuse kaudu retseptoripotentsiaaliks(erineb AP'st sellega, et on rohkem lokaalne). Retseptoorsed rakud on mikrohatud, ripsmed, inkapsuleeritud närvilõpmed. Naha ehitus-ERALDI LEHEL Naha funktsioon-mehaaniline kaitse, haavade paranemine, immunoloogiline kaitse, kaitse
ülaosa sisaldab happelist maonõret (haavandid!) ja alaosa neutraalset sapi- ja kõhunäärmenõret - jejunum e. tühisool (40% pikkusest), toimub intensiivne imendumine. Läheb sujuvalt üle - ileumiks e. niudesooleks (60%), mille lümfoidkoes toimub antikehade moodustumine Peensooles on 1 cm ringkurrud ja nendel 1 mm kõrgused hatud (1 mm2 - 20-40 tükki), mille vahel on soolenäärmete suudmed ja mikrohatud Hatte katab 1-kihiline silinderepiteel (uueneb 5p) Peensool (2) Soolepiteelis on palju lima eritavaid karikrakke Toitained imenduvad läbi epiteelirakkude Epiteelirakud sisaldavad palju mitokondreid, milles toodetud energia on vajalik aktiivseks imendumiseks Peensoole imendumispindala on 200-300 m2 Hattude ümber on rikkalik veresoonte võrgustik Läbi soole seina toimub pidevalt imendumine ja eritumine, mis võib olla nii passiivne kui aktiivne
vinkuliin, aktiniin, plakoglobiin). Kaltsiumist sõltuvad molekulid omavad peamist rolli raku adhesioonil ja diferentseerumisel. Integriinid moodustavad sideme raku sisemise tsütoskeleti ja ekstratsellulaarse maatriksi vahel. Katteepiteelide vaba pinna katted Koorik e. Krusta – kaitsefunktsioon(transitoorne epiteel kusepõies) Kutiikul – kaitsefunktsioon(hamba arengus) Mikrohatud – suurendavad raku funktsioneerivad pinda(sool,trahhea) Ripsmed – kinotsiiliad(liikuvad ja harunemata) ja stereotsiiliad(liikmatud ja harunevad) -soodustavad raku spetsiifilist tegevust Basaalmembraan jaotub basaal- ja retikulaarkihiks. Basaalkiht – sisaldab proteoglükaane,kollageen IV,lamiine, fibronektiini ja teisi glükoproteiine
järgneb lihaskest (tunica muscularis), kus on longitudinaalne (stratum longitudinale) ja tsirkulaarne (stratum circulare) lihaskiht ja mukoosa e. limaskest (tunica mucosa), milles on limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae). Piki- ja tsirkulaarlihaskihi vahel paikneb plexus myentericus ja ringlihaskihi ning submukoosa vahel paikneb plexus submucosus. Limaskesta pinda suurendavad mukoos- ja submukoosvoldid, hatud ja mikrohatud. Viimased moodustavad enterotsüütide valendikupoolsel välispinnal harjasäärise. Peensoole limaskestas esinevad äärisrakud, mis on kõige arvukamad hattudel ja funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena; karikrakud, mis on krüptide ülaosas, raku ülaosas on limatilk; Panethi rakud krüptide põhjas; Endokriinrakud peamiselt krüptide alumises kolmandikus, aga ka hattudel. Endokriinrakkude retseptorid on valendiku pool, oma peptiidhormoonid (sekretiin, CCK, motiliin,
5 1 mm lõpeb flexura duodenojejunalisena fikseerib vahelihasele m. suurendavad limaskesta pinda 5-6x suspensorius duodeni tsentraalselt lümfikapillaar ja veenul ning perifeerselt arteriool Kuju: enamasti kas hobuseraua või rõngakujuline hautpump Skeletotoopia - Mikrohatud microvilli - peamiselt mediaantasapinnast paremal I-III nimmelüli kõrgusel ühel äärisrakul kuni 3000 mikrohattu - flexura duedenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul II nimmelüli kõrgusel passiivne imendumine läbi äärisrakkude vahemike basaalmembraani
ebakorrapäraselt sakilised piirid Rakus on nähtav üks, harvem kaks kahvatult värvunud tuuma Nt endoteel (soonte sisepinnal), mesoteel (kõhu- ja rinnaõõnes), kopsualveoolide epiteel Ühekihiline kuupepiteel Epiteeli moodustab üks kiht kuubilisi rakke – rakud on hästi eristatavate rakupiiridega, ümar tuum paikneb raku keskel, rakkude apikaalsel pinnal võivad olla mikrohatud või ripsmed Nt neerutuubulid, munasarja kattev epiteel jne Ühekihiline prismaatiline epiteel Koosneb äärisrakkudest, karikrakkudest ja endokrinotsüütidest – kõige rohkem prismaatilise kujuga äärisrakke Äärisraku tuum on piklik-ovaalse kujuga, raku apikaalset pinda katab mikrohattudest moodustuv ääris Karikrakkude apikaalne pind on täidetud limatilgaga, sellest allpool asuv tuum on nõgustunud kujuga Seedetraktis, emakas, munajuhas
Nad võivad moodustada suhteliselt jäiku ja püsivaid väljasopistusi rakkudest või ka ajutisi dünaamilisi struktuure. Kõikidel juhtudel on aktiinifilamentide põhimõtteline ehitus sama, nad koosnevad aktiini ja müosiini molekulidest. Erinevused on aga tingitud valkudest, millega aktiinifilamendid on seotud. Aktiinifilamendid on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Paljude rakkude pinnal esinevad srmetaolised väljasopistised - mikrohatud. Eriti palju leidub neid sellistel epiteliaalsetel rakkudel, mis vajavad normaalseks funktsioneerimiseks suurt pinda. Näit. peensoole epiteelirakkudel on igal mitu tuhat mikrohattu, igaüks 0.08 µm lai ja 1 µm pikk, misläbi raku pindala suureneb mitmed kümned korrad. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse.
Nad võivad moodustada suhteliselt jäiku ja püsivaid väljasopistusi rakkudest või ka ajutisi dünaamilisi struktuure. Kõikidel juhtudel on aktiinifilamentide põhimõtteline ehitus sama, nad koosnevad aktiini ja müosiini molekulidest. Erinevused on aga tingitud valkudest, millega aktiinifilamendid on seotud. Aktiinifilamendid on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Paljude rakkude pinnal esinevad srmetaolised väljasopistised - mikrohatud. Eriti palju leidub neid sellistel epiteliaalsetel rakkudel, mis vajavad normaalseks funktsioneerimiseks suurt pinda. Näit. peensoole epiteelirakkudel on igal mitu tuhat mikrohattu, igaüks 0.08 µm lai ja 1 µm pikk, misläbi raku pindala suureneb mitmed kümned korrad. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse.
komponenti Maitsmise meelerakud asuvad täiskasvanud inimesel keele pealispinnal. Koos indiferentsete rakkudega moodustavad nad keelepapillide epiteelis 40-60 elemendist koosnevaid rühmi maitsmiskarikaid. Kokku on täiskasvanud inimesel mõni tuhat maitsmiskarikat. Näsade vahel paiknevad näärmed nõristavad sekreeti, mis igast küljest uhub maitsmiskarikaid. Maitsmisrakkude distaalsed, ärritaja suhtes tundlikud otsad on kurrutunud mikrohattudeks. Mikrohatud ulatuvad välja ühisesse ruumi, mis maitsmispoori kaudu suubub näsa pealispinnale. Ärriti aine molekulid jõuavad meelerakkudeni difusiooni teel läbi pooride. Maitsmisrakkude vahetumine toimub märkimisväärselt kiiresti. Vana maitsmisraku asendab uus maitsmisrakk peale 10 päevase eluea lõppu. Nagu teised sekundaarsed meelerakud, tekitavad ka maitsmismeelerakud ärritamisel retseptoripotsentsiaali. Erutuse edastamine toimub närviimpulssidena mööda aferentseid kraniaalnärvikiude.
3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse: Panethi rakud sekreteerivad soolevalendikku antimikroobseid peptiide,
vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, pela kontraktsiooni pumbatakse Ca-ioonid tagasi SR-i. Aktiini filamendid on kinnitunud +otsaga Z-diskile. Kontraktsiooni puhul on sunnitud Z-diskid üksteisele lähenema nind aktiini filamendid libisevad müosiinifilamentide peale. Kontraktsiooni puhul muutuvad kitsamaks heledad vöödid, punased vöödid ei muutu. Aktiiniga seostuvad valgud. Aktiinifilamentidest moodustunud struktuurid rakkudes (mikrohatud, filopoodid, stressi fiibrid, aktiini rõngas). Aktiinifilamendid moodustavad struktuure: a) paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode, aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud fimbriin, villiin ja a-aktiniin. b) kontraktiilsete struktuuridena, nt. aktiini rõngas. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin
3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse: Panethi rakud sekreteerivad soolevalendikku antimikroobseid peptiide,
sarkoplasmasse, pela kontraktsiooni pumbatakse Ca-ioonid tagasi SR-i. Aktiini filamendid on kinnitunud +otsaga Z-diskile. Kontraktsiooni puhul on sunnitud Z-diskid üksteisele lähenema nind aktiini filamendid libisevad müosiinifilamentide peale. Kontraktsiooni puhul muutuvad kitsamaks heledad vöödid, punased vöödid ei muutu. Aktiiniga seostuvad valgud. Aktiinifilamentidest moodustunud struktuurid rakkudes (mikrohatud, filopoodid, stressi fiibrid, aktiini rõngas). Aktiinifilamendid moodustavad struktuure: a) paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode, aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud fimbriin, villiin ja a-aktiniin. b) kontraktiilsete struktuuridena, nt. aktiini rõngas. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin
(Ioonide kontsentratsioonist lahuses), vabade subühikute kontsentratsioonist, polümeriseerumise kiiruskonstandist, aktiini polümeriseerumist reguleerivad valgud. 130. Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. Aktiiniseoselised valgud e ARP, tekib võrgustik nukleatsiooniseoselised valgud, tekivad mikrohatud, filopoodid, lamellipoodid või fagotsüteerijatel tassisarnased moodustised Struktuurid: 1) kimbud-filamendid paralleelselt (fibriin, villiin, müosiin) 2) võrgustik-filamendid ristuvad (a-aktiniin, filamiin, spektriin) 131. Aktiini mootorvalkude müosiinide - struktuur Keemilist energiat motoorseks muutev valk e mehhanokeemiline ensüüm. Koosneb rasketest ja kergetest ahelatest. Raskeid ahelaid 1-2, sõltuvalt tüübist
52 Peensoole seina ehitus • Kurrulise struktuuri tõttu pannakse küümus peensooles spiraalselt liikuma • Spiraalne liikumine aeglustab küümuse kulgemist ja soodustab selle segamist seedenõredega • Kurdude pind kaetud hattudega (1 mm), mille pind omakorda moodustub enterotsüütidest • Naaberenterotsüüdid omavahel seotud tiheühendustega • Rakkude pinnal mikrohatud (1μm), mis moodustavad hariäärise • Hattude vahel paiknevad krüptid (näärmed) Peensoole seina rakud Peale enterotsüütide leidub peensoole seinas: • D-rakke (toodavad somatostatiini) • S-rakke (toodavad sekretiini) • N-rakke (toodavad neurotensiini) • I-rakke (toodavad CCK) • Enterokromafiinseid rakke (toodavad 5-HT) • Tüvirakke (kogu peensoole epiteel uueneb nädala jooksul) GALT
ja näärmeepiteeliks – epithelium glandulare - sekretoorse ülesandega. 9. Katteepiteeli jaotus ja esinemispaigad Rakukihtide arvu järgi jaotub ühekihiliseks ja mitmekihiliseks epiteeliks. Ühekihiline 1. lameepiteel – lamedad rakud. Katab veresoonte sisepinda (endoteel - endothelium), rasvikut (mesoteel - mesothelium). 2. kuupepiteel – epithelium simplex cuboideum - kuubilised rakud. Raku välimisel pinnal mikrohatud või ripsmed. Nefroni distaaltuubulite epiteel, munasarja epiteel. 3. prismaatiline epiteel – epithelium simplex columnare - prismaatilised rakud. Võivad esineda erinevad rakud (karikrakud, äärisrakud) Äärisraku vaba pinda katab ääris. Karikraku apikaalses osas on limatilk. Peen- ja jämesooles. 4. mitmerealine epiteel - epithelium pseudostratificatum - kõik rakud algavad basaalmembraanilt, kuid ei ulatu epiteeli vabale pinnale. Rakutuumad jäävad erinevatele kõrgustele
ensüümiga, loputatakse, kromogenne dekteteerimine Kahedimensionaalse geelelektroforeesi põhimõte. Proteiini segu isoelektriline fokuseerimine, esimene geel teise peale ja SDS elektroforees Erinevad koetüübid. Naha ehitus. Naha epidermise rakkude uuenemine. Alusnahk, pärisnahk, marrasknahk, sarvkiht, karvad(karvanääps, karvasibul) Pärisnaha tüvirakud differentseeruvad Peensoole epiteeli ehitus ning selle uuenemine. Silinderepiteel, krüptid, all kohevsidekude, mikrohatud, soolehatud, karikrakud Tüvirakud krüptis- aeglane jagunemine (24h), kiire jagunemine (11h), differentseerunud rakud Maksakoe ehitus. Hepatotsüüdid, Kupfferi rakud (makrofaagid), endoteelirakud, Ito rakud (ladestavadlipiide ja vitamiine). Hepatotsüüdid moodustavad sagarikus maksaplaate, mis on suunatud veeni suunas,plaatide vahel maksasiinused,mis suubuvad tsentraalveeni. Sapikanal, sapijuhad Neuronite ehitus. Rakukeha e perikaarüon ja jätked: dendriidid ja akson
kaovad. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin. geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele ja põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on filamiin. Mikrohatud (Microvilli)Eriti palju leidub epiteliaalsetel rakkudel, mis vajavad normaalseks funktsioneerimiseks suurt pinda. Näit. peensoole epiteelirakkudel. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse. Filamendid orienteeritud +otsaga hatu tipu suunas. Mikrohatus hoiavad aktiini filamente omavahel koos spetsiaalsed valgud fimbriin ja villiin mis paiknevad
4. Tsütoskelett on kõikidest eelmisest 3-st tasemest kokku. · Kõikidele päristuumsete rakkudele omane, valguline sisetoes Ülesanded: · Annab loomarakkudele kuju. · Tagab loomaraku liikumise. Näiteks amöboidne liikumine. Tagab tsütoplasma ringliikumise. · Tänu tsütoskelettile saab moodustada sopistidid, mis võivad olla: väikse mahulised ehk mikrohatud ja ulatuslikud sopistused ehk kulend. · Tsütskelett fikseerib raku struktuuride asukohta. · On vastavate valkudevaru. · Tagab seosed erinevate raku osade vahel. II. TASAND Mikrotorukestest moodustunud 1. Ripsmed ja viburid korrapärase siseehitusega. · Ripsmed: oluliselt lühemad ja peenemad kui viburid, aga neid on olulisemalt rohkem. Ripsmete talitus on kooskõlastatud
Seennäsasid on arvult mõnisada, nad asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1-5 maitsekarikat, mis reageerivad magusale, soolasele ja ka hapule. Lehtnäsad paiknead keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule. Vallnäsad (igaühes umbes 200 maitsekarikat) asuvad keele tagumisel osal (keelepäral). Maitsekarikaid esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Kokku on maitsmiskarikaid umbes mõni tuhat. Tipus olevad mikrohatud moodustavad vastuvõtva välja: Moodustavad sünapsi sensoorsete närvidega oma põhimikul: Tugirakud; Basaalsed rakud. Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub spetsiifilises äratundmiskohas, selle tagajärjel tekib ioonkanalite läbilaskvuse ja membraanipotentsiaali muutus. kui sensoripotentsiaal saavutab lävitugevuse. Siis vallanduvad aktsioonipotentsiaalid, mis levivad mööda maitsmismeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude
(rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid
2)aferentsetest juhteteedest, 3)kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest ·Sensoris(retseptoris) muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks(SP). ·SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsiooni potentsiaalide tekke, mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu kesknärvisüsteemi. Sensoorsetel( retseptoorsetel) rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku osa: - Mikrohatud(maitseretseptor) - Ripsmed(selgroogsete haistmisretseptor) - Spetsiaalsed raku membraanstruktuurid( nägemisretseptor) VABAD NÄRVILÕPMED - Vabad põõsasjad närvilõpmed on nõrgalt müeliniseerunud aeglase juhtivusega peenemate aferentsete kiudude lõppharud. Retseptsioonipaigas kaotavad nad osalt müeliini ja lõppevad innerveeritaval struktuuril nööpja või aasa taolise laiendina. - Kõige levinumad on vabad põõsasjad närvilõpmed epidermises, kus nad ulatuvad granuloos kihini
(rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid
läbi granuloosarakkude ja rebukesta (ZP; zona pellucida) munarakuni Granuloosarakkude kihi läbimisel mängib olulist rolli spermi pinnal ja akrosoomis paiknev ensüüm hüaluronidaas, mis aitab lagundada ekstratsellulaarset maatriksit 40. Spermi ja munaraku ühinemine: Piirkonda imetajate spermi peaosas, kus akrosoomi sisemine membraan ja spermi membraan kokku saavad, nimetatakse ekvatoriaalpiirkonnaks (sellest algab spermi ja munaraku membraanide ühinemine). Munaraku mikrohatud (Juno) ja spermi ekvatoriaal-segment sisaldavad molekule (IGL Izumo), mis on vajalikud ühinemiseks (polaarkeha piirkonnas mikrohatte pole. Sperm esmalt seondub ja seejärel sulandub munaraku membraaniga. * Spermiga sisenevad munarakku lisaks spermi genoomile, mitokondrid, tsentriool (kasutatakse lõigustumisel) ning väike kogus tsütoplasmat; membraan ühineb munaraku membraaniga Spermi mitokondrid ja nende DNA lagundatakse tsütoplasmas, seega
annaabi.ee 
