Koed jagunevad: 1.Närvikude 2. Sidekude: a) Kohev sidekude b)Fibrillaarne sidekude c) Kõhr d) Luukude e) Rasvkude f) veri 3. Epiteelkude: a) Ühekihilised b) mitmekihilised 4. Lihaskude: a) Sile lihaskude b) Vöötlihaskude: Südamelihaskude ja Skeleti lihaskude Kude ehitus Milliseid erinevaid Ül täidavad Epiteelkude Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades *Naha epiteelrakud kaitsevad keha rakkudevahelise aineta õhukesed kiled-> võivad *Sisekõrva e-rakud võtavad vastu välisärritusi koosneda ühest või mitmest rakukihist.E-koe all asub *Higinäärmete epiteelrakud eritavad aineid basaalmembraan(koosneb põhiliselt kollageenist)- * Neeru epiteelrakud väljutavad jääkaineid
Eelistada tuleks värvitud preparaati. Standardiseeritud uriini sademe värvimiseks kasutatakse supravitaalvärvi (meil kasutusel Sternheimeri värv). Supravitaalvärvi puhul värvuvad rakud iseloomulikult ja seetõttu on kergemini identifitseeritavad. Uriini sademe mikroskoopiline uurimine * Rakud: - leukotsüüdid (granulotsüüdid, lümfotsüüdid); - makrofaagid; - erütrotsüüdid; - epiteelrakud (lameepiteelid, transitoorsed epiteelirakud, neeru tuubulusrakud); - atüüpilised rakud. * Silindrid: - hüaliinsilindrid; - rakulised silindrid; - granulaarsed silindrid; - vahasilindrid. · Kristallid · Mikroobid I Uriini sade neeru-kuseteede tasemete kaupa 1. Lameepiteel Naistel pärit ureetrast, meestel ureetra distaalsest osast. Naistel võib olla ka vaginaalset päritolu
Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2.2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST RAKUD JA KOED rakud koed organid elundkond organism · EPITEELKUDE katab organismi välispinda, organite sise- ja välispindasid. nt. nahk kaitseb keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad ärritusi vastu, soole epiteelrakud imavad toitaineid, ripsepiteel - ripsmed ja ka hingamisteedes, puhastavad õhku tolmuosakestest. · SIDEKUDE toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, transpordib aineid(veri), koguneb naha alla ja pehmendab lööke(rasvkude). Kollageen mood. sidekoe põhimassi. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud eelkõige varuainete kogumiseks, pehmendavad ka lööke. Seal talletatakse ka võõrained, mida
Diabeet Kateeter, hospitaalinfektsioon Östrogeeni vähesus immuunpuudulikkus 5. Missusgused on haige kaebused ja sümptomid tsüstiidi korral? Kipitav valu urineerimisel, eriti lõpus. Harva palavik, külmavärinad. Kõhuvalu, ebamugavus alakõhus. Noktuuria, düsuuria. Pollakisuuria – sage urineerimine. Uriin hägune, halva lõhnaga.hematuuria. valulik vahekord. 6. Kuidas diagnoositakse/missugused on muutused? Sümptomaatika, uriini analüüs – leukotsüüdid, epiteelrakud, üksikud erütrotsüüdid; tsütoskoopia 7. Soovitused tsüstiidihaigele/ravi lamamisreziim Juua palju vett – 3-4 l päevas. Jõhvikamahl. Palju puu ja juurvilju. Vältida vürtse. Urineerimine peale vahekorda, pesemine. Vältida külmetamist Urineerida lõpuni. Iga 2h Hügieen! Tualetis, õige alupesu AB, valuvaigistid, spasmolüütikumid Tööleht neeruhaigused 1. Missuguseid neeruosasid haarab püelonefriit?
KOED Epiteel, side, närvi ja lihaskude Epiteelkude Ehitus: · rakuvaheainet on vähe · rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval · teistest kudedest eraldatud basaalmembraaniga · esinevad ka limanäärmed, epiteelrakud, närvilõpmed funktsioon: · vooderdab kehaõõnt katab keha ja elundite pingu · võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel · eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
haigustunnuseid ede sekreedi, konjuktiviidide eritise, fekaalid Sissepääsuvä Ülemiste Ülemiste hingamisteede Ülemiste Ülemiste rat hingamisteede limaskesta epiteelrakud, hingamisteede hing.teede limaskest kus toimub viiruse limaskest või epiteelrakud, kus Viirus paljuneb esmane paljunemine konjunktiivid. Kui toimub viiruse limaskesta levib alumistele levib verega- paljunemine; epiteelrakkudes hingamisteedele ilmub nahale võib levida
Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside...
Inimese talitluse regulatsioon Inimese keha on väga keeruline konstruktsioon, mida inimesed on uurinud juba tuhandeid aastaid. Selleks, et keha toimiks on väga oluline homöostaasi e sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Inimese keha koosneb eukarüootsetest rakkudest, mis moodustavad erinevaid kudesi. Koed jaotatakse epiteel-, lihas-, side- ja närvikoeks. Epiteelkude vooderdab inimese sisepindu, katab välispindu ning moodustab ka näärmeid. Rakud on tihedalt paigutatud ning epiteelrakud varieeruvad kujult ja suuruselt olenevalt sellest, mida nad kaitsevad. Närvikude koosneb neuronitest ning neurogliiadest (tugi, tagab neuronite kaitse/toitumise). Nende põhiülesandeks on informatsiooni vahendamine. Lihaskudesid eristatakse kolme erinevat tüüpi. Vöötlihaskude e skeletilihaskude allub tahtele samal ajal kui silelihaskude, mis paikneb siseelundite ning veresoonte seintes, ei allu. Lisaks eristatakse veel kolmandat
b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskesta pärislestmes asetsevad verekapilaarid, lümfikapilaarid, väiksemad näärmed, leidub sidekoelisi näsasid ja silelihas rakke, mis moodustavad lihaslestme. Lihasleste võimaldab limaskesta aktiivsetliikumist (kurdude moodustamine ja kaotamine), reguleerib ka lümfi ja verevoolu ning näärmete tegevust. Lihaskest.
Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval Katab keha ja elundite (seedekulgla, Rakuvaheainet on vähe, moodustuvad kuseteed, kopsud, veresooned) pinda õhukesed kiled, mis koosnevad ühest või Vooderdab kehaõõnt mitmest rakukihist Moodustab piiri keha ja väliskeskkonna Teistest kudedest eraldatud basaal- vahel membraaniga Kaitseb teisi kudesid väliskeskkonna Esinevad epiteelrakud, närvilõpmed, mõjutuste eest vahel ka limanäärmed Võimaldab ainevahetust väliskeskkonna Ripsepiteel, eriline epiteelkude, kus raku ja organismi vahel välispinnal ripsmed, mis osalevad Eritab nõresid toitumises, hingamises ja eritamises Osaleb haavade paranemisel Naha epiteelrakud kaitsevad keha Sisekõrva epiteelrakud võtavad vastu väliärritusi
väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist · Higinäärme epieelrakud eritavad ruumi. aineid(higi) · Sidekude (veri) transpordib eluks · Neeru epiteelrakud väljutavad vajalikke aineid. jääkaineid. · Sidekude (rasvkude) akumuleerib nahaalla ja pehmendab lööke. Lihaskude · Sidekude seob naha teiste organite külge. · Lihaskude moodustab
Tingitud- elujooksul omandatud Refleksikaar- tee mida mööda refleks kehas liigub Epiteelkude · Katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. · Omadus ennast taastada, parandab haavasid. · Higinäärme epieelrakud eritavad aineid(higi) · Neeru epiteelrakud väljutavad jääkaineid. Lihaskude · Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist tavaliselt 40-50%. · Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani. · Skeletilihased kinnituvad köölustega toese külge ja võimaldavad liikuda. · Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbumise.
Piima somaatiliste rakkude arv (SRA) kasutatakse peamiselt piima kvaliteedi näitajana. Somaatilised rakud on keharakud, mida leidub normaalses piimas madalal tasemel. kui piima somaatiliste rakkude arv järsult suureneb, siis harilikult on sellisel puhul mastiidiga peamised rakud, mida nimetatakse somaatilisteks rakkudeks, on leukotsüüdid samuti kuuluvad somaatiliste rakkude koosseisu udara näärmekoe rakud epiteelrakud on organismi normaalse funktsioneerimise tulemusel kehas olema, mil vanad rakud asenduvad uutega. Vere valgeliblede hulk kasvab järsult siis, kui organismil tuleb asuda võitlusesse haigustekitajatega. Nad üritavad piirata haigustekitajate paljunemist Kui lehma udar on terve, siis on piima somaatiliste rakkude arv 50000/ml või vähem Lehma nakatumisel mastiiti võib sra tõusta 500000ml ja enam
Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi. Rasvkude- Varuaine kogumiseks, pehmendab lööke, soojusisolatsioon, talletab kehavõõraid aineid. Fibrillaarne sidekude- kollageeni kimbud paralleelselt, moodustavad kõõluseid ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude-
alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar. HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e. sisenõre näärmed; mõõdetakse mg 100 ml veres; lõhustuvad organismis kiiresti; produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest 8. SOMATROOPSET e. kasvuhormooni toodavad eessagara epiteelrakud. ÜL: stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia ); intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi; intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest; kehalisel töö produktsioon suureneb - soodustab üleminekut süsivesüsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele 9. ANTIDIUREETILIST HORMOONI toodab tagasagar e. neurohüpofüüs. ÜL: reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi; tõstab vererõhku. 10
Säsikiired esinevad: kases, vahtras, haavapuidus. Sooned esinevad ainult lehtpuidul. Sooned tagavad kasvava puu maltspuidus vee, mineraalsoolade ja toitainete vertikaaltranspordi. Kui sooned esinevad terve aastarõnga ulatuses, siis on tegemist hajulisoonelise puiduliigiga. Jämesooned kevadpuidus: rõngassoonelised. Vaigukäigud esinevad nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Vaigukäikude sisepinnal olevad epiteelrakud toodavad vaiku, mis kaitseb vigastuste eest (okaspuidu parenhüümrakud). Vaigukäigud esinevad männil, kuusel, seedril, lehisel ja nulul. 7. Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus? Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib aastarõngas vahel koosneda ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad
Piima mikrobioloogilised näitajad (puhtuseproov-isel puhtuse ting laudas (tolm,liiiv,karvad,allapanu), antibiootikumid-ei tohi piimas esineda ja pidurdusained-desif ained, bakterite arv näitab mikroobide arvu piimas, mis tekivad teatud ajaperioodil, piim tuleb kiiresti maha jahutada ,et bakterid paljuneda ei saaks. Somaatiliste rakkude arv piimas-piimanäärme epiteelrakud,leukotsüüdid ja surnud keharakud). Piima sordilisus- toorpiim jaot sortidesse, mille alusel toimub maksmine.(külmtäpp,somrakkude arv jne) Lüpsiseadmete klassifikatsioon: kasutusalade järgi:a)asemetel lõpsmiseks b)lüpsikojas c)väljas , piimakogumisviisi järgi: a)kannulüps b)torusselüps Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus: töötavad vaakumi toimel, mille mõõtühik on paskal,töötavad alarõhul 40-50 kPA. Elektrimootor käivitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja
Radiaalsuunas hoolitsevad (koordumise suunas) puukiired (risttrahheiidid) veetranspordi eest. Nende puidusubstantsi osakaal on 412%; · Parenhüümrakk: enamasti ristküliku-kujulised rakud, mille ülesandeks on toitainete ja kasvuainete juhtimine, sealhulgas tärklise ja rasvade salvestamine. Koordumise suunas moodustuvad nad samuti puukiiri ja ümbritsevad vaigukanalid, sel juhul on tegemist ka epiteelrakkudega. Epiteelrakud toodavad vaiku, mis vaigukanalitest välja voolab. Ka okaspuud, mis vaigukanaleid ei oma (näiteks nulg), suudavad vigastuse juurde traumaatilisi vaigukanaleid moodustada. Joonis . Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid Okaspuudest omavad vaigukanaleid lehis, mänd ja ebatsuuga, kuusel, nulul ja kadakal need aga puuduvad. 5.2. Lehtpuit Lehtpuidu rakud erinevad olemuslikult väga suuresti okaspuidu rakkudest. Neid saab jagada kolme
* Pärast piisava hulga mediaatori difundeerumist teise raku retseptorile muutb sele raku seisund kas aktiivsest rahulolekusse või vastupidi. 3) Kui palju rakke on inmese peaajus? Inimese peaajus on 14 miljardit närvirakku. 4) Milleks on organismis vajalik epiteelkude? * Epiteelkoe ülesandeks on katta ja kaitsta kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning hoida organeid õigetes kohtades. * Ripsepiteel hingamisteedes puhustab õhku. * Spetsiaalsed epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja mitmesuguseid muid aineid. 5) Loetlege inimese kehas esinevad koed. Inimese kehas esinevad epiteel-, lihas-, närvi ja sidekude. 6) Millisteks alamliikideks jaotatakse lihaskude? Lihaskude jaotatakse silelihas- ja vöötlihaskoeks, millest viimane jaguneb omakorda skeleti- ja südamelihasteks. 7) Millistest osadest koosneb närvirakk?
8 – horisontaalne vaigukäik a: Kevadpuidu trahheiid: 1 – suur koobaspoor, 2 – väike koobaspoor, 3 – lihtpoor,; b: sügispuidutrahheiid; c: 1 –parenhüümrakud, 2 - surnud rakud, 3 – epiteelrakud, 4 – säsikiir; d: radiaalpinnal 1 – säsikiire lamavad rakud, 2 – säsikiire parenhüümrakud; e: säsikiire parenhüümrakud, 2 – säsikiire surnud rakud Trahheiidid Iseloomulikuks elemendiks on trahheiidid (90-95%), mis jagunevad:
Katekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed...Epiteelkude katab organismi välispinda (kopse, veresooni jt) ümbritseb organeid. 1) Kaitseb väliskeskkonna kahjulikke mõjude eest (Nt. Nakkuste, vigastuste jt) 2) Toimub epiteelkoe kaudu kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades õhukesed kiled. Üks liik: ripsepiteel- tähtis osa liikumises, toitumises, hingamises ja eritamises. Nt. Naha epiteelrakud kaitsevad keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, higinäärmete epiteelrakud eritavad aineid, soole epiteelrakud imavad toiduaineid. Sidekude (sageli rohke rakkudevahelise ainega): pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed, veri...Ülesanne: ühendada teisi kudesid omavahel ning toetada elastseid kehaosi. Näited: Kollageen- loomsidekoe valk, moodustab sisekoe põhimassi. Luukude- jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumsooladega (muudab luud
Närvirakk ülesandeks on kontakteeruda teiste rakkudega(nt närvi/lihasrakkudega) ja kanda impulse üle pikkade vahemaade edasi. Munarakk sama suurusega kui rasvarakk. Ülesandeks___ Lihasrakud Kokkutõmbumine ja lõdvestumine, selle abil elundite pikkuse või kuju muutmine. Eretrotsüüdid kaksiknõgusad kettad, kuju on vajalik, et kopsudest võtta endasse hapnik ja elundites ta seal väljutada. Ka on kuju vajalik, et läbida väikese läbimõõduga kapilaare. Epiteelrakud mitmesuguse kujuga, vastavalt nende poolt täidetud ülesannetele. 2 3 Mis on raku sees? 3 4 1. Raku tuumake Tuumakest ümbritsevad kromosoomid. Tuumakeses toimub ribosoomi subühikute moodustumine ribosomaalsest RNA-st ja valkudest 2. Raku tuum Päriliku informatsiooni edasikandja tuuma DNA kaudu.
Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid . 22. Koed, põhitüübid (klassifikatsioon)– ühte funktsiooni täitvate rakkude ning nende poolt produtseeritud ETM (rakkude vaheaine) kogum.Koe moodustumiseks peavad rakud: üksteist ära tundma, omavahel adhereeruma. Kudede 4 põhitüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Diferentseerumine toimub üheaegselt nii rakulisel kui koelisel tasemel 23. Epiteelrakud, tüübid (lühikirjeldus)- katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel;katavad keha või organi vaba pinda (ei paikne organi sisemuses)Rakkudevaheline ruum on väga väike (takistab koevedeliku väljavalgumist ja mikroobide sissepääsu)Puuduvad verekapillaarid, toituvad peamiselt osmoosi teel.Rakud on kompaktsed, puuduvad rakukehast väljuvad jätked.Suurus paarkümmend mikromeetritTuuma kuju meenutab raku enda kuju.Kromatiini on tuumades hõredalt.Epiteeli alumine e
[1]. Rakuvaheainet leidub eriti palju just sidekoes. Rakuvaheainesse kuuluvad interstitsiaalne maatriks ja basaalmembraan.[2] Interstitsiaalne maatriks asub mitmete loomarakkude vahel ehk nende intertsellulaarses ruumis. Polüsahhariididest koosnevad geelid ja fibrillvalgud täidavad tühjad ruumid ja töötavad kui kokkusurumisel tekkiva stressi vastased puhvrid rakuvaheainele.[3] Basaalmembraanid on plaatjad rakuvaheaine ladestused, millel paiknevad erinevad epiteelrakud. 27. Prokarüootne rakk, mõiste, üldine iseloomustus, nimeta organismirühmad, kellel tänapäeval esineb prokarüootne rakk. Prokarüootse raku osa rakkude evolutsioonis. 28. Prokarüootse raku pärilik materjal, selle paiknemine. Prokarüootse raku rakukatted, nende tähtsus. Tsütoplasma ja organoidid. Replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni ja geeniregulatsiooni omapära. 29
hoiatada ohu eest. Paljusid mürgiseid aineid iseloomustab mõrudus. Inimene on mõruainete suhtes väga maitsetundlik, märkab neid juba väikese koguse korral. Vanuse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Selle vähenemisele aitavad kaasa suitsetamine, mõningad haigused (nohu) ja ravimid. · Retseptoriteks on mitut tüüpi maitsmispungad (keelel ja suus, ka söögitoru ülemises kolmandikus, kokku ca 10 000). Maitsmisrakud on epiteelrakud, mis on koondunud maitsmispungadess ning toimivad kui närvirakud. 4. Absoluutne ja eristuslävi. Milleni viib ärritava stiimuli edasine suurenemine üle tundlikkuse ülemise absoluutse läve? · Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. · Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille
KOED: Inimese ja loomade organism koosneb samadest koetüüpidest ja nende alaliikidest: · Sidekude (veri, rasvkude, luukude, kõhrkude) · Epiteelkude (ripsepiteel, näärmeepiteel) · Lihaskude (vöötlihaskude, silelihaskude, südamelihaskude) · Närvikude Molekul->rakk->kude->organ->organsüsteem EPITEELKUDE: Rakud on tihedalt üksteise kõrval, katte- ja kaitsesüsteem, uueneb kiiresti, rakuvaheainet on vähe. Esinevad epiteelrakud, närvilõpmed, vahel ka limanäärmed. Katab elundite pindu. Võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel (kreemitamine). Eritab nõresid. Osaleb haavade paranemisel. SIDEKUDE: Ehituslikud iseärasused: esineb palju rakuvaheainet. Rakke on vähe. Rakuvaheaine hajusalt rakkude vahel. Ülesanne: transport, kaitseülesanne-veri(kaitseb haigustekitajate eest), rasvkude(kaitseb külma eest, mehhaanilised mõjutused) Tugiülesanne Kohev sidekude tagab elastsuse, vetruvuse
retseptoried CD4 ja CD8. Signaalid kantakse üle eel-T retseptorite raku proliferatsiooniks ja CD4/CD8 ekspressiooniks (DP double positive). Aktiivset proliferatsiooni aitavad stimuleerida mitte lümfoidsed tüümuserakud, mis sekreteerivad tsütokiini. ja ahelate geenide ümberkorraldused, on vajalik RAG-1 j a RAG-2 valkude aktiivsust. Pärast proliferatsiooni, pääsevad rakud edasi tüümuse korteksisse. Seal interakteeruvad nad tüümuse struuma rakkudega, k.a. epiteelrakud, makrofaagid ja dendriitrakud ekspresseerivad MHC I ja MHC II molekule oma rakkude pinnal, aitavad läbi viia selektsiooni. Selles punktis arenev tümotsüüt ekspresseerib nii CD8 kui ka CD4 retseptorit, kui ka alfa, beeta t raku retseptorit. Kui retseptor tunneb tüümuse raku pinnal ära MHCI molekuli, siis ta saab omale ellujäämise ja sobivus signaali. Rakud lõpetavad CD4 ekspresseerimise ja jäävad ekspresseerima CD8
vajaminevad valgud, mis seejärel lagundatakse. RAKUÕPETUS EHK TSÜTOLOOGIA Enamik rakke on mikroskoopilised. Rakuõpetus hakkas arenema 17 saj. kui leiutati mikroskoop. Mida suurema suurendusega saadi uurida, seda rohkem avastati. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Väideti, et kõik organismid saavad alguse ühest rakust, mis on võimeline jagunema. 19 saj. tehti kindlaks rakkude eri tüübid. Loomariigis on 4 raku tüüpi : närvirakud, lihaskoerakud, epiteelrakud, sidekoerakud. Ka raku ehituslikud osad ehk organellid. 20 sajandil lisandus raku uurimiseks uuri võimalusi. Kõige olulisem leiutis oli elektroonmikroskoop. Andis võimaluse uurida raku üliväikesi ehituslikke osasid. Raku talitluste uurimiseks võeti kasutusele radioaktiivsete isotoopide meetodid. Kogutud andmete töötlemiseks, analüüsimiseks, mudelite koostamiseks kasutatakse infotehnoloogilisi võimalusi. Rakkude mitmekesisus 1
soolhappe toimel muutub valke lõhustavaks pepsiiniks, kõrvalrakud toodavad lima Magu (skeem) Maonäärmed Mao funktsioonid Kaitsemehhanism: - maomahla (2-3 l) happelisus surmab toidu ja õhuga allaneelatud mikroobid (va. tbk tekitaja) - mao limaskesta lima kaitseb magu eritiste lõhustava toime eest (haavandtõve korral see mehhanism kaob ASA, H. pylori toimel) - tekkinud väikese haavandi katavad külgedelt epiteelrakud ja kiire rakkude regeneratsioon Motoorika: - 3 x/min algab stimulaator-alalt mao ülaosast peristaltiline laine ja tõukab toidukördi 12ss-i (kiiresti - jook, s/v-d, aeglaselt - valgud, rasvad) - oksendamine (eelneb süljeeritus): kõhuõõne rõhu , kõhulihaste ja vahelihase kokkutõmme mao sisu tagasi. Keskus asub piklikus ajus. Ärritajad: pärinevad seede- ja tasakaaluelundist Mao funktsioonide regulatsioon Mao lihased toimivad automaatselt, mille tagab autonoomne
G-valkudega seotud retseptorid vahendavad raku vastust väga erinevatele signaalmolekulidele: hormoonid, neurotransmitterid, lokaalsed mediaatorid. Neile retseptoritele on iseloomulik 7 transmembraanse domääni olemasolu, s.t. et polüpeptiidahel käib 7 korda edasi-tagasi läbi plasmamembraani. Käskjalgmolekulid mõjutavad rakus toimuvaid protsesse just oma kontsentratsioonide erinevustega. 20. Rakkudevahelised ühendused e. liidused. Tiheliidused seovad epiteelrakud omavahel kokku nii, et isegi väikesed molekulid ei saa läbi. Need liidused peavad tagama selle, et epiteelkude oleks selektiivne barjäär (näit. peensoole epiteel - soole epiteel peab hoidma sooles olevaid toitaineid soole valendikus, samal ajal peavad nad pidevalt pumpama kindlaid toitaineid läbi epiteelrakkude kihi teisele poole, kus nad lähevad veresoontesse). Ankurliidused võimaldavad rakkudel (näit. epiteelrakud) funktsioneerida robustse struktuurse ühikuna
fosforüleerimist. G-valkudega seotud retseptorid vahendavad raku vastust väga erinevatele signaalmolekulidele: hormoonid, neurotransmitterid, lokaalsed mediaatorid. Neile retseptoritele on iseloomulik 7 transmembraanse domääni olemasolu, s.t. et polüpeptiidahel käib 7 korda edasi-tagasi läbi plasmamembraani. Käskjalgmolekulid mõjutavad rakus toimuvaid protsesse just oma kontsentratsioonide erinevustega. 20. Rakkudevahelised ühendused e. liidused. Tiheliidused seovad epiteelrakud omavahel kokku nii, et isegi väikesed molekulid ei saa läbi. Need liidused peavad tagama selle, et epiteelkude oleks selektiivne barjäär (näit. peensoole epiteel - soole epiteel peab hoidma sooles olevaid toitaineid soole valendikus, samal ajal peavad nad pidevalt pumpama kindlaid toitaineid läbi epiteelrakkude kihi teisele poole, kus nad lähevad veresoontesse). Ankurliidused võimaldavad rakkudel (näit. epiteelrakud) funktsioneerida robustse struktuurse ühikuna.
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
Kapillaarid paiknevad võrgustikena arterite ja veenide vahel. Lääbimõõt on 5-15µm. Kapillaarides täidab veri oma vahendavat funktsiooni. 40. Kudede mõiste ja jaotus Kudede mõiste- Organismi ehitusmaterjal, ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, taime või looma organi osa. Kudede jaotus (4 suurt rühma) – Epiteelkoed, Tugikoed, Lihaskoed, Närvikoed 41. Epiteelkoed Epiteelkoed koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine – sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel – rakud asetsevad üksteise kõrval. b) mitmekihiline epiteel –rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval.
• Pinnal olevate molekulile mõjuv resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Kohesioonijõud - intermolekulaarsed jõud. • ei mõjuta üksteist oluliselt • aditiivsed Adhesioon. Kudede moodustamiseks peavad rakud omavahel seonduma. Selleks on kujunenud välja mitmesugused mehhanismid, mis tagavad rakkude selektiivse adhesiooni. Raku pinnal kujuneb välja struktuur, mida nimetatakse desmosoomiks ja see seob rakud kokku. Hemidesmosoom on sarnane struktuur, mis seob epiteelrakud basaalmembraaniga. Rakk-rakk adhesioonil on molekulaarne alus ja selle tagavad adhesioonimolekulid, mis jagunevad kaheks klassiks: Ca2+-ioonidest sõltuvad ja neist mittesõltuvad CAM-sid. Kadheriinid on vastutavad rakk- rakk adhesiooni eest selgroogsete kudedes. Rakkude seondamiseks on 3 põhilist võimalust: 1) ühe raku molekulid võivad seonduda teise raku samasuguste molekulidega (homofiilne seondumine)
· Somaatilised rakud on keharakud, mida leidub normaalses piimas madalal tasemel. · Kui piima somaatiliste rakkude arv järsult suureneb, siis harilikult on sellisel puhul tegemist udarapõletikuga. · Peamised rakud, mida nimetatakse somaatilisteks rakkudeks, on leukotsüüdid (vere valgelibled). · Samuti kuuluvad somaatiliste rakkude kooseisu udara näärmekoe rakud (epiteelrakud). · Epiteelrakud on organismi normaalse funktsioneerimise tulemusel kehas olemas, mil vanad rakud asenduvad uutega. · Vere valgeliblede hulk kasvab järsult siis, kui organismil tuleb asuda võitlusesse haigustekitajatega. Nad üritavad piirata haigustekitajate paljunemist. · Kui lehma udar on terve, siis on piima somaatiliste rakkude arv 50 000/ml või vähem. · Lehma nakatumisel udarapõletikku võib somaatiliste rakkude arv tõusta 500 000/ml ja enam.
· Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Haistmismeele sensorid-haistimisrakud-paiknevad ninaõõnes haistimisregioonis,ninaõõnes,ülemise ninakabriku servas.. Haistimsrakud on primaarsed biopolaarsed meelerakud,mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkuks-see põimud teiste samalaadsetega 15-20 haistmisnärviks. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Sensoritena talitlevad spetsiaalsed epiteelrakud paiknevad keelel ja selle lähedastes piirkondades olevates maitsmiskarikates (~100 rakku ühes karikas). Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. · Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside
· Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Haistmismeele sensorid-haistimisrakud-paiknevad ninaõõnes haistimisregioonis,ninaõõnes,ülemise ninakabriku servas.. Haistimsrakud on primaarsed biopolaarsed meelerakud,mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkuks-see põimud teiste samalaadsetega 15-20 haistmisnärviks. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Sensoritena talitlevad spetsiaalsed epiteelrakud paiknevad keelel ja selle lähedastes piirkondades olevates maitsmiskarikates (~100 rakku ühes karikas). Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. · Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid
Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia 24. Epiteelkoed Epiteelkoed- koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval). b) mitmekihiline epiteel lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal
Duodeenumi alguses asuvad pikikurrud. Kurrud on moodustunud limaskesta arvel. Soolehatud, (vili intestinales) hatud suurendavad imendumispinda 3 korda, esinevad kogu peensoole ulatuses ja annavad talle sametise ilme (u. 4miljonit, kõige tihedamalt duodeenumis). Duodeenumis on nad lühikesed ja laiad (mättataolised).Tühisooles sõrmekujulised, niudesooles naasklikujulised (kõrged ja teravad). Hattude pinda katavad epiteelrakud e. enterotsüüdid, mis suurendavad imendumist veel 200 korda. Enterotsüüdis toimub imendumine ja enne vere- ja lümfikapillaaridesse minekut ka mõned seedimise lõppstaadiumid. Hattu siseneb 1-2 arteriooli, väljub veenula ja 1 suur tsentraalselt paiknev lümfikapillaar. Arteriool ühendub hatu tipul veenulaga kas otseselt (anastomoosi abil) või kapillaaristiku kaudu. Seedimise ajal läbib veri kapillaaristikku, seedimise vaheaegadel aga liigub otse arterioolist veenulasse.
Vana maitsmisraku asendab uus maitsmisrakk peale 10 päevase eluea lõppu. Nagu teised sekundaarsed meelerakud, tekitavad ka maitsmismeelerakud ärritamisel retseptoripotsentsiaali. Erutuse edastamine toimub närviimpulssidena mööda aferentseid kraniaalnärvikiude. Keele eesmisest ja külgmistest osadest n.facialis, keele tagumisest osast n.glossopharyngeus. Üks närvikiud toob oma harudega erutusi mitme maitsmiskarika maitsmisrakkudelt. Sensoritena talitlevad spetsiaalsed epiteelrakud paiknevad keelel ja selle lähedastes piirkondades olevates maitsmiskarikates (~100 rakku ühes karikas). Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. · Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Tsentraalsed neuronid VII ja IX kraniaalnärvi maitsmiskiud lõpevad piklikajus.
- suuõõne limaskest: siit imenduvad mõned lipiidides lahustuvad ained - mao limaskest: siit imendub vähesel määral alkoholi, morfiini jt - peensoole limaskest: selle ehitus (ringkurrud, hatud) ja suur pind loovad ainete imendumiseks parimad tingimused. Siit imenduvad monosahhariidid, aminohapped verekapillaaridesse. Monoglütseriidid ja rasvhapped imenduvad lümfi, osalt ka verekapillaaridesse - enterotsüüdid: peensoole limaskesta epiteelrakud, mille kaudu toimub imendumine. Nende membraanide tipmised osad on suunatud soolevalendiku ja alumised pinnad veresoonte poole. Kõhunääre on väga oluline seedenääre, kuna selle nõre sisaldab ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: - proteaasid – valkude lõhustamiseks - lipaasid – lipiidide lõhustamiseks - amülaasid – süsivesikute lõhustamiseks Kõik ensüümid tekivad inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis. See
suuõõne limaskest: siit imenduvad mõned lipiidides lahustuvad ained mao limaskest: siit imendub vähesel määral alkoholi, morfiini jt peensoole limaskest: selle ehitus (ringkurrud, hatud) ja suur pind loovad ainete imendumiseks parimad tingimused. Siit imenduvad monosahhariidid, aminohapped verekapillaaridesse. Monoglütseriidid ja rasvhapped imenduvad lümfi, osalt ka verekapillaaridesse enterotsüüdid: peensoole limaskesta epiteelrakud, mille kaudu toimub imendumine. Nende membraanide tipmised osad on suunatud soolevalendiku ja alumised pinnad veresoonte poole. Kõhunääre on väga oluline seedenääre, kuna selle nõre sisaldab ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid – valkude lõhustamiseks lipaasid – lipiidide lõhustamiseks amülaasid – süsivesikute lõhustamiseks Kõik ensüümid tekivad inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles
sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia. 4) Epiteelkoed epiteelkoed - koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval). b) mitmekihiline epiteel lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval).
närvivõrke. Mitraalrakkude aksonid moodustavad tractus olfactorius lateralise, mis läheb area praepiriformisesse ja lobus piriformisesse, amügdalasse ja entorinaalkoorde, millest sugenevad ühendused hippokampuse, hüpotalamuse, retikulaarformatsiooni ja talamuse-korteksi orbitofrontaalpiirkonnaga. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Maitsmismeele sensorid: sensoritena talitlevad spetsiaalsed epiteelrakud paiknevad keelel ja selle lähedastes piirkondades olevates maitsmiskarikates. Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Maitsmisteed ja keskused: keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani nn facialis, tagumisest osast nn
Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia 28. Epiteelkoed Epiteelkoed- koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval). b) mitmekihiline epiteel lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal
liiga polaarsed molekulid. Näiteks suhkrud, aminohapped, foolhape, c-vitamiin, kõik rauaühendid, levodopa. Aktiivset transporti toimub ka eritumise juures. Vajab palju energiat, mida organis saab ATP-lt. Aktiivne transport toimub kontsentratsioonist sõltumatult. Ei saavutata kunagi tasakaalu, sest see protsess on ühesuunaline. Pinotsütoos - raviained imenduvad sel puhul väikeste tilkadena läbi sooleseinas olevata pooride enamasti lümfiringesse kuid vahel ka vareringesse. Epiteelrakud moodustavad tilkade ümber vakuoolid ja viivad need läbi sooleseina. Vakuoolide diameeter on u. 75mm. 13. Imendumine (mõiste, imendumine maos ja peensooles, biosaadavuse mõiste, dieetide poolt reguleeritavad farmakokineetilised parameetrid). Imendumine on raviaine siirdumine manustamispaigast süsteemsesse vereringesse. Maos allub ravim nii mehaanilistele kui keemilistele mõjutustele. -Ravimvormist vabanemist soodustab mao peristaltika, mis suunab mao sisu 12- sõrmiksoolde
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
Imetajate sekretoorne IgA dimeriseerub ja sellisena on ta võimeline basaalmembraani läbima. Seega tagab ta organismi esmase kaitse limaskestade piirkonnas. IgM 5-15% seerumi Ig-dest; membraanseotud vorm ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM pentameer. Erütrotsüüdid+IgM-agregatsioon agglutinatsioon. Viirus +IgM neutraliseerib võimsalt. Sadestamine. IgM on suur molekul, vähe liikuv, vähene conts. veres ; võib läbida epiteelrakud. IgM on polümeer, kus immunoglobuliinid on kovalentselt seotud disulfiidsidemetga, enamasti pentameerina. Kuna igal monomeeril on 2 sidumissaiti, siis IgM on neid kokku 10. Kuna IgM on suur molekul pole ta võimeline difundeeruma. IgD ja Ig E neid on kõige vähem. IgD-d leidub ainult B lümfotsüütide pinnal. IgE on seerumis, seostub Fc retseptori abil eosinof. ja basofiilidel. IgE leidub samuti vaid imetajatel, kellel on see ainus ülitundlikkust vahendav antikeha
Ig H ahela konstantne osa on isotüüpidel IgM ja IgE ühe C domääni võrra pikem. IgM 5-15% seerumi Ig-dest. Monomeerne IgM- membraanseotud vorm, ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM pentameer, J (joint chain) osaleb pentameeri polümerisatsioonis. Erütrotsüüdid+IgM agregatsioon -agglutinatsioon. Parim komplemendi aktivaator! Viirus +IgM neutraliseerib võimsalt. IgM suur molekul, vähe liikuv, vähene kontsentratsioon veres, võib läbida epiteelrakud. Iseloomulik primaarsele immuunvastusele. IgG-80% seerumi Ig-dest. Inimesel 4 IgG alamklassi (IgG1, IgG2, IgG3, IgG4), aa erinevused ahelas. IgG1, IgG3 ja IgG4 läbivad platsenta ja neil on tähtis roll loote arengul. IgG3- efektiivne komplemendi aktivaator. IgG1 ja IgG2 vähem. IgG4 ei aktiveeri komplementi. IgG1 ja IgG3 seonduvad makrofaagide ja neutrofiilide Fc- retseptoritega ja seega vahendavad opsoniseerimist. IgG4 madalam afiinsus Fc retseptori suhtes, IgG2-l see puudub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
