.. 8 3.3 Kõrvavaik.......................................................................................................... 8 3.4 Heli ja kuulmine................................................................................................ 8 3.5 Labürindid........................................................................................................ 9 3.6 Ampullid........................................................................................................... 9 3.7 Jaluselihas......................................................................................................... 9 3.8 Tigu................................................................................................................ 10 3.9 Teoaken.......................................................................................................... 10 Kokkuvõte............................................................................................................. 11 Resümee............
VII 7. paar n. facialis, näonärv Sensoorsed Keele eesmine 2/3 Maitsmine Solitaartuum Motoorsed Miimilised lihased Näo miimilised liigutused Näonärvi tuum Jaluselihas (keskkõrvas) Kuulmeluukeste pinge Näonärvi tuum Tee sülje- ja pisaranäärmetesse läbi Süljeeritus ja pisarate sekretsioon Parasümpaatilised alalõuaganglioni ja tiibjätke-suulaeganglioni Ülemine süljeeritustuum VIII 8. paar n
liikuvaks ahelaks, mis ulatub trummikilest ovaalaknani. Vasar asetseb trummikilele kõige lähemal ja on sellega oma pika pideme varal kokku kasvanud. Alasi liigendub vasara ja jalusega. Jalus suleb oma põhimikuga ovaalakna. Kuulmeluukeste külge kinnitub kaks lihast. Trummipingutajalihas kulgeb läbi trummiõõne ja kinnitub vasarapidemele. Tema kokkutõmbumisel tõmmatakse trummikile pingule. Jalusele kinnitub jaluselihas, mille toime on eelmisele vastupidine. Välimisse kuulmekäiku tunginud helilained panevad trummikile võnkuma ja need võnked kanduvad kuulmeluukeste ahela kaudu sisekõrva perilümfile. Ühtlasi toimub kuulmeluukeste kaudu helilainete umbes viiekümnekordne võimendamine. Trummiõõs on kuulmetõrve abil ühenduses ninaneeluga, nibujätke-juurdekäigu kaudu nibujätkerakkudega. Kõik nimetatud ruumid sisaldavad õhku. Koostanud M
heliretseptoreid. Väliskõrva moodustavad heli kinnipüüdev kõrvalest ja väliskuulmekäik, mille kaudu heli jõuab kuulmekileni (õhuke membraan, mis eraldab väliskuulmekäiku keskkõrvast). Keskkõrv. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste vasara, alasi ja jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Trummikilele kinnitunud vasar liigestub alasiga, mis on omakorda ühenduses ovaalaknale fikseeritud jalusega. Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikilepingutaja- ning jaluselihas. Trummikile ja ovaalakna pindalade suhe on seega 1:22. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuaõetud võnkumist 22 korda. Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele. Sisekõrvas paikneb kuulmiselund, mida selle kuju järgi nimetatakse teoks (cochlea). Tigu koosneb kolmest kohakulti paiknevast kanalist, mis on teokujuliselt keerdunud.
välis-, kesk- ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Keskkõrv. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste vasara, alasi ja jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Tummikilele kinnitunud vasar liigestub alasiga, mis on omakorda ühenduses ovaalaknale fikseeritud jalusega. Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikilepingutaja- ning jaluselihas. Tummikile pindala on ligikaudu 3,2 mm2. Trummikile ja ovaalakna pindalade suhe on seega 1:22. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuvõetud võnkumist umbes 22 korda (võnkeamplituud väheneb, võnkumiste energia suureneb). Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele sruktuuridele. Sisekõrva moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool keerdu, seda nim teoks.
Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilaineid välis- ja keskkõrva piiril oleva trummilikeni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv · Trummikile võnkumised antakse kuulme luukeste-vasara, alasi jajaluse-kaudu edasi ovaal aknale e esikuaknale. · Trummikilele kinnitunud vasar liigestub alasiga, mis on omakorda ühenduses ovaalaknale fikseeritud jalusega. · Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikile pingutaja- ning jaluselihas. · Trummikile pindala on ligikaudu 15x suurem kui esikuaknal. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuvõetud võnkumist umbes 22 korda. · Ovaalaknamembraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele. · Keskkõrv on kuulmetõrve e Eustachiotõrve kaudu ühendatud neeluruumiga. Neelamisel kuulmetõri avaneb, rõhk keskkõrvas ja neeluruumis võrdsustub ümbritseva ruumi rõhuga.
Välis- ja keskkõrva vahel on 0,1 mm läbimõõduga elastne kuulmekile. Kuulmekile taga on keskkõrv. Trummiõõs on kõrge ja kitsas. Selle alaosast algab kõrva ja neelu vahel ühendus kuulmetõri. Trummiõõnes leiduva kuulmeluukeste ahela esimene luu on vasar, mis on kuulmekilega kokku kasvanud. Vasaraga liigestub alasti ja sellega omakorda jalus. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste kaudu edasi ovaalaknale. Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikilepingutaja- ning jaluselihas. Kuuleluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuvõetud võnkumist umbes 22 korda. Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele. Sisekõrva moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool keerdu, mida nimetatakse teoks. Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks, mis sisaldavad perilümfi. Esikuaknast ehk ovaalaknast
annaabi.ee 
