LED-pirnide võrdlus luminofoor- ja hõõgpirnidega Karina Sein Juhendajad: Erikki Tempel (õpetaja) Kalev Uiga (M. Sc, TÜ keskkonnatehnoloogia eriala) Sissejuhatus v Euroopa Liidu nõudel tuleb Eesti Vabariigil suurtes kogustes energiat (sh elektrienergiat) säästa. v Valgustusele kulub umbes neljandik hoone energiakulust, mida saab vähendada LED-lampide kasutusele võtmisega. v 2014. aasta Nobeli füüsikapreemia said Jaapani ja Ameerika Ühendriikide teadlased tõhusa sinise valgusdioodi loomise eest. v Antud uurimistöös võrreldi erinevat tüüpi elektripirnide (nt hõõg-, luminofoor- ja valgusdioodpirn) kasutamisega kaasnevaid kulusid tarbijale ning üritati leida sellest tulenevaid kokkuhoiu võimalusi nii kodumajapidamistes kui ka avalikes hoonetes (nt klassiruumis). LED-lampide kasutamise positiivsed kü...
Soojusülekanne. Soojusülekanne- siseenergia levimine soojumalt kehalt külmemale. (soojusülekande suund). Soojuma keha siseenergia väheneb. Külmema keha energia suureneb. SOOJUSÜLEKANNE soojusjuhtivus soojuskiirgus *siseenergia levimine * energia levib valgusena ühelt aineosakeselt teisele. Ahi-infravalgus(infrapunakiirgus) konvektsioon *energia levimine gaasi või vedelikku voolude liikumise teel. õhumass, hoovus, tuul, veeringlus. Seaduspärasused E1 = E2 Q1 = Q2 ära antav en. Saadav en. Saadav saadav en. hulk. hulk. soojushulk. hulk.
Päikesetuul, magnetväli. Päikese aktiivsus:päikeselaigud ja muud ilmingud Päikesetuul • Päikesetuul on päikesest lähtuv vabanenud laetud osakeste voog, mis muutub pidevalt kiiruse, tiheduse ja temperatuuri poolest. • Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega 450 km/s. • Esimest korda registreeriti päikesetuule olemasolu 4. jaanuaril 1959. aastal Nõukogude Liidu kosmoseaparaadi Luna 1 poolt. Pilt 1 – Päikesetuul liigub maale ja kohtub Maa magnetosfääriga Päikesetuulega kaasnevad nähtused • Geomagnetiline torm ehk magnettorm • Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad optilised nähtused. • Päikesetuul teeb komeetidele sabad taha ja tekitab kiirgusvööndeid planeetide magnetväljas. Magnetväli • Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja ...
Termodünaamika I etapp Koostja: Jaana Orhidejev · Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. · Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Näide: Võtame elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. · Keha molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summat nimetatakse mikrokäsitluses keha siseenergiaks. Valemid U = A- Q Q =U + A , Termodünaamika esimese printsiibi matemaatiline väljendus
Referaat Gliese 581 Gliese 581 c Gliese 581 c on Päikesesüsteemi-väline planeet, mis tiirleb ümber punase kääbuse nimega Gliese 581. Gliese 581 bolomeetriline heledus (kogu kiiratav energia nii nähtava valgusena kui soojuskiirgusena) on 1,3 % ehk 77 korda väiksem Päikese omast. Tema läbimõõt on 29 % Päikese läbimõõdust ja mass u. 31 % Päikese omast. Tähe ja planeedisüsteemi kaugus Päikesest on 20,4 valgusaastat. Et täht on Päikesest palju jahedam, kiirgab ta suhteliselt palju soojuskiirgust ja vähe nähtavat valgust, seegi on punakas. Olles M3 spektriklassi kääbustäht, on Gliese 581 umbes 500 korda tuhmim kui Päike. Gliese
ENERGIA NEELDUB EELKÕIGE LAGUNEMISREAKTSIOONIDES, AGA KA TEISTEST NT. FOTOSÜNTEESI KÄIGUS. ÜKS KÕIGE OLULISEM REAKTSIOON ON LUBJAKIVI LAGUNEMINE KUUMUTAMISEL. CACO3 (KUUMUTAN)- CAO + O2 KEEMILISTE.. REAKTSIOONIDE ÜKS KÕIGE ISELOOMULIKUMAID TUNNUSEID ON SOOJUSEFEKT- SOOJUSE ERALDUMINE VÕI NEELDUMINE. ENAMIKUS KEEMILISTES REAKTSIOONIDES ERALDUB ENERGIA EELKÕIGE SOOJUSENA, AGA PALJUDEL JUHTUDEL KA VALGUSENA. KUI REAKTSIOONIS ERALDUB VÄGA PALJU ENERGIAT, TÕUSEB REAKTSIOONISEGU TEMP. NII KÕRGELE, ET AINED HAKKAVAD HÕÕGUMA. SILMAGA HÄSTI MÄRGATAV HÕÕGUMINE TEKIB VÄHEMALT 600C JUURES. ENERGIA.. ERALDUMISEGA KULGEVATEL REAKTSIOONIDEL ON SUUR TÄHTSUS. SUUR OSA KÜTUSTE PÕLEMISEL SAADAVAST SOOJUSENERGIAST MUUDETAKSE SOOJUSJAAMADES ELEKTRIENERGIAKS, AUTOMOOTORIS AGA AUTO KINEETILISEKS ENERGIAKS. ENERGIA ERALDAMISEGA KULGEVAD REAKTSIOONID ON
Muid elemente on kokku umbes 2%: hapnikku 1%, süsinikku 0,5%, rauda 0,2%, räni, lämmastikku ja 2 magneesiumi igat 0,1 %, neooni ja väävlit kumbagi 0,05%. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. Igas sekundis astub termotuumareaktsiooni 3,9×1045 vesiniku aatomit. Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad samalaadseid reaktsioone vesinikupommis. Tulevikus on ehk võimalik termotuumareaktorites toimuva juhitava termotuumareaktsiooni abil elektrit toota. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et
Selgelt on välja toodud laud ning kõik sellel asetsev, märgata võib isegi, et laudlina on kergelt määrdunud. Samuti on küllaldki selgelt välja joonistatud inimeste näod. Valgusena on aga kasutatud ülevalt langevat valgust, ehk keldriluugi valgust, mis jätab vasaku ülemise serva maalil küllaldki tumedaks. Maalil asetseb kolm inimest. Võiks arvata, et kujutatud on isa ja tema kahte poega
Referaat Soojuskiirgus minu elus Pike soojendab taevakehi, mis asuvad Pikese lhimbruses.Pike soojendab ka kehi Maal.Kosmoses on aine niivrd hre ,et seal valitseb praktiliselt thjus.Seetttu ei saa energia levida Pikeselt soojusjuhitavuse ega konveksiooni teel.Kehad saavad Pikeselt energiat valgusena,nii infra-, nhtava kui ka ultravalgusena.Infravalgust nim.mnikord ka soojuskiirguseks,kuid soojuslik toime on kikidel pikesekiirguse liikidel.Maad soojendab philiselt infravalgus ja nhtav valgus.Ultravalguse osa pikesekiirguses on vike.Soojust kiirgavad kik kehad.Soe ahi soojendab tuba kll konveksiooni tttu ,aga samas ka kiirguse abil.hk soojuskiirguse mjul oluliselt ei soojene. Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuksi soojusenergia arvel
8. Mis on protuberantsid? Protuberantsid ehk laikudega kaasnevad loited- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamik väljapaisatust ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireis (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi). 9. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. 2
nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. *VALGUS *Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. *VALGUSKIIRUS *Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. *Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. *Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. *Valgusallikas on valgust kiirgav keha. *Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. *VALGUSALLIKAD *Levimine *Peegeldumine *Hajus peegeldumine *Täielik peegeldumine *Neeldumine *Murdumine *VALGUSNÄHTUSED *Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia
Nähtavad vaid täieliku päikesevarjutuse ajal Kuidas Päike energiat toodab? Ei põle Toodab soojus- ja valgusenergiat Muudab ühe gaasi teiseks Energiaosake jääb üle Energiaosake vabaneb soojuse ja valgusena Peab veel väga kaua aega vastu Päikese ehitus (alates väljast) Kroon- Päikese atmosfääri välimine, kuum kest Kromosfäär Läbipaistev kiht krooni ja fotosfääri vahel, kus tekivad spektrijooned Fotosfäär - Päikese ,,nähtav" pind Päikeselaigud Tumedad alad fotosfääril, mis on ümbrusest jahedamad Erinevad atmosföörinähtused - Loited ja protuberantsid Konvektiivne tsoon Päikese sisemuse pealmine kiht
Lõke Lõke on vabas õhus asuv lahtine tulease, mis on rajatud kividele või muule tulekindlale alusele. Lõke on algeline söögiküpsetamisvahend. Lõke on soojus- ja valgusallikas. Lõke oli kaua aega ajaloos kasutusel söögitegemisel ja valgusallikana.Lõket kasutati ka märguanneteks. Kui tikust lõket süüdata, siis kohe puit põlema ei sütti, see soojeneb natukene. See aeg võib olla väga lühike.Kui tikk vastu puud panna, siis hakkavad puidus aineosakesed kiiremini liikuma ja puit kuumeneb. Kui lõke põleb, siis selle ümber hakkab õhk soojenema.Toimub soojusülekanne lõkkelt õhule. Tekib õhuringlus. Soojem õhk tõuseb ülesse ja jahedam langeb allapoole ja hakkab tasapisi soojenema. Soojusülekanne lakkaks, kui tekiks samasoojus aga lõke pole nii tugev, et soojendaks kogu õhu enda ümber. Õhus lendlevad põlemata väikesed osakesed ja veeaur. Veeaur on üks lõkke põlemise saadusi. Põlemine on keemiline reaktsioon kütuse ja hapniku vahel, mis vabastab ...
Või mida süsteem ise teeb välisjõudude vastu. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järe dus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub e nergiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab ele ktrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning kogunergia, mille lamp s oojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvit ab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. Q=U + A, Q-juurdeantav soojushulk, U-siseenergia muut A- välisjõudude vastu tehtav töö Töö gaasi paisumisel 1.isohooriline.kogu juurdeantav soojushulk läheb siseenergia suurendamiseks. Temp. Tõstmiseks. 2.isobaariline. absoluutne temp on võrdeline ruumalaga.Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumi
energia on ise kvantiseeritud. Lähtudes vaadeldud asjaolust, et energiahulgad, mis valguskiir saab ainele ära anda, on võrdelised valgusesagedusega, seega valguse enda omadusega, leidis Einstein, et energianivood ei ole kvantiseeritud ainult aines, .vaid valgus ise koosnebki ainult teatud energiaportsjonitest. Selline kontseptsioon ei ole ühitatav valguse puhtlainelise iseloomuga. Seega tuli välja, nagu ei käituks valgus ei klassikalise valgusena ega ka klassikalise osakeste vooga. Nagu jutust aru võib saada, siis kvantmehaanika on üpriski keeruline teema ning selle kohta on iga üks paika pannud oma teooria. „Kas kass on elus ja surnud samal ajal?“ - oleks minu küsimus seoses selle teema lõpetuseks.
Energia muutumine reaktsioonides Mõisted o Reaktsiooni soojusefekt-Saaduste ja lähteainete energiante vahe. o Ühinemisreaktsioonid-Enamasti eksotermilised, ülekaalus on energia eraldumine sidemete tekkimisel. o Lagunemisreaktsioonid-Enamasti endotermilised, ülekaalus energia neeldumine sidemete katkemisel. Teooria o Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja teha tööd, energia neeldub. o Energia eraldub tavaliselt soojusena, aga paljudel juhtudel ka valgusena. o Majade kütmine. o Soojusenergia muudetakse soojuselektrijaamades elektrienergiaks. Kütused Mõisted o Kütused-Parim energia salvestamise ja kasutamise võimalus. o Kütteväärtus-Näitab palju energiat eraldub kütuse kindla koguse täieliku põlemisel. o On seda suurem, mida madalam on süsiniku OA. o On seda suurem, mida rohkem on kütuse koostises vesinikku. Teooria o Kütuste põlemisel: o Toimub kiire oksüdatsioon.
elemendi (C; Ca; H) oksüdatsiooniaste suureneb ja oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb. Redutseerumisreaktsioonideks nimetatakse reaktsioone, milles redutseeruva elemendi (Ca; Fe) oksüdatsiooniaste väheneb ja redutseerija oksüdatsiooniaste reaktsioonil suureneb. Oksüdeerumine ja redutseerumine toimuvad alati ühel ja samal ajal. Põlemine keemilise reaktsioonina: Põlemine on kiiresti toimuv oksüdatsiooni protsess, milles vabaneb energiat soojuse ja valgusena. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid: Keemiline reaktsioon on alati seotud energia neeldumise või vabanemisega. Eksotermilistes reaktsioonides vabaneb energia. Endotermilistes reaktsioonides neeldub energiat.
orbiiti ümber tuuma tiirlemisel. Tuumale lähemal on energia väiksem ja kaugemal suurem) 2. statsionaarses olekus aatom ei kiirga (elektronid ei vaheta orbiite) 3. üleminekul ühest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi (kui aatom saab energiat juurde, siis elektronid liiguvad suurema energiaga orbiitidele ja aatom tervikuna neelab energiat. kui elektronid liiguvad madalama energiaga orbiitidele, siis kiirgub aatomist ülejäääv energia valgusena. Sõltuvalt sellest, milline on elektroni liikumine, võib tekkida ka erinevat värvi valgus). Valguse mikrovälgatusi lähetatakse aatomist kvantsiiretel, üleminekutel energiatasemete vahel Valgus on elektromagnetlainetus Kvantsiiret tuleb käsitleda kui elektroni võnkumist ühest seisulainest teise, ühest elektronpilvetl teise Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku ajavahemiku jooksul, mitte lõpmata nobe hüpe Kvantseisundite eluiga 10 astmes -9 10 astmes -8 sekundit
suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus. 3. Valguskiir langeb vedeliku pinnale langemisnurk on 60°, murdumis nurk 45°, Joonis + vedeliku murdumisnäitaja. 4. Kuidas valgus tekib, valgusekvant ja spektraalseeria? Valgus tekib aatomites, kui elektron siirdub kaugemalt orbiidilt aatomile lähemale, kiirates üleliigse energia footoniteks. Valgusekvant- ehk footon, üksik energiahulk mis aatomis kiirgub valgusena. 5. Bohri postulaadid? 1. Elektron saab aatomi sees viibida ainult kindlatel teatud orbiitidel. Neid nim statsionaarseteks. 2. Elektron saab energiat juurde võtta ainult teatud kindlate portsionite kaupa. Juurdevõetud eneria diskreetsuse postulaat. [ergastumine] 3. Ergastatud olekus ei põsi aatom kaua vaid kiirgab saadud energia valgusena. Neid portse nim footoniteks. 6. Mis tingimusel on valguse täielik peegeldus
..". Kõik olid eriilmelised. Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär, mille tõttu kontsert sobis toimumiskohta justkui valatult. Tema looming on üks olulisemaid eesti nüüdismuusika mõjutajaid. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Usun, et tal on õigus teooria kohta, kuidas kõik inimesed mõistavad tema muusikat erinevalt ja näevad seda justkui prismat läbiva valgusena, mille tulemusel tekib vikerkaaretaoline elamus, sest kirikus olles võis inimeste nägudelt märgata vägagi erinevaid reaktsioone. Mõni naeratas kaastundlikult, mõni tundus kurb ja osad pidasid üleüldse paremaks klaasistunud näoga vaadata mida neile esitatakse. (Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt, kontserdi kava) Viimasena kõlanud Eric Zeisli lugu ,,Requiem Ebraico" erines eelmistest palju. Kuigi
Rees Griffiths’i kummitus 6. veebruaril 1922, Rees Griffiths hukkus, kui talle kukkus peale suur kivi. See juhtus kui ta õhkas radu ja tunneleid. Ta armastas kanjonit nii väga et ta viimane soov oli, et ta maetakse kanjonisse. Tema haud asub põhja poole Colorado jõest, räägitakse, et ta külastab oma tehtud radu iga päev. Tema kummitust märkavad tihti teerajajad ja seal kandis matkavad inimesed. Nad räägivad et ta ilmub teede kohale valgusena ja hõljub enda haua kohal. Huvitav infomratsioon uuritava „objekti“ kohta Suure Kanjoni jahimaja Ühes Suure kanjoni jahimajas sulgub üks uks pauguga igakord, kui see lahti jäetakse. Selle põhjustajaks arvatakse olevat üks naissoost kummitus valges kleidis ja siniste lilliedega. Teda on nähtud Transepti matkarajal ja vahetevahel on kuuldud tema ulgumist öösiti. Keegi ei tea selle kummituse isiksust, kuid mõned kohalikud
Pilet 8 1. termodünaamika I printsiip Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 2.Lenzi reegel Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. Reegli sõnastas 1833. aastal Heinrich Friedrich Emil Lenz. Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist. 3.Difraktsioon ja Hygensi...
kestavad mõnest päevast mõne nädalani.Päikeselaigu piirkonnast lööb lõkkele gaasipõleti, mis saadab üles loite. Päikese sisse mahub üle miljoni Maa-suuruse planeedi. Päike on tohutu kera,mis koosneb gaasilisest vesinikust ja heeliumist. Päikese tuum on tuumareaktor. Siin surutakse vesinikku nii tugevasti ja nii kõrgel temperatuuril kokku, et osa sellest muutb heeliumiks. Protsessis kasutatakse sekumdis ära neli miljonit tonni ainet ja see muutub energiaks, mida me näeme valgusena ja tunneme soojusena. Vesinikku on nii palju,et Päike võib paista veel 5 miljardit aasta. Energia läbib kiirgus-ja konvektsioonialad, enne kui see pääseb gaasihoovuste kaudu pinnale ehk fotosfääeile. Energial kulub miljon aastat fotosfäärile jõudmiseks ja ainult kaheksa minutit soojusena ja valgusena Maale jõudmiseks. Päikese ümber on kaks gaasikihti- kromosfäär ja kroon. Jahe tume laik, mida nimetatakse päikeselaiguks, kestab mõnest päevast mõne kuuni
gaasi pilve nimetatakse krooniks (nähtav ainult päikesevarjutuste ajal) Päikese siseehitus · Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). · Päikese keskmes muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. (Igas sekundis astub termotuumareaktsiooni 3,9×1045 vesiniku aatomit.) · Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. · Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it Päikeselaigud · Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. · Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud. · Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikeselaigud
ja uputavaks koletiseks. Aga tulel kui loodusjõul on nendega võrreldes üks tähelepanuväärne eripära. Loodusteaduslikult vallandub tule põlemisel samasugune keemiline protsess nagu hingamisel. Et see toimuda saaks, on tarvis hapnikku. Kui protsess on juba vallandunud, vabaneb energia. Inimene saab hapnikku kopsudesse tõmmates energiat selleks, et edasi elada. Seni kuni hingame, püsib hing sees. Tule energia vallandub soojuse ja valgusena. Ka meie hingamisega vabaneb soojusenergiat. Kuid helenduda me seejuures ei suuda. Energia vabaneb tule põlemisel tormilisemalt ja ägedamalt kui hingates. Sedamoodi võttes on tule hingamises elu ja hinge rohkem kui inimese omas. Siit edasi võib siis ju ka mõelda, et tule hingevägi on juba oma olemuse tõttu inimlikust üle." Seega on tule fenomenaalsus esindatud mitmes erivaldkonnas, sellepärast on see ka nii mitmeti käsitletav ja palju mõtteainet pakkuv.
Päikese ümber tiirlevad planeedid.Nii Maa-sarnased planeedid kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, ja tolm. Päike on umbes viis miljardit aastat vana. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. Päikese pinnatemperatuur on 5780 °K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit kraadi ja tuum kuni 13,6 miljonit kraadi. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85 Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. Päikeseplekid Maailma valitseb Päike. Tänu sellele energia Maad soojendabki ning kahtlemata mõjutab ilmastikku. Kuid ilma atmosfäärita kaoks see kiiresti tagasi ilmaruumi. Keskmine temperatuur oleks praeguse pluss 15°C asemel miinus 18°C. Kasvuhooneefekt pole midagi muud kui atmosfääris olevate gaaside ehitatud tõke, mis takistab Päikese soojusel Maalt ilmaruumi tagasi pääseda. Päikeselt tuleva energia suurenemine peaks ka ilma soojemaks tegema
Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. Päikeselaigud Päikeselaigud (või päikeseplekid) on tumedad alad fotosfääris, mis on oma ümbrusestjahedamad. Tavaliselt ilmuvad nad paaride või rühmadena ning on seotud väga tugevate magnetväljadega. Laikude suurused ulatuvad "väikestest", ligikaudu 15000 km läbimõõduga (laias laastus Maa
Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgusena. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti
temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) 15. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 16. Termodünaamika teine seadus väidab, et kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus
Kordamisküsimused kontrolltööks. Keemilise reaktsiooni kulgemine. Reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1) Mis on keemiline reaktsioon? Keemiline reaktsioon protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvad reaktsiooni lähteained reaktsiooni saadusteks. 2) Mis on a) pöördumatu b) pöörduv reaktsioon? Tuua näited. a) Pöördumatu reaktsioon reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt vaid ühes suunas, nt NaOH + HCl -> NaCl + H2O b) Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv reaktsioon, nt 3H2 + N2 2NH3 3) Mis toimub keemiliste sidemetega reaktsiooni käigus? Keemilistes reaktsioonides ja/või katkevad keemilised sidemed. Aatomitevahelisi keemilisi sidemeid moodustavad elektronid paiknevad ümber, st et ühed sidemed katkevad ja uued sidemed moodustuvad. Keemilise sideme tekkel lähevad aineosakesed püsivamasse, madalama ener...
1) Säästulambid (lisades pilt nr. 2) LED-lambid (lisades pilt nr. 3) 3.1. TÄIUSTATUD HÕÕGLAMBID Neid on kahte sorti: ksenoongaasiga täidetud ja infrapunakattega halogeenlambid. Halogeenlampide pluss on nende hea hämardatavus, sisselülitamisel kohe saavutatav täisvalgus ja madal hind. Nende miinus on lühike tööiga ja suurem energiakulu kui teistel energiasäästlikel lampidel, kõrge töötemperatuur ja saadavus ainult sooja valge valgusena. Ksenoongaasiga täidetud halogeenlampe on nii tavalise hõõglambi välimusega kui ka spetsiaalse halogeenlambi sokliga. Tavalisest hõõglambist on need ainult kuni 25% efektiivsemad ning 2016. aastal jäävad neist tootmisesse vaid spetsiaalse sokliga mudelid. Tavalisi hõõglampe ja täiustatud hõõglampe võib visata olmeprügi hulka. 7 3.2. SÄÄSTULAMBID Kompaktluminofoorlambid ehk säästulambid on müügil juba 1980. aastatest. Praegu saadaolevad
Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht. Esmakordselt mõõdeti aastaparallaks Eestis 1840.aasta paiku Tartu Tähetornis G.W. Struve poolt. 1840 aasta märgib täheastronoomia algust. Aastaparallaksid on väga väikesed, alla kaaresekundi. Kaugused tähtedeni on väga suured ja väga erinevad. Parsek vahemaa, mille tagant 1 aü paistab 1 kaaresekundi all. Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ( ajaühikus valgusena väljakiirgav energia ) ja valguse spekraalne koostis e. spekter. Tähe tegeliku valgusvõimsuse saame arvutada, kui teame kaugust täheni. Tähe suhteliseks heleduseks ( Päikese suhtes ) ehk suhteliseks valgusvõimsuseks nim. tähe valgusvõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusesse. Tähtede värvus on seotud pinnatemperatuuriga. Tähed jaotatakse spektriklassidesse ( 7 ). Klass O sinakad tähed B sinakasvalged tähed ( Riigel ja Spiika ) A valged tähed ( Siirius , Veega )
infot, ülejäänud 10% saame teiste meeleorganite kaudu. Olulisim, et näha kehi on valgus. Valguse puudumisel on kehade nägemine võimatu. Miks me vajame nägemiseks valgust? Nägemiseks on vaja valgust, sest silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Valgustundlikes rakkudes on aine, mis valguse mõjul laguneb. Selle aine lagunemisel tekib rakkude erutus, mis kandub pikki nägemisnärvi peaajusse. Seda erutust tajume valgusena. Keha näeme siis, kui valgus levib silma. Erinevatel sienditel on vaja keha nägemiseks erinevat valguse hulka, kel rohkem kel vähem. Näiteks kassil on vaja keha nägemiseks öösel vähem valgust, talle piisab ka tähtede valgusest, et näha keha. Inimese silmale on vaja suuremat hulka kogust valgust, et keha näha. Öö loomadel piisab vähesest valgushulgast. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu.
VALGUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust. Footon-valguseosa. Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda. Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib
Massi jäävuse seadus saaduste mass on võrdne lähteaine massiga 3. peenestatus, lahuse segamine, temperatuur 4. temperatuur, peenestatus, segamine, ainete omadused 5. on elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. Nd. HCl H+ + Cl- 6. alustes tekivad OH anioonid, pH on üle 7 7. tekivad H katioonid, pH on alla 7 8. ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust 9. põlemine kiirelt kulgev oksüdatsiooniprotsess, milles vabaneb energiat soojuse ja valgusena (mille käigus aine ühineb hapnikuga) vajalik hapnikurikas keskkond, tekib CO2 ja H20 10. isomeerid sama kvantitatiivse koostise ja molekulaarmassiga ühendid, kuid erineva struktuuri ja omadustega Ülesanded 11. mitu g kaaliumpermangaati (KMnO4) on vaja võtta 12 liitri 0,5% lahuse valmistamiseks? 12. HCl lahuse pH on 3,5. Mitme molaarne ja mitme protsendiline HCl lahus see on? 13. Mitu tonni kaalub täislastis tsisternauto, kui selleks on 15 m3 väetise lahust?
1) kõik kehad looduses tahavad saavutada alati min. potensiaalset energiat 2) ükski keha looduses ei saa saavutada kunangi nullenergiat ega omada abs. miinimum temperatuuri(-273) Energia miinimumi printsiibi kehtimist kinnitavad näited järgmistest nähtustest: · Kivi kukub ikka allapoole · Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale · Kompassi magnetnõel võtab ruumis kindla asendi põhja-lõuna sihis · Aatomid kiirgavad ülearuse energia valgusena välja -- ained hakkavad kuumutamisel ning elektrivälja toimel helenduma. Aine ja välja printsiip, mille kohaselt ei saa ühes ja samas punktis olla 2 täpselt ühesugust keha. Teisisõnu: Pauli keelu printsiip, mille kohaselt ühes ja samas punktis ei tohi korraga olla 2 osakest, mille energiad on täpselt ühesugused. Superpositsiooni printsiip: Et saada kätte välja tugevus ühes punktis, tuleb liita kokku kõik ruumis paiknevad väljad.
nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks nende kättetoimetamisega tarbijatele Energia hind sisaldub kõikide toodete hindades. Seepärast sõltub kogu rahvamajanduse arengutase energiamajanduse arengutasemest ja energia hinnast. Sageli mõõdetaksegi riigi kogu majanduse arengutaset energia tarbimisega ühe inimese kohta. III. Energia saamise võimalused. Energiat saame..: Päike saadab Maale energiat soojusena ja valgusena. Taimede kasvamine päikeseenergia arvel, kogudes kasvamisel endasse valgusenergiat, mille abil toimub fotosüntees. Energiat hangime looduses juba olemasolevatest varudest. Fossiilkütused - kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas - on tekkinud miljoneid aastaid tagasi kasvanud taimede ja elanud loomade jäänustest. Tuumakütusena kasutatav uraan on tekkinud Päikesesüsteemi kujunemise käigus.
ioniseerunud gaas (aine neljas olek). Slide2 Nagu ka teistel tähtede, toimub ka päikese tuumas tuumareaktsioonid, millest vabaneb energia. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu on Päikese aine plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Slide 3 Tähed
astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on põhijada täht, mille aktiivsuse aastad korduvad iga 11 aasta tagant. Päike on 5 miljardit aastat vana. Tema läbimõõt on 109 Maa läbimõõtu ja mass 333000 Maa massi. Pinnatemperatuur on 5780 K ja sisemuses 14 miljonit kraadi. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%). Tohutu kiirgusvõimsus tekib termotuumareaktsioonides tsentraalosas, vabanev energia jõuab meieni valgusena. Kogu Päikese aine on kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, selle ümber tiirlevatest planeetidest, nende ümber tiirlevatest kuudest ehk kaaslastest, valdavalt Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevatest korrapäratu kujuga asteroidide vööst, põhiliselt Päikesesüsteemi perifeerias, aga mõnikord ka Päikese lähedusse jõudvatest komeetidest, juhuslikult liikuvatest meteoorkehadest (massiga milligrammidest tonnideni), mis Maa
isobaariliselt nii palju, et tema temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb – energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 5 2. TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus:
Kus kasutatakse elektromagnetlaineid ? iseloomusta eml skaalat! Elektromagnetväli on ühtne väli, mis ühendab endas nii elektrivälja kui ka magnetvälja. Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. Madalsageduslained sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. Raadiolained elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. Röntgen kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite
4. Kuhu võiks areneda tulevikus? Üsna tõenäoline on, et tulevik põhineb LED-valgustite peal. Kuna LED'id on kõige säästlikumad ja viimaste aastate jooksul teinud läbi väga suure arengu ja nende areng jätkub. Alles hiljuti õnnestus teadlastel muuta sinise värvuse lainepikkust, lisades sinisele dioodile luminestsentset värvi. Nüüd segades sinist ja kollast kokku ühte valgust kiirgavasse dioodi, on võimalik tekitada valgusradiatsiooni, mis on inimsilmaga nähtav valge valgusena. Praegu pole LEDidest säästlikumaid valgusallikaid leiutatud, kuid tulevik võib tuua uusi avastusi. 10 5. Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html http://www.valgustus.ee/_repository/file/kasulikku/ledi%20lugu1.pdf http://www.projekt.ee/index.php/component/content/article/27-template-details/60-powered- by-the-all-new-themextc-framework http://light24.delfi.ee/et/led-akadeemia http://ec
Jõgeva gümnaasium KULD METALLIDE KUNINGAS referaat Jõgeva 2008 1 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Mida kuld endast kujutab 4-5 2. Kuld ajaloos. 6-7 3. Kuld tänapäeval. 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 Sissejuhatus Kirjutan elemendist nimega aurum ehk siis kuld. See on tahke metall ning enamik meist on seda näinud, katsunud ja ka omavad seda. Kuld on väga heade omadustega metall ning suures osas ka tänu sellele kõrgelt hinnatud. Teda kasutatakse kõikvõimalikel aladel. Näiteks on kuld pehme ning elastne ja tänu sellel on teda lihtne töödelda. Samuti kasutatakse teda palju elektroonikas- kaetakse klemmid kullaga et need ei oksüdeeruks. Üritan al...
Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puute-aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb retseptoritest, närvikiududest ja vastavatest peaaju piirkondadest. Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot. Valgusena nähakse elektromagnetlaineid pikkusega 380-770 nm. Silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud kepikesed on olulised hämaras nägemiseks ning kolvikesed värvuste nägemiseks. Daltonism on puna-roheline värvipimedus. Helina kuuleb inimene õhuvõnkeid sagedusvahemikus 16-20 000 Hz. Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Väga tugevad helid ja pidev müra võivad põhjustadastressi ning kuulmiskahjustust.
Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari piirkond, kuhu valgus ei lange. Täisvari ruumipiirkond eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari ruumipiirkond eseme taga, mida vagusallikas valgustab osaliselt. Mattpinnalt peegeldub valgus hajusalt. VALGUSE KIIRUS ON LIGIKAUDU 300 000 KM/S Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedam on keskkond. Valguse murdumine valguse levimise suuna muutumine kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel.
E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb mõista lainepikkust vaakumis, ...
suunas. Ühtaegu osakeste pilve edasiliikumisega magnetosfääris jätkub ka nende liikumine piki magnetvälja jõujooni. Kui osake saabub sobivasse magnetosfäärialasse, hakkab ta piki jõujoont liikuma nii kiiresti, et tungib ionosfääri. Seda nähtust kutsutakse osakeste sajuks ehk pretsipitatsiooniks. Magnetosfäärist sadavate osakeste energia siirdub põrkumisel ionosfääri osakestele. Pisut hiljem vabastavad ionosfääri osakesed selle energia virmaliste valgusena. Piirkond, kus maakera magnetväli ohjab virmalisi ajendavaid magnetosfääri plasmakihi osakesi, moodustab kummagi magnetpooluse ümber ovaalse ala. Neid alasid kutsutakse virmaliste ovaalideks. Virmalised ilmuvadki ainult nende kohal. Olenevalt olukorrast muutuvad ovaali suurus ja asend tugevasti. Rahulikel perioodidel on ovaalid kitsad ja väikesed. Soome kohal asub rahuliku perioodi ovaal maa põhjaosas. Aktiivsusperioodil võib
mis loovad mõjusaid atmosfääre ja rõhutavad sündmus- ilmus aastani 1956. tikus toimuvat. Valgus on kohati kui omaette tegelane, Lastele hakkas ta kirjutama pärast tutvumist Erich Käst- visualiseerides Timmi naeru, mis on kujutatud sillerdava, neriga, kes tema annet tunnustas ja teda julgustas. Ala- vees peegelduva valgusena. Videotaustad aitavad tege- tes 1951. aastast kirjutas ta lastele kuuldemänge. Krüs- vuskohti täpsustada, liikuv videopilt võimendab toimuvat. si esimene lasteraamat „Majakas Vähimadalal” ilmus Kuna loos on maagiat, on kasutatud ka trikke ja efekte 1956. 1960
SISSEJUHATUS Arvo Pärt on tuntuim eesti muusik, kelle nime teatakse pea üle kogu maa. Ta on väga andekas ja omanäoline helilooja, kes on pärjatud paljude rahvusvaheliste aunimetuste ja auhindadega. Lisaks kontsertitele ja muusikapaladele on ta muusikat kirjutanud ka filmidele, tantsu-ja teatrietendustele. Arvo Pärt ei ole lihtsalt tavaline helilooja vaid ka uue muusikastiili ehk tintinnabuli-stiili looja. Selles stiilis on läbivalt kuuldav põhikolmkõla ning vaikust ja järelkaja kasutatakse muusikaliste elementidena. See on muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal ja taktitunne. 1. ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvah...
Päike ja Kuu Referaat Sanders Agu Tallinna Nõmme Gümnaasium Juhendaja: Mari Põld Klass: 9.a Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................3 Päike..............................................................................................................................4 Päikese energia.............................................................................................................4 Olulist Päikese kohta.....................................................................................................5 Päikese kiired.................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
