Külma puhul veresooned ahenevad, karvapüstitajalihased, lõdisemine; sooja puhul veresooned laienevad, higistamine, soojuskiirgus eraldub nahalt Energeetiline pidevus:Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Sünaptiline summatsioon on mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus. See filtreerib olulisi signaale ebaolulistest. Närvirakku saadetakse korraga mitu signaali ning kui nende summa on piisav, saadetakse info edasi ning toimub vastav reaktsioon. Ebapiisava ulatusega signaali puhul reaktsiooni ei toimu. Narkootikumid mõjutavad närviülekannet mediaatoritena, mida organism muidu ise toodab. Kui neid saadakse mujalt, pole organismil neid ise vaja toota, aga aineid oleks sellegipoolest vaja
Bioloogia kt-kõrgem närvitalitlus kordamine 1. Milles seisneb sünaptiline summatsioon? – Närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali. Kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad üheskoos suurema postsünaptilise potentsiaali. Kui see ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Postsünaptiline summatsioon – närvirakku tuleb palju erutussünapseid, need summeeruvad ja närvirakus vallandub suurem erutus. 2. Missugused signaalid võivad neuronisse saabuda? – a) erutussünaps – mediaator kutsub esile järgmises närvirakus närviimpulsi tekke b) pidurdussünaps – mediaator surub alla järgmises närvirakus närviimpulsi tekke 3. Millel põhineb valuvaigistite efekt? – Põhineb närviülekande mõjutamisel. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet ja põhjustavad
moodustavad aju hallaine.Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid. Sünaps-Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele.Mõnel neuronil üle 10000 sünapsi st, samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.sünapsis s liigub impuls vaid ühes suunas. Sünaptiline summatsioon-Närvirakku saabub mitu erutussignaali mis kantaks edasi kesknärvisüsteemi. Erutus. Postsünaptiline pidurdus-Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist mis kesknärvisüsteemi edasi ei kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud
dendriidiga ja annab närviimpulssi edasi järgmistele rakkudele · Vananemisest tingitud mäluhäired Mälukaotus- info kadumine mälust ajutalitluse häirumise eelneva perioodi kohta Millised vananemisega seotud protsessid toimuvad närvisüsteemis`? Sünaptiline summatsioon- protsess, milles närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali.Jagunevad: · Ateroskleroosi ohu suurenemine (veresoonte lupjumine) 1. Erutussünapside kaudu- närvirakku saabub ühel ajal mitu · Unehäired erutussignaali
(Kui piisav hulk mediaatorit on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorivalguga, siis selle raku seisund muutub.) · Valuvaigistid, rahustid, kofeiin, nikotiin, morfium, kokaiin, heroiin, marihuaana toimivad kui mediaatorid, seetõttu loobub keha tootmast oma mediaatoreid ja algab vajadus...valu. Signaalid neuronisse · Erutussünapside kaudu o Mitu eritussignaali Sünaptiline summatsioon · Pidurdussünapside kaudu o Pidurdavaid sigaale = erutavaid signaale Postsünaptiline pidurdus. Närviimpulssi ei teki ·
Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid sünaps rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. Interaktiivne inimkeha: http://www.bbc.co.uk/science/humanbody/body/interactives/3djigsaw_02/index.shtml?skeleton Sünaptiline summatsioon Närvirakku saabub mitu erutussignaali signaal kantaks edasi kesknärvisüsteemi (nt. ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusena vallandub närviimpluss valuaistinguga). Postsünaptiline pidurdus Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta (nt. valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi) Valuvaigistite, alkoholi, nikotiini, kofeiini, narkootikumide toimemehanismid?
Sellel teel on tavaliselt nn ümberlülitused - sünapsid - kus erutus antakse teatud ülekandeainete (mediaatorite) abil ühelt neuronilt teisele edasi. Närvikeskuseks nimetatakse mingi refleksi teostumisest vô funktsiooni regilatsioonist osavôtvat neuronite kogumit. Närvikeskustes erutuse juhtimine tavaliselt aeglustub (mediaatoraine difundeerumise aeg!) Närvikeskustes vôib sünapsite abil toimuda · Erutuse summatsioon Ajaline summatsioon: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu esile reflektoorset vastust, see saavutatakse alalävise ärrituse sagedase kordamise korral; Ruumiline summatsioon: kahe vôi enama piirkonna retseptorite ärritamisel alaläviste ärritajatega vallandub refleks; · Erutuse divergents - ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse saabunud erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes.
informatsioon Sidekude-ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi Silelihaskude-aeglane kontraktsioon, siseelundkonna lihased (va süda), ei allu tahtele Skeletilihased-võimaldavad liikuda, kinnituvad kõõlustega toese külge Südamelihased-ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt Sünaps-koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga, edastades närviimpulsi Sünaptiline summatsioon-summeeruv protsess, kui närvirakku saabub ajaühikus mitu erutussignaali Tertsiaarne mälu-mälu osa, milles asuvat infot ei unusta kunagi Vereplasma-vere rakuvaheaine Vöötlihaskude-vt. Skeletilihased, südamelihased Ööpäevarütmid-maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga muutused organismi talituses
väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. 6. Kõrgem närvitalitlus. Bioloogline kell, ööpäevarütmid. Keemilise sünaps ja selle talitlus, mediaatorid ehk ~neurotransmitterid. Sünaptiline summatsioon ja –pidurdus, erutuse konvergents ja divergents (Fail TERAs: Erutuvad koed_Närvisüst.doc (Inimese füsioloogia kursuse kordamine). Bioloogiline kell, ööpäevarütmid- ● käbinääre (regul. öö-päevaseid rütme) ● ajuripats (eritab kasvuhormooni, regul. suguküpsust) ● neerupealised (eritavad kortisooli- varustab energiaga; adrenaliini- hirm; noradrenaliini- viha) ● kõhunääre (eritab insuliini; glükagooni- veresuhkur)
s, järeltoime; muutuste säilitamine jälgede näol. 22. Erutuse edasikandjaks sünapsis on mediaator. 23. Närvikeskused - Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, kuhu jõuab nii meeleelunditest jõudev sensoorne kui ka teistest närvikeskustest jõudev informatsioon. 24. Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuidas see jaguneb? Erutus võib närvikeskuses summeeruda. Jaguneb: ajaline summatsioon - ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile. Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega. ruumiline summatsioon: olukord, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. 25. Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? Nähtus, kus keskusesse saabunud ja sealt väljunud erutusimpulsside arv ei ole üks ja sama. See on üheks edastava
43. SÜNAPS: Sünaps on kontakt kahe neuroni vahel. 44. ERUTUSE EDASIKANDJAKS SÜNAPSIS ON mediaator 45. NÄRVIKESKUSED: Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, kuhu jõuab nii meeleelunditest jõudev sensoorne kui ka teistest närvikeskustest jõudev informatsioon. 46. ERUTUSE SUMMEERUMINE NÄRVIKESKUSES, JAGUNEMINE: Erutus võib närvikeskuses summeeruda. Jaguneb: AJALINE SUMMATSIOON: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile.Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega. RUUMILINE SUMMATSIOON: olukord, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. 47. ERUTUSE RÜTMI TRANSFORMEERIMINE NÄRVIKESKUSES: Nähtus, kus keskusesse saabunud ja sealt väljunud erutusimpulsside arv ei ole üks ja sama. See on üheks edastava infovoo muutmise võimaluseks, kus erutusilmpulsside
13. Närvisüsteemi üldine omadus: 14. Inimese ellujäämiseks on vajalik õppimine, mälu ja meenutamisvõime. 15. Narkosõltuvus tekib kuna narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Organism lõpetab vastavate ainete sünteesimise, kuna nad on juba olemas ning kui narkootikumi toime on lõppenud, ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida. Tekib vajadus uue annuse manustamiseks. 16. Sünaptiline summatsioon on neuronis toimuv protsess, mis toimub kui närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali. 17. Neuronisse võivad saabuda erutus- ja pidurdussignaalid. 18. Valuvaigistite efekt põhineb närviülekande mõjutamisel. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka üldist unisust. 19. Teatud narkootikumide korduval tarbimisel võib kergesti tekkida sõltuvus: organismil tekib vajadus üha uue annuse saamiseks
Sensoorsed närvikiud - Seljaaju tagumised närvikiud Tingimatud refleksid - Sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida Tingitud refleksid - Refleksid, mis kujunevad ümbritseva keskkonna toimel Neuron - Närvirakk Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtab vastu närviimpulsse Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus Postsünaptiline pidurdus - Närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale Mälujälg - Püsimällu salvestatud informatsioon Sensoorne mälu - Info salvestatakse mõnesajaks sekundiks, unustamine algab kohe Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks Sekundaarne mälu - Mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda
puhke- e. rahupotentsiaal (ca –90mV); -kui mingi mõju (ärritus) vähendab rahupotentsiaali alla ca –50 mV, siis tekib aktsioonipotentsiaal – raku pinnal muutub laeng korraks (ca 1ms) vastupidiseks ja tekkinud depolarisatsioonilaine levib mööda raku pinda – see ongi närviimpulss; -kui mingi ärritaja mõju on nõrk ja ei tekita depolarisatsiooni, siis on see alalävine ärritus, küll võib mitu alalävist ärritust tekitada depolarisatsiooni (summatsioon ajas – mitu alalävist ärritust järjest, summatsioon ruumis – mitu ärritust korraga). Närviimpulsi ülekanne: -kui elektriline impulss (depolarisatsioonilaine) on levinud antud neuroni jätkete (nii aksonite kui dendriitide) otsteni, siis antakse ta edasi järgmisele rakule (teine neuron, lihaskiud, näärmerakk) kas elektrilise (harva) või (tavaliselt) keemilise sünapsi vahendusel. Keemilise sünapsi ehitus:
diabeet suhkruhaigus struuma kilpnäärme suurenemine maksatsirroos maksa sidekoestumine maksapõletik (kollatõbi) Ahepatiit melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse nahas. sünaps neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. aferentne närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi suunas. eferentne närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse. sünaptiline summatsioon närvirakku kandub mitu erutussignaali, signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. postsünaptiline pidurdus erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist, signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta. lühimälu sensoorne (hetkemälu, info meeleelunditest), primaarne (sensoorse mälu ümbersõnastamine, sõnad ja sümbolid). püsimälu sekundaarne (primaarsest mälust harjutamise ja kordamise teel), tertsiaalne (info, mis üldjuhul ei unune nt nimi). 2
Signaali liikumine ühest neuronist teise Närviimpulsi liikumine ainult ühes suunas Signaali võimendamine Liiga tugeva ärrituse korral impulsse edasi ei anta Madala tasemega impulsi filtreerimine Informatsiooni töötlemine sünaptilise summatsiooni teel Alus mälule Sünapseid kahte tüüpi ERUTUSSÜNAPSID PIDURDUSSÜNAPSID NEURONIS TOIMUV SÕLTUB ERUTUS-JA PIDURDUSSIGNAALIDE SUMMAST SÜNAPTILINE SUMMATSIOON NÄRVIRAKKU SAABUB TEATUD AJAÜHIKUS MITU ERUTUSSIGNAALI (mitmes üheaegselt aktiveerunud sünapsis impulsid summeeruvad) Vallandub närviimpulss! Kui erutussignaale vähe, siis signaal edasi ei kandu. POSTSÜNAPTILINE PIDURDUS kui pidurdavaid ja erutavaid signaale on ühepalju, siis närviimpulssi ei edastata. (närvirakku saabub üheaegselt signaal nii pidurdavate kui erutavate sünapside kaudu) Närviülekanne olemuselt keemiline, seetõttu võimalik
1. Võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Lihaskude ja närvikude on erutuvad koed. 2. Kontraktsioonivõime e. kokkutõmbe võime. Kui ärritue mõjul lihas ärritub, siis ta tõmbub kokku. Südamelihasel on veel 3 omadus: 3. Refraktaarsus ( erutumatus, niikaua kuni eelmine erutus ei ole vaibunud). Südamelihasele oluline sest tänu refraktaarsusele ei teki südamelihases kestvat kramplikku ehk tetaanilist kokkutõmmet. 4. Iseloomulik vööt ja sidelihasele: erutuse liitumine e summatsioon. See seisneb, kui lihas saab üksteisel järel suure sagedusega ärritusi ei jõua ta enam lõõgastuda ja läheb lihas kestvasse kokkutõmbesse. Summatsiooni tagajärjel tekkiv kestev kokkutõmme ehk teetanud jaguneb: a) hambuline, kus lihas osaliselt veel suudab lõtvuda. b) sile, kus lihas ei jõua üldse lõtvuda vaid on ühtlases kestvas kokkutõmbes. 5. Lõõgastus. Kokkutõmme normaalselt on ühekorde ehk üksik kokkutõmme. Juhul kui
kaitseb ultravioletkiirguse eest. Ultravioloett-B kiirguse toimel tekib ka D3 vitamiin. sünaps neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. aferentne närvikiud - juhivad erutuse KNS suunas eferentne närvikiud - juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse sünaptiline summatsioon närvirakku saabub mitu eritussignaali- signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi (nt ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusena vallandub närviimpulss valuaistinguga). postsünaptiline pidurdus erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist- signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta (nt valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi).
Pidurdavad postsünaptilised potentsiaalid kujutab endast närviraku membraani hüperpolarisatsiooni pidurdava mediaatoraine toimel. Erutuslaine leviku mehhanism tekivad lokaalsed tasakaalustusvoolud erutunud ja mitteerutunud alade vahel. Erutus levib järjest edasi, uutes erutuskolletes tekib membraani välispinna elektronegatiivsus ja nii saavad alguse uued tasakaalustusvoolud. Koe erutuvuse muutused erutuslaine levikul lokaalsete vastuste ajaline ja ruumiline summatsioon põhjustab AP tekkimise, AP depolatisatsioonifaasis koe erutuvus kaob, siis erutus järk-järguliselt taastub kuni kõrgenenud erutuseni, järgneb subnormaalne faas. Erutuse ülekanne neuromusk sünapsis eripärad: Erutuse ülekanne on ligi 1000 korda aeglasem kui närvikius, ühesuunaline (närvilt lihasele), tekib keemilise mediaatoraine (atsetüülkoliini) vahendusel.
· Iga seos vähendab süsteemi vaba energiat aidates kaasa tekkiva kompleksi stabiliseerimisele sünnivad bioloogiliselt olulised makromolekulaarsed ja suuremad keskkonna muudatustele reageerivad funktsionaalsed kompleksid Membraanid ja membraansed kompleksid retseptorite, kanalite jmt näol ensüümid ja nende substraadid van der Waals jõud Vesinikside · Vesinikside Nõrk Teljelisus Summatsioon · Vesinikside valgumolekuli struktuuri hoidjana Vee agregaatseisundid ,,kohev" vesi ,,tihe" vesi Vee molekulid jää struktuuris NB! Puhas vesi! of death would probably be water intoxication. Water And Electrolytes Water intoxication is the extreme result of a bodily imbalance between electrolytes (the minerals in your blood and body fluid that carry
operatsioonid igas staadiumis (mille aega näitab RT) erinevad vastavalt muutustele sõltumatutes muutujates. 4. Faktorid, mis mõjutavad reaktsiooniaega. (loeng) Valmisolek (2 s stiimul ja reageerimise vahel tagab lühema reaktsiooni. Sp. tuleb varieerida vahet eri katsetes, kuna KI hakkab vastama rütmiliselt hoiatusele, mitte aga stiimulile endale. Stiimuli intensiivsus ja kestus (on teat. optimaalsed väärtused, mis tagavad lühema RT) Summatsioon (2 silmale v. kõrvale antud S lühendab RT-d vrdl. ühele silmale v. kõrvale esitatud stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv, kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT. Erinevate meelte reaktsiooni kiirus. Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs
postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. ·Presünapsis on arvukalt 30...50 nm diameetriga põiekesi e vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit e mediaatorit e ülekandeainet. ·Postsünapsimembraanilon transmitteriga reageerivad retseptorid. ·Rakumembraani pidi leviva aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. AJALINE JA RUUMILINE SUMMATSIOON Erutus võib närvikeskustes summeeruda. Erutuse summatsioon võib olla ajaline ja ruumiline. Ajaline summatsioon avaldub järgnevas: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu eritust esile. Erutus tekib siis kui sama tugevusega ärritajat korratakse suure sagedusega, mille alalävised potentsiaalid summeeruvad saavutades kriitilise depolarisatsiooniläve, tekib AP. Ruumiliseks summatsiooniks nimetatakse
Esiteks vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi. 22. Erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes Erutuse juhtimine: närvikeskustes levib erutus ühes suunas, sensoriga ühenduses olevat efektorneuronile. Ühesuunaline on erutuse levik selletõttu, et sünnapsis antakse erutus edasi presünapsilt mediaatori vahendusel postsünapsimembraanile. Erutus võib närvikeskustes summeeruda, erutuse summatsioon võib olla ajaline ja ruumiline. Pidurdunähud närvikeskustes- sama tähtis kui erutuse esilekutsumine ja edasijuhtimine närvikeskustes on üleminevate erutusimpulsside sellekteerimine, teatud närvirakkude ja keskuste erutusseisundi vähendamine või erutuse leviku täielik blokeerimine. See osutub võimalikuks tänu pidurdusneuronitle. On olemas presünapsiline pidrudus( erutus blokeeritakse enne närvirakuni jõudmist) ja possünapsiline pidurdus( pärast närvirakuni jõudmist). 23
analüüsitakse, võetakse vastu otsus, saadetakse see efektorneuronitele ja sealt täidesaatvatele elundiele Närvikeskustes levib erutus ühes suunas sensoriga ühenduses olevalt neuronilt efektorneuronile. Erutuse juhtimine närvikeskustes aeglustub, sest mediaator peab difundeeruma läbi sünapsipilu ja esile kutsuma postsünapsimembraanil kas erutava või pidurdava postsünaptilise potentsiaali. Erutus võib närvikeskustes summeeruda. See võib olla: · Ajaline summatsioon ühekordne alalävine ärritaja erutust esile ei kutsu, erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korrratakse suurema sagedusega. Rakumembranidel tekivad hüpopolariseerivad potentsiaalid, mis summeeruvad ja saavutavad lõpuks kriitilise depolarisatsiooni läve. · Ruumiline summatsioon samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallangab erutuse. Ühe piirkonna sensorite ärritamine alalävise
surumine vastu seina) - keha asendi säilitamine Auksotooniline – toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus - iseloomulik enamikele lihaskontraktsioonidele organismis 4.7. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja ärritussagedusest. Üksikkontraktsioon - lihas vastab ühekordsele ärritusele lühiaegse ja suhteliselt nõrga kontraktsiooniga. Tetaaniline kontraktsioon - üksikkontraktsioonide summeeruvad. Summatsioon tekib, kui kahe erutuse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsioonide kestusest, ületab seejuures aktsioonipotentsiaalide kestuse. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma jõult suurem kui üksikkontraktsioon. Lihase kontraktsiooni tugevus sõltub ärritussagedusest. 2-10 Hz sageduse puhul järgneb igale lihaskiu kontraktsioonile lõtvumine. Ärrituste sagenedes täielikku lõtvumist enam ei toimu,
kiiremini levib Saltatoorne liikumine-Hüppeline levimine Kõik või mitte midagi seadus-Kui ärriti küünib üle kriitilise depolarisatsiooni tasemeni ja vallandub AP, mis antud tingimustes on alati max amplituudiga. Sünapsi ehitus- Pidurdussünapsid-Nemad blokeerivad erutuse täieliku levimise. Presünaptilise pidurduse korral väheneb pidurdussünapsis ja sellega takistatakse erutuse läbiminekut. Erutuse ajaline ja ruumiline summatsioon-Erutus võib närvikeskustes summeerida. Ajaline- ühekordne ärritaja ei kutsu erutust esile. Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suure sagedusega, mille alalävised potentsiaalid summeruvad, tekib AP. Ruumiline- olukord, kus samaaegselt kahe või enama piirkonna sensoreid ärritatakse alaläviste ärritajatega ja vallandub erutus Erutuse divergent ja konvergent-Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse minev erutus
erutus ja pidurdus. Need protsessid võivad üksteiseks üle minna. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Sealt levib erutus lihastele, näärmetele ning need asuvad sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi). Niisiis on erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess. Närvikeskuses levib erutus ühes suunas, sensoriga ühenduses olevalt neuronilt efektorneuronile. Erutus võib närvikeskustes summeeruda. Erutuse summatsioon võib olla ajaline ja ruumiline. Ajaline summatsioon avaldub järgnevas: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile, se tekib siis, kui sama tugevusega ärritust korratakse suurema sagedusega. Ruumiliseks summatsiooniks nim. olukorda, kus samaaegne kahe v enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse sisenev erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes, nim. seda divergentsiks
efektorneuronitele ja sealt täidesaatvatele elundiele. Närvikeskustes levib erutus ühes suunas – sensoriga ühenduses olevalt neuronilt efektorneuronile. Erutuse juhtimine närvikeskustes aeglustub, sest mediaator peab difundeeruma läbi sünapsipilu ja esile kutsuma postsünapsimembraanil kas erutava või pidurdava postsünaptilise potentsiaali. Erutus võib närvikeskustes summeeruda. See võib olla: Ajaline summatsioon – ühekordne alalävine ärritaja erutust esile ei kutsu, erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korrratakse suurema sagedusega. Rakumembranidel tekivad hüpopolariseerivad potentsiaalid, mis summeeruvad ja saavutavad lõpuks kriitilise depolarisatsiooni läve. Ruumiline summatsioon – samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallangab erutuse
teke seente ja rohevetikate või tsüanobakterite sümboosi teel. Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioos - on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul (Näiteks: samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha). Sümpatriline liigiteke - vt. samamaine liigiteke. Sünaps - koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus. Sünnieelne diagnostika - arenguhäire või geneetilise puude võimaliku olemasolu kindlakstegemine mis tahes arengujärgus embrüol või lootel. Sünteetiline evolutsiooniteooria - tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandil 30. ja 40. Aastatel Darwini evolutsiooniõpetuse (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu.
libisemisel hakkavad aktiinimolekulid kiiresti kattuma ning see takistab ristsildade teket ja kontraktsiooni. Liiga pikkade sakromeeride puhul kattuvad müosiin ja aktiin liiga vähe. Lihase arendatavat pinget ehk jõudu saab suurendada ,suurendades sagedust, millega lihase aktsioonipotentsiaalid lihaskiude stimuleerivad. Aktsioonipotentsiaale genereerib lihast kontrolliv motoorne neuron. Leiab aset ÜKSIKKONTRAKTSIOONIDE summatsioon- kui lihas ei ole enne uut stiimulit täielikult lõõgastunud, siis kontraktsioonid liituvad. Lõpuks jõuab lihas maksimaalsesse kontraktsiooni- teetanus. Mittetäielik ehk hambuline teetanus- lihaskiud lõõgastub veidi kontraktsioonide vahel. Täielik teetanus e sile teetanus- lõõgastumist ei toimu üldse. Kui lihas väsib, siis pinge hakkab vähenema, hoolimata jätkuvatest stiimulitest.
Kuid tänaseni on meie teadmised sellest, mis täpselt mõjuhul, kui inimene mõtleb, õige piiratud. · Mõningaid faktoreid, mis mõjutavad RT-d: valmisolek (2 s S ja R vahel tagab lühima reaktsiooni, sestap tuleb varieerida vahet eri katsetes, kuna KI hakkab vastama rütmiliselt hoiatusele, mitte aga stiimulile endale); stiimuli intensiivsus ja kestus (optimaalsed väärtused, mis tagavad lühima RT); summatsioon (2 silmale v. kõrvale antud S lühendab RT-d vrdl. ühele silmale v. kõrvale esitatud stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv, kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT); erinevate meelte RT. Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi
Kontraktsiooni iseloom sõltub ärritaja sagedusest. Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral Vastavalt ärrituse iseloomule jaotatakse: Üksikkontraktsioon - lihas või lihaskiud vastab ühekordsele ärritusele lühiaegse ja suhteliselt nõrga kontraktsiooniga Tetaaniline kontraktsioon - tekib üksikkontraktsioonide summeerumise tulemusena. Summatsioon tekib, kui kahe erutuse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsioonide kestusest, ületab seejuures aktsioonipotentsiaalide kestuse. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma jõult suurem kui üksikkontraktsioon. 26. Lihastoonuse mõiste ja tekke põhjus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi e. lihastoonuse, sest neile saadetakse pidevalt
Vaatamata sellele, kas on tegemist lävi- või üleläviärritusega, jääb kiudu mööda leviva aktsioonipotensiaali amplituud füsioloogilistes tingimustes konstantseks. Koe erutuvuse muutused erutuslaine levikul.Närvi- ja lihasraku erutunud piirkonnas toimuvad faasilised muutused erutuvuses, s.o võimes vastata ärritussele erutusega. Lokaalse vastuse ajal esineb erutuvuse tõus. Alaläviste ärrituste puhul tekkivate lokaalsete vastuste ajaline ja ruumiline summatsioon põhjustab ktsioonipotentsiaali tekkimise. Aktsioonipotentsiaali depolarisatsiooni faasis koe erutuvus kaob (absoluutne refraktaarsusperiood), s.o kude kaotab mõneks ajaks täielikult võime vastata korduvatele ärritustele erutusega. Absoluutne refraktaarsusperiood (0,5 1 ms motoorses närvikius) ühtib praktiliselt tipp- potentsiaali vastusega. Refraktaarsus on seotud membraani naatriumkanalite inaktivatsiooniga. Negatiivse järelpotentsiaali esimese kolmandiku vältel toimub
Jah ja ei. Teate ülekanne üksikraku kehas ja dendriidis, (ent mitte aksonis) sõltub - stiimuli mõju ajalisest summatsioonist - närviraku seisundist - stiimuli mõju ruumilisest summatsioonist Refleksi toimumine sõltub - stiimuli mõju ajalisest summatsioonist - närvisüsteemi kesksest erutusseisundist - stiimuli mõju ruumilisest summatsioonist Ajaline ja ruumiline summatsioon osutavad reflekside ühise lõpptee olemasolule. Refleksi ühine lõpptee realiseerub lihastes, mis toimivad üksteise suhtes antagonistidena (antagonistlike lihaspaaridena). Viimaste käivitamine on võimalik retsiprookse erutuse ja pidurduse olemasolu tõttu. Ajukeskustel on reflekse pidurdav funktsioon ja pidurdusest vallandumine (reflekside tugevnemine) toimub detserebreerimise tagajärjel. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004
annaabi.ee 
