Histoloogia ja embrüoloogia 10. loeng Lihaskude Lihaskude · Erinevad lihaskoe liigid tekivad mesodermi erinevatest osadest (ainult müoepiteliaalsed rakud mõnedes näärmetes ja silma vikerkesta lihased on ektodermaalset päritolu) · Lihasrakud on väljavenitatud, pikitelg on kokkutõmbumise suunas · Kokkutõmbumise kandjateks on müosiinist ja aktiinist müofilamendid · Lihaskoe rakkude tunnuseks on mitokondrite suur hulk, inklusioonidest esinevad glükogeen ja müoglobiin Lihaskoe klassifikatsioon · Eristatakse kolme struktuurselt ja funktsionaalselt erinevat lihaskoe tüüpi 1) silelihaskude- ristivöötsus puudub 2) skeletilihaskude - ristivöötsusega, tahtele alluv 3) südamelihaskude- ristivöötsusega, tahtele allumatu · Paralleelsed terminid tsütoplasma = sarkoplasma
(toeluu, lamelüü, lühiluu) 4. osteoblastid (raku vaheaine tootjad) Osteotsüüdid (luurakud) Osteoklastid (hävitavad vajadusel raku vaheainet) Osteoporoos e. Luude hõrenemine. Seda mõjutab pärilikkus, vähene liikumine, toitumine, Ca, D-vitamiin. 5. keraliiges (õlaliiges) plokkliiges (küünarvarre liiges) silinderliiges (kaelalülide juures) 6. 7. Lihaste liikumise toimumine kõigis lihasrakkudes on proteiinikiud (valk ), mis koosneb aktiinist ja müosiinist, mis liiguvad üksteisele vahele ja nii tõmbub lihas kokku ning iga lihasrakk on ühenduses motoorse närvijätkega (neuriit, akson)
eritada), fibrillaarne sidekude( rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega,mis kinnitavad lihased skeleti külge) kõhrkude (mood. tugevaid ja painduvaid tugistruktuure, ümbritseb luude otsi, mood. siledaid ja elastseid pindu) , luukude( jäik sidekude, muudab luud jäigaks ja tugevaks ) ja veri (vedel plasma; hapniku, hormoonide ja toitainete transport kehaosadesse/ immuunsuse tagamine). Lihaskude talitluseks kokkutõmbumine. Sisaldab müofibrille( koosneb aktiinist ja müosiinist). Kehamassist mood. lihaskude 40-50 %. Sidelihaskude ühetuumalised käävjad rakud, kontraktsioon aeglane, reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid). Vöötlihaskude lihaskiud, pikad paljutuumalised rakud. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda. Kontraktsioon allub tahtele. Südamelihas rakud väikesed, harunenud ja ühenduvad võrgustikuks. ei allu tahtele ja töötab rütmiliselt .
8. Mis toimub mitoosi telofaasis ja millega rakutsükkel lõpeb? Tütarkromatiidid (ühekromatiidsed kromosoomid) jõuavad raku poolustele; kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad; kromosoomide (kromatiidide) ümber tekib uuesti tuumamembraan, kuna tuuma lamiinid defosforüleeitakse; kromosoomid dekondenseeruvad, sest histoonid defosforüleeritakse; tuumakesed ilmuvad tuumadesse; tsentrosoom jaguneb; Tsütokinees -- algab anafaasis; aktiinist ja müosiinist moodustub raku keskele kontraktiilne aktiini rõngas, mis on kääviniitidega risti; plasmamembraani sissenöördumine. 9. Mis on mitoosikääv, selle tüübid? Tuuma lamina - Intermediaarsetest filamentidest lamiinidest koosnev tihe võrgustik tuuma sees, mis annab toestust, reguleerib DNA replikatsiooni ja osaleb rakujagunemises. Oluline roll kromatiini organiseerumisel interfaasis.
elastse võrgustikuna.(ümbritseb nt luude otsi) Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforsooladega. (luud tugevaks) Vere peamisteks ülesanneteks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. Lihaskoe talituseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Need koosnevad müofilamentidest- aktiinist ja müosiinist. Lihaskude on täiskasvanud kehamassist 40-50%. Lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt.(kõik siseelundkonna lihased, v.a süda) Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased
teiselt närvirakult, neuriidid juhivad närviimpulsid tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. edasi teistesse rakkudesse.Sünapsidega antakse edasi närviimpulss järgmisele rakule.Närvirakkude vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. *müofibrillid võimaldab toimuda lihasrakkude kokkutõmbeid, koosnevad müofilamentidest- aktiinist ja müosiinist. Lihaste kokkutõmbel nihkuvad müoflamendid üksteise vahele *Neuron närvirakk; iseloomusavad pikad jätked- koosneb rakukehast ja kahesugustest jätkedest. * Dendriit närviraku lõhemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse *neuriit e. akson- närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele * sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku Katteelundkond
lihaskiududes paiknevad tuumad põhiliselt perifeerselt. Vaadeldes skeletilihast valgusmikroskoobis, näeme ristivöödilisust, mis tuleneb tumedate ja heledate vöötide vahelduvast järjestusest kogu lihaskiu ulatuses. 50) Sarkomeeri ehitus ja koostis (kontraktiilsed ja regulatoorsed valgud). - Sarkomeer koosneb ülipeentest niitidest - filamentidest (müofilamendid). Müofilamendid koosnevad kahest põhilisest kontraktiilsest valgust aktiinist ja müosiinist. 51) Skeletilihaskiudude tüübid 52) Kontraktsiooni mehhanism - Müosiinipea, mis kannab ATP hüdrolüüsi produkte (ADP+P), läheneb aktiinifilamendile. Müosiini ja aktiini ühinemisel ADP ja P vabanevad, sundides müosiinipead painduma, mis tõmbab kogu müosiinifilamendi endaga kaasa. Seejärel ühineb müosiini peaosaga uus ATP molekul, mis põhjustab globulaarse peaosa eraldumise aktiinist.
kõigesöömine (toidu töötlemine enne söömist), artikuleeritud kõne, käitumine kultuuriliste märgisüsteemide abil (kirjutamine, seadused jne) · Basaalmembraan- toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega · Kollageen- moodustab sidekoe põhimassi · Sidekude: kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude (kõõlused), kõhrkude, luukude, veri · Lihaskude- koosneb müofibrillidest (mis koosnevad aktiinist ja müosiinist), moodustab inimese kehamassist umbes 40-50%. Jaguneb: silelihaskude (ühetuumalised, aeglased kokkutõmbed, ei allu tahtele. Elundid), vöötlihaskude (jaguneb skeletilihasteks ja südamelihasteks) · Närvikude- koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Neuronid koosnevad dendriitidest ja neuriitidest e. aksonitest. Neuroneid ümbritsevad gliiarakud. · Sünaps- ühe neuroni neuriit puutuk kokku järgmise neuroni dendriidiga
(nendes kiududes müoglobiini tase on madal) Skeletilihase struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks on müofibrillid – nendel on eristatav vöödilisus, kus on vaheldumisi heledad I-vöödid (isotroopsed) ja tumedad A-vöödid (anisotroopsed) A-vööt sisaldab jämedaid müosiini filamente ja see vööt muudab tugevasti valguse polarisatsioonitasandit I-vööt ei muuda polariseeritud valguse tasandit ning sisaldab peeneid, peamiselt aktiinist, filamente I-vöödi keskel paikneb Z-membraan – sisaldab aktiini siduvat alfa-aktiini, kuhu kinnituvad peened aktiinifibrillid Ala vöötlihaskius mis kulgeb kahe Z-membraani vahel nimetatakse müomeeriks e sarkomeeriks Jämedad müosiinist fibrillist moodustuvad müosiini kahest raskest ja neljast kergest ahelast Peened filamendid koosnevad F-aktiinist, tropomüosiinist ja troponiinist
Luukude o Rakkudevaheline aine on mineraliseerunud (kaltsifitseerunud) 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Hüaliinne kõhrkude Elastne kõhrkude Fibroosne kõhrkude Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) Paralleelkiuline sidekude kõõluses 15. Tugikudede regeneratsioon Suur regeneratsioonivõime, selle tõttu taastavad vigastatud kohti 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded (Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente) Rakke ümbritseb basaalmembraan, mis ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega. Lihaskoega alati liitunud veresooned, närvid, sidekoe elemendid 17. Rakuorganellide nimetused lihaskudede puhul Sarkolemm rakumembraan Sarkoplasma tsütoplasma Sarkoplasma retiikulum tsütoplasmavõrgustik Sarkosoom mitokonder 18. Lihaskudede tüübid, nende ehitus, esinemine organismis
Elastne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Fibroosne kõhrkude (kollageensed kiud, fibroblastid, kondrotsüüdid) Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) (osteon, luuõõs, luukanalid, osteoni keskkanal, luu lamellid, osteotsüüdid) Paralleelkiuline sidekude kõõluses (kollageensed kiud, fibrotsüüdid) 15. Tugikudede regeneratsioon 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente Lihaskudede rakke ümbritseb basaalmembraan, mis ühendab rakke omavahel rakke omavahel ja sidekoega Lihaskoega on alati liitunud veresooned, närvid, sidekoe elemendid Lihaskudede puhul kasutatakse spetsiifilisi nimetusi: o Sarkolemm- plasmalemm e rakumembraan o Sarkoplasma- tsütoplasma o Sarkoplasma retiikulum- tsütoplasma võrgustik e ER o Sarkosoom- mitokonder 17
Mikrotuubulid jaotuvad laiali. Raku vastaspoolustele liikunud kromosoomide ümber tekib tuumamembraan. Kromosoomid dekondenseeruvad. Seejärel toimub tsütokinees ja rakk jaguneb pooleks. Lahknevad tütarkromatiidid (kromosoomid) jõuavad poolustele, kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tsütokinees lõpeb kahe uue tütarraku eraldumisega teineteisest. (aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas). Meioosi - rakkude diferentseerumise protsess. Meiootiline rakkude jagunemine esineb k÷ikidel suguliselt sigivatel organismidel. Meiootiliselt jagunevaid rakke on organismidel vähe, neid nim. ka meiotsüütideks. Kõrgematel organismidel leidub meiootiliselt jagunevaid rakke tavaliselt sugunäärmetes e. Gonaadides. Meioos inimesel: Primordiaalsed idurakud (need, mis on määratud
aktiini filamendid e. mikrofilamendid (6-8 nm) mikrotuubulid (25 nm) 11 intermediaarsed filamendid (10 nm) Iga filamendi tüüp on moodustunud erinevatest monomeeridest, ning iga filament vōib rakus moodustada erinevaid struktuure, vastavalt sellele, milliste täiendavate valkudega nad on seotud. Aktiini filamendid Koosnevad aktiinist, s.o. globulaarne valk. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kōige rohkem, tema hulk vōib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin primaarjärjestus erineb väga vähe fülogeneetiliselt kaugetel liikidel, in vitro katsetes on eri liikidelt eraldatud aktiin üksteisega funktsionaalselt asendatavad. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini
pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforisooladega. Veres on rakuvaheaineks erinevat teistest sidekoeliikidest vedel vereplasma. · L i h a s k o e talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Lihaskoe kokkutõmme toimub tänu neid paikevatele muofibrillidele. Müofibrbillid koosnevad müofilamentidest aktiinist ja müosiinist. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöörlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kokkutõmme toimub aeglaselt. Silelihase kokktõmme ei allu tahtele, seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid. Vöötlihaskude koosneb lihaskidudest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke
moodustanud indiviid lihasrakkudest, rakutuumad paigutunud kiu keskele on olemas sedestav ristivöötsus —> ristivöötsus, aluseks on koosneb käävjatest rakkudest tumedad - A-vöödid (anisotroopsed), kontraktiilsete filamentide (puudub sidestav ristivöötsus) heledad - I-vöödid (isotroopsed) korrapärane paigutus on olemas müofibrillid, kus aktiinist esinevad südamelihaskiudude vahel on olemas aktiinist ja müosiinist ja müosiinist filamendid paigutuvad anastomoosharud müofilamendid + desmiinist ja asetsedes paralleelselt üksteise suhtes vimentiinist filamendid osalises ülekattes 31. Arteri seina ehitus Arteri sein koosneb 3 kihist. 1. Intima on kõige õhem. Koosneb veresoont seestpoolt vooderdavast endoteelist ja selle all
Advetitsiaalrakud ja peritsüüdid vähespetsialiseerunud, võivad edasi diferentseeruda mõneks sideokoe elemendiks Pigmentrakud sisaldavad melaniini, koos esinedes moodustavad pigmentkoe 7. loeng A. Arend Lihaskude Eri liigid tekivad mesodermi eri osadest(ainult müoepiteliaalsed ja silma vikerkesta lihasrakud on ektodermaalset päritolu). Lihasrakud on väljavenitatud, pikitelg on kokkutõmbumise suunas. Kokkutõmbe kandjateks on müosiinist ja aktiinist müofilamendid. Lihaskoe põhitüübid: 1. Silelihaskude(ei allu tahtele) 2. Skeletilihaskude 3. Südamelihaskude Viimased kaks on ristivöödilised. Skeletilihasel paiknevad tuumad kiudude perifeerias, südamelihases kiudude keskel. Rakumebraan sarkolemm, tsütoplasma sarkoplasma Skeletilihaskude Skeletilihase struktuursed ühikud on lihaskiud, mis on pikad paeljad mitmetuumalised moodustised sümplastid. Mõnisada lamedat tuuma on paigutunud sarkolemmi alla,
depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme koosneb kolmest faasist: latents, kontraktsioon, lõdvestus. Lihasrakk koosneb: Lihasfiiber ehk rakk. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks, tsütoplasmat sarkoplasmaks. Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist ja müosiinist. Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Motoorse lõpp-plaadi talitlus sarnaneb põhimõtteliselt sünapsiga. Ülekandeaine on atsetüülkoliin. Motoorses lõpp-plaadis tekitab iga närviimpulss lihasimpulsi. Lõpp-plaadi
tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Aktiini filamendid. F-aktiin ja G-aktiin. Treadmillingu nähtus. Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G- vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. G-aktiini molekul on mittekovalentselt seotud ühe ATP molekuliga, mis läheb üle ADP-ks kui G-aktiini molekul lülitub F- aktiini koosseisu. Aktiini filamentidele on iseloomulik struktuurne polaarsus, filamenti kasv toimub eelistatult ühest otsast, mida nimetatakse + otsaks. See on vimalik seetttu, et monomeeri konformatsioon muutub pärast lülitumist F-aktiini koosseisu,
Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Aktiini filamendid. F-aktiin ja G-aktiin. Treadmillingu nähtus. Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. G-aktiini molekul on mittekovalentselt seotud ühe ATP molekuliga, mis läheb üle ADP-ks kui G-aktiini molekul lülitub F- aktiini koosseisu. Aktiini filamentidele on iseloomulik struktuurne polaarsus, filamenti kasv toimub eelistatult ühest otsast, mida nimetatakse + otsaks. See on vimalik seetttu, et monomeeri
Vöötlihaskoe ultrastruktuuri mõisted Müofibrilli moodustavad müomeerid,mis paiknevad otsastikku. Müomeer koosneb omakorda müofilamentidest, mis tekitavadki vöötlihaskoele iseloomuliku vöödilisuse. Aktiini müofilamendid ja müosiini müofilamendid. Aktiini ja müosiini müofilamendid *Aktiini müofilamendid on peened ja müosiini müofilamendid jämedad. (5ja 12 nm) *Aktiini müofilamendid koosnevad aktiinist(kahte tüüpi- globulaarneG-aktiin ja fibrillaarne F- aktiin), tropomüosiinist ja troponiinist(viimased moodustavad ühise kompleksi,kontrollivad müosiini aktiivsust ja müosiini seostumist aktiiniga. *Müosiini müofilamendid koosnevad müosiini molekulidest (180 molekulist), mis on keerdunud molekulide lineaarses osas ümber üksteise (''sabad'') ja jämenenud(''pea'') osd ulatuvad filamendist välja, moodustades omakorda spiraali ümber filamendi. Pealon aktiini sidumisvõime jaATPaasne
2. LIHASED 1. Lihaste ehitus Luude külge kinnituvaid lihaseid nim.skeletilihasteks. Nad kinnituvad luudele sidekirmete ja kõõluste abil. o Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud, mis on pealt kaetud elastse kilega e.sarkolemmiga. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid, mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele. o Silelihasrakud on väikesed ja kitsad. Silelihased ei allu meie tahtele, ning neis on vaid üks tuum. Silelihaskude tõmbub aeglasemalt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite, näit.mao,soolte ja veresoonte seintes. o Südamelihase töö ei allu meie tahtele
2. LIHASED 1. Lihaste ehitus Luude külge kinnituvaid lihaseid nim.skeletilihasteks. Nad kinnituvad luudele sidekirmete ja kõõluste abil. o Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud, mis on pealt kaetud elastse kilega e.sarkolemmiga. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid, mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele. o Silelihasrakud on väikesed ja kitsad. Silelihased ei allu meie tahtele, ning neis on vaid üks tuum. Silelihaskude tõmbub aeglasemalt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite, näit.mao,soolte ja veresoonte seintes. o Südamelihase töö ei allu meie tahtele
vabaneb rohkem energiat. Et hoida püsivat kehatemperatuuri hakatakse higistama, kuna higi aurustumiseks nahapinnalt kasutatakse soojusenergiat. Lihaste liigutamiseks on vaja ATP’d kogu füüsilise aktiivsuse kestel. Lihas kasutab ära 35% saadud energiast, ülejäänud kaob. Lihase kontraktsioon: närviimpulsi tulemusena -> müosiin liitub aktiiniga -> müosiini pea tõmme ->ATP liitumine lahutab müosiini aktiinist -> ATP lõhustumisel müosiini pea „sirutub“ -> uus ring. Rakul on kolm ATP allikat: * Füüsilise aktiivsuse alguses lihases olemasolev ATP, mis on akumuleerunud puhkeperioodidel; jätkub 4-5 sekundiks; 1) Kreatiinfosfaatne energia tootmine. Energeetilised liigutused, mis nõuavad kiiret ja maksimaalset füüsilist pingutust. Max pingutuse korral jätkub seda 10 sekundiks. Ei vaja midagi ega tooda midagi kahjulikku. Toimub raku plasmas.
selgroogsetes aktiinide geenide produktid erinevad ainult 4-5 aminohappe poolest, kuid erinevate aktiinimolekulide funktsioonid on erinevad; geenid on konserveerunud; molekulis ~375 aminohappe jääki; Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP või ADP esineb kahel kujul: globulaarne monomeer (molekul on polaarne - molekuli jaotab kaheks osaks vagumus, millesse seostuvad ATP ja Mg); niitjas polümeer G-aktiinist (Polümeer on samuti polaarne. (-) otsana tähistatakse ATPd siduvuva vagumusega otsa, vastaspiirkonda tähistatakse (+) otsana. Subühikute liitumine toimub eelkõige (+) otsa) 128. Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus. Polümeriseerumine käigus väheneb keskkonnas olevate monomeeride hulk kuni konstantse väärtuseni mida nim kriitiliseks kontsentratsiooniks (Kk). Selle kontsentratsiooni juures polümeriseerumisel liituvate subühikute arv võrdub
kõrgem. kodeeritud geenide perekonna poolt (Inimesel on 6 geeni, taimedel võib olla kuni 60 geeni) Selgroogsetes aktiinide geenide produktid erinevad ainult 4-5 aminohappe poolest, kuid erinevate aktiinimolekulide funktsioonid on erinevad .geenid on konserveerunud. molekulis ~375 aminohappe jääki (42 kDa).esineb kahel kujul: globulaarne monomeer (G- aktiin) G-aktiini molekul on polaarne - molekuli jaotab kaheks osaks vagumus, millesse seostuvad ATP ja Mg . niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Polümeer on samuti polaarne. (-) otsana tähistatakse ATPd siduvuva vagumusega otsa, vastaspiirkonda tähistatakse (+) otsana. Subühikute liitumine toimub eelkõige (+) otsa. 2.)Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus.: Aktiini polümeriseerumist on võimalik jälgida viskosimeetriliselt lahuse viskoossuse tõusu (läbivoolukiiruse kahanemise) alusel. Aktiini polümeriseerumisel saab eristada 3 etappi
Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis. Lihaskontraktsiooni energeetiline allikas ATP. Lihaskontraktsioonil toimub ATP hüdrolüütiline lõhustumine ADPks ja fosfaadiks. Lõhustumisprotsessi nimetatakse ATPaasiks ja see toimub müosiini ensüümi abil, ning protsessi käivitab aktiin.Lihaskontraktsioon toimub ATP
ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis. Lihaskontraktsiooni energeetiline allikas- ATP. Lihaskontraktsioonil toimub ATP hüdrolüütiline lõhustumine ADP-ks ja fosfaadiks. Lõhustumisprotsessi nimetatakse ATPaasiks ja see toimub müosiini ensüümi abil, ning protsessi käivitab aktiin.Lihaskontraktsioon toimub ATP lõhustumise käigus
tsütoplasmas. Loomsetes rakkudes moodustavad nad rakutuuma ümber korvitaolise struktuuri ning ulatuvad sealt ka raku perifeeriasse. Rakkudes, mis alluvad teatud mehaanilistele pingetele (nt epiteelkude) moodustavad nad transtsellulaarse võrgustiku (närvirakkude pikkades aksonites, silelihasrqkkudes). Termin "tsütoskelett" võetigi algselt kasutusele kirjeldamaks neid püsivaid ja lahustumatuid struktuure rakus. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on intermediaarsete filamentide monomeerideks fibrillaarsed valgud (nt keratiin, vimentiin), mis agrereeruvad külg-külje vastu üksteisega kattudes. Intermediaarsete filamentide ülesanne on tagada rakule mehaaniline toestus. Teatud juhtudel võivad rakud hakkama saada ka ilma tsütoplasmaatiliste intermediaarsete filamentideta (on rakke, kus nad puuduvad, nt kesknärvisüsteemis müeliini tootvad gliiarakud).
tsütoplasmas. Loomsetes rakkudes moodustavad nad rakutuuma ümber korvitaolise struktuuri ning ulatuvad sealt ka raku perifeeriasse. Rakkudes, mis alluvad teatud mehaanilistele pingetele (nt epiteelkude) moodustavad nad transtsellulaarse võrgustiku (närvirakkude pikkades aksonites, silelihasrqkkudes). Termin "tsütoskelett" võetigi algselt kasutusele kirjeldamaks neid püsivaid ja lahustumatuid struktuure rakus. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on intermediaarsete filamentide monomeerideks fibrillaarsed valgud (nt keratiin, vimentiin), mis agrereeruvad külg-külje vastu üksteisega kattudes. Intermediaarsete filamentide ülesanne on tagada rakule mehaaniline toestus. Teatud juhtudel võivad rakud hakkama saada ka ilma tsütoplasmaatiliste intermediaarsete filamentideta (on rakke, kus nad puuduvad, nt kesknärvisüsteemis müeliini tootvad gliiarakud).
4. Anafaas Algab järsku, tütarkromatiidid alustavad liikumist pooluste suunas. Liikumise kiirus on ca 1µm/min. Anafaas kestab tüüpiliselt mõne minuti. 5. Telofaas Lahknevad tütarkromatiidid (kromosoomid) jõuavad poolustele, kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. 6. Tsütokinees Algab tihti juba anafaasis. Aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas, mis paigutub raku keskele käävi teljega risti. See struktuur tekitab jõu, mis on vajalik plasmamebraani sissenöördumiseks. See lõpeb kahe uue tütarraku eraldumisega teineteisest. Interfaas: G1- R S G2 R - G0 S-faas: algab DNA sünteesiga, S-faasi vältel DNA on kopeeritud. RNA ja valkude süntees on väga aeglased selles faasis.
Mutatsioonid mitokondrite DNA-s põhjustavad vananemist ning pärilikke haigusi. Kloroplastid on vaid taimerakkudes (erandina ka osades viburlastes). Kloroplastide sisemuses ehk stroomas paiknevad membraandsed kettad ehk tülakoidid, milles asub valgusenergiat muundav pigment klorofüll. 11. Tsütoskeleti funktsioonid. Eukarüootse raku iseloomuliku kuju annab raku tsütoskelett. Tsütoskeleti komponentideks on kolm erisugust tüüpi filamentide süsteemi: aktiinist koosnevad mikrofilamendid, tubuliinistkoosnevad mikrotuubulid ja intermediaarsed filamendid. Viimasel on selline struktuur, milles osalevad mitmesugused valgud. Teised seostuvad mitmesuguste assotsieerunud molekulid, mis peale raku kuju määramise võimaldavad ka rakkudel läbi teha erisuguseid liikumisi: nii raku sisestruktuuride kui ka raku enda liikumist. Kokkuvõtlikult nimetatakse seda rakuliikumiseks. Ka raku tsütoskeleti defektid on seotud pärilike haigustega..
laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele.Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese massist 40-50%. Lihaskude jaotatakse sile-, vööt- ja südamelihaseks. Silelihased asuvad siseelundite seintes, veresoontes ja mitmel pool mujal, kus toimuvad tahtele allumatud liigutused. Silelihased koosnevad kiududest ühe tuumaga silelihasrakkudest. Aktiini- ja
Soole epiteelrakud imavad toitaineid 2. Lihaskude ehituslikud iseärasused funktsioonid Rakud on pikad ja peenikesed Tänu valgulistele müofibrillidele on Lihas koosneb lihaskiududest lihaskiududele omane kokkutõmbumis- võime, need lühenevad ja pikenevad Müofibrillid koosnevad aktiinist ja (kontraktsioon) müosiinist. Erutusvõime, erutusele reageerimine 1) Vöötlihaskude …lihaskiud pikad ja hulktuumsed, Alluvad tahtele, paiknevad skeletilihastes. Iseloomulik kiire kontraktsioon e kokkutõmbumine. 2) Silelihaskude Ühetuumalised käävjad rakud. Tahtele mittealluvad. Reguleeritakse vegetatiivse närvisüsteemi poolt. Siseelundite lihaskude (va süda). Iseloomulik aeglane kokkutõmbumine. 3) Südamelihaskude
kontrollpunkt. 7. Rakkude liikumine ja kuju - seotud mikrotuubulite ja mikrofilamentide pikenemise ja lühenemisega neis rakkudes. Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasma niitjate ja torujate elementide süsteem, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse. Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest. Niitjaid elemente võib jagada kolmeks: mikrofilamendid, intermediaarfilamendid ja jämedad filamendid. Mikrofilamendid - eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid. Nad on oma funktsioonilt äärmiselt mitmekülgsed, võttes osa raku liikumisest ja kuju muutmisest. Mikrotorukesed - tsütoskeleti osad, õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest. Mikrotuubulid on põhikomponentideks (koos vahe- ja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Millel põhineb mikrotorukeste stabiilse struktuuri säilimine? Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast
on kodeeritud tuuma genoomis, mõned kloroplasti genoomis. Ribosoomi valgud, Rubisco väike subühik, Calvini tsükli ensüümid. Mikrofilamendid Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja – ots. Aktiin on eukarüootse raku kõige levinum valk. Kodeeritud geenide perekonna poolt (inimesel nt 6 geeni) Konserveerunud geenid Molekulis ~375 aminohappe jääki. Esineb kahel kujul : a) Globulaarne monomeer (G-aktiin) b) Niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Aktiinimolekul ja polümeer on polaarsed, - otsana tähistatakse ATP-d siduva vagumusega otsa ja vastaspiirkonda tähistatakse + otsana, kuhu eelkõige toimub subühikute liitumine polümerisatsiooni korral. Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP-d või ADP-d. Seega eksisteerivad mitmesugused aktiini vormid : ATP-G-aktiin, ADP-G-aktiin, ATP-F-aktiin ja ADP-F-aktiin. Neist levinumad on ATP-G- aktiin ja ADP-F-aktiin
seostumiskohta- üks aktiini jaoks ja üks ATP jaoks. Iga müosiinipea võib kontraktsioonil müosiinifilamendi ühendada aktiini naaberiflamendiga ristsillana.Kallutusliigutustega sõuavad müosiinipead ühisel jõul sarkomeeri keskpaiga poole. Müosiinimolekulide bipolaarne paigutus põhjustab aktiininiitide liikumise teineteisele vastu. Kontraktsiooni alguses on müosiinipead seotud G-aktiini molekuliga, väga lühike periood, järgnevalt seostub ATP ning müosiinipea vabastatakse aktiinist. ATP- ADP+ P- mõlemad jäävad seotuks müosiiniga. ATP-st vabanenud energia muudab müosiini kuju, nii et see seostub uue G-aktiiniga, üks või kaks kohta kaugemal algsest, nüüd on müosiinil potentsiaalne energia. P-rühm vabastatakse – power stroke e AERULÖÖK. Aktiin liigub sakromeeri keskpaiga poole. Kui ADP ka vabastatakse, on müosiin jälle tihedalt aktiiniga seotud. Müofibrilli järjestikku ühendatud üksiksakromeeride lühenemised liituvad. Ristsildade
kodeeritud tuuma genoomis, mõned kloroplasti genoomis. Ribosoomi valgud, Rubisco väike subühik, Calvini tsükli ensüümid. Mikrofilamendid Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja ots. Aktiin on eukarüootse raku kõige levinum valk. Kodeeritud geenide perekonna poolt (inimesel nt 6 geeni) Konserveerunud geenid Molekulis ~375 aminohappe jääki. Esineb kahel kujul : a) Globulaarne monomeer (G-aktiin) b) Niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Aktiinimolekul ja polümeer on polaarsed, - otsana tähistatakse ATP-d siduva vagumusega otsa ja vastaspiirkonda tähistatakse + otsana, kuhu eelkõige toimub subühikute liitumine polümerisatsiooni korral. Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP-d või ADP-d. Seega eksisteerivad mitmesugused aktiini vormid : ATP-G-aktiin, ADP-G-aktiin, ATP-F-aktiin ja ADP-F-aktiin. Neist levinumad on ATP-G-aktiin ja ADP-F-aktiin.
Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele. Lihasraku ehituslikud iseärasused Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb Lihaskoe põhitüübid: · Skeletilihased - Kinnituvad luudele (kõõluste abil) - Palju perifeerselt paiknevaid tuumi - Ristivöödilisus, tahtlikud ja mittetahtlikud (refleksid) - Skeletilihaste stuktuur: *lihaskiud ehk rakud (arenevad
(selleks kasutatakse vanemraku tuumakatte fragmente ja endoplasmaatilise retiikulumi osi) · Tekib 2 geneetiliselt identset tuuma, moodustuvad tuumakesed ja kromosoomid dekondenseeruvad. · Sellele järgneb tsütokinees: o raku tsütoplasma jagunemine ja kahe tütarraku teke. o loomsetel rakkudel- § toimub sissenöördumise teel § seda protsessi viivad läbi aktiinist mikrofilamendid (pindmine osa tsütoskeletist) o taimsetel rakkudel – § tselluloosse rakukesta tõttu on tsütokinees oluliselt erinev. § telofaasi ajal Golgi kompleksis tekkinud vesiikulid liiguvad raku kesktasapinnale ja liituvad nn rakuplaadiks. § rakuplaat suureneb kuni on moodustunud kaks iseseisva