Elukogemused ja närvisüsteem Närviimpulss ehk tegevuspotentsiaal { Aju on plastiline organ, tema struktuur { Närviimpulss on elektrokeemiliste muutuste muutub elu jooksul närvirakkude ja ahel, mis tipneb närvilõpmes asuva nendevaheliste ühenduste tasemel virgatsaine (kemikaali) vabanemisega { Närvikude on erutuv kude - erutuvus tuleneb { Stress, nüanssiderikas elukeskkond, närviraku membraani füsioloogiast õppimine ja hormonaalsed mõjutused { Närviraku membraan on elektriliselt laetud:
jne Kurt puudub kuulmine või on tugevalt häiritud. Mõne haiguse või trauma tagajärjel Kurttumm sünnist saati. Ei kuule ja seega ei oska ka rääkida Kuulmine võime eristada helilaineid LSD hallutsionigeen Maitsmine nelja maitse eristamine, magus, hapu, kibe ja soolane Marihuana hallutsionigeen, saadakse india kanepi kuivatatud lehtedest ja õitest Mediaator tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis Meskaliin hallutsinogeen Neuron närvirakk Neurotransmitter virgatsaine, tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis Nikotiin sõltuvust tekitav aine Nägemine kõige tähtsam meel, selle kaudu saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni. Silma abil eristame valgust, värvust, kuju ja suurust jne Närviimpulsid elektsokeemiline protsess, ei kulge hajusalt Närvisüsteem ülesanne reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda vastavalt välis- ja sisekeskkonnale Opiaadid depressant, alandab tundlikust
Adrenaliin Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. See on sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. Adrenaliin on neerupealiste kõige tuntuim hormoon, seal toodetaksegi adrenaliini. Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi,
parasümpaatiliseks närvisüsteemiks . Nende stimulatsioon on antagonistlik (vastandlik), kui üks kiireneb, teine aeglustub. Autonoomne närvisüsteem ei allu otseselt inimese tahtele, ajukoor ei saa anda otseselt käske siseelunditele. Sümpaatiline (keha on pingeolukorras kiirele reageerimisele reguleeritav) ja parasümpaatiline (aitab rahulolekus taastada kasutatud ressursse). 6. VIRGATSAINED. Mis on virgatsaine? Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsaine on keemiline aine, mis vabaneb aksonist rakkusevahelisse ruumi ning mõjutab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Toimimine: närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad või pärssivad Atsetüülkoliin (ACh) - õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat - universaalne erutusvirgatsaine, õppimise alus
Kontrolltööks kordamine. 1. Mis on neuronid ja kuidas levib teave nende vahel? Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem. Teavet antakse edasi neurotransmittide kaudu ehk virgatsaine. 2. Sensoorne küllastumine ja sensoorne nälg. Sensoorne nälg tekib, kui inimene on täiesti pimedas helikindlas ruumis ja puudub kompimisvõime. Sensoorne küllastumine on vastupidine protsess. 3. Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu. Protseduuriline mälu talletab teadmised, kuidas midagi teha. (nt. Kingpaelte sidumine) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mis on meie poolt vahetult läbi elatud. (autobiograafiline mälu)
kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine Näiteid Aine Toime Serotoniin Õnn ja rahulolu Dopamiin Rahulolu ja väsimud Puradrenaliin Stress Melatoniin Unetsüklid, stressi vähendamine Histamiin Une, erektsiooni ja seksuaalfunktsiooni reguleerimine Emotsioonid jagunevad AFEKT - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. KIRG - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks.
dimensioonist lähtuvalt: a) Tõenäosus sõltuvuse tekkeks b) Tõenäosus, et aine tarvitamisega võib kaasneda surm c) Tõenäosus, et aine tarvitamisega võib kaasneda tsiviil-või kriminaalkaristus d) Kõik eelnevad 9. Närvirakkude omavahelise kontakti kohaks ning ühtlasi uimastite ründepunktiks on: a) Dendriit b) Akson c) Sünaps d) Rakututuum 10. Inimese mõnutunne (naudingutunne) on seotud eelkõige järgmise virgatsaine ainevahetuse iseärasustega: a) Dopamiin b) Serotoniin c) Glutamaat d) Noradrenaliin 11. Uimastite tarvitamine võib olla inimesele toimetulekustrateegiaks: a) Et leevendada negatiivseid emotsioone b) Et leevendada ärevust või depressiooni c) Et teistele inimestele kätte maksta d) Kõik eelnevad 12. 2 kõige sagedasemat põhjust uimastitega eksperimenteerimiseks (proovimiseks) noorukite hulgas on järgmised:
• Rigiidsus- lihasjäikus • Posturaalne ebastabiilsus- tasakaaluhäire • Kõnnak muutub- sammud tippivad, kõndimise alustamine raske • Hüpomiimia- näomiimika Mittemotoorsed sümptomid • Kõne- ja neelamisprobleemid- kõne monotoonne, vaikne ja kähe • Depressioon, ärevus ja paanikahäired, ka apaatsus • Mõtlemisaeglus • Dementsus • Hallutsinatsioonid • Kõhukinnisus, süljeeritus, higistamine • Väsimus, unehäired Ravi • Põhineb virgatsaine dopamiini asendamisel ja stimuleerimisel • Ravi leevendab, ei ravi täielikult • Ravimeid tuleb võtta pidevalt • Ravi määratakse vastavalt haigele, pole universaalset raviskeemi • Tablettravi, füüsikaline ravi ja kõneravi • Kirurgiline ravi- noorematel patsientidel • Uudne ravimeetod on tervete rakkude siirdamine kahjustunud aju osadesse • Kaasajal on enimlevinud ravim Levodopa, mis imendub vereringest ajju, kus see muudetakse dopamiiniks
a. Amfetamiin b. Kanep c. LSD d. Alkohol 9. Mõiste anhedoonia tähendus a. Suurenenud söögiisu b. Närvinõrkus c. Taandunud on loomulikul teel saada naudingutunne d. Põhjendamatu lõbusus, heaolutunne 10. Uimastitest stimulandid mõjutavad eelkõige alljärgnevate virgatsainete ainevahetust a. Gammaaminovõihape b. Serotoniin c. Dopamiin d. Kõik eelnevad ??? 11. Inimese mõnutunne on seotud eelkõige järgmise virgatsaine ainevahetuse iseärasustega a. Dopamiin b. Serotoniin c. Glutamaat d. Noradrenaliin 12. Millise metafooriga on kõige õigem kirjeldada opioidide antagonisti naloksooni toimet a. Kits kärneriks b. Koer heintel c. Sadul sea seljas d. Vihma käest räästa alla 13. Uimastisõltuvuse diagnoosimise kliiniliste kriteeriumide alla ei kuulu a. Tugev tung või sundmõte tarvitada b
tunnete avalikku väljendamist. Aktseleratsioon* ehk arengu kiirenemine noorema sugupõlve kiirem küpsemine ja areng on suurendanud lõhet sugupõlvede vahel. Vanematel on raskem oma lapsi mõista, kuna nad ise olid sama vanana teistsugused ja elasid teistsugust elu. Kiindumus* on kahe inimese vaheline emotsionaalne side, mis hoiab inimesi koos emotsionaalselt ja füüsiliselt, toetades suhte püsimist. Dopamiin on neurotransmitter ehk virgatsaine. Serotoniini madal tase põhjustab sundmõtlemist, mis on romantilise armastuse keskne tunnus. Vasopressiin vabaneb isaste loomade ajudes paaritumise ajal ja innustab isaseid ka edaspidi paaritatud emasega läbi käima. Oksütotsiin tekkib kõikidel emastel imetajatel sünnitamise käigus. See kutsub esile emaka kokkutõmbed ja stimuleerib rinnanäärmeid piima tootma. Orgasmi ajal tõuseb meestel vasopressiini ja naistel oksütotsiini tase tohutult.
Talamus on värav suurajju, mille kaudu saadetakse seljaajust informatsiooni suurajju. Erutuse ülekandmine närvirakult lihasrakule toimub järgmiselt: 1. Aktsioonipotentsiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. Membraanis olevad kaltsiumikanalid avanevad ja kaltsiumiioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4. Ülekandeained (virgatsaine) vabastakse sünaptilisse pilusse. 5. Ülekandeaine seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis ülekandeaine seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ning põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Reguleerib lihaseid ja seedetrakti tööd. Alzheimeri tõve korral on antud neurotransmitteri toodang blokeeritud ATSETÜÜLKOLIIN
3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus b) Motoorse tegevuse planeerimine ja ellu viimine c) Motoorse tegevuse planeerimine d) Värvide ja liikumise töötlemine visuaalinfost e) Ratsionaalne arutlemine ning pikaagsem tegevuse ette planeerimine 4. GABA e. gamma-amino võihape on? a) ...monoamiin b) ...enkefaliin c) ...endorfiin d) ...aktiveeriva toimega virgatsaine e) ...inhibeeriva toimega virgatsaine 5. Kesknärvisüsteemi tasandil on alkohol? a) ...opiaat b) ...diureetikum c) ...depressant e närvilõõgasti d) ...stimulant e närvierguti e) ...hallutsinogeen e närvihälviti 6. Küsimust ei tea aga vastused: a) Menstruaalfaasiks b) Ovulatsiooniks c) Karvanääpsustaadiumiks d) Follikulaarfaasiks e) Luteaalfaasiks 7. Hüpnoos? a) Kõike allpoolmainitud(B-E) b) On kõigest teatritrikk
Nakkushaiguse läbipõdemine ja vaktsineerimine - mõlemad on aktiivsed immuunsused. 29) Kirjelda signaali ülekannet närvirakkudes. Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng. Puhkeolekus on enamus kanaleid suletud, tugevama ärrituse korral avaneb rohkem kanaleid. 30) Mis on sünaps. Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. 31) Virgatsaine mõiste. Oska nimetada erinevaid virgatsaineid ja nende toimet. Virgatsaine - keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Dopamiin mõnutunne, emotsioonid, motivatsioon; Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset; Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliin skeletilihaste kokkutõmme. 32) Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine); 2
Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. 4 1. Adrenaliin Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Adrenaliin on sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. 1.1 Kus toodetakse adrenaliini? Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 1.2 Mida adrenaliin teeb?
Levik: kahe närviraku vahel on pisut ruumi (sünaptiline pilu), kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi. · Mis on sünaps? Ole valmis seletama pildi abil. Sünaps on koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. Närvierutus ehk elektriliste potensiaalse vahe muutus. Kahe neuroni suhtlemine toimub läbi sünapsi ja on keemiline. Virgatsaine võetakse vastu teise neuroni retseptorite pool(mis on virgatsainete suhtes tundlikud) Sünaptiline põieke säilitab virgatsainet. See kõik toimub aktsioonipotensiaali jõudmisel närvilõpmesse 1. Säilitatakse virgatsaine põiekestesse 2. Põiekesed sulanduvad rakumembraani 3. Selle tulemusel pääsevad virgatsained sünaptilisse pilusse
kohmakaks ja aeglaseks, lihased jäigaks ja liikumiskiirus on häiritud. Esialgu tekib käte, jalgade, hiljem juba kogu keha värin. Selles väljendubki haiguse olemus. Sellele liikumispuuet tekitavale haigusele on omane hilisem süvenemine. Süvenemise tempo võib olla väga erinev: on haigeid, kes on suutelised aastaid iseseisvalt töötama, kõrvalise abita endaga toime tulema, kuid on ka patsiente, kes vajavad abi lihtsaimagi ülesande täitmisel. Virgatsaine dopamiini hulk väheneb ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri - musttuuma e. substantia nigra - kahjustusest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle poole musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on vaid viiendik normaalsest. Haiguse tekkemehhanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks Parkinsoni tõbi tekib. Põhjalikult on uuritud võimalikke keskkonnast pärit
kompleksed hormoonid Adrenaliin See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Feromoonid Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Mida teevad, kuidas töötavad? Feromoonide eritamiseks on loomadel spetsiaalsed näärmed, mis asuvad näiteks peas ja tiibadel, nende ainete vastuvõtmiseks on loomadel erilised
ehmatuse või samuti ka positiivsete emotsioonide korral, et organism saaks valmistuda olukorrale reageerimiseks. Noradrenaliin ehk norepinefriin põhjustab ülelävistes kontsentratsioonides voolamistakistuse suurenemise, seega tõuseb arteriaalne rõhk, südame löögisagedus langeb. Kesknärvisüsteemis ja sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb noradrenaliin noradrenergiliste neuronite aksoniterminalidest närviülekande käigus, toimides sel viisil virgatsaine ehk neurotransmitterina. Dopamiinil on ajus palju funktsioone, neist tuntumad on seotud motoorika, motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (seksuaal- ja toitumiskäitumine, samuti mitmesugused sõltuvusprobleemid, aga ka une, tähelepanu, töömälu ja õppimisega. Dopamiin viib nimetatud funktsioone läbi dopamiiniretseptorite kaudu. Neerupealise talitluse puudulikkus, kas üle- või alatalitlus, põhjustab nii loomadel kui
kustumisele? Miks? Osaline ja ebaregulaarne kinnitus suurendab kustumiskindlust 9. Kuidas närviimpulss levib? Ole valmis seletama pildi abil. Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 10. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? sensoorne, motoorne, interneuron, Mille poolest nad erinevad? 11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? virgatsaine, keemiline aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi. Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ja transporditakse verega toimimiskohtadesse. Hormoonid mõjuvad ajule mõnede eriti tundlike perioodide ajal organismi arenemisel ja täiskasvanueas sõltuvalt endokriinsetest lühema ja pikema perioodiga rütmidest, ka sõltuvalt kogemusest. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? frontaal- ehk otsmikusagaras paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor
puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps üks neuroni lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid). aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel. Postsünaps asuvad retseptorid, millega virgatsaine seostub. harkluuüdis, identifitseerivad juba nakatunud rakke, purustavad selle membraani ja Refleksid jagunevad kaheks: tingimatud kaassündinud tahtmatud reaktsioonid ühendavad antikehad viiruste antigeenidega, abistajarakud identifitseerivad (aevastamine, neelamine, liiguvad läbi seljaaju ja/või piklikaju) ja tingitud refliksid nakatanud raku ja toodavad tsütoniine signaalaineid. B-rakud arenevad punases
Rakud on ühetuumsed. Vöötlihaskude - Moodustab skeletilihased. Kiud Närvikude - Kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, erutusi edasi kanda ja neid salvestada Neuron - närvirakk, pikad jätked Neuriit e takson - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsi teistele rakkudele Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsse vastu Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaator - Virgatsaine Närviimpulss - Närvirakkudes toimuv lühiajaline nõrk elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude Kollageen - Sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk Sidekude - hajuselt paiknev rakkude kude, ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi Rasvkude - Sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud Kõhrkude - Elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude Luukude - Jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure
Aktsioonipotentsiaal on neuronis liikuva signaali füüsikaline alus. · Aktsioonipotentsiaal levib ühes suunas kuni jõuab aksoni tippu. · Aktsioonipotentsiaal toimib ,,kõik-või- mitte-midagi" seaduspärasuse alusel. Neuronitevaheline kommunikatsioon: sünaps · Kui presünaptiline neuron erutub, paiskub sünaptilises vesiikulis olev neurotransmitter (e virgatsaine) sünaptilisse pilusse. · Neurotransmitteri molekulid difundeeruvad läbi pilu ja kinnituvad postsünaptilise raku retseptoritele. · See sunnib ioonkanaleid postsünaptilise raku membraanis avanema või sulguma. Neuronitevaheline kommunikatsioon: virgatsained e. neurotransmitterid · Neurotransmittereid on sadakond. · Iga neuron reageerib ainult teatud tüüpi virgatsainetele.
mis on aluseks aistingule. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni. Selleks on tarvis teatu hulka teatud piisava tugevuse ja kvaliteediga närviimpulsse, mis on võimelised piisavalt rutama aju kindlate piirkondade töötlusmehhanisme 29. Kuidas virgatsained ajus toimivad )seleta skeemil)? Virgatsainet säilitatakse sünaptilistes põiekestes. Närviimpulsi mõjul vabaneb see sünaptilisse pilusse. Postsünaptilisel rakul on retseptorid mitme virgatsaine jaoks. Virgatsaine ühineb retseptoriga nagu lukk võtmega. Virgatsained toimivad kahel põhilisel viisil. Mõnedes sünapsides muudavad retseptoritele seotud virgatsainemolekulid närviraku membraani läbilaskvust ioonidele. Sellega muutub otsekohe neuroni membraani potentsiaal ja seega ka erutuvus. Teine tee on kaudsem virgatsainest ergastatud retseptorire kuju muundub, see mõjutab järgmiste valkude omadusi närvirakus, mitmed ensüümid aktiveeruvad üksteise järel
mobiliseerida, kontsentreerida. Parasümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel keskenduda. Kuulub samuti ANS juurde. Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid , samuti südamekodasid , pisara ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. 6. VIRGATSAINED. Mis on virgatsaine? Virgatsaine või neurotransmitter on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? · Atsetüülkoliin õppimine, mälu, ärkvelolek · Glutamaat universaalne erutusvirgatsaine · Noradrenaliin tähelepanu, ärksus · Dopamiin motiveeritus,edasipüüdlikkus · Serotoniin meeleolu, hetkeajede kontroll
· Närvirakkude omavahelise kontakti kohta nimetatakse sünapsiks. · Sünaps koosneb presünaptilisest närvilõpmest, sünaptilisest pilust ja postsünaptilisest rakust, mis võib olla kas närvi- või lihasrakk. · Presünaptilises närvilõpmes sisalduvad säilituspõiekesed, milles talletatakse keemilist ülekandeainet e. virgatsainet e. transmitterit. · Närviimpulsi jõudmisel ühe närviraku närvilõpmetesse vabaneb virgatsaine rakkudevahelisse ruumi ja seondub teise närviraku membraanil paiknevate retseptoritega valkudega, mis seovad virgatsaine molekule, käivitades rakus signaali edastamiseks biokeemiliste protsesside ahela. · Sellist närviimpulsi ülekannet kutsutakse sünaptiliseks. · Iga närvirakk on oma lõpmete kaudu ühenduses teise närvirakuga. Virgatsained põhjustavad teise närviraku talitluse muutuse,
Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhteteid keha organitesse ja lihastesse. 10. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Neuronid erinevad mõõtmete, kujude ja funktsioonide poolest. Nt. motoorne neuron seljaajus, püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus. 11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? Hormoon on orgaaniline ühend, mida rakud eritavad vereringesse. Virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron edastab sünapsi kaudu närviimpulsse teisele rakule. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad: otsmikusagar(motoorsed projektsioonid), oimusagar(kuulmiskorteks), kuklasagar(nägemiskorteks) ja kiirusagar(maitsmismeel, naha puute- ja temperatuuritundlikkus). 13. Mis on klassikaline tingimine
Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest koostisest tekib pinge - puhkepotentsiaal. Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab erutus liikuda vaid ühes suunas. Transmitter ehk virgatsaine Keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Erutusimpulsi saabumisel vabaneb transmitter ja rakus tekib kas erutus või pidurdus. Dopamiin mõnutunne (sh sõltuvuse kujunemine), emotsioonid, motivatsioon. Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliini skeletilihaste kokkutõmme. Glutamiinhape, tauriin, norepinefriin, noradrenaliin, Melatoniin jpt.
Tavalisel närvirakul ühendus tuhandete teiste närvirakkudega. Närvirakkude omavahelise kontakti kohta nimetatakse sünapsiks, koosneb presünaptilisest närvilõpmest, sünaptilisest pilust ja postsünaptilisest rakust, mis võib olla kas närvi- või lihasrakk. Presünaptilises närvilõpmes sisalduvad säilituspõiekesed, milles talletatakse keemilist ülekandeainet e. virgatsainet. Närviimpulsi jõudmisel ühe närviraku närvilõpmetesse vabaneb virgatsaine rakkude vahelisse ruumi ja seondub teise närviraku membraanil paiknevate retseptoritega valkudega, mis seovad virgatsaine molekule, käivitades rakus signaali edastamiseks biokeemiliste protsesside ahela. Sellist närviimpulsi ülekannet kutsutakse sünaptiliseks. Iga närvirakk on oma lõpmete kaudu ühenduses teise närvirakuga. Virgatsained põhjustavad teise närviraku talitluse muutuse, edastades sõnumeid, mis võivad olla kas erutavad või pidurdavad
Lisaks eelnimetatule sisaldab teine osa häire sümptomeid ja jaotuvust. 3 1. Ülevaade depressiooni olemusest, sümptomitest, raskusastmetest ja tagajärgedest Meditsiiniliselt on depressioon selline psüühikahäire, mis on põhjustatud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest (Inimene 2012). Neurotransmitter ehk virgatsaine, on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmetest ja tagab närviimpulsi informatsiooni ülekande närvirakkude vahel ühelt rakult teisele (Eesti Parkinsoni...2012). Häire tekkides on olulise tähtsusega psühholoogilised tegurid, milleks on s.h erinevad tunded nagu ärevus, viha, hirm, kurbus, sotsiaalne toetus, käitumine jne. Psühholoogiliste tegurite muutused väljenduvad hingeliste ja kehaliste sümptomitena (Ruus 2011: 13). Depressiooni häire
Inimesel võivad närviimpulsid liikuda kiirusega kuni 100 m/sek.Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda ülekannet sünaptiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete e mediaatorite e neurotransmitterite vahendusel. Virgatsainete toime NSle võib olla erutav või pidurdav. VIRGATSAINED Avastatud üle 70 virgatsaine. Mõned klassikalised näited: · atsetüülkoliin- (Ach) lihaste kokkutõmbed ja liigutuste juhtimine, mälu. Nt Alzheimeri tõve puhul mälu halveneb, Ach hulk väheneb. Ach teke on pärsitud. · dopamiin- (DA) mõjutab liigutusi, tähelepanu, õppimist. Nt Parkinsoni tõve korral pole ajus piisavalt DAd. Parkinsoni tõbi põhjustab värisemist, lihasjäikust, tasakaaluhäireid, sest tegemist on orgaanilise ajukahjustusega. Haigeid ravitakse
tundlikkus. m-Atsetüülkoliiniretseptorite blokeerimisest tulenevad: suukuivus, südamekloppimine, kõhukinnisus, raskused urineerimisel, nägemishäired, mäluhäired. "TEISE PÕLVKONNA" DEPRESSIOONIRAVIMID: SSRI-d · Fluoksetiin (fluoxetine, Prozac 1987) · Fluvoksamiin (fluvoxamine, Luvox) · Sertraliin (sertraline, Zoloft) · Paroksetiin (paroxetine, Paxil) · Tsitalopraam (citalopram, Cipramil) · Neuroni tasemel pärsivad vaid 5-HT tagasihaaret Depressioon ei ole seletatav ühe virgatsaine deifitsiiga. SSRI? Kosmeetiline psühhofarmakoloogia? Võime ära tunda näol väljenduvaid emotsioone: tsitalopraami (10 mg IV, must) mõju all eristavad katsealused paremini hirmu ja rõõmu platseeboga (hall) võrreldes. Depressioonravis esimene faas kestab 6-12 nädalat, aga mõned võivad ravi vajada aastaid. Mida suurem hippokampuse maht inimesel, seda vähem päevi on ta oma elu jooksul depressioonis olnud. Kognitiivteraapia?
potentsi häirete phul. Nende toime seotud parasümpaatikuse toime mõjutamisega: mõjutamine on aga mitmeastmeline. Nt viagra (sildenofiil) pärssiv mõju fosfodiesteraasile, tsükliline GMP jääb lammutamata ja erektsioon kestab. Koliiniretseptorid jagunevad: 1) nikotiinitundlikud (stimuleerib tubakas oletav nikotiin); 2) muskariinitundlikud (kärbse : stimuleerib vegetatiivse NS-i retseptoreid Kohvi stimuleeriv mõju organismile: Rakusisene virgatsaine: tsükliline AMP (adenosiinmonofosfaat); teisane virgats raku sees. Esmane virgats nt mediaator, mis käivitab mingi protsessi. Kofeiin blokeerib ära fosfodiestaraasi, mis peaks lammutama AMP-i, ja AMP jääb närvirakkudesse ja lihasrakkudesse kauem kestma. Erutus kestab. Maohappe sekretsioon tõuseb. Kohv ei ole kahjulik, kui teda kasutada mõõdukalt (keskmine annus ööpäevas 5-6 tassi 150ml). Kohv ei tõsta ka kuigivõrd vererõhku, aga tasuks tarbida keskmisest vähem. IV VERI 1
järele ei pruugi olla suurim võõrutusnähtude aegu, järelikult vajab sõltuvuses inimene veel midagi – eufooriat, mõnutunnet. Tingitud käitumine- seoste loomine väliskeskkonnas kokkulangevate stiimulite vahel. Operantne käit- seoste loomine tuleb aktiivse käitumise tagajärgedest: kõigepealt tehakse midagi ja leitakse, et teol on meeldivad tagajärjed, mispeale tehakse seda veel.(sarrustatud käitumine). Sõltuvust tekitavatel uimastitel on ühiseks omaduseks suurendada ühe virgatsaine, dopamiini vabanemist accumben- ehk naalduvas tuumas. Seda teeb ka paljudes inhalantides sisalduv tolueen. Naalduvas tuumas hakkab iga annuse peale rohkem dopamiini vabanema. Narkomaanil saavutab rohi teiste elumõnude ees kindla edumaa. Sõltuvushäires on veidral moel ühendatud uimastiiha suurenemine ilma uimastimõnu suurenemiseta. Sõltuvust tekitavaid ravimeid ühendab võime oma neurokeemiliste omaduste tõttu aju autopilooti käivitada. Designer drugs
NEURONI PÕHI ÜL Võtab vastu ja edastab elektrilisi signaale 2. Mis on sünaps? Närvirakkudevahelised ühendused (keemilised). Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega. Signaallained Neuronid transpordivad nende abil infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta. (see toimub sünapsis) Keemilist ülekandeainet nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaine. Närviraku pikkus üle 1m. 3. Kuidas muutub närvirakkude arv inimese kasvades? o Alguses on rohkem ja siis hakkavad surema. APOPTOOS! 4. KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju ja seljaaju) 5. PIIRDENÄRVISÜSTEEM (närvid) JAGUNEB: Sensoorseks NS retseptoritest KNS signaale toovaks tundenärvideks Somaatiliseks NS KNS skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks närvideks Autonoomseks närvisüsteemiks Näärmetesse, elunditesse, silelihastesse signaale
mehhaaniliste mõjutuste eest. *Na, K - elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektrilistepotensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad on oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca on oluline osa erutuse tekkel ja levikul; mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. *raud vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses. *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes:
· Valuvaigistid toimivad põhimõttel, et blokeeritakse närviimpulsi teke. · Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. · Elektrililine sünaps (ca 20%) akson ja dendriit puutuvad vahetult kokku, impulsi ülekanne kiire, muutumatu. · Keemiline sünaps (ca 80%) impulss kantakse keemilise ülekandeaine mediaatori (virgatsaine, transmitter) abil teise rakku. ELUNDKONNAD · Ühistalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks. · Inimese elundkondadeks on katteelundkond (nahk), tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, ringeelundkond, erituselundkond, endokriin- ehk sisenõresüsteem, närvisüsteem ja meeleelundid, sigimiselundkond. · KATTEELUNDKOND · Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine
Närviraku füsioloogia On kahte tüüpi elektrilisi signaale, mida närvisüsteem raku tasemel vaheldumisi tekitab: astmelised potentsiaalid suhtlemiseks üle lühikeste vahemaade ja tegevuspotentsiaalid suhtlemiseks üle pikkade vahemaade. Astmelised potentsiaalid on kasutusel signaali ülekandes ühe närviraku dendriitidest läbi närviraku keha aksoniküngastikule. Kui astmeline potentsiaal tekib dendriitidel või rakukehal vastuseks virgatsaine mõjule, nimetatakse seda postsünaptiliseks potentsiaaliks. Kui see tekib meelerakus või sensoorses neuronis nimetatakse seda vastavalt retseptorpotentsiaaliks või generaatorpotentsiaaliks. Tegevuspotentsiaal ehk närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb närviraku aksonilõpmeni. Need 2 potentsiaali saavad tekkida, kui membraan sisaldab vajalikke ioonkanaleid ja on algselt puhkepotentsiaali seisundis. Ioonkanalite tüübid:
(1) Neerupealisesäsi sekreteerib hormoone: adrenaliini ja noradrenaliini. Neerupealisesäsi rakke loetakse sarnasteks sümpaatilise närvisüsteemi rakkudega, kuid ilma dendriitide ja aksoniteta, neid innerveerivad kolinergilised närvikiud ja talituslikust aspektist vaadeldakse seda tervikuna koos närvisüsteemiga-sümpatoadrenaalsüsteemina.(1) Adrenaliin ehk epinefriin ( C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Hormoon on sümpatomimeetiline monoamiin, mille isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog N. Cybulski. Adrenaliin aktiveerib adrenoretseptoreid, mida tähistatakse tähtedega ja . -adrenoretseptor, 1-adrenoretseptor , 1A, B ja D-adrenoretseptor , 2-adrenoretseptor , 2A, B, C ja D-adrenoretseptor : -adrenoretseptor , 1, 2 ja 3-adrenoretseptor .(2)
eraldamine) 45 Seedekulgla innervatsioon (снабжение тканей нервами) • Enteraalne närvisüsteem (ENS) • Aferentsed teed KNS-i – Kemoretseptorid limaskestas (seedeproduktid) – Mehanoretseptorid lihaskihis (venitus) – Lokaalsed ja tsentraalsed refleksid • Sümpaatilised eferendid – Preganglionaarsete kiudude virgatsaine ACh, postganglionaarsetel NA – Pärsib seedimisaktiivsust • Parasümpaatilised eferendid – N vagus (uitnärv), virgatsaine ACh – Stimuleerib seedimisaktiivsust Soole- e enteraalne närvisüsteem • Seedekulgla seinas kaks närvivõrgustikku: – Plexus myentericus (Auerbachi põimik) • Piki- ja ringlihaskihi vahel • Reguleerib lihastoonust ja kontraktsioonide rütmi
määramine, detoksikatsioon, rakutoitmine, nõelravi, kaaniravi, manuaalteraapia, massaaz. PARKINSONI TÕBI: basaalganglonite(närvirakud) kahjustusest tingitud kliiniline süsteem. Peamisteks avaldumisteks on liigutuste aeglustumine (hüpo ja bradükineesia), lihasjäikus, peenamplituudiline värin ja püstipüsimise häired. Algab hiilivalt ja progresseerub aeglaselt ja põhjustab sügavat liikumispuuet. Ei lühenda eluiga, kuid kahjustab kvaliteeti. Etioloogia-tõve korral väheneb virgatsaine dopamiini hulk ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri musttuuma-kahjustustest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle 50% musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on 1/5 norm. Tekkemehanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks musttuumad hävivad. On uuritud võimalikke kk pärit või organismi tekke kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust. Esmasümptomid:
Inimesel võivad närviimpulsid liikuda kiirusega kuni 100 m/sek. Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda ülekannet sünaptiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete e mediaatorite e neurotransmitterite vahendusel. Virgatsainete toime NSle võib olla erutav või pidurdav. Virgatsained Avastatud üle 70 virgatsaine. Mõned klassikalised näited: · atsetüülkoliin- (Ach) lihaste kokkutõmbed ja liigutuste juhtimine, mälu. Nt Alzheimeri tõve puhul mälu halveneb, Ach hulk väheneb. Ach teke on pärsitud. · dopamiin- (DA) mõjutab liigutusi, tähelepanu, õppimist. Nt Parkinsoni tõve korral pole ajus piisavalt DAd. Parkinsoni tõbi põhjustab värisemist, lihasjäikust, tasakaaluhäireid, sest tegemist on orgaanilise ajukahjustusega. Haigeid
polariseeritus naaberneuronitelt saabunud erutavate signaalide mõjul vähenenud üle teatud piiri, vallandub tegevuspotensiaal. 12 - Virgatsained - keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude taitlust, seondudes retseptoritega. - Sünapt - koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. - Retseptorid - valgud, mis seovad virgatsaine molekule ning kas käivitavad rakus signaali esindamiseks biokeemiliste protsesside ahela või muudavad kohe rakumembraani elektrilisi omadusi. Näiteid virgatsaineist, mida Näide vastavatest närvi- või psüühilistest kasutab mitu rühma neuroneid funktsioonidest Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkveolek Glutamaat Üsna universaalne erutusvirgatsaine, enim uuritud
kontsentratsiooniga ossa. Vajalik lisaenergia Toimivad kindlate signaalidega Aktsionipotensiaal*- ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotensiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustavad ioonkanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteisele signaale edasianda. Sünaps*- närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt närvirakult teisele Ülekandeaine e transmitter e virgatsaine*- aine, mida keemilistes sünapsides kasutatakse teise raku ergastamiseks Erutuse ülekandumine närvirakult lihasrakule toimub järgmiselt 1. Aktsionipotensiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. membraanis olevad kanalid avanevad ja kaltsiumioonid teevad oma töö 3. Ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulanduvad rakumembraaniga kokku. 4. Ülekande aine vabastatakse sünapsilisse pilusse 5
suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnistamiseks ja sellele häireteta reageerimiseks, ühesõnaga kohastumiseks. Alkohol: alguses pidurdust maha võttev, elavam jutukas, siis pidurduv, aeglustuv. Pidurduskonflikt: häbelik, siis aga konflikti otsiv, agressiivne. Seksuaalne vägivaldsus. 58. Dopamiini, serotoniini, noradrenaliini toime. Dopamiin - inimkeha poolt loomulikul teel toodetud fenetüülamiin ning on oluline virgatsaine ja neurohormoon. Dopamiini üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia positiivsete sümptomitega. Sarnane toime amfetamiiniga. Serotoniin - Kesknärvisüsteemis reguleerib serotoniin meeleolu, und, söögiisu, mälu, õppimist. Noradrenaliin Noradrenaliin ja adrenaliin on kehas kiiretoimelised stimulandina toimivad stressihormoonid, millest noradrenaliin on ajus olulisema psühhotroopse toimega
Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ganglionites. Eferentse e. motoorsed. Nende neuronite keha asub KNS-s asuva sümpaatikuse ganglionites. Asstsiatiivsed e. lülitusneuronid asuvad asuvad KNS-s kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neurinitelt motoorsetele. Sünapsi tegevus: Valuvaigistid, rahustid jne mõjutavad seda ülekannet. Mediaator e. virgatsaine e. neurotrasmitter- mediaator aine mis sünapsist eraldub on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel *Atsetüülkoliin( Alzheimeri tõbi) * Dapamiin ( kui on vähedopamiini-parkinsoni tõbi, kui on palju dopamiini skisofreenia) 1 REFLEKS- on KNS-i vahendusel toimuv vastureaktsioon retseptorite poolt välis-ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritustele.
36. Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Müeliin suurendab kiirust, millega impulss saab liikuda mööda närvikiudu. Signaal n-ö "hüppab" ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel. Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdid (tsentraalses närvisüsteemis). 37. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule 38. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. AP liigub mööda presünaptilise raku membraani kuni sünapsini. Seal avanevad depolarisatsiooni tõttu Ca ioone rakku laskvad kanalid. Ca kontsentratsioonile
sünteesi kogu organismis ja avaldavad mõju kasvule. 149."Adrenaliini produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi korral ning tugevate välis- ja sisekeskkonna ärritajate toimel pingeseisundites, noradrenaliini toodab neerupealise säsi rohkem aga organismi rahuolekus." VÄÄR 150.Millised alltoodud sisenõrenäärmete kohta toodud väidetest on tõesed? *Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP) on rakusisene ülekandeaine, st sekundaarne virgatsaine. *Ajuripatsi eessagara glandotroopsed hormoonid stimuleerivad teiste sisenõrenäärmete tööd., *Kasvuhormoon ja prolaktiin on mitteglandotroopsed hormoonid. *Antidiureetiline hormoon on ajuripatsi tagasagara hormoon, mis osaleb neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis. 151.Mis on inimese suurim sisenõrenääre? Kilpnääre 152.Millised sisenõrenäärmed toodavad alltoodud hormoone?
Transportvalkudeks antipordid ja sümpordid. Nt Glükoosi transporditakse niimoodi rakku koos Na ioonidega. Aktsioonipotentsiaal on aksonite omane kiire membraani depolariseerimine ja selle järel repolariseerimine elektrilise signaali/ impulsi ülekandel (moodustud aksoni ja neuroni kokkupuutekohas). Aktsioonipotentsiaali kestvus on umbes 1-2 ms. Sünaps on kahe neuroni ühenduskoht, kus toimub impulsi edasiliikumine ühelt rakult teisele. Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule Närviimpulsi teke ja liikumine Stiimuli toimel vabanevad neurotransmitterid ja seostuvad jörgneva neuroni pinnaga Lokaalne neuroni membraani depolarisatsioon Membraanipot sõltuvate Na kanalite avanemine, Na+ sisenemine, aktsioonipotensiaali teke, Na kanalite sulgumine Avanevad membraanipot sõltuvad K+ kanalid, K+ väljub, taastub puhkeseisundi
osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca (1 g)on oluline osa erutuse tekkelja levikul;mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad:
Afektiivseid seisundeid saab modelleerida. Subjektiivse kogemuse mõttes oluline. Sünapsid -> neuromediaatorite mõjutamine. Piirkonnad ei kattu kognitiivsete süsteemidega (ei saa mõjutada funktsiooni, mis ei ole kaasasündinud). Psühhofarmakom mõjutab bioloogilisi, mitte psüühilisi funktsioone. b. GABA, AcCo, serotoniin jt c. Dopamiin: väliste-seesmiste süsteemide relee, enesestimulatsioon *Väike kahjustus virgatsaine anatoomilises „keskuses“ võib anda olulisi koorefunktsioneerimise häireid. *Virgatssüsteemid ei ole kognitsioonispetsiifilised. (F-)koor jaotub virgatsainete paigutuselt väga peenelt, kuid mitte funktsioonispetsiifiliselt. Virgatsainete jaotus ajukoores on lateraliseeritud. Neuroloogiline uurimine: a. Motoorsed funktsioonid – eelkõige halvatus, lihastoonuse muutused, vähem apraksiaid. b. Afaasiad. c
annaabi.ee 
