TIBIALIS ANTERIOR : z algkontaktis ekstsentriline kontraktsioon ja kontsentriline lennufaasis z Adekvaatne 2 aastaselt KÕNNI HINDAMINE z Lateraalselt z Posterioorselt z Anterioorselt z Kõnnikomponendid eralid z Kehapiirkonnad eraldi z Jalatsiga ja ilma z Abivahendiga Lateraalne vaade z Retsiprookne käte töö z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Puusaflektsioon ja ekstensioon z Hüppeliigese dorsaal – ja plantaarflektsioon z Sammu pikkus z Kanna tõus z Lennueelne faas z Kadents ANTERIOORNE VAADE z Retsiprookne käte töö z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Vaagna asend z Puusa rotatsioon ja abduktsioon – adduktsioon z Põlve rotatsioon, valgus, varus z Varvastega äratõuge z Tugifaas POSTERIOORNE VAADE z Retsiprookne käte töö z Õlavööde ja rindkere
Osad 1. Cornu dorsale (A2) basis (A3) cervix (A4) caput (A5) apex (A6+7) substantia galatinosea (A6) – sültja konsistentsiga poolkuukujuline tipupiirkond zona spongiosa (A7) – käsnjas tipuosa zona terminalis (A8) – valgeaine, mis eraldab zona spongiosa’t välispinnast 2. Cornu ventrale (A9) 3. Substantia intermedia (A10+11) vahepealne hallaine Substantia intermedia lateralis (A10) – dorsaal- ja ventraalsarve vahel ja moodustab seljaaju torakolumbaalosa segmentides (C 8, Th1-12, L1-3) cornu laterale (A12) Substantia intermedia centralis (A11) – tsentraalkanali ümber - kõik sarved on paarilised ja esinevad terviklikult seljaajul sammastena: columna dorsalis (B2) columna ventralis (B9) columna lateralis (B12) NEURONITE LIIGITUS - Hallaines on side-, väädi- ja juureneuronite kehad Sideneuronid
Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas nimme-ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud. Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik). Spinaalnärvid Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari) 8 kaelasegmenti (C 1 C 8 ) koos 8 paari kaelanärvidega 12 rinnasegmenti (Th 1 Th 12 ) koos 12 paari rinnanärvidega 5 nimmesegmenti (L 1 L 5 ) koos 5 paari nimmenärvidega
33. Süleluu põhiosad.Süleluukeha(corpus ossis pubis), kraniaalne süleluuharu(ramus cranialis ossis pubis), kaudaalne süleluuharu (ramus caudalis ossis pubis). 34. Istmikuluu põhiosad. Istmikuluukeha(corpus ossis ischii), istmikuluuharu(ramus ossis ischii), istmikuluuplaat(tabula ossis ischii) 35. Mis luud moodustavad vaagna(pelvis)? Mõlema kehapoole puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid. Vaagnal eristatakse põhja ning dorsaal- ja külgseinu. 36. Millest koosneb luuline vaagnapõhi(soleum pelvis osseum)? Süle- ja istmikuluude dorsaalne pind. 37. Mis on terminaaljoon(linea terminalis)? Koosneb ristluuneemest, niudeluukeha eesservast ja süleluuharjast ning need eraldavad vaagnaõõnt(cavum pelvis) rinnaõõnest. Terminaaljoon tähistab ühtlasi ka kraniaalset vaagnaava (apertura pelvis cranialis) 38. Millised luudeosad ümbritsevad vaagnaõõnt? Puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid 39
1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine
1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine
Kael ühendab pead kerega. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad omakorda esi ja tagajäsemeteks. 2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ventraalne e kõhtmine, eksternne e välimine, internne e sisemine, superfitsiaalne e pindmine, profundne e süva, pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine,
(lauluraamatu jaoks) põlvitamilauaga ja vahel ka otsuksega. Tähtsamatel perekondadel on kohalikus kirikus sageli nimelised pingid. kolmikiste--varagooti kiriku kooriosas asetsev troonitaoline iste preestri ja mõlema missal teeniva diakoni jaoks. kooritoolid--omavahel seotud individuaalsed istmed kahel pool kooriosa kiriku võimukandjate ja missal teenivate isikute jaoks. On harilikult rikkalikult skulptureeritud selja-ja käetugedega. dorsaal--a) kooritooli seljatugi, b) altarikapi tagasein. accoudoir--kooritooli käetugi misericordia--kooritoolistiku klapptoolist eenduv istumistugi, kasutamiseks kõrgemale vaimulikule kauakestvat püstiseismist nõudva jumalateenistuse ajal (võimaldas kõrges eas piiskoppidel tähelepandamatult istuda missa ajal). paramentika--teadus kiriklikest tekstiilidest, juhised nende valmistamiseks ja kasutamiseks. paramendid--kirikus ja kiriklikus teenistuses kasutatavad tekstiilid, eriti
motoorsed närvikiud Spinaalnärvid - Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust paariline spinaalnärvi dorsaaljuur , eesmiste külgvagude kohalt spinaalnärvi ventraaljuur. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu – nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme – spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik). Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari) 8 kaelasegmenti (C 1 – C 8 ) koos 8 paari kaelanärvidega 12 rinnasegmenti (Th 1 – Th 12 ) koos 12 paari rinnanärvidega 5 nimmesegmenti (L 1 – L 5 ) koos 5 paari nimmenärvidega
seljaajuväädi, kus kulgevad ülenevad ja alanevad juhteteed. Ülenevate juhtteede vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda. Neis kulgeb erutus seljaajust peaajju. Alanevad juhteteed on enamasti seotud motoorsete funktsioonide kontrollimisega. Neis kulgeb erutus peaajust seljaajju. Seljaajunärvil on kaks j u u r t. Dorsaaljuur koosneb sensiiblitest ja parasümpaatilistest kiududest. Ventraaljuur aga motoorsetest ja sümpaatilistest kiududest. Dorsaal- ja ventraaljuur ühinevad seljaajunärviks, mis väljub selgrookanalist lülidevahemulgu kaudu. Selgrookanalist väljumise järel annab selgroonärv ajukesta ehk meningharu ning jaguneb peatselt dorsaal- ja ventraalharuks. Nii dorsaal- kui ka ventraalharu jaguneb omakorda lateraal- ja mediaalharuks. Üks neist sisaldab peaaegu ainult tundekiude, teine aga motoorseid kiude. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis.
Tavaliselt roteeruvad vaagen ja alajäsemed ühes suunas ning kere ja ülajäsemed vastasuunas- selline keha üla- ja alapoole roteerumine toimub 180º ulatuses ning see tagab keha tasakaalumehhanismid ja sujuva edasiliikumise kõnni ajal. Eestvaates tuleb hinnata veel puusa liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), põlve liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), hüppeliigest ja labajalga (varvas välja- varvas sisse ulatust, hüppeliigese dorsaal-, plantaarfleksiooni, supinatsiooni ning pronatsiooni). Tähele tuleb panna ka esineda võivat X- või O- jalgsust ning labajalgade asendit kõnnitsükli ajal. Normaalne labajala nurk (foot angle) kanna keskosast teise varbani on 5-18º (joonis 3). Eestvaates on parim jälgida keharaskuse kandmise faasi tugijalal, abduktsioon- või koonusliikumist (circumduction) hoojalal, võimalikku jalalihaste atroofiat, eriti reie eesosas ning kas toepinna laius on normaalne. Joonis 3
migratsioonil satub ehk siis parakriinsete faktorite poolt, mida sekreteerivad naaberrakud. Neuraalharjast tekivad sensoorsed ja autonoomsed neuronid, Schwanni rakud, melanotsüüdid, kromafiinrakud ja hambadentiin. Neuraalhari on liigendatud selle põhjal, mis piirkonna rakkudest edasi saab. Pea neuraalharja rakkudest arenevad näokolju, tüümus, hamba odontoblastid, sisekõrv. Keha neuraalharja rakkudest arenevad pigmenti sünteesivad melanotsüüdid, dorsaal- ja sümpaatilised ganglionid, neerupealse säsiosa, närvikogumikud ümber aordi. Ristluu neuraalharjast tekivad soole parasümpaatilised ganglionid. Kardinaalsest neuraalharjast suurte arterite lihaseline sein ja kopsutüve septum. Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja kesknärvisüsteemi vahel
kõhred, luud ja muu sidekude, PNS neuronid, gliia, pigmendirakud. Need rakud võtavad osa neelutaskute seinast ja annavad alguse tüümusele, hamba odontoblastidele ja sisekõrva kõhrele kere - annavad aluse sümpaatilistele ganglionidele, Schwanni rakkudele, neerupealise säsi rakkudele. Kereneuraalhari,millestpärinevadpigmentisünteesivadmela- notsüüdid. Samuti arenevad nendest dorsaal- ja sümpaatilised ganglionid, neerupealise säsiosa ning närvikogumikud ümber aordi. süda - südamest lähtuvate suurte arterite seina lihas- ja sidekude, kopsutüve ja aordi vahesein ristluu/kael – Nendest rakkudest genereeritakse soole parasümpaatilised ganglionid. NH rakkude migratsiooni teed pea/kraniaalse NH rakkude migratsioon - migreeruvad lõpuskaartesse ja lõpustaskutesse kere NH migratsioon - migreeruvad ventrolateraalselt läbi somiitide
sümmeetrilisest poolest, mida ühendab komissuur. Seljaaju komissuur jaguneb kaheks. Tsentraalkanalist ülevalpool asub hallkomissuur (commissura grisea, moodustavad müeliniseerimata närvikiud). Allpool müeliniseeritud närvikiud valgekommissuuri (commissura alba). Seljaaju kahte poolt eraldab eest fissura mediana, tagant tagumine sept – septum dorsale. Seljaaju keskel paikneb hallaine (substantia grisea), mis sisaldab närvirakkude perikaarüone ja gliiat. Jaotatakse ventraal-, dorsaal- ja lateraalsarved (cornu ventrale, dorsale, laterale). Hallaine keskele jääb tsentraalkanal (canalis centralis), mis on vooderdatud ependüümirakkudega. Valgeaine koosneb müeliniseeritud närvikiududest, mis on koondunud ventraalseks, dorsaalseks ja lateraalseks väädiks. Vent väät asub mediaanfissurist vent. sarveni, lateraalväät vent. sarvest dors. sarveni, dorsaalväät dors. sarvest tagumise septini. Seljaaju (ja ka peaaju) on kaetud 3 ajukestaga. Ajukestad mood. sidekude. 1
Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, ventraaljuured (motoorsed ehk viimajuured) eferentsete närvikiudude kimpudest Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik) Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja
kohalt spinaalnärvi ventraaljuur * Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, ventraaljuured (motoorsed ehk viimajuured) eferentsete närvikiudude kimpudest * Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu nn. hobusesaba * Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks * Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik * Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari) o 8 kaelasegmenti (C1 C8) koos 8 paari kaelanärvidega o 12 rinnasegmenti (Th1 Th12) koos 12 paari rinnanärvidega o 5 nimmesegmenti (L1 L5) koos 5 paari nimmenärvidega
seepärast on kaelanärve kaheksa paari, kuigi kaelalülisid on seitse. Ka teiste lülide alt väljub alati üks närvipaar, seega on rindkerenärve 12, nimmenärve 5 ja ristluunärve viis paari. Õndranärve on siiski ainult 1 paar, kuigi lülisid on 3-5. Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu – nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme – spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik) Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid
annaabi.ee 
