Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub nii läbi NS-i osavõtul kui ka veres ringlevate ainete mõjul. Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus. Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon  reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele  eferentne(täidesaatev).
Kopsud, sisenõrenäärmed, närvisüsteem TÄIDA LÜNGAD! 1. Hingamisliigutusi juhib piklikajus asuv närvikekus, mida nimetatakse .................................................................................................................... (0,5p) 2. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ....................................., käbikeha, ..................................................., neerupealised,..................... nääre ja ................................. näärmed (2p) 3. ................................................
mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toimub hingamine tänu diafragmale. Mida allpol vigadtus, seda parem hingamise seisukohast. Ajuturse põhjustavad tavaliselt koljutraumad, ka kõrge palavik, päikesepiste (ülekuumenemine). Piklikajus on ka kaitserelfekside keskus (okse-, aevastus-, köharefleks). Piklajus paiknevad 9.  12. Peaajunärvide tuumad. 9.-keeleneelunärv (nervus glossopharyngaeus), 10.-uitnärv (nervus vagus), 11.-lisanärv (nervus acessorius), 12.-keelealune närv (nervus hypoglossus). Lisanärv innerveerib kaela vöötlihaseid (pea tahtlik pööramine), 12. Innerveerib keel vöötlihast (oluline kõnelemisel ja neelamise algusfaasis), Nende närvide tuumad on ainult piklajus. 8.närvi
sensoorsele infole reageerida otsekohe. Seljaajus on teine tähtis ülesanne ja see on vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju: Peaaju asub koljuõõnes. Peaaju koosneb 5 osadest: piklik, taga, kesk, vahe- ja otsaju. Piklikaju kuulub vanemate osade hulka. Seal asuvad mitu elutähtsat refleksi- hingamis, südametalitluse, seedimis ja osa kaitsereflekside keskused. Nende keskuste vigastused võivad põhjustada inimese surma. Piklikajus on närviakkude kogum, mida nimetatakse võrkmoodustiseks ehk retikulaarformatsiooniks. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu närvisüsteemile ja veel osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Tagaaju koosneb väikeajust ja ajusillast. Tema ülesandeks on reflektoorne tegevus ja peale selle närviimpulsside ülekanne. Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus.
Sapi tootmine Rasvade sisalduse regulatsioon Vitamiinide varu säilitamine Kolesterooli süntees. Maksastirroos-alkoholi joomise tagajärel vüivad maksa rakud hukkuda. Nende asemele tekib sidekude, mis maksa ülesandeid enam ei täida.0 Energia kasutus oleneb vanusest, soost, hobidest, harjumustest. Energiabilanssi väljendab valem: E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin). Kui oleme aktiivsed lisandub T(töö). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamine toimub automaatselt. Hingamist reguleeritakse tahtest sõltumatult. Reguleerijaks on CO sisaldus veres. Kui CO tase tõuseb siis kohe ka piimhappe tase kasvab, pH tase langeb. Kui pH tase langeb võtavad kemoretseptorid vastu ärrituse ja saadavad piklikajju, sealt omakorda kopsudesse. Tegutsema hakkavad kopsud, pH tase tõuseb. Kui COlangeb hakkab pH tase tõusma ja hingamine aeglustub. Hingamissagedust mõjutavad: adrenaliin, jäsemte liigutamine, vererõhk.
kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem  tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside (nt seedimisrefleks) ja kaitsereflekside (nt aevastamisrefleks) keskused. Tagaaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Vaheajus paikneb koorealune tundlikkuskeskus, seega saadetakse kogu informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi. Otsaaju katvas ajukoores toimub kõrgem närvitalitlus.
ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises.Toimub aeglaselt,aga järjekindlalt.*Tagasiside + :kui midagi hästi,võimendab seda veelgi. -:midagi muutunud, hakkab parandama. HINGAMIS JA VERERINGE REGULATSIOON:Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt,gaasivahetussüstem peab suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus->väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Südametööd mõjutavad veel: *adrenaliin,mis eritub verre vastuseks stressile,erutusele või teistele emotsioonidele.*jäsemete liigutamine-arvatakse,et lihastes ja kõõlustes asuvate pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskesk teada,et vere hapnikusisaldus hakkab langema ja süsihappegaasisisaldus tõusma.*vererõhk-kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks,pidurdatakse südame
sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. · Esiku-teonärv on närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. · Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; · Uitnärv annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. · Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt Peaaju ja seljaaju · Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. · Piklikajus paiknevad südametegevuse ja hingamise reflektoorsed keskused. · Väikeaju koordineerib lihaste tegevuse järjekorda. · Peaaju ülejäänud osad on: vaheaju, keskaju, sild. · Seljaaju on närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Teadvus ja mälu · Teadvus on see, mille abil aju võib liigutuskäsklust andes arvestada nii möödanikku, olevikku, kui tulevikku. · Mälu säilitab teavet varasemast kogemusest. · Sensoorse mälu kestus on umbes üks sekund.
ANATOOMIA 21 LOENG 27.10.11 Oksendamine  reflektoorne protsess, mida koordineerib piklikajus paiknev oksekeskus. Oksekeskuse naabruses paiknevad retseptortite poolest tundlik piirkonda ,mille ärritusel tekibki oksekeskuses erutus. Vere kaudu võib seda ärritada ajju jõudnud keemilised ained või toksiinid. Okserefleksi võivad vallandada erinevad stiimulid, põhjustatud erutus jõuab piklikajju vastavasse
lõhnadega; ja epifüüsist  endokriinnääre mis reguleerib 1) inimese ealist arengut 2)ärkveloleku ja unetsüklid (melatoniin). · Subtalamus  osaliselt ulatuvad subtalamusse ka punatuum ja mustaine  on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. 2. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid: 1) Hingamiskeskus  neuronite kogumikud piklikajus ja sillas. Reguleerib hingamise rütmi ja sügavust vastavalt organismi hapniku vajadusele. Hingamiskeskuses eristatakse kaht peamist piirkonda: rütmiala  piklikajus ja pneumotaksiline ala  sillas. · Rütmiala  dorsaalne ja ventraalne neuronite grupp. Dorsaalne grupp tagab normaalse hingamise rütmi, stimuleerides perioodiliselt sissehingamislihaste talitlust. Ventraalne
patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene  Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: Hingamine, veresoonte valendiku regulatsioon, südame töö, neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus, oksendamine,köha, aevastamine. Humoraalne regulatsioon  elundkondade talituse regulatsioon hormoonide abil. Neuraalne regulatsioon  närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse regulatsioon
Punatuumadesse saabub närviimpulsse suuraju poolkeradest, väikeajust, tasakaalunärvi tuumadest, talamusest, sealt algab rubrospinaalkulgla. Punatuumadest omakorda suunatakse närviimpulsse silda ja piklikajju. Seega on punatuum erinevate juhteteede sõlmpunkt, oluline subkortikaalne keskus. Piklikaju on ca 3 cm ulatusega ala vahetult seljaaju järel. Väliselt on üleminek peaaegu märkamatu, funktsionaalselt  morfoloogiliselt on piklikaju seljaajust aga selgesti erinev: · piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole · juhteteede struktuur on piklikaju tasandil seljaajust erinev. Piklikaju eesmisel pinnal kummalgi pool mediaanlõhet paiknevad väljaulatuvad moodustised  püramiidid. Piki püramiide kulgevad alanevad juhteteed suuraju poolkeradest seljaajju (kortikospinaalkulgla). Need juhteteed on seotud skeletilihaste talitluse tahtelise kontrolliga. Piklikaju eesmisel pinnal püramiidide ülemise otsa tasandil nendest lateraalselt paiknevad
VERE REAKTSIOON Ph- tase  vaata vihikust!!!!!!! 7,35-7,45 Ph taset tuleb hoida normi vahemikus, nihkeid aluselises suunas-alkaloos, happelises-atsidoos Kuidas ph-d püsivana hoida? 1)Kõige kiirem säilitamise mehhanism on hingamine. Nt tugeva füüsilise koormuse korral toimub lihastes anaeroobne glükolüüs ja tekib palju laktaati (piimhape). Veri muutub happelisemaks (H+ tõus). See stimuleerib hingamiskeskust piklikajus ja inimene hakkab kiiremini ja sügavamalt hingama ja kopsude kaudu rohkem CO2-te ära andma. Normaliseerub vere pH. Minutiventilatsioon on hingamissagedus minutis korrutada hingamismahuga. Liiga intensiivse hingamisega tekitatakse alkaloos ja see pidurdab hingamiskeskust. 2) Neerude regulatsiooni kaudu  aeglasem viis, alkoloosi/atsidoosi korral suureneb kas aluseliste/happeliste ainete kontsentratisioon uriinis.
Peaaju asub ajukolju õõnes. Inimese peaaju on umbes 1400cm³ suurune. Teda katavad kolm kesta: kõvakest, ämblikvõrkkest ja pehmekest. Peaaju pind on käärude ja vagudega kaetud. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Suuraju on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Suuraju on jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Piklikajus on mitmeid eluliselt tähtsad juhtkeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetus, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd.
valke. 5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon? Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete (glükoosi) oksüdeerimisel. Seda nim hingamiseks. Hingamine toimub rakkudes pidevalt ja selle pärast peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleeriv keskus asub piklikajus. See on tundlik veres süsihappegaasi hulga suurenemisele ja pH alanemisele. Vere pH alanemisel intensiivistub hingamine, see toimub automaatselt. 6) Kirjelda veresuhkru taseme regulatsiooni. · Toidus olevate süsivesikute seedimine. · Glükogeeni lagundamine. · Glükoosi sünteesimine mittesüsivesikutest. 7) Suhkruhaigus kui inimese kõhunääre ei tooda insuliini või toodab seda liiga vähe tekib diabeet. Seda leevendab:
Mürgitus võib saabuda näiteks tulekahju ajal, tuuletõmbuseta telgis, kui seal on lahtised söed, liiga vara suletud siibri tõttu või töötava mootoriga autos. Ärkvel olevad inimesed võivad tunda peavalu, nõrkust ja õhupuudust, magavad inimesed aga mitte. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ning nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus, siis saabubki surm. Vingugaasi mürgituse sümptomid on peavalu meelekohtade ja otsaesise piirkonnas, tihti peavõru kujuline, peapööritus. Oksendamine (tihti korduv), meelemärkuse kaotus. Raskendatud hingamine. Ravi: 100% hapniku hingamine rõhu all  üksnes akende avamisest ei piisa. Kasutatud kirjandus INTERNET http://lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/vingugaas.html http://www.advent.ee/tervis/?op=pohimote&id=44 http://www.folklore
Mitmefunktsionaalsed sisenõrenäärmed: Neerupealised  toodavad adrenaliini, noradrenaliini  põhjustab viha, erutust, hirmu samas ka mitmesugused steroidid  vee tagasiimbumine neerudes, stressi korral suurel glükoosisisaldus veres Sugunäärmed  toodavad sugurakke, mees-ja nais suguhormoone Kõhunääre- insuliin ja glükagoon  glükoosi sisaldumine veres Ajuripats  kasvuhormoon  luustiku ja lihaste kasv, mõjutab ainevahetust Hingamiskeskus Asub piklikajus. Reageerib PH taseme alanemisele või CO2 tõusule veres. Intensiivistab kopsude tööd, annab käsu diafragmale ja roiete vahelihastele. Suuraju On meeleelundite, mõtte, tahtlike liigutuste, mälu, õppimisvõime keskus. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. Ajukoore erinevates piirkondades on erinevate meelte ja tegevuste keskused.
element või jaotus, näited ühend süsinik (C) Inimeses 70 kg Evolutsiooni keskne bioelement. struktuurne  orgaaniliste kohta u. 16 kg Orgaaniliste ainete koostises  ainete koostiskomponent; (lihastes rohkem lipiidides, süsivesikutes, CO2-s, mis on vajalik kui luudes) nukleiinhapetes jm. Võib piklikajus hingamiskeskuse moodustada 4 stabiilset sidet teiste erutumiseks ja vere pH aatomitega (neid saab lõhkuda ja stabiilsuse säilitamiseks sünteesida vaid ensüümide abil). CO2 transport inimese Omastatakse toiduga. organismis toimub 16-20%
Valemid E=A+K+M+V+U(puhkeasendis) töötades: E=AKMVUT Kui inimene ei saa toiduga piisavalt energiat kasutatakse varuaineid(kasvuks kuluv energiahulk negatiivne) Hingamise ja vereringe regulatsioon. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. On vähetundlikud hapnikusisaldusele keskonnas aga Süsihappegaasi sisaldus veres on otseselt seotud pingutusega, mida rohkem pingutad seda rohkem süsihappegaasi tekib verre, langeb vere ph, suureneb piimhappe sisaldus
Albiinomelaniinipuudega indiviid, kelle nahk on roosa ja karvad valged. Albinism retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UVkiirhuse tundlik. Alleel mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm. Antibiootikumid peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume. Antidiureetiline hormoon ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis Antigeen kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.lised ühendid. Antikeha erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Akd kaitsevad organismi patogeenide eest. Antiseerum immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suur...
Seda protsessi regulatsioon nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest
) Energiabilanss  energia saamine ja kulutamine, homöostaasilise kontrolli all. Kujuneb valemist E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv) +M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+ U(uriin)+T(töö). Positiivne energiabilanss  toidust tuleb piisav kogus või rohkem energiat. Negatiivne energiabilanss  inimene ei saa toiduga piisavat energiat, saab energiat organismi varuainetest. Hingamine - glükoosi oksüdeerimise protsess. Hingamiskeskus piklikajus. Närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kokku tõmbumisel sissehingamine. Lõtvumisel automaatne väljahingamine. Reageerib CO2 ja pH muutustele. CO2 ja pH - hingamine intensiivistub. Vereringe regulatsioon. Südame tööd mõjutab hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin. Suitsetamine. Nikotiini toime  vähim kahjulik, stimuleerib närviülekannet, vähendab stressitunnet, tekitab sõltuvust, suurendab vere trombotsüütide kleepuvust
POSITIIVNE TAGASISIDE  KÕRVALEKALDE KOHTA SAADUD SIGNAAL KÄIVITAB PROTSESSID KÕRVALEKALDE SUURENDAMISEKS (VERE HÜÜBIMINE, OKSENDAMINE, SÜNNITAMINE). ENERGIABILANSS  KÕIKIDE ENERGIALIIKIDE SUMMA, MIDA ORGANISM SAAB, KAOTAB VÕI TALLETAB. ENERGIA VAJADUS SÕLTUB VANUSEST, AKTIIVUSEST, KEHAMASSIST JA PÄRILIKKUSEST. HINGAMISE REGULATSIOON  HINGAMISKESKUS ASUB PIKLIKAJUS. PIKLIKAJUST TULEB IMPULSS RINDKERE- JA DIAFRAGMALIHASTESSE, MIS HAKKAVAD KOKKU TÕMBUMA. ALGAB SISSEHINGAMINE. KOPSUD TÄITUVAD ÕHUGA NING KUI KOPSUDES ON PIISAVALT ÕHKU, SIIS IMPULSSIDE SAATMINE PEATUB, RINDKERE- JA DIAFRAGMALIHASED LÕTVUVAD NING JÄRGNEB VÄLJAHINGAMINE. VERERINGE REGULATSIOON  HINGAMISE REGULATSIOONI ALUSEKS ON VERE SÜSIHAPPEGAASI SISALDUS. KUI VERES ON SÜSIHAPPEGAASI JA PIIMHAPPE HULK SUUR, HAKKAB PH LANGEMA
- õige temperatuur, piisav vee kogus, õige keskonna PH tase, ei tohi sisaldada mürke Milliseid parameetreid on vaja hoida teatud vahemikus, et eluks vajalikud protsessid saaksid tõrgeteta toimida? - Ph, glükoosi konsentratsioon, CO2 hulk veres, vee hulk, ioonide konsentratsioon, temperatuur Millised organid tagavad vere homöostaasi? (5) - Neerud - Kopsud - Maks ja pankreas - Nahk - Hormoonid ja närvisüsteem Mis regulaarib hingamist? - Piklikajus paiknev hingamiskeskus hingamislihaste kiirendamise või pärssimise kaudu Kuidas on toitainetega seotud inimese seedekulgla seintes olevad retseptorid? - retsepterid reageerivad limaskestade ärritusele, seedekulgte seine venimisele, toitainete ja nende lõhustamisaaduste sisaldusele Mida eelkõige kasutavad rakud energia tootmiseks? - glükoosi Mida inimesele vajalikku toodab pankreas? (3) - insuliin - Glükagoon - Seedeensüüme
Sealt pumpab süda vere kopsuartereid mööda kopsudesse. Kopsudest võtab veri hapnikku ja pumbatakse siis kopsuveenide kaudu südame vasakusse poolde. Siis pumpab süda hapnikurikka vere suurtuisksoone ehk aordi kaudu välja. Aordist läheb veri edasi kõikidesse kehaosadesse. 6. Hingamine Tavaliselt me hingamise peale ei mõtle. See toimub automaalselt, tänu ajust saadetud signaalile. Hingamise juhtimise keskus asub piklikajus, kus seljaaju liitub peaajuga. Kuna kopsud ei saa ise liikuda, sõltub hingamine lihastest: kuplitaolisest vahelihasest kopsude all ja roietele kinnituvatest lihastest rindkere ümber. Sissehingamiseks tõmbab osa lihaseid rinnakorvi laiemaks ja vahelihas surub kõhu elundeid alla. Rinnaõõne maht suureneb ja seal 4 tekib vaakum, mis venitab kopsud välja ning imeb õhu kopsudesse. Väljahingamisel ühed lihased lõtvuvad, teised ahendavad rinnakorvi.
regulatsioon oksüdeerumisel. Seda protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida
(verehüübimine, oksendamine, sünnitamine) 7. Energiabilanss-sisaldabkõikienergialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub.Vajama nii palju toitu, et hoida tasakaalus oma energiabilanss. E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) see valem kehtib puhkeseisundis, kui olmee aktiivsed lisandub T(töö). 8. Hingamis ja vereringeregulatsioon:Hingamist reguleerib hingamiskeskus,mis asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Nende lihaste kokkutõmbel toimub sissehingamine, kui kopsud on õhku täis peatab hingamiskeskus signaalide saatmise hetkeks ning lihased lõdvestuvad ja toimuba väljahingamine.Hingamis regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Mida suurem pingutus seda suurem süsihappegaasi sisaldus veres, suureneb ka piimhappe sisaldus ja pH langeb
Maomahl 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Peritoneum-kõhukelme Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süsivekis-glükoos, rasvad-glutserool, valgud- aminohapped Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Refleksikaar- tee( neuronite ahel) mida mööda erutus refleksi puhul levib Innerveerima- närvidega varustama Eferentne ehk motoorse (viima) närv Ebapüsiva refleksikaarega on tingitud refleksid Pärilikult edasianatavad ehk tingimatud refleksid 5 narv trigeminus 10 vagus Parem kops (PULMO DEXTER) 3 sagarat
Ajukoore eri piirkondades asuvad nt nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kuulmis-, kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtuv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded (hirm, rõõm), mõtted ja mälu. Suuraju - seotud tahtliku tegevusega, see juhib lihaste talitlust, otsuste tegeist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Väikeaju kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säolitada keha tasakaalu. Piklikaju ühendab pea seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust, nt hingamiskeskus. Parem ajupool juhib vasaku kehapoole tegevust. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust. Vasak poolkera on seotud lugemise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Seljaaju vahendab info peaaju ja ülejäänud keha vahel
termoregulatsioon Naha põhikestad: epidermis ja dermis i napisat ladina keeles Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-skeletilihas.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Maos on happeline keskkond. Maomahl- soolhape, lõppetab HCL sülje ensüüme toime 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera Vasak kops ladina keeles i kus asub Â( PULMO DEXTER),vasakus pooles rindkereõõnes Kopsuvärat-(HILUS PULMONIS)-see on süvend, mis asub kopsu mediaalse pinna keskosas, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Perineum-lahkliha Periost- luu ümbris Perimetrium- emaka väliskiht
lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise Hingamiselundkond  suu/nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud, alveoolid(toimub gaasivahetus verega); hingamislihased: vahelihased, roietevahelised lihased -Tagab gaasivahetuse, rakuhingamine- energia saadakse oraaniliste ainete lagundamisel, (glükoosi oksüdeerimisel). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamiskeskue ärritust põhjustab: 1)süsihappegaasi sisaldusest veres  aluseline pH-tase 2) Piimhappe sisaldus-happeline pH-tase 3) adrenaliin Âeritub verre vastuseks stressile, erutusele,emotsioonidele. On hormoon, mis valmistab og ette tegevuseks Organismi ei mõjuta hapniku sisaldus organismis. On vähemtundlik sellesuhtes. Südame ja hingamistegevust mõjutavad veel: jäsemete liigutamine, vererõhk
uitnävi (nervus vagus) lõpmetel vabaneb südamele mediator, mis aeglustab südametööd. Südametööd kiirendad sümp NS (adrenaliin), aeglustamisekskasutatakse B-blokaatoreid, mis blokeerivad sümp närvisüsti Enamikul inimestel sümp ja parasümp tasakaalus, kui sump ülekaalus, aeglustatakse südametegevust tavaliselt B-blokaatori abil Organismi mõiste ja põhiomadused Organism  ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem (ei vaja oma talitluse juhtimiseks kunstlikku abisüsteemi) piklikajus hingamiskeskus, millega saab mõjutada hingamiskiirust (kui hapn sisaldus veres kõrge, hingamine aegl), kui hingamiskeskus ei tööta  kunstlik hingamine, trahhetoomia kaudu aparaat, mis regul hingamist; südametöö regulatsiooni häirete korral kasutatakse südamesimulaatorit rinnalihase all, mis saadab närviimpulsse südamesse organism vajab kindlaid väliskeskkonna tingimusi ja on sellest mõjutatav, kestvaks elutegevuseks hädavajalikud tingimused: 1. Hapniku olemasole 2
Väikeaju võimaldab nii niiti nõela taha ajada kui ka köielkõndijal tasakaalu hoida. Mitmeid liigutusvilumusi peab algul küll õppima, kuid pärast nende omandamist toimuvad liigutused automaatselt. Keskaju on suhteliselt väike. Tema edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Piklikaju vigastamisel inimene sureb. SELJAAJU Seljaaju on selgroogkanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik. Seljaaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine. Hallaine ristlõige meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat.
Mürgitus võib saabuda näiteks tulekahju ajal, tuuletõmbuseta telgis, kui seal on lahtised söed, liiga vara suletud siibri tõttu või töötava mootoriga autos. Ärkvel olevad inimesed võivad tunda peavalu, nõrkust ja õhupuudust, magavad inimesed aga mitte. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ning nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus, siis saabubki surm. Vingugaasi mürgituse sümptomid on peavalu meelekohtade ja otsaesise piirkonnas, tihti peavõru kujuline, peapööritus. Oksendamine (tihti korduv), meelemärkuse kaotus. Raskendatud hingamine. Ravi: 100% hapniku hingamine rõhu all  üksnes akende avamisest ei piisa. 6 4. SIGARETID JA VINGUGAAS Sigaretisuits sisaldab 4000 mürki
Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ja nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus, siis saabubki surm. 1.2 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2002- 2004 Võrreldes 2002-2004 joondiagrammi 24h keskmise maksimumi kohta näeme kasvu kõrgeim oli 2003. aastal 1,2 mg/m3, seejärel 2004. aastal 0,91 mg/m3 ning kõige madal oli 2002. aastal 0,8 mg/m3. Ei oska täpselt öelda, millest selline hüpe, kuid üldjoones tõusis keskmine maksimum arvatavasti linnastumise ning samuti ka majanduskasvu tõttu, mis oli 2003-2004 aastal üsna suur.
Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ja nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus, siis saabubki surm. 1.2 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2002- 2004 Võrreldes 2002-2004 joondiagrammi 24h keskmise maksimumi kohta näeme kasvu kõrgeim oli 2003. aastal 1,2 mg/m3, seejärel 2004. aastal 0,91 mg/m3 ning kõige madal oli 2002. aastal 0,8 mg/m3. Ei oska täpselt öelda, millest selline hüpe, kuid üldjoones tõusis keskmine maksimum arvatavasti linnastumise ning samuti ka majanduskasvu tõttu, mis oli 2003-2004 aastal üsna suur.
Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Näiteks asuvad piklikajus südametegevuse- ja hingamiskeskus. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju etendab olulist rolli ainevahetuse reguleerimises, samuti mõningate teiste füsioloogiliste protsesside kooskõlastamises Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest.
neerupealised, peen- ja jämesool (algusest kuni flexura coli sinstra'ni) Radices Foramen jugulare R internus moodustub bulbaar- ehk vagaalosa nucl ambiguus (eve; asub piklikajus) craniales: sulcus arvel, ühineb n vagus'ega selle ganglion superius'e nucl n accessorii (eve; seljaajus) XI N accessorius posterolateralis, ja ganglion inferius'e vahelisel alal. eraldunud n vagus'est, X närvist allpool R externus moodustub spinaalosa arvel,
Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide
veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse
veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon- Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide.
reguleerib siseelundite talitlust. Aferentne: sensoorne, ehk tundenärv - külm kuum. tunnen katsudes Eferentne: efektoorne ehk viimanärv. viivad erutusi KNS-st elunditesse. teostavad motoorikat Refleksikaar: tee, mida mööda liigub erutus refleksi puhul Milliseid reflekse nimetatakse tingitud refleksideks? Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine) Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе. Mis keskused asuvad piklikajus? (MEDULLA OBLONGATA)Hingamis ja südametegevus, vasomotoorsed keskused, tingimatute reflekside keskus(seedimine, imendumine), kaitserefleksid(köhimine, oksendamine, aevastamine) Mis keskused asuvad tagaajus? tasakaal, koordinatsioon Mis keskused asuvad keskajus? lihaste toonuse säilitamine, nägemis- ja kuulmiskeskused Mis keskused asuvad vaheajus? ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus
trummikilega. Külm, mikroobid. Kõrvavaik kaitseb mikroobide eest. Keskkõrv algab kuulmetõriga, ühenduses õhuga. Sisekõrv kuulmine tasakaal. Lihaste 1)Keha liigutamine 2)Siseelundite töö 3)Kehale kuju andmine 4)Kehasoojuse tootmine 5)Siseelundite kaitsmine koosnevad heledatest tumedatest vöötidest liikuma elektrilineimpulss, mis saadetakse lihastesse närvisüsteemi kaudu Lihased saavad energiat ATP'st  glükoos ja glükogeen Südame tööd reguleeriv keskus asub piklikajus Kokkutõmbumise põhjused: 1)Silelihaskiu venitus; 3) Hormoonid (nt. seedetraktis sekretiin); 4)Autonoomsest närvisüsteemist tulevad signaalid.Skeletilihased Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad on silmalihased.Treeningu käigus suureneb lihaste mass ja paraneb verevarustus.Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku.Panevad keha ja selle üksikosad liikuma.
8 toimub retseptoripotentsiaali kaudu mingi transmitteri kaasabil, mida siiani veel ei teata. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab peaajunärvi teine osa  esikunärvi , mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalosalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suundavad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi
CO2 üleminekut vesinik-karbonaatiooniks katalüüsib ensüüm (karboanhüdraas; CO2 + H2O H2CO3 H+ + HCO3-). b) lahustunult vereplasmas ja punalibledes, ca 10 % c) hemoglobiiniga seotult (ca 10%) 1 liitris arteriaalses veres on ca 520 ml CO2 (5 liitris seega ca 2600 ml ehk 2,6 l). Hingamise regulatsioon ...toimub nii närvisüsteemi vahendusel (neuraalselt) kui hormoonide vahendusel (humoraalselt). Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, see reguleerib hingamislihaseid innerveerivaid seljaaju piirkondi. Hingamiskeskusel eristatakse sisse- ja väljahingamist reguleerivaid närvirakke. Hingamiskeskuse erutuvus oleneb: a) kehast saabuvast infost (nt veresoonte seinte kemoretseptorid  nt aordikaare ja ühise unearteri hargnemiskoht). Näiteks nahalt või limaskestadelt lähtuvate närviimpulsside tõttu võivad vallanduda köha ja aevastus. b) kõrgematest ajuosadest (nt ajukoor)
Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel.
Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa aktiveerub ohuolukorras ning parasümpaatiline osa viib organismi tagasi rahulolekusse. Piirdenärvisüsteem reguleerib liikumiselundite tööd ning selle kaudu saadakse välismaailmast informatsiooni. PNS koosneb pea- ja seljaajunärvidest. Kesknärvisüsteem reguleerib kogu organismi elutalitlust. KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju ühendab kehas toimuvat peaajuga ja vastutab reflekside eest. Peaajul on 5 osa. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust lähtuv võrkmoodustis reguleerib und ja ärkvelolekut. Tagaajus toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. Keskajus asuvad automaatsete liigutuste ja orienteerumisreflekside keskused. Vaheajus paiknevad muu hulgas koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus.
Kui saab vähem energiat, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel valke(leidub lihastes) Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena-metaboolne energiakadu. Kasvuks kuluv energiahulk on negatiivne-saadakse organismi varuainetest. HINGAMISE JA VERERINGE REGULATSIOON *Vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete(nt.glükoosi)oksüdeerimisel-hingamine. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus, millest väljuvad närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem õhku täis, seda enam närviimpulsse saadetakse. Kui piisavalt täis, peatub signaalide saatmine hingamislihastesse ja need lõtvuvad-välja hingamine *Süsihappegaasi ja piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb süda 75 korda minutis
1-aastasel 2x sünnikaal 6-aastasel 3x sünnikaal Seejärel aeglane juurdekasv kuni 20(25) aastani. Topograafiliselt/asendi järgi eristatakse kolme osa: Ajutüvi (piklikaju, ajusild, keskaju, vaheaju) Väikeaju Suuraju poolkerad Piklikaju osad: Piklikaju Tagaaju Keskkaju Vaheaju Otsaju/suuraju Kõik aju osad on omavahel ühenduses juhteteedega Piklikaju  medulla oblongata Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: hingamine ja südame töö; veresoonte valendiku regulatsioon; neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus; oksendamine , köha, aevastamine. Tagaaju Ajusild  pons Ehitus sarnane piklikajuga: seespool hallollus ja perifeerselt valgeollus. Sisaldab erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis
 Nahk – reguleerib temperatuuri;  Hormoonid ja närvisüsteem – organite töö juhtimine homoöstaasi tagamisel. Hingamine Toimub automaatselt, kuid saab ka mõjutada, hinge kinni hoides tõuseb vere CO2 sisaldus, kui muutub CO2 sisaldus, siis muutub ka vere pH tase, vere pH muutus võib tekitada häireid lihase- ja närvitalitluses, selle tagajärjeks võivad olla lihaskrambid ja teadvusekaotus. Hingamist reguleerib piklikajus paiknev hingamiskeskus. Toitainetega varustamine Nii seedekulgla talitlust kui ka nälja- ja täiskõhutunnet reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonidega. Parasümpaatiline närvisüsteem kiirendab seedimist, sümpaatiline närvisüsteem aga aeglustab seda. Rakud saavad energia tootmiseks kasutada eelkõige glükoosi. Glükoosi viib rakkudeni veri ning glükoosi hulka veres nimetatakse veresuhkru tasemeks. Pankreas – veresuhkru taseme reguleerimisel tähtis.
annaabi.ee 
