SÕNA OMASTA OSASTAV SAMAMOODI KÄÄNDUVAD V SÕNAD Pesa Pesa Pesa Onu, tädi, mõru, vilud, nüri, südi Tore Toreda Toredat Kole. nõme, väle, sale Kõne Kõne Kõnet Male, pere, tare, kere Mõni Mõne Mõnd ehk Käsi Käe mõnda Mesi, vesi, lüsi, tõsi, susi : soe : sutt, esi : Vaene Vaese Kätt ee : ett Tubli Tubli Vaest Paene, luine, puine, jäine Number Numbri Tublit Roosa, lilla, vedru, auto Tütar Tütre Numbrit Suhkur, kamber, ämber, liiter, meeter, Ballett Balleti Tütart peegel Kontsert Kontserdi Balletti Aken, peenar, küünal, kannel, sammal Puu Puude Kontserti Avanss, kusett, ressurss, epohh, piiskop, Idee Ideede Puid ehk pankrot, kompvek, kabinet, kotlet Õpik Õpikute puusid Teemant, anekdoot, transport, apteek Õnnelik Õnn...
inimese organismis. Frutoos (puuviljasuhkur) imendub soolestikus aeglaselt, maguaine diabeedi korral, ei tõsta vereshukru taset, magusaim süsivesik Galaktoos looduses esineb vabal kujul vähe, maksa jt. Elundites muutub kergesti glükoosiks. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monoosijäägist Sahharoos(tavaline laua suhkur) oluline toiduaine ja magustaja, valdavalt taimne süsivesk, kasutatakse konservandina, esalgsel kujul ei omasta, laguneb sahharaasi toimel Laktoos- loomne disahhariid, peamine piima süsivesik Maltoos taimne süsivesik Polüsahhariidid Jaotus: Ehituslik Päritolu jörgi Homopolüoosid: Glükoos loomne päritolu, glükoosi lühiaialne reserv organismis, talletub maskas, lihastes, südames. Tärklis Tselluloos- vaadeldav ka kui kiudaine, taimede rakukesta põhikomponent, ei lõhustu
need maad pole piisavalt arenenud, et seal virtuaalset kogudust arendada. Võimatu on seda arendada ka sellistes maades, kus 90% inimestest jumalasse ei usu ja ei tee ka midagi selle jaoks, et uskuda ning neid ei huvita see, kas meie ülal on keegi kõrgem valvamas või mitte. Võimatu on see ka siis kui inimesed selle vastu seisavad. Kui tahad uut kogudust interneti kaudu luua siis on sellistes maades raske seda teha, kuna seal on liiga palju ühe jumala pooldajaid, ja keegi ei taha enda omasta ära tulla ning pead ootama kuna tuleb uus pealekasv. Aga uus pealekasv sõltub ka oma vanematest ja valib ennem oma vanemate ja sugulaste usu, kui pöördub kellegi võõrasse, tundmatusee usku. Võimalik on see siis, kui suur hulk inimesi sellest huvi tunnevad ja sellega iganädalaselt tegeleda tahavad ning ei tüdine sellest ära. Usk peab olema selline, mis inimesele huvi ja tugevust pakub siis kui tal seda kõige rohkem vaja ja on
on omavahel keemilise sidemega ühendatud, tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis- varuaine taimedes, leidub kõigis taimeosades, hüdrolüüsib kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis)- varuaine loomades, enim maksa ja lihasrakkudes Tselluloos-rakkude ja organismi ehitusmaterjal, taimeriigis kõige levinum ühend, taimsete kiudude põhikomponent, inimorganism ei omasta kuna soolestikus puuduvad bakterid mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid, hüdrolüüsib raskemini kui tärklis Kitiin- rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seenerakkude kestad), tselluloosile väga sarnase ehitusega Lipiidid: suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega, ei ole polümeerid, hüdrofoobsed, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid, rasvad, fosfolipiidid, steroidid
Inimese päevane vajadus Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi igapäevaselt. Enamike inimeste jaoks oleks 320 kuni 350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline kogus 1300...1450 kcal. Nimelt peaksid süsivesikud organismi üldisest energiavajadusest katma umbes 60%. Toidus on alati tselluloosi ja teisi süsivesikuid, mida inimene ei omasta ning reaalne söödav kogus peab olema suurem. Toiduained milles esineb Süsivesikuid esineb peaagu kõikides toitudes. Näiteks 100g suhkru kohta on süsiveikuid 100g. Eriti palju sisaldab süsivesikuid maisihelbed, mesi ja ka pulgakomm. Aga jällegi asjades milles puuduvad täielikult süsivesikud on näiteks rapsiõli, sealiha, sardiin ja tursk ehk siis ühesõnaga süsivesikud puuduvad kalades ja lihades. Üledoos või vaegus
Imendumist soodustab ka Näiteks: Carbococ 2 osmolaarsus isotoonilise spordijoogi koostisse on 250. kuuluv 400500 mg naatriumi ühe Importtoodetest on analoogne liitri kohta. joogikontsentraat ainult Extranil. Isotoonilise spordijoogi osmolaarsus on umbes 300. Näiteks Isostar ja Gatorate Carbococ 4. HÜPERTOONILINE JOOK · Kokakoola · Osmolaarsus on 600 · Inimorganism seda peaaegu ei omasta vedelik eemaldatakse enne organismist. · Ei kustuta janu, sportlased seda ei tarbi. VALIK SPORDIJOOKE ISOSTAR CARBOCOC 2 LIGHT 425 g, 6 eurot 400 g, 5,7 eurot; 1100 g, Aitab pärast füüsilist või vaimset pingutust taastuda, 12eurot. korvata kaotatud vedelikku, 1 kilost pulbrist saab 17 liitrit kustutada janu ja taastada spordijooki.
suurendab. Tohutute rõhkude juures Jupiteri ja Saturni sügavustes võib vesinik esineda metallilise vesinikuna. Tõenäoliselt on metallilise vesiniku osatähtsus taevakehades suurem, kui seni arvatud. Oletatavasti on elektrit juhtiv metalliline vesinik ka planeetide magnetväljade põhjuseks. 93% Päikesesüsteemi aatomitest on vesinikuaatomid. Funktsioon inimorganismis Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Kasutatud kirjastus http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng041.pdf
Tärklis on taimne varuaine. Seda saab alati vajaduse korral ümber glükoosiks muuta, millest omakorda saab taim energiat. Sama ülesannet täidab ka glükogeen, kuid see käib loomade ja seente kohta ning salvestub maksa- ja lihasrakkudesse. Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad, see on taimsete kiudude põhikomponent. Tselluloosi molekul koosneb mõnesajast kuni kümnetest tuhandetest glükoosimolekulidest, see annab taimedele vajaliku tugevuse. Inimorganism tselluloosi ei omasta. Kitiin on ehituse poolest väga sarnane tselluloosiga. Seda leidub putukate välisskeletis, seenerakkude kestades, käsnades, molluskites. Süsivesikute ülesanded organismides Energiallikas ja varuaine Energiapuuduse korral hakkab organism esimese asjana kasutama süsivesikuid. Need peaksid olema 55-60% inimese päevasest energiavajadusest. Ehitusmaterjal tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad
- mesi. Karamell pruunikas, klaasjas, magus, mõrkjas, veeslahustuv mass, mida kasutatakse kompvekkide valmistamiseks ja pruuni toiduvärvina - kulöör.; tekib kui suhkrut sulatada ja kõrvetada. Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist, mis on ühendatud (14) sidemega. Keemiline valem on C12H22O11. Laktoos- piimasuhkur, leidub piima toodete sees; kasutatakse toiduainetööstuses: majoneesis jne. laktoositalumatuse põhjused ja tagajärjed keha ei omasta laktoosi (pole ensüümi laktaasi). Väljend: gaasid, kõhulahtisus, liigesevalu, kõhukinnisus või peavalu. Kliister on valge pulbriline aine, mis külmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse. Täsklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse ja seemnetesse ja vartesse. Tselluloos on teine tähtis looduslik polümeerne sahhariid.Tselluloosi summaarne valem on C6H12O5. Tselluloos on keemiliselt vastupidav ja loomad seda seedida ei saa . Tema molekuli
??? 11. Miks maiustuste toimel hambad lagunevad???? Hambakatu bakterid toituvad söögis sisalduvast suhkrust. Bakterite toimel lahustub suhkur hapeteks, mis tungivad hambavaaba ehk emaili kaltsiumfosfaadi kristallide imeväikestesse vahedesse. Selle tagajärjeks on kristallide osaline või täielik lahustumine. Aja jooksul kujuneb välja kliiniline karioosne kahjustus ehk hambaauk. 12. Kuidas saadakse hüdrolüüspiiritust? Kus seda kasutatakse? ??? 13. Miks inimorganism ei omasta tselluloosi???? Inimse seedeelundkond ei tule selle lagundamisega toime. 14. Kui palju vanapaberit kulub ühe tonni paberi tootmiseks? ??? 15. Amiinide mõiste. Üldvalem. Amiinid lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid, mis sialdavad aminorühma NH2. Üldvalem R-NH2 16. Aniliini füüsikalised omadused (5) · Vees raskesti lahustuv · Õlitaoline vedelik · Väga mürgine kahjustab KNSi
Maltoos(linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid ehk polüoosid kõrgmolekulaarsed süsivesikud; Glükogeen loomne päritolu, glükoosi lühiajaline reserv organismis, talletub maksas, lihastes, südames jne; Tärklis peamine toidu süsivesik, taimne päritolu, lahustub külmas vees. Ei lahustu kuumas vees kliister Tselluloos vaadeldav ka kui kiudaine, taimede rakukesta põhikomponent, ei lõhustu organismis, organism ei omasta, aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat. Süsivesikute ainevahetus * Peab rahuldama 55-60% kogu organismi energiavajadusest * tagab veresuhkru taseme hoidmise normi piirides * süsivesikute häired ainevahetuses avalduvad mitmesuguste haigustena suhkrutõbi, rasvumine ... Ainevahetuse regulatsioon *muutused kajastuvad glükoosi taseme muutustes veres * oluline osa kesknärvisüsteemis Süsivesikute seedimine
· Füüsikalised omadused: värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas, väikseima tihedusega gaas, lahustub vees halvasti, keemistemperatuur -253°C, sulamistemperatuur -259°C. · Keemilised omadused: kergesti süttiv gaas, kuumutamisel reageerib paljude ainetega, vees vähelahustuv, väheaktiivne mittemetall, enamikes ühendites redutseerija, vaid aktiivsete metallidega reageerides käitub oksüdeerijana · Mõju inimesele: Inimese organism lihtainest vesinikku ei omasta. Suures koguses lämmatav, hapnikku sisaldavad gaasisegud on ohutud. Vesinikuga kaasneb suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele, mürgised. Triitium on ohtlik oma radioaktiivsuse tõttu. · Vesiniku saamine: keskmise aktiivsusega metalli ja kuuma veeauru reageerimisel, metalli ja happe reageerimisel, mõne erandliku soola ja metalli reageerimisel, metaani või süsiniku reageerimisel veeauruga kõrgel temperatuuril,
Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Lisaks Insuliin on üks Suhkrutõve Tekkepõhjuseks Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/L. Kui kõhunäärmes ei toodeta piisavalt insuliini, on organismis veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge - seda nimetatakse hüperglükeemiaks.
veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd Seotud vesi mullas jaguneb kaheks: keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises füüsikaliselt seotud vesi, - molekulaarjõududega kinni hoitav mullaosakeste poolt maksimaalne hügroskoopsus- suurim vee hulk mida kuiv muld suudab kinni hoida Närbumisniiskus- mulla veesisaldus mille juures taimed enam vett ei omasta kilevesi, - mulla osakeste ümber olev nõrgalt seotud veekiht vaba vesi, - kapillaar ja gravitatsiooniline vesi gravitatsioonivesi- hoitakse kinni gravitatsiooni jõududega kapillaarvesi- hoitakse kinni kapillaarjõududega toetuv kapillaarvesi- kapillaarvesi mis tõuseb põhjaveest üles rippuv kapillaarvesi,- kapillaarvesi mis ripub ülevalt alla (sademed) sorptsiooniliselt seotud vesi- raske lõimisega mullas kus kapillaarid on nii väiksed, et mahub ainult seotud vesi
1) Pesemiseks on vaja pehmet vett 2) Nad ei hüdrolüüsu ega tekita aluselist kesskonda 3) Nad vähendavad vee pindpinevust 4) Pesemisaine kulu on vähe ja pesemisaine on kergesti käsitsetav 5) Nendega saab pesta jahedas vees ja nad ei muuda pestava eseme värvitooni Tavalist vett kasutavad mikroorganismid, nende elutegevuse käigus seebi molekul laguneb . Mitmeid sünteetilisi pesemisaineid mikroorganismid ei omasta, seetõttu reostavad nad veekogusid ja pinnast. 9 KOKKUVÕTE Tänu sellele uurimustööle olen hakanud rohkem tundma orgaanika vastu ning saanud täiendavaid teadmisi rasvade kohta. Tõstsin esile rasvade tähtsaimad omadused ning nende kasutusalad. Minu uurismustöös kajastuvad olulisemad rasvadega seotud teemad ning see on hästi struktueeritud. Rasvad on rasvhapete ja glütserooli estrid. Organismi elutegevuse seisukohalt on
õiged toiduvalmistamise viisid. Kui tarbite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Paljudele inimestele on meeldivas seltskonnas alkoholi tarbimine mõnus ajaveetmise viis. Liigsel määral või valel ajal joomine võib põhjustada probleeme ja kahjuks mitte ainult joojale. Alkoholiga liialdamine kahjustab maksa ja aju ning mõjutab suurel määral ajutegevust. Tavaliselt toituvad alkohoolikud halvasti, kuid isegi sel juhul, kui nad söövad korralikult , ei omasta nende organism toitaineid hästi. Alkoholi ja ravimeid ei tohi samaaegselt tarbida, kuna mõningate ravimite toime nõrgeneb, mõned võivad muutuda toksiliseks. Mõned ravimid võivad kiirendada alkoholi imendumist või alkoholi mõju ajutegevusele. Suitsetamine Suitsetamine muudab välimust Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele
Hemoglobiinimolekuli keskmes on raua aatom. Vereloomeks on vajalikud rauaühendid, mida organism saab toiduga. Päevas peab organism saama umbes 20 milligrammi rauda. Lihatoidus sisalduvast rauast omastab organism kuni 20% , taimtoidus olevast rauast aga ainult mõne protsendi. Rauarikkamad toiduained on maks, liha ja lihasaadused, kohupiim, kapsad, tomatid, porgandid ja leib. Raua omastamist soodustab C-vitamiin. Organism omastab vaid rauda Fe(II)-ühendeid. Fe(III)-ühendeid organism aga ei omasta. Raua puudusel tekib aneemia. Raua vajakut iseloomustab kuiv nahk, juuste väljalangemine, vaod küüntel ja lõhed suunurkades. Rauarikkad on ka mõned mineraalveed. Näiteks Karjala-Soome allikavesi on tervendava toimega. Raud on ka mürkmetall. Surmav annus inimesele on umbes 79g. Mürgisust põhjustab juba 0,2g rauda. Toiduainetest mürgisust tekkida ei saa. FeCl 3 lahus põhjustab valkude kiire hüübimise ja seda kasutatakse meditsiinis. Põhiosa 3,5 grammist
veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel oh organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba, või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on
Hemofiilia kerget vormi võib ravida krüopretsipitaadi või desmopressiiniga. Suhkurtõbi Suhkurtõbi ehk suhkurdiabeet on krooniline hüperglükeemiaga iseloomustuv ainevahetushaigus, mis põhineb puudust ning mis haiguse pikaaegsel kestmisel kahjustab veresooni, nägemist ning närvisüsteemi.Suhkruhaiguse puhul on tegemist süsivesikute häiretega ainevahetuses: suurenenud on suhkru moodustumine ning vere suhkrusisaldus, organism ei omasta piisavalt suhkruid või väljutab omastamata suhkrud uriini kaudu. Tekkepõhjused: Suhkurtõvel on erinevaid põhjusi, millest üks on kõhunäärme alatalitlus, mille tagajärjel on insuliini tootmine häiritud või hoopis lakanud. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismis energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Ravi:
Argielus kasutatakse palju kaaliumnitritit ja naatriumnitritit toidulisandina.Nitritid on ligi 10 korda mürgisemad nitraatidest ning nende kogunemisel organismi võivad nad muutuda kantserogeenseteks ehk vähkitekitavateks ühenditeks. Lämmastikväetiste kasutamise positiivsed ja negatiivsed.(+)Kõige rohkem mineraalväetistest taimede saagikuse tõstmiseks kasutatakse lämmastikväetiseid ehk nitrate.Boussingault katsete tulemusel kindlaks, et taimed õhulämmastikku ei omasta, vaid võtavad seda mullas. Peamise osa lämmastikväetistest omastavad taimed nitraatidena, mida nad kasutavad oma elutegevuseks. (-)Lämmastikväetistega üleväetamisel satub palju nitraate veekogudesse, põhjustades nende eutrofeerumist, vetkate vohamist ja veekogude kinnikasvamist. Pealegi põhjustab liigse nitraadisisaldusega köögiviljade söömine vähki, kuna nitraadid võivad organismis muutuda mürgisteks nitrititeks
15. Uudise põhikriteeriumid. Värskus, mõju lugejatele, geograafiline ja emotsionaalne lähedus, osalejate tuntus, konfliktsus, erakordus, päevakajalisus. 16. Millele tuleb mõelda enne sõnumi edastamist? Kellele sõnum suunatud on , millised võivad olla sõnumi edastamise tagajärjed. 17. Millest võivad tekkida kommunikatsioonitõrked? Võib tekkida mitmetest asjaoludest, mille tõttu ei omasta ega soovi isik omastada infot, nt on edastaja talle vastumeelt, tema puhul on häirivad asjaolusi, mis viivad tähelepanu mujale, keelekasutus, keelebarjäär, ametiredeli barjäär vms jne jne jne 18. Nimetage mittesõnalisi (mitteverbaalsed) väljendusvahendeid. 19. Missugused on kommunikatsiooni põhireeglid? Mida tähendab efektiivne kommunikatsioon? 20. Mis on ja miks on vaja teada, mis on ettevõtte missioon ja visioon? 21. Mis on ettevõtte kultuur
üldjuhul nimetused. · Skorbuut- c vitamiini avitaminoos, hambad langevad välja, igemed veritsevad · Rahhiit- D vitamiini avitaminoos- luude pehmenemine, kui lapsed hakkavad kõndima, tekivad X jalad, suur lõge jääb kauemaks kui 2 esluaastani avatuks, kanarind. Võimalikud tekkepõhjused vitamiini puudusel: · Vitamiini puudulik saamine toiduga, aga D vitamiini sünteesitakse nahas UV kiirguse mõjul, · Vitamiini omastamise häire, organism ei omasta saadud vitamiini. KÄIB SEEDIMISE ALLA, UNUSTAS RÄÄKIDA! · Vitamiin B12 (väline vereloome faktor) on hädavajalik punaliblede ehk erütrotsüütide tekkeks. Teda saab loomse toiduga, loomade lihas ja maksas. Inimene ei omasta seda vitamiini oma seedekulglas ilma, et moodustuks kompleksühend sisemise vereloome faktoriga- Castle´i faktor. · Sünteesitakse mao limaskestas parietaalrakkudes. Kui inimene sööb aineid, milles
Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis varuaine taimedes, leidub taime kõikides osades hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis) varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudes Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad) taimeriigis kõige levinum ühend taimsete kiudude põhikomponent inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid hüdrolüüsub raskemini kui tärklis Kitiin rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seenerakkude kestad) tselluloosile väga sarnase ehitusega LIPIIDID · Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega · Ei ole polümeerid · Vees lahustumatud e hüdrofoobsed
· pektiin · ligniin · kitiin 5. Miks osa inimesi ei saa rõõska piima juua? Sest paljudel täiskasvanud inimestel puudub selline ensüüm, mis võimaldab laktoosi lagundamist monosahhariidideks, nii ei omasta nende inimeste organism laktoosi ning põhjustab seedehäireid. 6. Mis on lipiidid? Orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad vahendid, mis lahustuvad orgaanilistes lahustes nt alkoholis ja eetris. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. LIPIIDID = RASVHAPPED + PROPAANTRIOOL EHK GLÜTSEROOL 7
Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane. Keemilised omadused Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Vesiniku tähtsaimaks ühendiks on vesi. Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Toime inimesele ja ohud Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele mürgised: umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega (2H2O) tekitab rottidel tervisehäireid ja 25...30 % asendamine on surmav
Glükogeen ehk loomne tärklis · Tekib loomade kehakudedes, kus ta on värvainena. · On leitud ka seentes ja pärmis. · Glükogeen lahustub vees ja hapete mõjul saab teda muuta glükoosiks. Tselluloos · On kõikidest süsivesikutest kõige püsikindlam. · On taimerakkude seinte põhiaineks. · Ei lahustu vees, nõrkades hapetes ega leelistes. · Inimorganism teda ei omasta, kuid väike kogus soodustab toidu edasiliikumist soolestikus ja hõlbustab sedimist. Valgud · Valgud kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka, sisaldades lämmastikku. · On peamiseks ehitusmaterjaliks, millest luuakse lihas-, närvis-, ajukoed, veri jm. · Valguta on organismi olemasolu võimatu. · Kõige rohkem sisaldab valke loomased toiduained (liha, muna, piim, juust, kala)
Toiduhügieen ja ohutus Toit ja selle tähtsus Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustat...
tõsta veresuhkru taset. Oligosahhariidid - on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Sinna kuuluvad ka disahhariidid - sahharoos, maltoos. Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) - on valdavalt taimne süsivesik, mida on rohkesti suhkruroos ja suhkrupeedis. Koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. On oluline toiduaine ja magustaja. Sahharoosi sünteesitakse paljudes taimedes. Loomorganism ei omasta sahharoosi: see lammutatakse seedetraktis ensüüm sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5 %. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina
Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel oh organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba, või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l.
maksa- ja saab kiiresti muta glükoosiks lihasrakkudes leidub taime kõikides osades TSELLULOOS KITIIN kõige levinum ühend taimeriigis · sarnane tselluloosile taimerakkude kestad · lülijalgsete välisskeletis jne mõnedsajad kümnedtuhanded glükoosimolekulid annavad taimedele tugevuse inimorganism ei omasta SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED ORGANISMIDES energiaallikas ja varuaine ööpäevasest energiavajadusest 55-60% ehitusmaterjal kaitse lähteaine fotosünteesi lõpp-produktiks 4. ENERGIAVARUKS JA EHITUSMATERJALIKS ON KA LIPIIDID LIPIIDID mitmesugused molekulid enamik hüdrofoobsed rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid jne nii tahked kui vedelad ehituslikud ning energeetilised ülesanded signaalmolekulid LIHTLIPIIDID rasvad, õlid, vahad energiarikkad
Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust (normaalse, tervisliku toitumise korral) Valkudele kuulub tähtis roll organismi ehituses ja talituses Valkudega on seotud kõik organismi elutähtsad funktsioonid: toitumine, hingamine, kasvamine, pärilikkus, paljunemine jne. Inimene ei omasta otse valke, vaid sünteesib toiduga saadud valkudest endale vajalikud ühendid => Valku saab organism ainult toidust ja valgud on toidus asendamatud Valgud moodustavad täiskasvanu kehamassist 15% Palju on valke luude (13-17%), naha (23-26%), lihaste (17-21%), vere (8%) ja peaaju (12%) koostises 1 g valke annab 4 kcal Päevasest energiavajadusest peaksime valkudest saama ca 10-15%
Gloria S. Iljin Tervislik toitumine Süsivesikud: Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud on füüsilise töö puhul suure tähtsusega, vaimse töö puhul aga vajatakse neid veidi vähem. Ka vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama, sest nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Tärklis ning puuviljades, marjades, mees jne. esinev suhkur fruktoos aga ei kutsu rasvumist esile. Suhkrud sobivad intensiivse füüsilise töö tagajärjel tekkinud energiakao katmiseks, sest nad imendu...
Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel oh organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba, või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l
Nõrkades hapetes lahustuvad fosforväetised on pretsipitaat, defluoreeritud fosfaat, termofosfaat ning toomas- ja martäänjahu, taimed omastavad neid osaliselt, fosfor on neis kas CaHPO4H2O na või Ca4P2O9 na. Nõrkades hapetes lahustuvaid fosforväetisi kasutatakse põhiväetisena, suurim mõju on neil happelistel muldadel. Raskesti lahustuvates fosforväetised on näiteks kondijahu ja fosforiidijahu. Nendes väetistes on fosfor Ca3(PO4)2 na, mida enamik kultuurtaimi ei omasta. Raskesti lahustuvad fosforväetised on vähetõhusad, meid kasutatakse ainult tugevalt happelistel muldadel. Fosforisisalduse alusel jaotatakse fosforväetised madalaprotsendilisteks, kontsentreerituteks, ja kõrgeprotsendilisteks. Madalaprotsendilisteks peetakse neid väetisi milles on vähem kui 10% fosforit, kontsentreerituteks neid, milles on 11-26% fosforit ja kõrgeprotsendilisteks neid, milles on üle 26% fosforit. Erinevad fosforväetised ja nende olulised
energiaallikaks keha rakkudele. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui seda ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja glükoosi tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib, organism lihtsalt ei omasta toitaineid. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi pärast söömist ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem ning kui veresuhkur on juba üle 10 mmol/l, siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. 2000. aastal oli maailmas üle 170 miljoni diabeetiku, mis moodustad 2,8% kogu elanikkonnast. Neist 44 miljonit arenenud turumajanduslikes riikides ning 46 tuhat
oligosahhariide di-, tri-, tetrasahhariidid jne. Inimorganismile on olulised disahhariidid - koosnevad kahest monoosijäägist. Üldvalem C12H22 O11. Disahhariidide tähtsamad esindajad: Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) - on valdavalt taimne süsivesik, mida on rohkesti suhkruroos (kuni 26%) ja suhkrupeedis (kuni 24%). Koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. On oluline toiduaine (toidusuhkur) ja magustaja. Sahharoosi sünteesitakse paljudes taimedes. Loomorganism ei omasta sahharoosi: see lammutatakse seedetraktis ensüüm sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Kõrgetel kontsentratsioonidel sahharoos inhibeerib mikroorganismide kasvu, kasutatakse konservandina. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5 %. Laktoosi sünteesivad vaid imetajate piimanäärmete rakud laktatsiooniperioodil laktoosi süntetaasi toimel
Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane. Keemilised omadused Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Ta on kergesti süttiv aine. Toime inimesele ja ohud Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele mürgised: umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega (2H2O) tekitab rottidel tervisehäireid ja 25...30 % asendamine on surmav
Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu, siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem
Tuhkrud on karnivoorid, kes peaksid ära sööma kogu oma saaklooma, kuid tegelikkuses oleneb see suuresti kasvatusest. Lemmiktoiduks on neil toores liha, vutimuna ning siseelundid. Menüü peaks olema väga rasvarikas sisaldades rohkelt kõrgekvaliteedilist lihavalku. Ent kõige rohkem kodutuhkruid sööb spetsiaalset kvaliteetset kuivtoitu. Kuigi neile meeldib piim, magus maitse ning puuviljad, ei tohiks neid anda. Seedetrakt on neil väga lühike ning vähese mikroflooraga, seetõttu ei omasta nad hästi süsivesikuid ega kiudaineid. Puhas joogivesi peab alati olema kättesaadaval kas kausis või pudelis. Söögiharjumused omandavad tuhkrud täiskasvanuks saamiseks ja nii on hiljem raskem neid millegi uuega harjutada. (Abel, 2010) 4 Paljunemine Sageli on loomad valmis paarituma enne täieliku suguküpsuse saavutamist. Esimene indlemine toimub emasloomadel 5.-7. elukuul ning ta ei pruugi veel tiinestuda, sest suguküpsus saabub 6.-12. elukuul
◦ Inimorganismile on olulised disahhariidid ja nad koosnevad kahest monoosijäägist. Üldvalem C 12H22 O11. Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) - on valdavalt taimne süsivesik, mida on rohkesti suhkruroos (kuni 26%) ja suhkrupeedis (kuni 24%). Koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. On oluline toiduaine (toidusuhkur) ja magustaja. Sahharoosi sünteesitakse paljudes taimedes. Loomorganism ei omasta sahharoosi: see lammutatakse seedetraktis ensüüm sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5%. Imendumiseks lagundatakse laktoos ensüüm laktaasi toimel. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärlklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis
ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Oluline on märkida diabeedi ennetamise tähtsust ja diabeetikutel hilistüsistuste vältimise olulisust. Ainult õigeaegse koolituse, abivahendite ja ravimite tagamisega ja toimetulekuõpetusega on võimalik säilitada diabeetikute elu- ja töövõimet. DIABEEDITÜÜBID.
· Seedekulgla retseptorid reageerivad pH taseme muutustele · Kui vere glükoositase langeb tekib näljatunne Diabeet ehk suhkruhaigus · I tüüpi diabeedi korral ei tooda kõhunääre insuliini üldse või toodab vähe. Süsivesikud ei lõhustu, vaid jäävad verre ning väljuvad neerude kaudu. Rakkudes tekib süsivesikute puudus. Raviks viiakse organismi insuliini. Esineb lastel. · II tüüpi diabeedi korral ei omasta rakud verest süsivesikuid. Raviks muudetakse toitumist. Esineb täiskasvanutel, eriti ülekaalulistel. Maksa ülesandeid: 1) Eritab sappi, mille toimel lõhustuvad peensooles rasvad 2) Muudab mürgised ja kehavõõrad ained organismile kahjutuks nt alkohol, ravimid, nikotiin, e-ained 3) Lõhustab organismis mittevajalikke aineid ja rakke 4) Toodab kolesterooli, mis kaitseb veresooni 5) ladustab B-grupi vitamiine, A-vitamiini, rauaühendeid 6) On vere varupaigaks
Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane. Keemilised omadused Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segunedes hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Ta on kergesti süttiv aine. 2.5 Toime inimesele ja ohud Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele mürgised: umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega (2H2O) tekitab rottidel tervisehäireid ja 25...30% asendamine on surmav.
Lihtlause (The simple sentence) Lauseliikmed on alus (t/ie subject),iildis (the predicale), sihitis lthe objecr) ja mddrus (.the adver- blal1. Lau.eliikmek. rdih olla iiLl.,siksona r0i terve:dnade riihm ehl< lraas. faraline sdnajiirg on: Alus Oeldis Sihitis MAarus Tbm played sot:f yesteral0!-. My elder brother will play tahle tennis next week Lausete liigid (Klrds ol sentence.s) Viiitlaused (Statements'l teata...
meediatarbijaga kui seda on peretuttav. Meediaharjumused on erinevad ning seda näitas ka ühe pere meediatarbimiste ning – harjumuste jälgimine ning analüüsimine. Kui üks pereliige tarbib ühtmoodi, ei saa eeldada, et nii teeb ka teine pereliige. Sarnaseid jooni võis leida mõne pereliikme vahel tarbitavate meediumite valikul ning eelistuste tegemisel. Eelduste kohaselt leidus ka selliseid meediakanaleid, mille kaudu mõni pereliige ei omasta informatsiooni, näiteks raadio või internet. Sellegipoolest võib öelda, et põhjalik ülevaade sai ühe pere meediapäevast antud ning tulemused ei olnud küll väga ootamatud, kuid panevad mõtlema, kas oleks põhjust enda –autori– meediatarbimist muuta mitmekülgsemaks.
o seente rakukestas TÄRKLIS o taime varuenergiaallikas o esineb taimene mugulates, terises, risoomis, sibulas o ei lahustu vees TSELLULOOS o ehituslik ülesanne o taime vartes, tugevdab varsi o looduses levinuim polüsahhariid o inimene ei omasta, sest meil pole vastavaid algloomi ja baktereid SAHHARIIDIDE ÜLESANDED: ENERGEETILINE - glükoos, fruktoos, sahharoos (peamine energiaallikas) EHITUSLIK - tselluloos taimeraku kestas; kitiin lülijalgsete välistoes ja seenerakukestas VARUENERGEETILINE - taimedes tärklis; loomades glükogeen LIGIMEELITAV - õistaimede magus nektar tolmlejate putukate ligimeelitamiseks TOITE - laktoos imetajate piimas
Aeroobsed hapnikurikkad Õhust vette lahustuva hapniku hulk tõltub temperatuurist ja soolsusest. Soolasisaldus mõjutab neid kes elavad soolases vees. Happelisus e pH Sõltub vedelikus sisalduvate vesinikioonide rohksuest. Inimsed taju. happed mis vihma teevad vihma happeliseks lämmastikhape ja väävelhape Mis juhtub, kui mulla happelisus juhtub? Tekivad keemilised reaktsioonid ja need toitained mis olid neile kättesaadavad, need muutuvad selliseiks, mida taimed enam ei omasta. Kohanemine pöörduv, pärandub järglastele Kohastumine pöördumatu, ei pärandu järglastele Adaptatsioon organismide ehituse või talituse kujunime sellesk, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise a populatsiooni arvukuse säilitamine Organismi vastus keskkonnatingumuste muutumisele: käitumuslik füsioloogiline (talveuni, talveuinak) Ökoamplituut teatud keskkonnatingimuste väärtuste vahemik.
Fe leidub ka lihastes, nahas ja küüntes ning kuulub juustevärvi määravate pigmentide koostisesse (eriti punased juuksed). Rauapuudusel areneb kehvveresus, mida nüüdisajal leevendatakse rauapreparaatidega. Toiduainetes sisalduvat Fe omastab organism ainult osaliselt. Lihasaadustes olevast rauast omastatakse 20-30%, taimdetoidust alla 10%. Toidust omastatakse vaid Fe(II)- ühendeid, Fe(III)-ühendeid organism ei omasta. Nikkel. Ni. Nicodium Nikkel on keemiline element järjekorranumbriga 28. Tal on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Omadustelt on nikkel metall. Nikkel on hästi töödeldav. Looduses leidub nikkelit ainult ühendeis. Tema tihedus tavatingimustel on 8,9 g/cm 3. Tema sulamistemperatuur on 1455 Celsiuse kraadi. Maakoores on Ni keskmiselt levinud element(orienteeruvalt 22. kohal). Tuntud on ligi
IMENDUMINE Raua imendumise põhikoht on duodeenum: · 1 - 2 mg ööpäevas (ca 10% toidus olevast rauast) Inimene kaotab ööpäevas 1 - 2 mg rauda: · Raua ööpäevane vajadus on 10 20 mg Organismi raua ainevahetuse häired: Inimene omastab toidust 3 4 · liiga palju rauda - hemokromatoos korda rohkem rauda kui ta seda vajab · liiga vähe rauda - aneemia Inimene ei omasta või omastab vähe rauda kui ta seda vajab VASK 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 70-100 mg vaske. Inimorganism vajab vaske: · on vajalik paljude ensüümide kofaktorina, · osaleb hemoglobiini sünteesis, · kollageeni ja elastiini formeerumises, · vajalik luukoe normaalseks arenguks, · reguleerib hapniku vabade radikaalide taset,
transpordiprotsessid raku tasandil. Neid leidub veres ja kõikide rakkude tsütoplasmas. Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. * NaCl 9% on füsioloogiline lahus, võib olla ka vereasendaja. Ca+-ioonid kuulub luukoe koostisesse (fosfaadina, karbonaadina). Ca sisaldab luukoe vaheaine. D-vitamiin seob Ca. Juhul kui on Ca puudus, siis organism ei omasta Ca ning võib tekkida patoloogia (nt. väikelastel rahhiit). Kalamaks sisaldab palju D-vitamiini. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus nendes on madal. Inimses vananedes kaltsiumisoolade kontsentratsioon tõuseb. Koos sellega omandavad luud suurema tugevuse, aga ka hapruse. Luudehõrenemine ehk osteoproos. Samuti osaleb Ca+ vere hüübimisprotsessis, kindlustab lihaste töö (Ca puudusel tekivad krambid) ning reguleerib vee hulka organismis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
