Ekstratsellulaarne 20% kehamassist - Ekstratsellulaarne vedelik moodustab 20% kehamassist; siia kuuluvad ka veri ja lümf; vere koostisest (elektrolüütide sisaldus) saab määrata vee ja elektrolüütide ainevahetuse häirete olemasolu; veri moodustab 5% kehamassist. - Interstitsiaalne vedelik moodustab 14% kehamassist; kudede vahel olev vedelik; elektrolüütide sisaldus tühine; toimib voluumeni puhversüsteemina. - Transtsellulaarne vedelik moodustab 2-3% kehamassist; Kehaõõntes olev vesi (pleuraõõs, peritoneaalõõs, seedetrakt jt); mäletsejaliste seedetrakt on mahukas transtsellulaarne vedelik moodustab kuni 15%. - Nahk oluline roll organism veesisalduse regulatsioonis; Moodustab kehamassist kuni 16%, veesisaldus (enda kaalust) kuni 70%; nahk on veereservuaar, Na ja Cl ioonide hoidla. · Vee liikumine vesi on võimeline liikuda ühest
Ravimi vabast vormist võib näiteks olla vaba (vesilahuses) vaid 1% ning ülejäänu seotud verevalkudega. Valkudega kergelt seonduvaid ravimeid on sidumiskohtadelt kerge tõrjuda. Bioloogilised barjäärid - hematoentsefaalbarjäär, - platsentaarbarjäär, - barjäär vere ja testiste vahel, - barjäär vere ja silma vahel. Hematoentsefaalbarjäär Piirab ravimite tungimist kesknärvisüsteemi. Barjääri moodustavad kapillaaride endoteeli ja gliia rakud (transtsellulaarne transport). Hästi tungivad läbi lipiidlahustuvad mitteioniseeritud ravimid. Platsentaarbarjäär Eraldab loote vere ema vereringest. Hästi läbivad lipiidlahustuvad mitteioniseeritud ravimid. Ei läbi ravimid molekulmassiga üle 1000. Alla 600 läbivad hästi. Kuna loote vereplasma on happelisem (7,0...7,2) kui emal (7,4), võivad aluselised ravimid loote veres peetuda. Ravimite biotransformatsioon e. metabolism e. muutmine
seda nim intratsellulaarseks, mahtu pärast täielikku (osaleb hemoglobiini sünteesil Leukotsüüdid e. valged verelibled aktivaator (vabaneb endoteelist) Rakuvedelik ~40% keha massist tsentrifuugimist. Stabiliseeritud koensüümina) ja koobalt on tuumaga, hemoglobiini · t-PA toodetakse veresoonte Transtsellulaarne vedelik verd tsentrifuugitakse gradueeritud (mäletsejalistel) · Erütropoeesi mittesisaldavad rakud. trombide lahustamiseks Tserebrospinaal-, Perikardiaal-, katseklaasis või erilistes klaasist reguleerib neerudes sünteesitav Leukotsüütide kontsentratsioon 30. Fibriini saamine ja
Toimeaine on see, mis avaldab mõju. Ülejäänud ained on need, mis hoiavad ravimit koos, moodustavad sobiva vormi, annavad talle värvi, kuju, maitse jms. 4. Ravimvorm ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. 10. Selgita, kuidas avaldab suukaudu manustatud ravim organismis toimet? 11. Millistest teguritest sõltub farmakoni kontsentratsioon veres? Ravimi imendumisest, jaotumisest, metabolismist ja eliminatsioonist. 12. Selgita, mis on transtsellulaarne transport ja paratsellulaarne transport? Kapillaaride endoteeli rakkude vahel on vahed, mille kaudu farmakon võib jõuda kudedesse paratsellulaarne transport. Kapillaaride rakkude vahel ei ole vahesid kesknärvisüsteemis. 13. Selgita, mis on difusioon, millised on selle erinevad liigid ja kuidas liiguvad ained selle protsessi käigus? Difusioon on molekuli liikumine läbi rakumembraani suurema kontsentratsiooni suunas
veepotentsiaal tekitab juurerõhu, mis surub vett juurtest maapealsetesse organitesse. Kõige aktiivsemalt omastab mullast vett piirkond juuretipust ca 0.5 cm ülespoole, ulatudes umbes 10 cm-ni, rakud, mille küljes on juurekarvad. Juurekarvade poolt neelatud vee liikumine kesksilindri juhtsoontesse Vesi võib liikuda vooluna mööda rakuvaheruume (apoplasti) või rakust rakku plasmodesme mööda (sümplastne transport) või rakust rakku vakuoolide kaudu osmoosi toimel (transtsellulaarne transport). Apoplastne transport on väiksema takistusega ja seega kiirem. Läbi esikoore (cortex) rakkude liigub vesi kesksilindrisse, mis koosneb protoplasma kaotanud torujaks süsteemiks moondunud surnud rakkudest. Gaasimullikesed ummistavad juhtsooned ja takistavad neis vee liikumist (nähtus, mida nimetatakse embooliaks). Taime ladva poole juhtsooned hargnevad ja muutuvad peenemaks, lähevad üle leheroodudeks, mis omakorda hargnevad
intratsellulaarne vedelik. Ööpäevane vedeliku tasakaal. Akvaporiinid. Kehavedelikud kujutavad endast väga erinevatest komponentidest koosnevaid vesilahuseid. Kehavedeliku on päritolult näärmete sekreedid, mis sõltuvalt keemilisest koostisest täidavad mitmesuguseid ülesandeid. Organismi veri on kahes suures vedelikuruumis. Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline. Kehavedelikud jagunevad: ekstratsellulaarne(27%) koevedelik, intratsellulaarne, transtsellulaarne(1,5%), plasma, tiheda sidekoe, luu ja rakusisene(33%) vesi. Kokku 60% kehakaalust. Ainete tsirkulatsioon Vedelikuruumise sees – difusioon Vedelikuruumide vahel: Osmoos – ekstratsellulaarse ja intratsellulaarse (ekstratsellulaarne-rakk) vahel põhjustab ormoos läbi rakumembraani Difusioon ja filtratsioon – vereplasma ja koevedeliku (interstitsiaalse vedeliku) vahel. 5
vähendab GFRi. P-kreatiniin – suurenemist mõjutab neerukahjustus (GFR väheneb). Kui on tõsine haigus, siis ei pruugi see näidata. GFRi suurendab RAAS . 3.2.3. Reabsorptsioonifaasi olemus ja füsioloogiline tähtsus; molekulaarsed mehhanismid. Vaja selleks, et ei peaks toiduga tohutus hulgas aineid sisse sööma (ei suuda nii palju pidevalt süüa). Tagasi imenduvad: elektrolüüdid, glükoos, AH ja vesi. Põhiliselt toimub proksimaalses torukeses. Toimub mööda 2 rada: transtsellulaarne (transport läbi raku) ja paratsellulaarne (läbi 2 raku kõrval asuva ’lekkiva’ tiheliiduse). Epiteelirakus jääb torukese valendiku poole apikaalne plasmamembraan (kaetud mikrohattudega) ja vere poole basolateraalne plasmamembraan (sissesopistised). Tagasi imendumine toimub mitmete mehhanismide abil: primaarne aktiivne transport, kandja-vahendatud sekundaarne aktiivne transport, lahustunud ainete kaasahaaramine vee poolt ja passiivne difusioon. Esinevad kotransporterid,
Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid, mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma. Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Ainete liikumine vedelikuruumides e tsirkulatsioon: Vedelikuruumide sees difusioon, Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik rakud: osmoos. Vereplasma interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon. 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: Vedel sidekude, kogus 7% kehakaalust, ~5 l. Veri
• Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid (kompartmentid), mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. • Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik: Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma • Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, 18 silmakambrite vedelik, sünoviaalvedelik, peritoneaalvedelik, perikardiaalvedelik jt. Transtsellulaarset vedelikku on kokku 1-2 liitrit. Kehavedelikud: Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid • Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti
keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. · Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik · Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma · Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt) Ainete liikumine vedelikuruumides ehk tsirkulatsioon: · Vedelikuruumide sees difusioon · Vedelikuruumide vahel: - Ekstratsellulaarne vedelik rakud: osmoos - Vereplasma interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri on vedel sidekude. On vahendajaks kõikide kudede vahel. Vere ülesanded:
vedelikuruumide summana. Selle keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik : 4/5 selles on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 vereplasma. Selle hulka loetakse transtsellulaarne vedelik : tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Kehavedelikud on päritolult näärmete sekreedid, filtraadid või mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid.Organismis ei leidu kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. Kehavedelikud täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Kehavedelike komponendid (mmol/liitri kohta )
annaabi.ee 
