Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest *Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen *Transport - hemoglobiin *Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus *Energeetiline *Kaitse - antikehad lümfotsüüdid, hüübimisvalgud - fibriin fibrinogeen Nukleiinhapped - biopolümeerid, monomeeriks nukleotiidid Adenosiinfosfaat, tümidiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat, uridiinfosfaat Avitaminoos - vitmaiinipuudusel tekkiv haiguslik seisundLuude tugevus Ca ja D, D piisavalt ei suuda ‚ Makro - C H N O P S Mikro- Ca Na K Mg Cl
Mõisted Across 3. haiguste raviks või nende vältimiseks määratud kindel toitumisviis 5. kõige peenemad veresooned 7. inimese kõige suurem nääre 9. vedel sidekude 11. kõhunäärme hormoon 13. organismi väiksemad ehitusosad 14. naha alumine osa Down 1. piklikus ajus asuv keskus 2. söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine 4. neerudes toodetav vedelik 6. neerupealsete hormoon 8. maksast sünteesitud nõre 10. lahustumatu valk 12. elund, mis katab inimese keha VASTUSED: Across 3.dieet 5.kapillaarid 7.maks 9.veri 11.insuliin 13.rakud 14.pärisnahk Down 1.hingamiskeskus 2.buliimia 4.uriin 6.adrenaliin 8.sapp 10.fibriin 12.nahk
Kordamisküsimused kontrolltööks. Vereringeelundkond. Immuunsüsteem. 1.Nimeta 4 vereringeelundkonna ülesannet.- pidev ainevahetus, kannab kehas laiali toitained, hapniku ja vitamiinid, jääkainete eemaldamine. 2.Mis on fibriin? Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus. 3.Mis on hemoglobiin? Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku. 4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded.
Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda e...
- naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest - tekivad: luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes - tuumaga rakud - kindla kujuta Vereliistakud: - osalevad vere hüübimisel - kindla kujuta - puudub tuum Vere hüübimine: - kaitse verekaotuse eest - tingim. K-vitamiin, Ca-soolad Vereliistakutest väljub ensüüm => Vereplasmas fibrinogeen (valk mis on vereplasmas lahustun. kujul) Fibriin on lahustumatu valk. Immuunsus: Immuunsüst on organismi kaitsesüst, hävitab organismi võõrvalgud ja võõrkehad. Immuunsüsteemi moodustavad: - lümfisõlmed- lümfisoote koondumiskohad (hävitatakse mikroobe, toodetakse lümfotsüüte) - põrn - harkelund Lümf on verekapillaaridest välja imbunud vereplasma, mis liigub lümfisoontesse. Lümfiringe: - lümf on lümfisoontes voolav vedelik - haigustekitajad seal Sisaldab: - lümfotsüüte
VERE ÜLESANDED *aineid laiali kanda *on siduvaks koeks *tagada organismi kaitse *organismi temperatuuri ühtlustada VEREPLASMA ÜLESANDED kannab organismi laiali toitained ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse MILLEST SÕLTUB VERE HEMOGLOBIINISISALDUS? Raseduse korral väheneb, treenitud inimestel on rohkem. VERE HÜÜBIMINE vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela tekib ühend fibriin fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse vererakud takedavad -halb on see, et osadel inimestel veri ei hüübi ja oht on liiga palju verd kaotada ning vahel kui veresoon on seest vigastatud, siis võib juhtuda nii, et fibriinivõrgustik sulgeb veresoone ja tekib tromb VERERÜHMAD.VEREÜLEKANNE vererühmade erinevus on tingitud erinevatest vere rakkude koostises
Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame parem koda. Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere ülesanded Kaitsta organismi, aineid transportida, aitab temperatuuri ühtlustada, veri on organismis siduv kude. Immuunsüsteem organismi kaitsevõime haigustekitajate vastu. Millised elundid ja rakud on kaasatud?(immuunsüsteem) Harkelund: tagab kehasisese immuunsuse. lümfotsüüdid: valmistavad kaitsevalke. Lümfisõlmed: hävitatakse kehasse sattunud mikroobe.
Vereringe ühendab kõike kehaosi ja selle moodustavad veri,veresooned,süda.Vereringe üles. :pidev ainevahetus,kannab kehas laiali toitained ja hapniku, eemaldab jääkained.Süda on lihaseline elund mis paneb soontes vere liikuma.In. süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustund rinnakorv.Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab südame töötamise hõõrdumist.Lihaseline sein jaotab süd. kaheks pooleks.(vas, par)Kummaski pooles koda ja vatsake=>süda 4 osaline.vatsakesed asetsevad süd all.Südam evas kotta subuvad kopsuveenid, sealt tuleb kopsudest hapniku rikas veri, paremaase suubuvad kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on klapp mille kadu liigub veri kotta ja vatsse,Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalsie liikumise südame kodaderst vatsakestesse j avatsse edasi veresonnstesse.Süda töötab rütmiliselt.(kodade kookutõmbumine, vatsakeste kokku ...
Vereringe, Immuunsüsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, süda südame ehitus: on 2 poolt, üleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega Väike vereringe: veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi Vaktsineerimine: antikehade süstimine organismi EKG- elektrokardiogramm, selle abil saab iseloomustada südame talituslikku seisundit arter- suurimad vereso...
2) Veresooned ja vereringe Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale (soontes, kus rõhk suurem, voolab veri madalama rõhuga soontesse). Veri vedelsisekude, mis ringleb veresoontes Vereringe vere pidev ringlemine organismis Vere hüübimine vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemilise reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Fibriinrakud moodustavad haavale võrgustiku, millesse takerduvad vererakud. Veresoone liigid: *) Kapillaarid (ühendavad artereid veenidega; ainevahetus; veri voolab väga aeglaselt; sein koosneb ühest rakukihist ja on õhkue) *) Arterid (viivad vere südamest eemale nt kapillaaridesse; veri liigub südame kokkutõmbumisel; liigub kõige kiiremini; seinad on paksud ja elastsed, tugev lihaskiht)
Punased vererakud Valged vererakud Vereliistakud Värvus Punane Värvitu Värvitu Kuju Ketas Amööbjas Korrapäratu Liikumine Ei liigu Amööbi sarnaselt Ei liigu Ülesanne O2 transport Keha kaitsmine Vere hüüvitamine Vere hüübimine: Vereliistakud liiguvad vigastatud kohta ning nendest eralduvad ained, mille tulemusel tekib fibriin. Need kuid moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud. Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku.
NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibrill, nt lihasraku valgud , fibriin IV järku struktuur (kvaternaarstrkt) tekib mitmest III järku struktuuriga molekulist. Nt hemoglobiin , hoiab koos raua ioon. DENATURATSIOON-valgu kõrgemat(II, III, IV) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Kõrge temperatuur, happeline keskkond, mehhaaniline tegur. RENATURATSIOON valgu kõrgemat(II, III, IV)järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördeprotsess. VALKUDE ÜLESANDED 1.Ensümaatiline ül. (u
Vereringeelundkond ülesanded: 1)ainevahetus 2)temperatuuri regulatsioon (vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri) 3)hormonaalne regulatsioon venoosne veri- hapnikuvaene ; arteriaalne veri- hapnikurikas arter- veresoon, mis kannab verd südamest välja ; veen- veresoon, mis kannab verd südamesse Vere liikumine organismis: süda-arterid-kapillaarid-veenid-süda Veresooned: 1) kapillaarid- seinad koosnevad ühest raku kihist- ainevahetus; kõige peenemad; juhivad verd organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema e...
10) Kirjelda kõikide vererakkude ülesandeid. V: a) Erutrotsüüdid - Hapnikku transportimine kopsudest kudedesse b) Leukotsüüdid - Kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest c) Trombotsüüdid - Osalevad vere hüübimises 11) Millised on vere ülesanded? V: Vere ülesanded on: a) Organismis aineid laiali kanda b) Organimi kaitsta c) Temperatuuri ühtlustada ja säilitada d) Sisekeskonda ühtseks tervikuks siduda 12) Kirjelda kuidas veri hüübib. V: Tekib fibriin. Vererakud takerduvad fibriinkiududesse ja sulgevad haava. 13) Millised elundid moodustavad immuunsüsteemi? Millised on nende ülesanded? V: 1) Lümfisõlm - Lümfislmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse tekkinud mikroobe. 2) Põrn - Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanemad erütrotsüüdid. 3) Harkelund - Kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. 14) Kuidas organism võitleb haigustekitajatega?
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb ...
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
1)Nimeta vere lesanded? Kanda aineid laial, Tagada organismi kaitse, htlustada organismi temperatuuri, On organismis siduvaks koeks. 2) Nimeta vere koostisosad, iseloomusta, lesanded! Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. VEREPLASMA- sisaldab vett, valkusid, jkained, ssihappegaasi, anti kehasid, hormoone jne. *Kaitse lesanne soojusregulatsioon. *VERERAKUD 1. Punased vererakud ehk ERTROTSDID- punased, kaksikngusa pinnaga, ilma tuumata, sisaldavad hemoglobiine. 2. Valged vererakud ehk LEOKOTSDID- vrvitud, tuumaga, ambjalt liikuvad. lesanne- organismi vitlus mikroobidega. 3. Vereliistakud ehk TROMBOTSDID- vrvitud, ilma tuumata. lesanne- vere hbimine. 3)Kuidas on vererakkude ehitus seotud nende lesannetega? Punasel vereliblel pole tuuma, sest mahub rohkem hemoglobiini (transpordib hapnikku), annab verele punase vrvuse. 4)Milline on erinevate vererakkude eluiga, kus nad tekivad? Punased vererakud moodustavad punases luudis. 5)Kuidas to...
võõrkehade ümber ja hakkavad neid hävitama, see tekitab punetuse ja tõuseb temp, tekib põletik. Põletikuga suureneb valgete vererakkude arv. Vereliistakutel puudub tuum, nad on vajalikud vere hüübimiseks.Nende liikumine on amööbi sarnane. Hüübimine on verekaotuse eest organismi kaitse. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja eraldavad aineid, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reak. Ahela. Reaksioonide lõpptulemusena tekib fibriin, valgulised fibriinid moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Kui veresoon on seesmiselt vigastunud,võib fibriinvõrgustik veresoone isegi sulgeda, moodustub tromb.Kui tromb ummistab veresoone,siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund.
Õgirakud tungivad läbi vereooneseina ja hävitavad kehasse sattunud bakterid. Seal tekib punetus ja tõuseb temperatuur, tekib põletik. Kui tekib põletik, siis leukotsüütide arv suureneb. Vereliistakud ehk TROMBOTSÜÜT on kõige väiksem vererakk. Neil puudub tuum. See on vajalikuks vere hüübimiseks. Kui tekib haav, siis vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemilise reaktsiooni, selle tulemusel tekib FIBRIIN. Need moodustavad haavale tiheda võrgustiku, mis sulgeb haava. Tromb tekib siis, kui veresoon on seesmiselt vigastatud. Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainega varustas, tavaliselt sureb. HEMOFIILIA ehk veritsustõbi on haigus, kui veri ei hüübi. 0 A B AB
Transprdifunktsioon, kaitsefunktsioon, sisekeskonna püsivuse e. homöostaasi säilitamise funktsioon. 10) Tõesed väited: + Valge tromb tekib, kui trombotsüütid aktiveeruvad kokkupuutest vigastatud endoteelist pärinevate aktiveerivate faktoritega ja nad kleepuvad kokku ning liibuvad vigastatud kohale. See vähendab verejooksu haavast. + Verehüüve ehk punane tromb tekib, verehüübimise koagulatsiooni faasis, kui vereplasma valgust fibrinogeenist tekib trombiini toimel fibriin. + Verehüübe teke tagab verejooksu lõpliku peatumise veresoontest. + Verehüübe punane värvus tuleneb fibriinivõrgustikku takerdunud erütrotsüütidest. 11) Tõesed väited: + Vereplasma on aluselise reaktsiooniga. + Vereplasma pH väärtus on 7,35-7,4. 12) Millist tüüpi hape ja millist tüüpi alus sobiks pH puhverdamiseks? V. Nõrk. pH puhverdamiseks sobivad nõrgad happed ja alussed. Tugevad happed
leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid. Hemoglobiin. 20. Millised ülesanded on vereplasmal? Seal lahustuvad mitmed ühendid (nt. vesi, valgud, toitained, hormoonid). Kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. 21. Kuidas toimub vere hüübimine? Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemiliste reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Fibriinrakud moodustavad haavale võrgustiku, millesse takerduvad vererakud. 22. Nimeta vererühmad, mille poolest need erinevad? 0, A, B, AB; Rh-positiivne, Rh-negatiivne. Vere rakkude koostises on erinevad valgud. 23. Mis on hemoglobiin ja mis on selle ülesandeks? Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Annab verele punase värvuse. Punased vererakud punane, kettakujuline, ei liigu, hapniku toimetamine kopsudest kudedesse.
Streptokinaas 2. Plasminogeeni aktivaatorid – plasminogeeni aktiveerimisel konverteeritakse plasminogeenis plasmiin, ..............................................mis lõhustab fibriini a. Alteplaas Actilyse ANTIKOAGULANDID ained, mis takistavad verel hüübimist läbi selle, et nad pärsivad fibriini moodustamist. Takistavad trombi kasvamist ning embolseerimist patsientidel, kellel on juba tromb. Kasutatakse venoose trombi puhul (nt jalas), kuna seal on fibriin. Arteriaalse trombi puhul, koos antiagregantidega! Hea antikoagulant: suukaudne, kiire tpimega, puudub koostoime ravimite ja toiduga, eeldatav ravivastus, ekstrarenaalne eliminatsioon et saaks kasutada neerupuudulikkusega patsiendil, kiire toime lõpp, antidoodi olemasolu. UFH LWMH FONDAPARIINUKS VARFARIIN NOAC
Vereringeeelundkond ja südame ehitus Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast ta...
Vere hüübimine: (Kastid, nooled lisada, vt.pdf 007) Välimine süsteem Sisemine süsteem Koefaktor Plasmafaktor tromboplastiin Antihemofiilne faktor Xa (Stuart-Proweri faktor) (valge tromb) protrombiin trombiin fibrinogeen lahustumatu fibriin lõhustunud fibriin (fibriini polümer) (punane tromb) Leia vale ja asenda õigega. 1. Südame paremast vatsakesest väljub kopsutüvi arteriaalse venoose verega kopsu, kus toimub gaaside vahetus ja venoosse arteriaalse verega suubub õõnesveenide kopsuveenide näol südame vasakusse kotta. 2. Südame paremast kojast vasakust vatsakesest väljub aort arteriaalse verega varustades kogu organismi ja jõuab tagasi venoosse verega südame vasakusse paremasse kotta. 3
Bioloogia kordamine Kokkuvõte Tähtsaim Lk 30-47 Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihase...
elektrokardiogramm – võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi. hemoglobiin – valk, mis seob ja transpordib hapnikku. punane vererakk – toimetab hapniku kopsudest kudedesse.(ilma tuumata, punased) valge vererakk – võitlevad organismi tunginud võõrmikroobidega. ( tuumaga, värvitud) vereliistak – kõige väiksemad vererakud on vajalikud vere hüübimiseks. hüübimine – kaitseb verekaotuse eest. Tekib fibriin. Valgulised fibriinkiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. lümf – on läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. lümfisõlm – lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. hingamine – gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. rakuhingamine – energia saamine hapniku toimel, C02 ja veeauru eraldamine
11. Millest sõltub vere hemoglobiinisisaldus? Miks toit peab sisaldama rauda? Vastus: Raud on hemoglobiini tähtis koostisosa. Vere hemoglobiinisisaldus sõltub punastest vererakkudest. 12. Vere hüübimine. Kasulikkus? Kahjulikkus? Vastus: Kaitseb verekaotuse eest. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Selle tulemusena tekitab lahustumatu ühend fibriin, mille kiud moodustuvad haavale tiheda võrgustiku. Kui veresoon on seespoolt vigastatud, võib hüübimisel moodustuv fibriinivõrgustik veresoone isegi sulgeda ning tekib tromb. Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon toitainetega ja hapnikuga varustab, tavaliselt kärbub. 13. Immuunsüsteemi ehitus ja ülesanded. Vastus: Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud haigusetekitajaid. Keha kaitseks
KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osal...
o Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. · Organismi aktiivse kaitse tagavad õgirakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid,lümfotsüüdid,mis sünteesivad antikehi. · Õgirakud söövad haigustekitajaid(fagotsütoos), antikehad nõrgestavad haigustekitajaid. Vere hüübimine trombotsüüdid liiguvad veresoone vigastuskohta, nendest eralduvad ained, mille lõpptulemusena tekib fibriin. Tekib võrgustik, millese takerduvad vererakud, nii suletakse vigastatud koht. Kui veresoon on sisemiselt vigastatud, võib võrgustik veresoone sulgeda, mood tromb,kui tromb ummistab veresoone, siis see org osa,mida veresoon hap ja toitain varustab, sureb. Immuunsus - on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. · Kaasasündinud im. on org bioloogilisest eipärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele. · Omandatud im
VALGED VERERAKKUD JA LIISTAKUD Valgel vererakul on tuum aga värvusetud ning suure liikumisega rakud Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda haigusetekitajatega Kõige väiksemad vererakud on vereliistakud Vereliistakul puudub tuum, värvitu ning ei liigu KUIDAS VERI HÜÜBIB? Verekaotuse eest kaitseb organismi vere hüübimine Vereliistakud liiguvad haava kohta ning seal eralduvad ained mis käivitab keemilise reaktsioonide ahela. Selle tulemusena tekkib fibriin ja nii suletakse vigastunud koht INIMESTE VERI ON ERINEV Kõigil pole ühesugune veri, on olemas erinevad vererühmad On olemas: A, AB, B ning 0 rühmad VERI TÄIDAB MITUT ÜLESANNET Transpordib aineid Ühtlustab organismi temperatuuri Kaitseb organismi Siduv kude
doonorid 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine Trombotsüüdid – ehk vereliistakud; on mm3 veres 200 000 - 400 000 - sõltub elu ja töö rütmist (trombotsüüte on päeval rohkem, öösel magades vähem) TROMBOTSÜTOOS - trombotsüütide hulga suurenemine Ülesanded: •Vere hüübimise tagamine (hemofiilia – vere hüübimatus, pärilik.. emaltpojale, nn kuninglik haigus) Vere hüübimisest.. PROTROMBIIN tromboplastiin TROMBIIN – FIBRINOGEEN - FIBRIIN Vere plasma vaigu fibrinogeeni (on vedelas olekus) füüsikalis-keemilisteomaduste muutumine, mille tulemusena tekib fibriin. Ferment trombiin tekib valk protrombiinist trombopastiini toimel, mis ilmub verre vereliistaku purunemisel 9. Leukotsüüdid, hulk, jaotus, ülesanded Leukotsüüdid- valgelibled (valged verelibled) 1 mm3 veres 6000- 8000 leukotsütoos- leukotsüütide hulga suurenemine leukopeenia- leukotsüütide hulga vähenemine
kortisooli, türoksiini, vaseioone, hüübimisfaktoreid. * β-globuliinid transpordivad lipiide,polüsahhariide, rauda (transferriin), hüübimisfaktoreid * γ- globuliinide hulka kuuluvad antikehad. Põletike korral nende hulk veres tõuseb. Üldiselt vastsündinud loomade vereplasmas nad puuduvad või esineb neid ülivähe. Neid kompenseeritakse ternespiima suure γ-globuliinisisaldusega. Antikehade põhiklassid IgG, IgE, IgA, IgM, IgD Fibrinogeen – 4% - trombiini toimel tekib fibrinogeenist fibriin verehüübes. 2.6.3. Vereplasma ja vereseerumi saamine. Veri jäetakse toatemperatuurile ilma lisanditeta katseklaasi seisma. Hüübimisfaktorid ja vererakud sadenevad katseklaasi põhja, peale jääb seerum. Tsentrifuugitakse ja peale jääb seerum. Vereplasma saamiseks on vaja verele lisada antikoagulanti. Veri segatakse ettevaatlikult katseklaasi liigutades üles-alla ca 6 korda antikoagulandiga, seejärel tsentrifuugitakse ja eraldatakse plasma. 2.7. Erütrotsüüdid.
2. järku struktuur sekundaaene struktuur (pepiidside) a. keerdub või voltub (vesinik sidemed) b. nt. Ämbliku võrgu niit, siidi niit, juuksed 3. järku struktuur tertsiaarstruktuur, tekib kui II molekul ,,kägardub" kokku a. kerajas e. Gloobu a.i. nt. Kanamuna valge a.ii. vereplasma valgud b. niitjas e. Fibrill b.i. nt. Lihasvalgu rakud b.ii. fibriin 4. järkustruktuur tekib kui mitu III järku struktuuriga osast ühineb a. nt. Hemoglobiin Fe3+ hoiab neid koos (kompleks) b. klorofüll Mg2+ hoiab koos denaturatsioon nähtus kui valgu molekul kaotab oma kõrgemad järku struktuurid · tegurid: o normaasest kõrgen temperatuur o mehhhaaniline tegur (muna praadinime või lahustamine) o happeline keskond (piim) o ultraviolet kiirgus (kõrvetamine)
TARTU ÜLIKOOL MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Biofilmid ja meditsiin Referaat Leidi Laurimaa bioloogia 3. aasta Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus........................................................................................................................... 4 Miks bakterid moodustavad biofilme?..................................................................................... 5 Biofilmi moodustumine........................................................................................................... 6 Biofilmi moodustumiseks vajalikud geenid............................................................................
· Teatud tingimuste toimel toimub faktorite kindlas järjekorras aktiveerumine, mis resulteerub vigastuskohal punase trombina (kujutab enesest fibriinniidistikku kinni jäänud vererakke), mis ajutiselt täidab vigastusest tingitud sooneseina defekti. Vere hüübimise klassikaline skeem (IX/XX sajandi vahetus) I aktivatsioonifaas, mille käigus tekib trombokinaasi toimel protrombiinist (II) trombiin II koagulatsioonifaas, mille käigus fibriongeenist (I) tekib fibriin III retraktsioonifaas, mille käigus tekib lahustuvast fibriinist püsiv ehk lahustumatu fibriin Hüübimise käivitamine · Initsiaalne roll on välimisel X faktori aktiveerimise mehhanismil · Sisemine tee ülesanne on pigem hüübimise hoidmise. · Nii ei ole hüübimishäireid XII faktori defitsiidi korral Hüübimise regulatsioon · Seriinproteaaside inhibiitorid (antitrombiin III) · Trombiini poolt aktiveeritud proteiin C
Kapillaari endoteel sobiv pikkus, niisutatakse seest Eluiga · inimesel 100-120 päeva 20 000, hobusel 8000 11 000, fibrinogeeni lahustumatuks niitjaks Rakumembraan hepariinilahusega, täidetakse · hiirel 20-30 · seal 60-70 · koeral lehmal ja lambal 7000 10 000, fibriiniks. Fibriin koos kiudude Lümf, Vesi, toit,õhk, Uriin, kolmveerandi ulatuses verega, 120 · hobusel 150 päeva · 20. Leukotsüütide funktsioonid. vahele suletud vererakkudega Roe, higi, väljahingatav veeaur korgitakse plastiliiniga, Vereülekandel saadud Vere valgelibled ehk leukotsüüdid katab haava kindlalt punase 3
TOITE - laktoos imetajate piimas KAITSE - taime tsütoplasma suhkrustumine talvel ärakülmumise vastu BIOSÜNTEETILINE - süsivesikul on lähteaineks teiste ainete sünteesil; nt: riboos ja desoksüriboos nukleiinhapetes; süsivesikutest lipiidide süntees RASVAD EHK LIPIIDID - - orgaanilised ühendid, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt; vees mittelahustuvad; lahustuvad orgaanilistes lahustites; fibrinogeen, fibriin, histoon, lipaas, insuliin LIPIIDIDE JAOTUS: 1. HORMOONID - tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust SUGUHORMOONID - testosteroon ja östrogeen *östrogeen osaleb munarakkude küpsemisel INSULIIN e. neerupealise hormoon 2. RASVHAPPED KÜLLASTUNUD o -rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid.
A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne. Reesusfaktor on valguline D antigeen, kui erütrotsüüfif seda sisaldavad, on Rh+ 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1mm3 veres 200 000 400 000 tk (sõltuvalt elu ja töö rütmist). Trombotsütoos on trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutumises, mille tulemusel tekib fibriin. Saab alguse vereliistaku purunemisest. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres 6000-800tk. Leukotsütoos on leukotsüütide hulga suurenemine. Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks, monotsüütideks ning lümfotsüütideks. Leukotsüütide ülesanded on fagotsütoos (neutrofiilid), valgulise päritoluga võõrvalkude hävitamine (monotsüüdid) ning immunoloogiline kaitse (B- ja T-lümfotsüüdid). 10. Vere muutused kehalisel tool
A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne. Reesusfaktor on valguline D antigeen, kui erütrotsüüfif seda sisaldavad, on Rh+ 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1mm3 veres 200 000 400 000 tk (sõltuvalt elu ja töö rütmist). Trombotsütoos on trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutumises, mille tulemusel tekib fibriin. Saab alguse vereliistaku purunemisest. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres 6000-800tk. Leukotsütoos on leukotsüütide hulga suurenemine. Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks, monotsüütideks ning lümfotsüütideks. Leukotsüütide ülesanded on fagotsütoos (neutrofiilid), valgulise päritoluga võõrvalkude hävitamine (monotsüüdid) ning immunoloogiline kaitse (B- ja T-lümfotsüüdid). 10. Vere muutused kehalisel tool
keetmisel 20 min jooksul. · Haavabotulism, imikute botulism ja toidust põhjustatud botulism 45.Botulismi ravi ja ennetuse põhimõtted . · Antitoksilise seerumi manustamine. · Sümptomaatiline ravi. 46.C. difficile poolt põhjustatud infektsioon. · Pseudomembranoosne koliit tekib patsientidel antibakteriaalse ravi (klindamütsiin- linkomütsiin, tsefalosporiinid, ampitsilliin,) kestel või järel. · Ileumis ja jämesooles tekivad fibriin ja mikroabstsessid. Roe on mitmesugune: vesine- limane-verine, haigel esinevad valusad kõhukrambid, tenesmid, leukotsütoos ja palavik. · Suremus on kuni 30%. 48.Treponema pallidum morfoloogia · Sale, vedrukujuline mikroorganism, · läbimõõt 0.15-0.2 m, pikkus 5-20 m. · Looked on regulaarsed, distants on 1-1.1 m, amplituud on umbes 0.3 m. · Viburid välise ja sisemise membraani vahel (periplasmaatilised). · Liikuv. 49.Treponema pallidum füsioloogia
lahustunud või vees suspendeeritud ainetest. Vereplasma koostises olevad ained:Plasmavalgud. - albumiinid – suht. väiksema molekulmassiga, annavad plasmale viskoossuse, tagavad onkootset rõhku, pH puhvrid, seovad (transpordiks) rasvhappeid, bilirubiini ja mõningaid hormoone - globuliinid – suure molekulmassiga, siia kuuluvad komplementvalgud ja antikehad; samuti transportvalgud raua, vase, rasvade, süsivesikute, hormoonide jne. jaoks- fibrinogeen – vere hüübimisel vabaneb fibriin Vereplasma koostis (jätk) 2) Ioonid – K, Na, Ca, Mg, Fe, Cl, fosfaat-, karbonaat- jne. Ioonid tagavad plasma osmootse rõhu ja pH3)Toitained – aminohapped, rasvhapped,kolesterool, glükoos jne. – on keha rakkudele energiaallikad ja “ehituskivid” suuremate molekulide sünteesil4) Vitamiinid – hädavajalikud paljudes protsessides 5)Jääkained – uurea, kusihape, kreatiniin jt. valkude laguproduktid - neerudesse; bilirubiin jt. hemoglobiini laguproduktid - maksa (sapiks); piimhape jt
Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune rasvkude (seal pekk), kõhukelmealune rasvkude, rinnakelmealune rasvkude, vaagna rasvkude ja silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude. 25. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Soontest välja voolanud veres eraldub plasmast lühikese aja jooksul kiulise ehitusega aine fibriin, kusjuures järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid. Vereliistakud jagunevad: agranulotsüütideks: lümfotsüüdid ja monotsüüdid; ja
· Fibrinolüütiline e trombolüütiline- trombi lüüsumine, kui vigastus paranenud Hüübimine tekib fibrinogeenimolekulide polümeriseerumise tulemusel. Verejooksu takistamine · Vasokonstriktsioon- veresoone valendiku kokkutõmme · Valge tromb- trombotsüütide adhesioon kollageenile trombotsüüdid degranuleeruvad ja agregeeruvad (tõmbuvad kokku, tromb kontraheerub) · Vere hüübimine e punane tromb- trombiin aktiveerib fibrinogeeni fibriin muudab vere geeljaks · Trombi lüüsumine e fibrinolüüs- plasminogeenplasmiin lõhustab fibriini Hingamine Nina, neel, kõri, trahhea, kopsud koos bronhidega, alveoolid terminaalsed üksused Hingamisteede respiratoorsed e gaasivahetuslikud osad: respiratoorsed bronhioolid, alveolaarjuhad-, kotikesed ja alveoolid; enne neid konduktiivsed e õhku juhtivad osad. Kopsude arteriaalne verevarustus
tekkimine. Verehüübe tekkest osavõtvaid aineid nimetatakse hüübimisfaktoriteks, käesolevaks ajaks on neid teada paarkümmend, vere hüübimise skeemidel märgitakse neid tavaliselt rooma numbritega. Vere hüübimisel osalevate ensüümide substraadiks on proensüüm, mis muutub järgmise reaktsiooni jaoks aktiivseks faktoriks. Selline asjaolu on vaadeldav ensümaatilise võimendajana. Väikene muutus süsteemis protsessi alguses põhjustab lõpuks suure trombiini- ja fibriinikoguse tekke. Fibriin on plasmas lahustumata ja sadenev. Sellest moodustub võrkjas hüübetoes, kuhu sadenevad vere rakud. Hüübimise tagajärjel veresoon topistub. Seepärast on oluline, et leidub tegureid, mis takistavad hüübe levimist kahjustusest kaugemale. Sündmuste käiku saab moduleerida nii positiivse kui negatiivse tagasiside abil. Positiivse tagasiside avalduseks on näiteks trombiini võime suurendada X faktori aktivatsiooni kiirust, negatiivse
silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude. Tihe sidekude erineb kohevast sidekoest kiudude ülekaalu ja kiudude kindla paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel. veri: on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Soontest välja voolanud veres eraldub plasmast lühikese aja jooksul kiulise ehitusega aine fibriin, kusjuures järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid. Vereliistakud jagunevad: agranulotsüütideks: lümfotsüüdid ja monotsüüdid; ja granulotsüüdid: neurofiilsed, atsidofiilsed ja basofiilsed
rasvkude ja silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude. Tihe sidekude erineb kohevast sidekoest kiudude ülekaalu ja kiudude kindla paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel. 30. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Soontest välja voolanud veres eraldub plasmast lühikese aja jooksul kiulise ehitusega aine fibriin, kusjuures järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid. Vereliistakud jagunevad: agranulotsüütideks: lümfotsüüdid ja monotsüüdid; ja
kahjustamata veresoone seina haemorrhagia per diapedesin verejooks läbi mehaaniliselt kahjustamata veresoone seina 6. Turse Filtratsioon ületab reabsorptsiooni transudatsioon vere vdelate osiste väljaränne transudaat vedelik, mis liigub rakkudevahelisse ruumi eksudatsioon ja eksudaat samasugune protsess põletiku puhul eksudaadis > 3,5% valku tihedus > 1018 sademes leukotsüüdid, sageli fibriin Tihedus= mass:ruumala Kg/m3 7. Tihkenemine e. induratsioon kroonilise venoosse hüpereemia korral tekivad toitumishäired, rakud kõhetuvad, atrofeeruvad, stimuleeritakse sidekoe vohamist. induratio fusca pulmonum kopsukude tihkeneb sidekoe osa suurenemise tulemusena, kaotab elastsuse. Punaliblede diapedeesi tõttu vabaneb lagunevatest erütrotsüütidest pigmenti, kopsukude muutub pruuniks. MIKROTSIRKULATSIOONI MUUTUSED VENOOSSE HÜPEREEMIA KORRAL
a. Trombotsüütide adhesiooni mõjutavad tegurid b. Hüübimise faktorid (vWf jt.) c. Vereliistaku trombi teke 2. Vasokonstriktsioon 3. Punase trombi teke, vere hüübimine e. koagulatsioon I aktivatsioonifaas, mille käigus tekib trombokinaasi toimel protrombiinist (II) trombiin II koagulatsioonifaas, mille käigus fibriongeenist (I) tekib fibriin III retraktsioonifaas, mille käigus tekib lahustuvast fibriinist püsiv ehk lahustumatu fibriin 4. Vigastuse sidekoestumine 25 Trombotsüütide adhesiooni mõjutavad tegurid: Vigastuse käigus paljastuv kollageen ning plasma von Willebrandi faktor (vWf) käivitavad adhesiooni. Integriin retseptorite vahendusel toimub vereliistakute kinnitumine ekstratsellulaatsele maatriksile.
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
vees suspendeeritud ainetest. Selle koostises olevad ained: · plasmavalgud albumiinid väiksema molekulmassiga, annavad plasmale viskoossuse, tagavad onkootset rõhku, pH puhvrid, seovad transpordiks rasvhappeid, bilirubiini ja mõningaid hormoone globuliinid suure molekulmassiga, siia kuuluvad komplementvalgud ja antikehad fibrinogeen vere hüübimisel vabaneb fibriin · ioonid K, Na, Ca, Mg, Fe, Cl jne. Ioonid tagavad plasma osmootse rõhu ja pH · toitained aminohapped, rasvhapped, kolesterool, glükoos jne. Need on keha rakkudele energiaallikad · vitamiinid hädavajalikud paljudes protsessides · jääkained uurea, kusihape, kreatiniin jt valkude laguproduktid · gaasid 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult · regulaatorained hormoonid reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
