kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas), Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs), Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse), Efektorid (organ, mis erutusele reageerib)Refleksid tingimatud -Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks(pupillide ahenemine) tingitud -Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Seotud suure aju koore tegevuseta kuna madal närvitaliutus. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress
KONTROLLTÖÖ nr.4 Närvisüsteem 1.Millest koosneb kesknärvisüsteem? peaajust,seljaajust 2.Mida juhib vasak ajupoolkera? juhib parema kehapoole tegevust 3.Kuidas nimetatakse suuraju välispinda? -ajukooreks 4.Millest koosneb närvisüsteem? -närvirakkudest 5.Mis on amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. 6.Seljaaju ülesandeks on; --vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse 7.Mille kaudu saab organism väliskeskkonnast infot? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. 8.Mis on tingimatud refleksid? -kaasasündinud imemis ja neelamis refleks
Otsene kontakt (haige looma süljega) - hammustus - kriimustus - lakkumine Esineb 50%-l haigetest, kestab prodroom ehk erutusstaadum 2-10 päeva. Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda neuroneid kogu organismi. Võivad esineda järgmised sümptomid: - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - valud hammustuse kohal - agressiivsus Hingamis neelamis ja vahel ka halvatus võivad esineda tingitud marutaudist. Kuna marutõbi kuulub vaktsiin-välditavate nakkushaiguste hulka, on Eesti tervisekaitseteenistus aastakümneid registreerinud loomahammustuste tagajärjel arsti poole pöördumisi. Veterinaarid, uurijad, loomade talitajad, marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad peaksid ennast vaktsineerima profülaktika mõttes. Marutõbi on levinud ülemaailmselt, välja arvatud Austraalia ja Antarktika.
ebatähtsad asjad lühiajaliselt *6. Kus paikneb seljaaju? Mis ülesannet täidab ? *paikneb selgrookanalis . Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel , juhib reflekse *7. Millest koosenb piirdenärvisüsteem ? *koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest *8. Mis on tingitud refleksid ? 2 näidet *refleksid on elu jooksul omandatud mingit asjad *1) valurefleksid , 2) imemisrefleks *9. Mis on tingimatud refleksid? 2 näidet *kaasasündinud e. pärilikud refleksid *1) neelamis refleks , 2) imemisrefleks :D , *seal kus on tingitud refleks peaks olema näites mitte imemisrefleks vaid käitumisrefleks :D *10. Mis on refleksikaar ja kuidas see kulgeb ? *refleksikaar on tee mida mööda kulgeb erutus
dendriit, neuriit-nende ül. Dendriit toodavad erutusi rakukehasse Neuriit juhivad edasi ( nt. lihastesse) Sünaps ja selle ülesanne. See on neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab infol liikuda ühelt rakult teisele. Refleksid See on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus ärritusele. Reageerimine toimub enne, kui info jõuab seljaajust peaajju. Osata nimetada tingitud ja tingimatuid reflekse Tingimatu kaasasündinud. Neelamis-ja imemisrefleks Tingitud omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid. Silmapupillide ahenemine, kõndimine, rääkimini. Refleksikaar See on erutuse kulgemise tee. 1.erutust vastuvõttev närvirakk 2.närvikiud, mis juhivad erutuse KNS'i 3.KNS'i piirkonnas info analüüsimine 4. närvikius, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse 5. organ või elund, mis erutusele reageerib.
ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Refleksikaar Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid Põlverefleks Kasutatud materjal: http://www.morphonix.com/software/education/science/brain/game/specimens http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/narvisystee m/9kll4ltssisu.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Central_nervous_system.svg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Brain_animated_color_nevit.g if http://commons.wikimedia
- Paralüütiline marutõbi 20% Entsefaliitiline: 1-7 päeva Segasus Palavik Hallutsinatsioonid Rahutus, ebaadekvaatne käitumine Autonoomne düsfunktsioon: - hüpersalivatsioon - ülemäärane higistamine - kananahk - pupilli dilatatsioon - priapism Hüdrofoobia ajutüve haaratus Aerofoobia kooma 1-14 päeva surm Paralüütiline: 2-10 päeva Astsendeeruv paralüüs Sümmetriline kvadroparees Tekivad jäsemete-, näo-, neelamis- ja hingamislihaste halvatused Mõõdukad tundlikkushäired Laboratoorsed uuringud Haiguse alguses ebaspetsiifilised Kliiniline veri korras Liikvoris pleotsütoos (mononukleaarid), valgu tõus Pleotüstoos > 1000 rakku/l otsida teist põhjust CT korras, MRT ja EEG-s ebaspetsiifilised muutused Diagnostika Mõelda marutõvele ! Spetsiifilised antikehad RT-PCR väga sensitiivne ja spetsiifiline Antikehade uurimine immunofluorestsentsmeetodil ajubiopsiast,
.................................................................................................................. ............................................................ määrab muusikalised ja kunstilised võimed b)Parem ajupoolkera on seotud lugemisega .......................................................................................... neelamis- ja imemisrefleks c)Tingimatu refleks on valurefleks ........................................................................................................ 10) Otsusta, millega on tegu? sünaps a) Koht, kus närviimpulsid antakse ühest rakust edasi teise rakku ....................................................................
informatsiooni. 1. Lühimälu a. Sensoorne – Info meeleelunditest b. Primaarne – Sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid 2. Püsimälu a. Sekundaarne – Primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel b. Tertsiaalne – Info, mis üldjuhul ei unune nt. nimi Närvirakud a) Dendriit – lühike jätke f) Neuriit – pikk jätke (terve kollane) b) Rakukeha Refleksid Tingimatud – kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleksid Tingitud – Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid ( silmapuppilide ahenemine) Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs a. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. b. Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut. c. Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone. 2
LIHASTIK 1 Müoloogia õpetus lihastest Lihas lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Lihastoonus püsiv ja passiivne lihaskiudude kokkutõmbumine 2 Lihased pildil: 1 - skeletilihas. 2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4 Südame lihaskoe kokkutõmmete ja lõtvumise rütmi võib muuta hormoon adrenaliin. Lihaste tööks vajaminev energia saadakse glükoosi lagundamisel. Skeletilihas kinnitub luudele pehmete kudede abil. 5
Valgeaine- moodustavad närvirakkude pikad jätked. Seljaajus välimine kiht, hallaine sees. Insult- ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Riskitegurid- vanus, sugu, eluviis. Sümptomid sõltuvad insuldi raskusest, kahjustuse asukohast ja tervislikust seisundist. Haigestumise tunnuseks on ühe kehapoole halvatus koos samapoole näolihaste halvatusega. Tekib kõnehäire, neelamis- ja nägemishäire, põie- ja seedetegevuse häired. Alzheimer- pöördumatu ajuhaigus. Peaajus iseloomulikud koelised muutused, 5 staadiumit. Dementsus- on aeglane või järkjärguline vaimse võimekuse kaotus. Sümptomiteks on mälu(lühi) ja mõtlemisvõime vähenemine, varasemate oskuste kahanemine, käitumishäired, isiksuse muutus. Pöördumatute põhjuste hulka kuuluvad Alzheimer, ajuverevarustuse häired, Parkinson, AIDS.
rakukeha Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidega 100 m/sek Piirdenärvisüsteem (PNS) Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: · kehaline ehk somaatiline Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) · vegetatiivne Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid (silmapupillide ahenemine) Refleksikaar Erutuse kulgemise tee: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/
alkoholism, mälu ~10-15minti. Mälukaotus-haiguslik, ehmatus, võimalik taastumine Seljaaju-paikneb lülisambakanalis, vahendab inffo peaaju ja keha vehel, juhib reflekse Piirdenärvisüsteem(PNS)-kehaline e. Somaatline(juhib tahtele alluvaid tegevusi) ja vegetatiivne(tahtele allumatud tegevused). Inff liigub elektriimpulsina närvikraku sees Sünaps-ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse Refleksid-tingimatud(kaasasündinud, neelamis-ja imemisrefleks) ja tingitud(omandatakse) Reflekikaar- Erutuse kulgemise tee: 1. erutust vastu võttev närvirakk 2.närvikiud juhivaderutuse kesknärvisüst. 3.kesknärvisüst. piirkonnad analüüsivad erutust 4. närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/elundisse 5. organ/elund reageerib eritusele Närvisüsteemi ülesanded: reg. Organismi eludite talitust, kooskõlastab elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele.
5. Sünaps närvirakkude kokkupuutepunkt, kus eturus/närviimpulss kandub ühelt rakult/jätkelt teisele. Keeminile sünaps vabanebad ühest ained ja teine seob ära Elektriline seotud elektrilaengutega Refleksikaar koostöö keksnärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi vahel. Neuraalne teekond, mis kontrollib refleksi toimumist Autonoomsed siseorganid Somaatilised lihased Tingitud refleksid (kaasasündinud) põlve-, neelamis-, aevastamisrefleks Tingimata refleksid (õpitud) õppimine 6. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus liberiinid, statiinid / reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Käbikeha - melatoniin Ajuripats e hüpolüüs (eessagar) - kasvuhormoon Kilpnääre türoksiin, trijoodtaroniin Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon Tüümus e harkelund reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks)
neeldumine ning samas ka Maa poolt ära kiiratav kiirgus. Mis on soojuskiirgus? Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade poolt kiiratav elektromagnetiline kiirgus. See on soojusenergia muundumine elektromagnetiliseks energiaks. Soojusenergia on aatomite ja molekulide juhusliku liikumise kineetilise energia keskmine. Soojuskiirguse omadused sõltuvad mitmetest erinevatest teguritest aine pinnast, temperatuurist, neelamis- ja kiirgamisvõimest. Kiirgus ei ole monokromaatiline, mis tähendab, et see ei koosne sama sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele iseloomuliku spektri. Soojuskiirgust saab koondada peeglite abil üheks väikeseks punktiks, mida kasutatakse näiteks päikese energia koondamiseks. Sellise meetodiga on võimalik kiirelt päikese abil vett aurutada. Näiteks on võimalik sellisel meetodil kuumutada vett 285 kraadini Celsiuse järgi.
oksendamis-, neelamisrefleksid ) Siin siirdub suurem osa närvikiudusid üle vastaspoolele - seega üldiselt: vasaku kehapoole tööd koordineerib suuraju parem poolkera ja vastupidi ! ● Väikeaju juhib liigutuste koordinatsiooni, täpsust ja sujuvust, avaldab môju lihaste toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja liigeste retseptoritelt. ● Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. ● Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust,
Dimetüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eriti suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees ning tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Dimetüülelavhõbeda tagajärjel esinevad järgmised mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi sümptomid: paresteesia (naha väärtundlikkus), tuimus ja kirvendustunne suu ümbruses, huultes, jäsemetes (eriti sõrmedes ja varvastes), ataksia, komistav kõnnak, neelamis- ja artikulatsiooniraskused, neurasteenia (närvinõrkus), üldine nõrkus, väsimus, kontsentreerumisraskused, nägemis- ja kuulmiskaotus, treemor (lihasvärin), kooma ning lõpuks surm. Üheks elavhõbedaga ohustatud töötajate grupiks on hambaravi asutustes töötavad inimesed. Toksilisuse allikaks on hambatäidise materjalina kasutatav hõbeamalgaam (elavhõbe, hõbeda, tina ja vase segu) ja selle valmistamise ajal tekkiv elavhõbeda aur.
Leepra · Kontakti ja piisknakkusega levib, 95% nakatunutest ei haigestu · Haigusnähtudeks on kõhnumine, seedehäired, närvi- ja reumavalud, punetav lööve, võivad ilmneda muhud ei ole valulik Koolera · saastunud joogi- ja toiduga, väljaheidetega · Haigusnähud: tugev kõhulahtisus, oksendamine, krambid, veekaotus võib põhjustada surma · Ennetamine: vaktsineerimine Botulism · toiduga, haava kaudu · neelamis ja kõnehäired, oksendamine, kõhuvalu, halvatus · Ennetamine: keeta toitu 100 kraadi juures üle 10 minuti · ravi aint antitoksiinidega Puukborrelioos · levib puugihammustusega · ringikujuline punetus hammustuskoha ümber; 2 perioodi · ennetamine puugihammustuse vältimine · ravimine antibiootikumidega Düsenteeria · Saastunud joogi- ja toidu kaudu levib · kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik, krambid
5 ALANEVAD MOTOORSED TEED Püramidaalsüsteem e direktne, (kahe neuroniline), fülogeneetiliselt noorem: tractus corticospinalis tahtele alluvad, sihipärased liigutused keha ja jäsemete lihastele (seotud spinaalnärvidega); tractus corticonuclearis tahtele alluvad liigutused pea piirkonna lihastele: silma , miimiliste, mälumis‐, neelamis‐, kõrilihaste liigutused (seotud kraniaalnärvidega). Ekstrapüramidaalsüsteem e indirektne süsteem (hulgineuroniline), fülogeneetiliselt vanem. Juhib ja kontrollib keerukaid automaatseid liigutusi, tingitud reflekse, lihaste toonust, kehaasendit. Püramidaalsüsteem, direktne süsteem juhib tahtele alluvaid, sihipäraseid liigutusi. Tractus corticospinalis ‒ keha ja jäsemete lihastele (seotud spinaalnärvidega). 1
põhjustada lämbumist Läkaköha Piisknakkus, ägedad köhahood, vilistav hingamine, võib kaasneda oksendamine ja hapniku puudus. Salmonelloos Saastunud toidu ja joogiga. Iiveldus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus, väike palavik. Bakter sureb toidu valmistamisel. Teetanus Levib haava kaudu, musta süstlaga Näolihaste jäikus, neelamishäired, lihaskrambid Mullabakter ehk elab mullas. Botulism Levib toiduga, haava kaudu. Neelamis- ja kõnehäired, oksendamine, kõhuvalu, halvatus. Puukborrelioos Levib puugihammustusega, ringikujuline punetus hammustuskoha ümber, palavik, külmavärinad, närvisüsteemi häired. Düsenteeria Levimisviisiks on joogi- ja toiduga Kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik. Krambid Tuberkuloos Piisknakkus. Palavik, higistamine, nõrkus, köha, valu rindkeres, hingeldus, raskemal juhul hingamispuudulikus ja kopsuverejooksud. Vaktsineerimine Gonorröa Suguline haigus
A langevast kiirgusest (%) Peegeldamisvõime (albeedo) aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal D pinnale langevast kiirgusvoost (%) Kiirgamisvõime - kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 U ajaühiku vältel Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+ a = 1, S kus k - keha neelamisvõime, a - keha peegeldamisvõime, -kehale langenud kiirgusvoo lainepikkus Absoluutselt must keha: k = 1, a = 0 ; Absoluutne peegeldaja: k = 0, a = 1 Maa efektiivne kiirgus ja maapinna kiirgusbilanss M Maa efektiivne kiirgus (Ef ) - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe :
Aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest, näiteks prootonitest ja elektronidest, ning nende ostsilleerimine tekitab elektri- ja magnetvälja. Selle tulemusena kiiratakse footoneid, mis vähendavad keha entroopiat ja energiat. Elektromagnetiline kiirgus ei vaja aine olemasolu ning saab vaakumis liikuda lõpmatult kaugele, kui teele ei jää ühtegi takistust. Soojuskiirguse omadused sõltuvad mitmetest erinevatest teguritest – aine pinnast, temperatuurist, neelamis- ja kiirgamisvõimest.[3] Kiirgus ei ole monokromaatiline, mis tähendab, et see ei koosne sama sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele iseloomuliku spektri. Kui kiirgav keha ja selle välispind on soojuslikus tasakaalus ning pind neelab kogu pealelangeva valguse, siis on tegemist musta kehaga. Must keha on ideaalne kiirgur. Tavalise keha ja musta keha neelduvuse suhet kutsutakse neelamisvõimeks ning seega on musta keha neelamisvõime võrdne
ainuüksi vee nägemisel tugevaid neeluspasme. Samaaegselt suureneb süljeproduktsioon koos januga. Nakatunu muutub ülitundlikuks valguse ja müra suhtes ning võib olla isegi agressiivne. Paanikahood suurenevad kuna haige ei saa korralikult süüa, ta oksendab ja higistab - Paralüütiline staadium. Kestab umbes 1-2 päeva. Esmalt tekib puretud jäseme halvatus. Peale seda levib halvatus ka ülejäänud jäsemetesse ning neelamis- ja hingamislihastesse. Surm saabub tavaliselt 4-8 päeva pärast ja on põhjustatud hingamishalvatusest ning haige on sel ajal selge teadvuse juures. 10% juhtudest esinevad paralüütilised vormid, kus puuduvad täielikult hüdrofoobia ja erutusstaadium Vaktsineerimine Kokkupuutejärgne vaktsineerimine: Pärast hammustust on väga tähtis kohene haavatöötlemine. Kõigepealt peaks haava loputama ja pesema seebiga. Peale seda tuleks
· Selle tegevus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta · Seal eristatakse kahte vastandliku toimega osa Üks neist võimendab ja intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse Teine on vastupidise toimega, põhjustades rahunemist ja lõõgatumist * refleks organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Tingimatud refleksid · Kaasasündinud ehk pärilikud · Nt. Imemis-, neelamis- ja lihaste venitusrefleks · Osa säilivad kogu elu, osa ainult lapseeas Tingitud refleksid · Omandatakse elu jooksul, järglastele ei pärandu · Nt. Ohtudest põhjustatud valurefleksid, käitumisiseärasused ning liigutusvilumused · Nende kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb · Erutust vastuvõtvad (retseptoorsed) närvirakud · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (aferentsed närvikiud)
kolmandik keha pikkusest. Nägu on lai, silmad asetsevad teineteisest kaugel. Käed omandavad õiged proportsioonid. Nahk on väga õhuke, veresooned kumavad läbi. 11. rasedusnädalast alates hakkab loode pöialt lutsima. Kuu lõpuks on ta 9 cm pikk ja kaalub 20 g. 4. kuul (13.-16. nädal) on loode kaetud pehmete karvakestega. Algab luustumisprotsess. Sõrmeküüned on hästi näha, samuti kõrvalestad. Loode liigub aktiivselt, teeb neelamis- ja hingamisliigutusi. Välissuguelundite järgi saab sugu eristada. Kuu lõpuks on ta umbes 16 cm pikk ja kaalub 100 g. 5. kuul (17.-20. nädal) liigutab loode juba nii tugevasti, et ema tunneb seda. Loote kasv aeglustub pisut. Jalad omandavad õiged proportsioonid. Lootenahk kattub võidega. Loode oskab imeda ja neelata. Ta võib eristada ema hääl. Kuu lõpuks on ta umbes 25-27 cm pikkune ja kaalub 250-300 g. 6.kuu (21.-24. Nädal)
Päike, heitgaasid, 22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine). 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas). 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs). 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse). 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingitud: kaitse ja käitumisrefleksid. Tingimatud: neelamis ja imemisrefleks, pupillide ahenemine. 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea ja seljaaju. 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? Sensoorne, primaarne, sekundaarne, tertsiaalne. 27
Atsetüülkoliin skeletilihaste kokkutõmme. 32) Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine); 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas); 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs); 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse); 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 33) Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine); Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitseja käitumisrefleksid, käimine, jooksmine. 34) Närviraku ja närvi ehitus. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest). Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. a dendriit, b närvirakukeha, c raku tuum, d neuriit e. akson, e müeliinkest, *f Schwanni rakk, *g Ranvier´i soonis, h presünaps.
Südame verevarustus: pärgarterid ja pärgveenid. 14) Milline on südametöö põhimõte? Toimub SÜSTOL(kokkutõmme), DIASTOL(lõõgastumine) põhimõttel. Südame töö keskus asub piklikus ajus. 15) Kuidas jaguneb närvisüsteem anatoomiliselt? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem. 16) Kuidas jaguneb närvisüsteem talituslikult? Somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. 17) Nimeta tingituid ja tingimatuid reflekse. Tingimatud- kaasasündinud nt. Neelamis ja imemisrefleks Tingitud- omandatakse elu jooksul nt. Kaitse ja käitumisrefleksid- silmapupillide ahenemine 18) Mis on närvisüsteemi ülesanne? · Reguleerib ja kontrollib organismi elundite talitlust · Kooskõlastab organismi kõigi elundite tööd · Kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele · Häired närvisüsteemis kutsuvad esile häireid ka teistes elundsüsteemides 19) Nimeta ülemised hingamisteed Ninaõõs ja neel. 20) Nimeta alumised hingamisteed
käitumishäired" (Talvik 2007). Liigne raputamine põhjustab kortikaalsete ja sildveenide rebenemise ajus, mille tõttu võib tekkida subduraalne hematoom, harvem subarahnoidaalne hemorraagia ja ajuturse (Talvik jt 2002). " Ajukahjustus tekitab funktsioonide häireid, vaimset alaarengut, kõne- ja õpiraskusi, erinevaid halvatuse vorme, pimedaks jäämist (Wheeler 2003), söömisraskusi, krambihäireid, hingamis- ja magamisraskusi, motoorika kahjustusi (Showers 1999), neelamis- ja imemisprobleeme, käitumisraskusi ("Shaken Baby Syndrome" 2003), kuulmiskahjustust (Byron 2000), tähelepanuhäireid, tasakaaluprobleeme, emotsionaalseid probleeme, mikro- või hüdrotsefaaliat, koomat, permanentset vegetatiivset seisundit (Peinkofer 2002)" (Ainsalu 2004). Lapsel võib tekkida nii suur ajukahjustus, et ta sureb. Paljud lapsed surevad komplikatsioonide tõttu alles kuid või aastaid hiljem, väga vähesed lapsed taastuvad täielikult (Ainsalu 2004; ref
neist on kanep. Nad aeglustavad või/ja kiirendavad sünapside tööd, pakkudes siis tarbijale kas rahustava või energilise tunde. Narkootikumid stimuleerivad ajus õnnehormoone, tekitades tarbijale sõltuvuse. 16. Millised on tingimatud refleksid? Näited analüüsida Tingimatud refleksid on pärilikud ja seetõttu kutsutakse neid ka kaasasündinud refleksideks. Need on tahtele allumatud ja elu jooksul neid õppima ei pea. Siia kuuluvad näiteks imemis-, neelamis-, oksendamis-, haaramisrefleks jne. Osad refleksidest avalduvad sünnihetkel, osad avalduvad hiljem. Näiteks imik oskab sündides kohe imeda, hingata, nutta jne. Kolmandal elukuul hakkab ennast pöörama selili asendist kõhuli üle mõlema külje. Tingimatud refleksid on seotud seljaaju ja piklikaju tööga. 17. Millised on nägemise tervishoiu reeglid. Vähemalt 4 18. Millised haigused on daltonism, kanapimedus, hallkae? Kas ja kuidas saab hoiduda neist?
Müürikive ei tohi pärast nakkumist liigutada. Pooleliolevat müüri tuleb kaitsta vihma jt. ohutegurite eest. Kuiva ja sooja ilmaga tuleb takistada müüri liig kiiret kuivamist, seda puhta veega kastes. Mördipritsmed tuleb eemaldada müüri pinnalt ennem mördi tardumist. Fibo Plokk on tugev, vaatamata kergusele on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Üldist Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine
➔ Peaajunärv, mis on seotud tasakaaluga? ● VIII esiku-teonärv NERVUS VESTIBULOCOCHLEARIS ➔ Peaajunärvid, mis on seotud silmamuna liikumisega? ● III silmaliigutajanärv N.OCULOMOTORIUS ● IV plokinärv N.TROCHLEARIS ● VI eemaldajanärv N.ABDUCENS 31. Tingimatud refleksid on on ● refleksid, mis on pärilikult saadud, kaasasündinud refleksid, mis ei allu tahtele. - nt imemis-, neelamis-, köhimis-, aevastamisrefleks, silmaavamisrefleks, sugurefleksid. 32. Tingitud refleksid on ● refleksid, mis on omandatud läbi õppimise ja kohanemise, seotud ajukoorega. - nt rattasõit, pillimäng, auto juhtimine, rääkimine. 33. Mälu funktsioonideks on ● meeles pidada, infot säilitada ja meenutada 6 34. Une tähtsus organismile
puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksid Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks. (pupillide ahenemine) Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju, väikeaaju, vaheaju, keskaju, piklikaju. Mäluhäired: Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei tule toime igapäeva tegemistes (ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla jm)
2) Kiirusagar- Seotud naha ja lihastundlikkusega 3) Oimusagar- Seotud kuulmisega 4) Kuklasagar- Seotud nägemisega Seljaaju (pikkus 45cm,läbimõõt 1cm) Ülesanded: 1)Vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel 2)Juhtida tingimatuid reflekse Seljaajus hallaine (moodustub neuronitest) seespool ja valgeaine (moodustub aksonitest) väljaspool. Refleksid-organismi vastus ärritusele 1)Tingimatud refleksid- On kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid(neelamis-,imemisrefleks) 2)Tingitud refleksid-Kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul.(teadmised, oskused jne) Refleksikaar- refleksi kulgemise tee. Piirdenärvisüsteem Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest. Jaotub talituse alusel kolmeks: 1)Kehaline ehk somaatiline- Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) 2)Sensoorne ehk tundeline- Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid.
näriliste eest. Toidumürgistuste vältimine Mõiste toidumürgistus sisaldab nii ägeda kuluga haigusi, mida iseloomustavad kõhulahtisus ja oksendamine kui ka haigusi, mille sümptomid pole seotud mao- ja sooletraktiga. Näiteks: botulism on raske mürgistushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium botulinum saastunud toit. Haiguse tunnusteks on valguse kartus, peapööritus, üldine nõrkus, suu kuivamine, peavalu, nägemis, kõne, neelamis ja hiljem kesknärvisüsteemi häired. Toitu on võimalik saastumise eest kaitsta · säilitada toitu kaetuna kui see on võimalik · ära kasuta sobimatuid ja mitte korras seadmeid · ära kasuta määrdunud lappe, eelista ühekordseid lappe · puuduta toitu kätega ainult hädavajaduse korral, eelista töövahendeid · Hoia toores toit eraldi valmistoidust kõikidel valmistamise, säilitamise ja edastamise etappidel.
olmemürgid, kehaline aktiivsus, vabad radikaalid organismis ja selle ümber. 22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageeib. 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud neelamis- ja imemisrefleks. Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrfelksid (silmapupillide ahenemine). 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteem- juhib kogu organismi tegevust, koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: kehaline e somaatiline juhib
Hg-ühendid kogunevad maksa, põrna, neerudesse ja ajju ning eralduvad väga aeglaselt uriini, higi ja väljaheitega. 10 Esinevad järgmised mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi sümptomid: · paresteesia (naha väärtundlikkus), · tuimus ja kirvendustunne suu ümbruses, huultes, jäsemetes (eriti sõrmedes ja varvastes), · ataksia, · komistav kõnnak, · neelamis- ja artikulatsiooniraskused, · neurasteenia (närvinõrkus), · üldine nõrkus, · väsimus, · kontsentreerumisraskused, · nägemis- ja kuulmiskaotus, · treemor (lihasvärin), · kooma ning lõpuks surm. Elavhõbedat leidub kalades! 11 Elavhõbeda sattumine keskkonda · Tööstuse heitveed · Õhu reostus · Tõrjeained · Fossiilsed kütused · Kaevandustegevus
Õendustegevus: nitroglütseriin; rahustamine ja hirmu vähendamine, ärevushoo ennetamine, väga tähtis liikumine ja õige toitumine. Patsiendi abistamine. Millised võivad olla südameinfarkti komplikatsioonid?Surm, südamepuudulikkus, rütmihäired, vatsakeste virvendus Millised on ajurabanduse sümptomid ja milline on õendustegevus selle korral? ühe kehapoole halvatus koos samapoolsete näolihaste halvatusega, kõnehäired ehk afaasiad. Veel võib esineda neelamis ning nägemishäire ja tekivad põie- ja seedetegevuse häired, mäluhäired, tasakaaluhäired, pearinglus, rahutus, depressioon, psüühika- ja teadvushäired. Suruv tunne peas millega kaasneb iiveldus ja oksendamine . Hooldustöö peab olema patsiendi keskne, see tähendab, et iga tegevuse eesmärk peab olema patsiendile võimalikult hästi mõistetav, tema soove arvestav, tema enesehooldust parandav ja sõltumatust suurendav. Hooldustöö edukuse kindlustab usalduslik
Fibo kergplokk on tugev, vaatamata kergusele on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Plokkide mõõtmed (mm) Kuivkaal (kg) Laius Kõrgus Pikkus Fibo 3 (3 MPa) Fibo 5 (5 MPa) 100 185 490 6 8
konservikarbi kaane kummitõmbumise ehk bombaazi. Toksiin võib tekkida ka toiduaine sooldumisel, kui see toimub kõrgel temperatuuril, soolamine peab toimuma 4...6°C temperatuuri juures. Toksiin ei lagune ka toiduaine külmutamisel, marineerimisel, vinnutamisel ega suitsutamisel. Botulismi puhul kahjustub närvisüsteem, tekib üldine nõrkus, peavalu, silmaterade laienemine, suu kuivamine. Kehatemperatuur on normaalne, pulss sage, järgnevad neelamis-ja kõnehäired, hingamine muutub katkendlikuks, raske mürgistus võib lõppeda surmaga. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Seentest (hallitusest) põhjustatud mürgistused Seenelise päritoluga toidumürgistusi nimetatakse mükotoksikoosideks. Hallitus hakkab arenema toiduaine sees ja hiljem ilmuvad hallituslaigud toidu peale. Toksiini toime on äge,
hooldajale. Tallinn: Eesti Alzheimeri Tõve Ühing. Meetodid ja tegevused. (2010). Sufuca. http://www.sufuca.fi/ee/methods_activities_ee.html (16.12.2010). Timm, M., Murov, M. (2010). Hemipleegilise patsiendi potentsiaalsed probleemid ja nende ennetamine. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. [Praktikumi konspekt]. Timm, M., Murov, M. (2010). Insuldihaige taastusravi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. [Praktikumi konspekt]. Usberg, Gerli. (2010). Kõne-, neelamis- ja põiehäired. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. [Seminari konspekt]. 8
vegetatiivne tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 42. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel? Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu impulsse ÜHELT RAKULT TEISELE edastatakse. dendriidid on lühikesed, elektrilisi signaale närviraku keha suunas Akson e. neuriit juhib elektrilisi impulsse raku kehast kaugemale 43. Reflekside jaotus? Milleks need vajalikud on? a) Tingimatud - Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks b) Tingitud - Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid 44. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? Lühimälu Püsimälu Sensoorne mälu Primaarne mälu Sekundaarne mälu Tertsiaarne mälu nägemismälu, Lühiajalise mälu toimub kordamise Igavesti püsiv kuulmismälu jne. kestus 1520 (30) teel.
Enamasti haigestuvad koolieas lapsed Kuidas aidata kurgupõletikus last Kui tegemist bakteriaalse põletikuga on näidustatud antibiootikumid Toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkus ja palaviku alandamine Valuravi Soojad joogid Kurku pihustatavad preparaadid ja imemistabletid leevendavad sümptomeid lühiajaliselt. Imemistablette ei tohi kasutada alla 4-5 aastastel lastel, sest need võivad hingekõrri sattumisel põhjustada lämbumise. Kiiresti arsti juurde kui... lapsel neelamis- või hingamishäired lapsel on raske suud avada esineb kaelavalu ülemäärane süljeeritus laps keeldub joomast lapse hääl on muutunud palavik üle 39 C KÖHA köha põhjus on hingamisteede viirusinfektsioon Algus kuiv ärritusköha, mis muutub rögasemaks. Köha võib kesta mitmeid nädalaid, tavaliselt taandub 7-14 päeva jooksul. Äge köha, kestusega 1-3 nädalat
närvikiudusid üle vastaspoolele - seega üldiselt: vasaku kehapoole tööd kooordineerib suuraju parem poolkera ja vastupidi ! · Väikeaju juhib liigutuste koordinatsiooni, täpsust ja sujuvust, avaldab môju lihaste toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja · liigeste retseptoritelt. · Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. · Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri,
kuulmis-, kompimis-, haistmis- ja maitsmisaistingud on ebatäpsed ja laialivalgunud ega tekita kuigi palju ega õigeid vastavaid tajukujutlusi. Meeleärrituste andmisega saab aktiveerida neid lapsi reageerima. Sügava vaimupuudega lastel on reeglina alati kaasuv mingi teine puue. Tulenevalt väga tõsisest peaaju orgaanilisest kahjustusest on enamik neist lastest piiratud liikumisega, nad ei hoia pead ega suuda tõusta istuma. Neil võivad ka puududa mitmed vajalikud refleksid (nt hingamis-, neelamis-, haaramisrefleks). Need lapsed ei suuda hoolitseda oma põhivajaduste eest, kuna puudub kontroll oma põie ja pärasoole tegevuse üle. Võin oma kogemustele toetudes väita, et sügava vaimupuudega lapsed on väga erinevatel tasemetel oma arengus. Osad tunnevad ära lähedased ja reageerivad teatud viisil. Osad soovivad, et neid lubatakse rahulikult ja omaette olla. Samas hellust ja leebet kohtlemist soovivad kõik. VÄÄRTUSHINNANGUD
võivad ilmneda muhud (leproonid) ei ole valulikud o Ennetamine: vaktsiin puudub o Ravi: kombineeritud ravi KOOLERA o Levimisviis: saastunud joogi ja toiduga, väljaheidetega o Haigusnähud: Tugev kõhulahtisus, oksendamine, krambid, veekaotus võib põhjustada surma o Ennetamine: vaktsineerimine o Ravi: antibiootikumid, vedeliku andmine o 1848. Oli Koolera puhang BOTULISM, C BOTULINIUM o Levimisviis: toiduga, haava kaudu o Haigusnähud: neelamis- ja kõnehäired, oksendamine, kõhuvalu, halvatus o Ennetamine: keeda toitu 100 kraadi juures üle 10min o Ravi: antitoksiiniga BORRELIOOS o Levimisviis: puugihammustus (siirutajaga) o Haigusnähud: ringikujuline punetus hammustuskoha ümber; 2 periood: palavik, külmavärinad, kurgu-, pea-, lihas- ja liigesevalud; 3 periood: neärvisüsteemihäired o Ennetamine: Puugihammustuse vältimine o Ravi: antibiootikumid DÜSENTEERIA o Levimisviis: saastunud joogi ja toiduga
-Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) -Peegeldamisvõime (alabeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost(%) Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel. -Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+a=1 Maa efektiivne kiirgus(Ef) Ef= U G kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema, loomulikult
-Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) -Peegeldamisvõime (alabeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost(%) Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel. -Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+a=1 Maa efektiivne kiirgus(Ef) Ef= U G 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema,
· Ämblikekst- arachnoidea · Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on pärilikult edasiantavad , kaasasündinud refleksid: Silmaavamis, neelamis ja imemis refleks, köha, aevastus. Tingitud refleksid on refleksid, mis on omantatud mingi aja jooksul elu vältel: Iga päev sama kell ärkad, kuigi vb vajadust pole L ja P. Lühiajaline mälu: · Informatsiooni säilitatakse max 1-2 tundi, enamasti veel vähem, minutid, sekundid. Pikaajaline mälu: · Informatsioon säilitatkse päevi, aastaid, eluaeg. Une vajadus täiskasvanud 7-8H, lapsel 10-11H.
· Rasvkude on hea soojus isolaator. TOIDUPÜRAMIID Keskmiselt vajavad: 14-17 aastased tütarlapsed 2600 kcal; naised 2000 kcal 14-17 aastased poisid 3000 kcal; mehed 20500 kcal energiat päevas. REFLEKS Jagatakse kaheks. TINGIMATUD TINGITUD Tahtele allumatud kaasasündinud Kogemuste ja õppimise varal kujunenud reaktsioonid. refleksid Näiteks: Neelamis-, haaramis-, Näiteks: Kaitse- ja käitumisrefleksid, imemisrefleks, põie ja pärasoole kirjutamine, kõndimine, auto juhtimine, tühejndamis refleks, oksendamine, aevastamine, põlverefleks Püsivad refleksid. Keskus asub seljaajus. Muutlikkud, ei ole püsivad. Keskuseks peaaju. REFLEKSIKAAR Impulsi teekond organismis. Retseptor ehk närvirakk
annaabi.ee 
