4. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 3. Millised muutused toimuvad silmas lähedale ja kaugele vaadates? Lähedale vaadates on ripslihased pingul ja lääts kumer. Kaugele vaadates on ripslihased lõtvunud ja lääts on lame. 4. Millised muutused toimuvad silmas valgustugevuse muutumisel? Hämaras on silmaava suur ja eredas valguses on silmaava väike. 5. Kuidas ja millal näeme värviliselt ja mustvalgelt? Heas valguses näeme kolvikestega ja värviliselt. Nõrgas valguses näeme kepikestega ja must-valgelt. 6. Millest tuleneb lühinägelikkus ja kaugnägelikkus, millised prillid aitavad? Lühinägevus on kui inimene näeb teravalt lähedale aga kaugele ebatäpselt. Seda põhjustab see, et lääts on liiga kumer, või et silmamuna on liiga pikk. Selle vastu aitavad miinusega nõgusad prilliklaasid. Kaugelenägevus on kui kaugele näeb hästi aga lähedale ebateravalt. Seda põhjustab see, et
Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud mustvalget nägemine, kepikestega aga nägemine värvilist . Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa asub suuraju poolkerade kukla sagaras. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi a. lähedale b. kaugele ja nägemise korrektsioon toimub a. plussklaasidega b. miinusklaasidega, millised on a. kaksikkumera b. kaksiknõgusa kujuga
· Optilise süsteemi tugevuse ja pupilli suuruse reguleerimisega tekib võrkkestale kujutis Klaaskeha http://www.eophtha.com/eophtha/anatomy/anatomyofvitreous.html FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS I · Võrkkestas on kepikesed ja kolvikesed, mis on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega · Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata - skotoopiline nägemine · Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini · Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi - fotoopiline nägemine · Värve näeme tänu sellele, et kolvikesed sisaldavad kolme liiki fotopsiini · Fotopsiinid neelavad sinist, punast ja rohelist valgust SILMA TAGUMISE OSA EHITUS pigment- võrkkest rakud kolvikes ed pigmentepite ganglionirakud
nanomeetrit.Sagedusega ligikaudu 430 THz kuni ligikaudu 790 THz b. Kuidas on seotud valguse füüsikalised omadused ja värvide nägemine? Erinevad elektromagnetkiirguse lainealad tõlgenduvad inimese nägemusele erineva värvina. c. Mis on valguse kiirus? Ligikaudu 299 702 458 m/s 4. Nägemine: a. Kuidas toimib inimese silm? Läbi silmaläätse jõuab valgus silmapõhjale, silmapõhi on kaetud kepikeste ja kolvikestega b. Mis osakesed inimese silmas tagavad värvid nägemise? Kolvikesed(neid on umbes 5-7 miljonit) c. Mis osakesed inimese silmas tagavad detailide (piirjoonte ja kujutiste) nägemise? Kepikesed(neid on umbes 115-120 miljonit) d. Kas inimese silmas on rohkem värvide või detailide tuvastamisega tegelevaid osakesi? Detailide tuvastamiseks on rohkem e. Mis nägemisprobleeme inimestel esineb?
jõudmist lähevad valguskiired läbi silma läbipaistvatest, valguskiiri murdvatest keskkondadest - sarvkestast, vesivedelikust, läätsest ja klaaskehast. Kõige rohkem murrab valguskiiri lääts. Silmamuna võrreldakse tavaliselt fotoaparaadiga, kus lääts täidab fotoläätse ja võrkkest valgustundliku plaadi osa. Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal ümberpööratud vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud päevane nägemine, kepikestega aga nägemine videvikus. Kepikestes on eriline aine - nägemispurpur e. rodopsiin. Rodopsiin laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses. Selle aine moodustamisest võtab osa A-vitamiin. Kui nägemispurpuri süntees on häiritud, tekib nn. kanapimedus. Kolvikestes sisaldub teine valgustundlik aine - jodopsiin. Võrkkestale langavad valguskiired ärritavad kolvikesi ja kepikesi. Neis kulgevad keerulised
esemetest terav kujutis. Ümbritseva ruumi tugevasti erinevate valgustustingimustega kohanemist selgitab nägemise duplekssuse teooria. Võrkkestas on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata, seda nim skotoopiliseks nägemiseks. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini, mille punane värvus tuleneb sellest, et ta neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi, see on fotoopiline nägemine. Värvuste nägemist seletatakse sellega, et kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotospiini, mis neelavad sinist, rohelist ja punast valgust. Kuidas muudetakse valgusärritaja kepikestes sensori- ja aktsioonipotentsiaalideks? Pimeduses on kepikeste Na+ kanalid avatud. Avatuna hoiab neid intertsellulaarne cGMP. Valguskvant aktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist, mis muutub 11-trans-retinaaliks
Valguse intensiivsuse järsust nõrgenemisest signaliseerivad off-tsentrumi rakud, millelt lähtuv aktiivsus on madal tugeva valguse juures. Võrkkestas on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata, seda nim skotoopiliseks nägemiseks. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini, mille punane värvus tuleb sellest, et ta neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust. Kolvikestega nähakse valges ja eritatakse värvusi, see on fotoopiline nägemine. Värvuste nägemist seletatakse sellega, et kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini, mis neelavad sinist, rohelist ja punast valgust. Pimeduses on kepikeste Na+-kanalid avatud, erinevalt teistest närvikoemembraanidest, kus Na+-kanalid on puhkeolekus suletud. Avatuna hoiab neid intratsellulaarne cCMP. Valguskvant aktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist, 11-cis-retinaal
kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda · horisontaalrakud · bipolaarsed rakud · amakriinrakud · ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurite rodopsiini, mille punane värvus tuleb sellest, et ta neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi. Värvuste nägemist seletatakse sellega, et kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini, mis neelavad sinist, rohelist ja punast valgust, lainepikkustega vastavalt 430, 535 ja 575 nm. Seega on kolme tüüpi kolvikesi. VÄRVUSTE NÄGEMINE Värvuste nägemist seletatakse preagu trikromaatilisuse teooriaga. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke kolme liiki- sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab suure hulga
nakkuse eest. Pisaratevool tekib silma sarv- ja limaskesta ärritamisel, mitmete emotsionaalsete seisundite puhul, suuremas koguses tekkinud pisaravedelik ei jõua pisarajuha kaudu ära voolata ja langeb pisaratena üle alumiste laugude põskedele. Fotokeemilised protsessid võrkkestas: Kepikeste abil nähakse hämaras, värvusi ei eristata, see on skotoopiline nägemine. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi, sisaldavad 3-me erinevat fotopsiini. Galingonirakud: Retseptiivne väli- võrkkesta ala, mille ärritamine valgusega põhjustab galingonirakkudelt lähtuva impusatsiooni tõusu või languse. Nende rakkude retseptiivsed väljad on sõõrjad, neil on tsentrum ja perifeeria. Valguse sisselülitamisele reageerivad need retseptiivväljad, mille tsentrumi ärritamine valgusega põhjustab impulsside sageduse tõusu
Eespoolt ülemine ja alumine silmalaug, ripsmed ja pisaraaparaat. Pisaranääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamine ja kaitseb seda nakkuse eest, sest sisaldab bakteritsiidseid aineid. Pisaratevool tekib silma sarv- ja limaskesta ärritamisel, aga ka emotsionaalsete seisundite puhul. Võrkkestal on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata → skotoopiline nägemine. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi → fotoopiline nägemine. Värvuste nägemis seletatakse sellega, et kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini, mis neelavad sinist, punast ja rohelist valgust. Pimeduses on kepikeste Na+-kanalid avatud. Avatuna hoiab neid intratsellulaatne cGMP. Valguskvant aktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist, mis muutub 11-trans-retinaaliks. Reaktsiooni võib
annaabi.ee 
