Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED) (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus paikneb vähem rahvast ning miks?
  • Milleks sobib kõige enam?

Lõik failist


GEOSCIENTIA 
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 
 
 

www.geograafia.ee 
 
SISUKORD 
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM  2010 .............................................................................................................................. 8 
EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 
EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 
EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 
TEMAATIKA : ........................................................................................................................................................ 9 
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: ............................................................................ 10 
1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid,  diagramme , jooniseid, pilte ja  tekste  informatsiooni leidmiseks, seoste 
analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste  langetamiseks , prognooside 
ja hüpoteeside  esitamiseks ; .............................................................................................................................. 10 
ÜLDMAATEADUS ................................................................................................................................................... 10 
LITOSFÄÄR ............................................................................................................................................................. 10 
2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; ..................... 10 
3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad,  kurrutused , murrangud, kivimite teke, süvikute 
teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel ( ookeaniliste  laamade eemaldumine, 
ookeanilise  ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama 
põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi pi rkonnas; ....................................................................... 11 
4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; .............................. 13 
5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; ......................... 13 
6. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja 
majandustegevusele ; ........................................................................................................................................ 14 
7. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära  lubjakiviliivakivi , graniidi ja basaldi 
ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest; ............................................................... 14 
8. analüüsib maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja 
keskkonnaprobleeme; ....................................................................................................................................... 16 
9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; ................................................................................... 16 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 16 
PEDOSFÄÄR ........................................................................................................................................................... 18 
10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle 
mõju inimtegevusele; ........................................................................................................................................ 18 
11. iseloomustab mulla koostist, ehitust ( mullaprofiil ) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: 
lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim,  taimestikloomastik , mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 

 
12. teab peamisi mullaprotsesse:  leetuminekamarduminesoostuminegleistuminesooldumine ; ............ 20 
13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; . 20 
14. tunneb joonistel ja piltidel ära  soostunudleetunud , must- ja punamul a; ................................................ 21 
15. teab  mullaviljakuse  vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise 
võimalustest; ..................................................................................................................................................... 21 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 22 
ATMOSFÄÄR .......................................................................................................................................................... 23 
16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; ...................................... 23 
17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; .................................................................................................... 24 
18. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja 
kagutuuled,  mussoonid ); .................................................................................................................................. 25 
19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. 
Selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; ...... 25 
20. teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste  kaartide  ja kliimadiagrammi abil etteantud 
koha kliimat; ...................................................................................................................................................... 26 
21. analüüsib kliima mõju teistele  looduskomponentidele  ja inimtegevusele; ................................................ 27 
22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja  sudu  tekkepõhjusi ning 
mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri  koostisele ; ................................................. 27 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 28 
HÜDROSFÄÄR ........................................................................................................................................................ 30 
23. teab vee  jaotumist  Maal:  maailmameri ja siseveed ( liustikud , põhjavesi, jõed, järved, sood) ning 
iseloomustab veeringet ja  veeringe  lülisid Maa eri piirkondades; .................................................................... 30 
24. iseloomustab kaardi ja  jooniste  abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi 
ning selgitab erinevuste põhjusi; ...................................................................................................................... 30 
25. teab  hoovuste  tekkepõhjust, liikumise seaduspära ning selgitab hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 31 
26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust 
rannikutele; ....................................................................................................................................................... 32 
27. teab maailmamere  reostumise  põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, 
majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse  vajalikkust ; ......................................... 32 
28. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsi di ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi 
ning majanduslikku mõju; ................................................................................................................................. 33 
29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise 
ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; ................................................................................................... 34 

 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 35 
MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD .................................................................. 36 
30. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme; ............. 36 
31. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; ........................................................ 36 
32. selgitab skeemi abil lämmastiku- ja süsinikuringet; .................................................................................... 37 
33. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil 
ning põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; .............................................................. 38 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 39 
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ................................................................................................................... 40 
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE ....................................................................................................... 40 
34. iseloomustab  agraar -, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; ................... 40 
35. teab ri  kide   arengutaset  iseloomustavaid näitajaid, võrdleb ri ke arengutaseme põhjal ja analüüsib 
erineva arengutaseme põhjusi; ......................................................................................................................... 40 
36. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks/Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste 
kujunemise põhjusi; .......................................................................................................................................... 41 
37. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; .......................... 42 
38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud ri gi majanduse arengu  eeldusi  ja struktuuri; ....... 42 
39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses  maailmamajanduses ja toob näiteid 
rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 
40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO,  Maailmapank , EL,  NAFTAASEANOPEC ) nende 
tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 
41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja  arengumaadele ; .................. 44 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 
RAHVASTIK  JA ASUSTUS ........................................................................................................................................ 46 
42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja sel e tagajärgi; ......................... 46 
43. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja 
analüüsib muutuste põhjusi; ............................................................................................................................. 46 
44. võrdleb sündimuse ja suremuse erinevusi arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi 
põhjusi; .............................................................................................................................................................. 46 
45. iseloomustab joonise abil demograafilise ülemineku  etappe , seostades need etapi tüüpilise 
rahvastikupüramiidiga; ..................................................................................................................................... 47 
46. selgitab eri riikide näidetega rahvastikupoli tikat ja sel e vajalikkust; ........................................................ 48 

 
47. teab tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamisi tõmbe- ja tõuketegureid, rändesuundi ning analüüsib 
rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui  siirdemaale ; ........................................................................... 48 
48. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise 
põhjusi; .............................................................................................................................................................. 50 
49.50. teab üldjoontes linnastumise  kulgu  ja erinevusi arenenud ja arengumaades; toob näiteid 
linnastumisega  kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; ...................................................... 50 
51. teab peamiste usundite:  kristluskatoliiklusprotestantism , õigeusk),  judaismislam , hinduismbudism  ja 
konfutsianism  levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; ............................................ 51 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 52 
PÕLLUMAJANDUS,  KALANDUS  JA TOIDUAINETETÖÖSTUS ................................................................................... 53 
52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud 
kohas/riigis; ....................................................................................................................................................... 53 
53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme:  segataluhiigelfarm , ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, 
istandus  ja teab nende levikut; ......................................................................................................................... 54 
54. teab oluliste  kultuurtaimede : nisu, mais,  riis , kohv, tee,  suhkruroog  ja  puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja 
eksportijaid; ...................................................................................................................................................... 55 
55. iseloomustab etteantud infoallikate abil ri gi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning 
arengut; ............................................................................................................................................................. 58 
56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; ........ 59 
57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipi rkondi ja põhjendab nende kalarikkust; ........................................ 60 
58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük,  kalakasvatus  ja toob näiteid riikidest, kus 
need vormid on tüüpilised; ............................................................................................................................... 60 
59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate 
püügimahtudega ri ke; ...................................................................................................................................... 61 
60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest;  61 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 61 
METSAMAJANDUS  ................................................................................................................................................ 63 
61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe 
(parasvöötme okas- ja  lehtmetsad , kuiva lähistroopika  metsad , ni ske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed 
vihmametsad ); .................................................................................................................................................. 63 
62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust;
 .......................................................................................................................................................................... 64 
63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; ................................................................................. 64 
64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; ........................................... 64 

 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 64 
ENERGIAMAJANDUS  ............................................................................................................................................. 66 
65. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise  eeliseid  ja puudusi, sealhulgas 
keskkonnaprobleeme; ....................................................................................................................................... 66 
66. analüüsib joonise abil muutusi maailma  energiamajanduses ;.................................................................... 67 
67. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis-, töötlemis- 
ja tarbimispiirkondi; .......................................................................................................................................... 68 
68. teab maailma suurimaid hüdroenergia ja  tuumaenergia tootjaid ri ke; ..................................................... 69 
69. analüüsib etteantud infoal ikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; ..................................... 69 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 69 
TÖÖSTUS JA TEENINDUS ....................................................................................................................................... 71 
70. iseloomustab tööstusettevõtete tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid  infoajastul  alumi niumi ja 
rauametallurgia, masina- ja rõivatööstuse näitel; ............................................................................................ 71 
71. teab peamiste metallimaakide ( rauamaak ja boksi t) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / 
riike; .................................................................................................................................................................. 72 
72. teab kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavaid tegureid; ............................. 73 
73. teab teenuste li gitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi ning seotust majanduse arengutasemega;
 .......................................................................................................................................................................... 73 
74. analüüsib erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele;
 .......................................................................................................................................................................... 74 
75. analüüsib temaatiliste kaartide abil etteantud riigi transpordigeograafilist asendit; ................................. 75 
76. teab  maailmakaubanduse  peamisi veosuundi; ........................................................................................... 75 
77. analüüsib etteantud andmete põhjal riigi ekspordi ja impordi struktuuri ja selle mõju riigi majandusele; 77 
78. toob näiteid side arengust ja sel e mõjust maailmamajandusele; .............................................................. 77 
79. teab turismi ja puhkemajanduse arengutendentse ja  seoseid  teiste majandussektoritega; ..................... 77 
80. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; .............................. 78 
81. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt 
külastatavatele pi rkondadele. .......................................................................................................................... 78 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 79 
KAARDIÕPETUS ..................................................................................................................................................... 81 
82. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil  pinnamoe , veestiku,  taimkatte , maakasutuse, teede ja asustuse 
vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; ...................................................................................................... 81 

 
83. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud pi rkonna loodusolusid ja nende mõju 
inimtegevusele; ................................................................................................................................................. 81 
84. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab märkida need kontuurkaardile: ............................................. 81 
Mered ja  lahed : ............................................................................................................................................. 81 
Kanalid: .......................................................................................................................................................... 82 
Väinad: .......................................................................................................................................................... 83 
Saared ja  saarestikud : ................................................................................................................................... 84 
Poolsaared : ................................................................................................................................................... 85 
Mäestikud: .................................................................................................................................................... 86 
Mägismaad: ................................................................................................................................................... 87 
Tasandikud: ................................................................................................................................................... 88 
Jõed: .............................................................................................................................................................. 89 
Järved: ........................................................................................................................................................... 90 
Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad ......................................................................................................... 91 
Aasias: ........................................................................................................................................................... 92 
Ameerikas: .................................................................................................................................................... 93 
Aafrika +  Austraalia ja Uus  Meremaa : ........................................................................................................... 94 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 95 
NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL ..................................................................................................... 96 
LISA ÕPPEMATERJALID .......................................................................................................................................... 97 
 
 
 

 
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM  2010 
EESMÄRGID 
• hinnata ri klikus õppekavas määratud õpitulemuste saavutatust  geograafias
• saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis; 
• suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; 
• võimaldada  koolil  ennast objektiivsemalt hinnata ning teistega võrrelda; 
• võimaldada õpilastel saada objektiivsem pilt oma õpitulemustest; 
• tagada gümnaasiumilõpetajate eksamihinnete võrreldavus; 
• ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli 
sisseastumiseksamitega. 
EKSAMI KORRALDUS: 
Geograafia riigieksam toimub 1. juunil 2010. a. Lisaeksam neile, kes mõjuvatel põhjustel 
1. juunil  eksamit   sooritada ei saa, toimub 10. juunil. 
Eksamitöö kirjutamiseks on aega 180 minutit. 
Eksamitöö on A4  formaadis  ja köidetud vihikuks. 
Eksamil vajalikud vahendid: sinine või must pastapliiats/sulepea. Korrektori kasutamine on 
keelatud, samuti vastuste  kirjutamine  hariliku  pliiatsiga. Juhul, kui õpilane soovib töös teha 
parandusi, tuleb selgelt  kriips peale tõmmata sellele sõnale või lõigule, mille hindamist ta ei 
soovi. Hindamiskomisjon ei loe ega hinda mustandipaberile kirjutatut. 
Mustandipaber on koos eksamitööga ja seetõttu lisapaberit kasutada ei ole lubatud. 
Eksamil ei ole atlaste ega muude lisamaterjalide kasutamine lubatud. 
EKSAMI VORM JA TASE 
Geograafia riigieksam on kirjalik. Eksamitöö on ühes  variandis . Iga küsimuse juurde on 
märgitud selle eest saadav maksimumpunktide arv. Lisapunkte riigieksamil ei anta  ka siis 
mitte, kui õpilane vastab nõutust märksa rohkem. Küsimused ja ülesanded hõlmavad järgmisi 
tasandeid: 
I Teadmine (mõisted, faktid, seaduspärasuste teadmine). 
I  Mõistmine/arusaamine (kirjeldamine, interpreteerimine, seletamine, ümbersõnastamine). 
I I Teadmiste rakendamine (kasutamine uues situatsioonis, prognoosimine). 

 
IV Analüüs ja süntees (seoste näitamine, faktide ja seaduspärasuste ühendamine, eristamine, 
rühmitamine, võrdlemine, hüpoteeside esitamine). 
V Hinnangu andmine (otsuste tegemine, järeldamine). 
Eksamitöö koostamisel lähtutakse põhimõttest, et ca 50% saadavatest punktidest peegeldavad 
teadmiste ja mõistmise tasandil omandatut ja ca 50% punktidest teadmiste  rakendamise
analüüsi, sünteesi ning otsuste tegemise tasandil omandatut. 
TEMAATIKA: 
Eksamitöö koostamise aluseks on “Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”. Eksamitöö 
ülesanded lähtuvad geograafia ainekavas toodud nõuetest õpitulemustele gümnaasiumiastmes. 
Riigieksami  ülesanded koostatakse kõikide antud ainet õppivate õpilaste jaoks ühise õppesisu 
(kohustuslike kursuste) põhjal. Vastavalt ainekava kursustele jaotuvad ülesanded eksamitöös 
järgmiselt, 1/3 võimalikest saadavatest punktidest kajastab üldmaateaduses omandatut ja 2/3 
maailma ühiskonnageograafias omandatut. 
Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides: 
 
 

 
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 
1. KASUTAB KAARTE, TABELEID, GRAAFIKUID, DIAGRAMME, JOONISEID, PILTE JA TEKSTE 
INFORMATSIOONI LEIDMISEKS, SEOSTE ANALÜÜSIKS, ÜLDISTUSTE JA JÄRELDUSTE 
TEGEMISEKS, OLUKORDADE HINDAMISEKS, OTSUSTE LANGETAMISEKS, 
PROGNOOSIDE JA HÜPOTEESIDE ESITAMISEKS; 
ÜLDMAATEADUS 
LITOSFÄÄR 
2. ISELOOMUSTAB JOONISE ABIL MAA SISEEHITUST NING VÕRDLEB MANDRILIST JA 
OOKEANILIST MAAKOORT;  
 
Maa  siseehitus - välimiseks kihiks on  maakoor , mis on kohati kuni 
80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km 
sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse astenosfääriks. Peale 
vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks 
 
sisetuumaks. 
 
 
 
Maakoore paksus 
Mandrliline 
Okeaaniline 
25-70km 
5-20km 
Vanus
Kuni 4 mld aastat
Kuni 180 mlj aastat
Tihedus 
Kergem 
Raskem 
Kivimikihid 
Grani t, basalt,  settekivimid  
Settekivimid, basalt 
 
 
 
10 
 
3. VÕRDLEB GEOLOOGILISI PROTSESSE (VULKANISM, MAAVÄRINAD, KURRUTUSED, 
MURRANGUD, KIVIMITE TEKE, SÜVIKUTE TEKE, MAAKOORE  TEKE JA HÄVIMINE) 
LAAMADE ERINEVATEL SERVAALADEL (OOKEANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE, 
OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE, KAHE MANDRILISE LAAMA 
PÕRKUMINE, KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE) NING KONTINENTAALSE RIFTI 
JA KUUMA TÄPI PIIRKONNAS; 
 
Soojusenergia   voog  Maa sisemusest pinnale paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, lõhkudes litosfääri 
üksikuteks tükkideks ( laamadeks ), mis vahevöö liikumise mõjul ka liikuma hakkavad. Kuigi vahevöö on 
suuremalt  jaolt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt.  Liikumiskiirus jääb reeglina vahemikku mõnest  millimeetrist  
mõne sentimeetrini aastas. 
Vulkanism- laamade  kokkupuutealadel , kus  magma  pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad 
vulkaanid . Esineb ka  vulkaane , mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev 
soojusenergia voog pinnale. 
Maavärinad- laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu  kivimites  pinged, mille 
vabanemisel tekivad maavärinad 
Kurrutused- laamade kokkupuutealades mõjuvad kivimitele tohutud jõud, mis tulenevad laamade  liikumisest
põhjustades kivimite kurrutusi ehk plastilisi deformeerimisi 
Murrangud- maakoores esinevad tektoonilised liikumised põhjustavad pingeid, mille lahenemisel tekivad 
murrangud. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate 
gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Murrang on rike- kivimikehade  nihkumine  üksteise suhtes 
mööda mingit pinda 
Kivimite teke- laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad  tardkivimid , pinnale. Samuti 
li guvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades 
moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest 
väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise ja kivistumise teel. 
11 
 
 
Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) Kahe laama eemaldumisel tekib lõhe, kust 
magma pääseb pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungimisel vulkaanid ja 
vulkaanilised saared. Laamadevaheliste pingete vabanemisega kaasnevad maavärinad. 
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Okeaaniline  laam , mis on raskem, vajub mandrilise laama alla 
vahevöösse, kus kõrgem rõhk ja temperatuur põhjustab kivimite moondumist või sulamist. Kivimite sulamisest 
tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Okeaanilise laama sukeldumisel tekib süvik 
ja kivimitevaheliste pingete tõttu tekivad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite kurrutumist 
ning kurdmäestike teket. 
12 
 
Kahe mandrilise laama põrkumine- Kahe mandrilise laama põrkumisel liigub üks laam teise peale ( mandriline  
maakoor topeldub). Tekivad kurdmäestikud ning maavärinad. Kahe mandrilise laama kokkupuutealal vulkaane 
tavaliselt ei esine. 
Kahe ookeanilise laama põrkumine- Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhedest pinnale 
tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari
Kontinentaalse rifti pi rkond- Kahe mandrilise laama eraldumisel magma intensiivse tõusmise tagajärel tekib 
lõhe, kust magma pääseb pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungimisel 
vulkaanid. Laamadevaheliste pingete vabanemisega kaasnevad maavärinad. 
 
Kuuma täpi piirkond- Kuuma täpi piirkonnas toimub pidev magma ülesvool, see põhjustab ookeaniliste 
laamade aladel vulkaanide aheliku teket, mandriliste laamade all paiknedes tekitab see pika aja peale aga 
kontinentaalse rifti. 
4. TEAB VULKAANIDE TEKKEPÕHJUSI, LEVIKUT NING VÕRDLEB NEID KUJU JA PURSKE 
ISELOOMU JÄRGI; 
Vulkaanid tekivad kui laamade kokkupuutealadel või kuuma täpi piirkonnas pääseb magma kivimitevahelistest 
lõhedest pinnale. 
 
Kihtvulkaan  ehk li tvulkaan- Tekib enamasti okeaanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on 
vähevoolav ning  kuhjub  lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure  koonilise  kujuga vulkaani. 
Kihtvulkaanid on enamasti suhteliselt pikaealised. 
Kilpvulkaan - Enamasti ookeanite keskaladel tekkiv lai ja suhteliselt lame  vulkaan , mis koosneb peamiselt hea 
voolavusega basaltseist laavavooludest. 
Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab  pidevalt või perioodiliselt. 
Kustunud vulkaan- Vulkaan, mis pole inimajaloos  pursanud  ja mille purskamist tulevikus peetakse 
ebatõenäoliseks 
5. TEAB MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSI, LEVIKUT JA NENDE TUGEVUSE MÕÕTMIST 
RICHTERI SKAALA ABIL; 
Maavärinad tekivad laamade kokkupuutealadel kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessi 
käigus koos kivimite rebenemisega. 
13 
 
Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), 
mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 
palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga. 
6. TEAB MAAVÄRINATE JA VULKANISMIGA KAASNEVAID NÄHTUSI NING NENDE MÕJU 
KESKKONNALE, INIMESELE JA MAJANDUSTEGEVUSELE; 
Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on  vulkaanilise  päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma 
vulkanismita arenema hakanud. 
Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja  gaase , mis vähendavad maapinnani jõudva 
päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus 
maapind . Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume 
sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva.  Vulkaaniline  tuhk muudab mulla väga 
viljakaks. 
Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas 
muld , mida väetab vulkaaniline tuhk. 
Vi masel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud  rakendama   soojus - ja  elektrienergia  
tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. 
Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades 
hooneid . Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning 
nõuavad  elusid . Sellega tuleb maavärinate pi rkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja 
organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. 
7. TEAB KIVIMITE LIIGITAMIST TEKKE JÄRGI JA SELGITAB KIVIMIRINGET; TUNNEB ÄRA 
LUBJAKIVI, LIIVAKIVI, GRANIIDI JA BASALDI NING  TEAB NENDE TÄHTSAMAID 
OMADUSI JA TOOB NÄITEID KASUTAMISEST; 
Kivimite li gitamine tekke järgi: 
Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid. 
Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt  liitumise , käigus tekkinud kivimid. 
Moondekivimid - sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid 
Kivimiteringe on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad. Kivimite  ringe  
käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise. 
14 
 
Kulutus 
Settekivimid
Kulutus 
Murenemine  
Murenemine 
Settimine  
Settimine 
Tardumine  
Tardumine 
Kivistumine 
Kivistumine 
 
Soojus 
Sulamine  
Rõhk 
Tardumine 
Soojus 
Rõhk 
Tardkivimid
 
Moondekivimid
Sulamine
Tardumine 
 
 
Lubjakivi- hallikasvalge  settekivim . Lubjakivi on mõneti aluseline 
kivim , mida leidub Eestis külluslikult. Lubjakivi kasutatakse peamiselt 
lubja saamiseks, tsemenditööstuses, ehitus- ja viimistluskivide ning 
killustiku valmistamiseks. 
 
Lubjakivi- Siim  Sepp , 2004 
 
Liivakivi- settekivim, mis on tekkinud li va 
tsementeerumisel. Värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest, 
punasest,  hallist  kuni roheliseni. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli 
kivistisi. Füüsilised omadused varieeruvad suuresti, vastavalt 
li vaterasid koos hoidva tsemendi tugevusest. Kasutatakse peamiselt 
ehitusmaterjalina.  
Liivakivi - Siim Sepp, 2003 
 
Grani t- hall, roosakas või punakas, roheline, kollane. Enamasti 
tardkivim , jämedateraline, kõva ja hästitöödeldav, tekib magma 
aeglasel jahtumisel. Kasutatakse ehitusmaterjalina hea 
ilmastikukindluse, tugevuse ja töödeldavuse tõttu. 
Graniit  - Siim Sepp, 2005 
Basalt- musta või hallikat värvi (pind võib olla värvunud kol akaks, 
punakaks, roheliseks), üksikuid kristalle ei ole võimalik nende suuruse 
tõttu palja silmaga eristada. Tihti  poorse  tekstuuriga tardkivim, tekib 
kiirel jahtumisel. Kasutatakse ehitusmaterjalina ja skulptuuride 
valmistamiseks. 
Basalt - Siim Sepp, 2005 
15 
 
8.  ANALÜÜSIB MAAVARADE KAEVANDAMISEGA (KARJÄÄRIDES JA 
ALLMAAKAEVANDUSTES) KAASNEVAID SOTSIAALSEID JA KESKKONNAPROBLEEME; 
Sotsiaalsed probleemid- kaevanduses töötamine kahjustab tervist põhjustades tervishoiuprobleeme. Kuna 
kaevanduses töötavad enamasti mehed võib esineda ühekülgne tööhõive ja seetõttu ka  soolised  
disproportsioonid. Samuti võib see põhjustada omakorda struktuurset tööpuudust (Näiteks- naistel, kelle 
mehed töötavad kaevanduses, ei ole tööd). 
Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja  reostumine , tuule  erosioon , pinnase 
reostumine, õhusaaste, maapinna sissevajumine ning soostumine 
9. TEAB MAALIHETE TEKKEPÕHJUSI JA VÕIMALIKKE TAGAJÄRGI; 
Maalihked  tekivad maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket 
soodustavad- kivimikihtide  kallakus  nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete  lamamine  monoliitsete 
kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lasumine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv)all. 
Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid 
ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad  terved  settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis  eneses  
suuri muutusi ei toimu. 
Maalihked võivad tekitada majanduslikku kahju- kui lihete teele jäävad  elamud , teed või muud infrastruktuuri 
üksused. Samuti võivad tekitada üleujutusi, kui orus oleva jõe tee blokeeritakse maalihke tagajärel. Jne. 
 
MÕISTED:   
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. 
Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad 
litosfääri  laamad
Maa tuum- Maa  keskossa  jääv metalse koostisega (peamiselt raud) pi rkond, mis jaotatakse tahkeks 
sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. 
Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. 
Mandriline maakoor- mandrite ja šelfimerede alune maakoor. 
Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. 
Kurrutuskurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. 
Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 
Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. 
Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. 
Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline  pinnavorm , mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit 
vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. 
16 
 
Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. 
Aktiivne vulkaan- vulkaan, mis pidevalt või perioodiliselt tegutseb 
Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole olnud aktiivne väga pikka aega 
Maavärin-  kivimis  kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. 
Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk  kolde  ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. 
Mineraallooduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend. 
Kivim- loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass. 
Maakkivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust. 
Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid. 
Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.  
Moondekivimmaakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. 
Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv  teadusharu . 
Maalihe- suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla. 
 
 
17 
 
PEDOSFÄÄR 
10. ISELOOMUSTAB JA VÕRDLEB KEEMILIST JA FÜÜSIKALIST MURENEMIST, TEAB 
MURENEMISE TÄHTSUST LOODUSES JA SELLE MÕJU INIMTEGEVUSELE; 
Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, 
süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas 
Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise 
tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri  amplituud , kas  aastaringselt  või ööpäevaselt. 
Murenemise tähtsus: 
Looduses- tekivad  setted , muld ja muutub  pinnamood  
•  Tekkinud muld on elukohaks  paljudele  organismidele- taimedele ja loomadele 
•  Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja  elupaigaks loomadele. 

Taimed saavad mulda kinnituda- sügav  juurestik  hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. 

Taimed saavad mullast toitaineid 
•  Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku 
Inimesele- asendamatu  loodusvara , peamine  tootmisvahend  põllumajanduses 
•  Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritavad hoida muldi viljakatena ja 
nüüdisajal ka kaitsta muldi. 
11. ISELOOMUSTAB MULLA KOOSTIST, EHITUST (MULLAPROFIIL) JA KUJUNEMIST 
SÕLTUVALT MULLATEKKETEGURITEST: LÄHTEKIVIM, KLIIMA, RELJEEF, VEEREŽIIM, 
TAIMESTIK, LOOMASTIK, MULLA VANUS, INIMTEGEVUS; 
Mullas on esindatud nii tahke, vedel kui gaasiline osa. Mul a  mineraalne  ja orgaaniline osa moodustab väga 
üldiselt võetult 50% mullast, 25% moodustab vesi ja 25% õhk. Erinevates muldades on see suuresti varieeruv. 
Erineva suurusega mineraalosakesed määravad ära mulla lõimise, mille alusel jaotatakse muldi liiv-,  saviliiv -, 
liivsavi - ja savimuldadeks. Lõimis määrab ka mulla sobivuse  taimekasvuks , parimad on keskmise lõimisega 
mullad  (liivsavi ja saviliiv). Mul a orgaaniline osa koosneb lagunemata ja poollagunenud organismide jäänustest 
ning huumusest. Viimane on mulla orgaanilise aine põhiosa, mis parandab mulla omadusi- struktuursust, 
õhustatust, vee kinnipidamisvõimet jne. Mulla tahket osa iseloomustab ka mullaosakeste omavaheline 
paiknemine - kui nad on omavahel liitunud, jättes vahele palju erineva suurusega tühimikke, siis on muld 
sõmeraline (paremini õhustatud ja kiirema vee imamisega), muidu loetakse mulda teraliseks. Mullas paiknev 
vesi pärineb põhjaveest ja sademetest ning osaleb kivimite murenemisprotsessis ja organismide elutegevuses. 
Õhk mullas täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore ning on hapnikuallikaks mullas elavatele 
organismidele ja taimede juurtele. 
Mulla ehituseks ehk mullaprofiiliks nimetatakse püstläbilõiget maapinnalt aluskivimini ja selles võib näha 
mitmesuguseid kihte, mida nimetatakse mullahorisontideks. Mullahorisondid jagunevad: 
 
18 
 
Mullahorisont 
Iseloomustus 
O- metsakõdu  horisont  
Tekib puuvarise ja taimkatte kõdunemisel metsa all 
kui maapinnale lisandub igal aastal uut org ainet. 
A-   Huumushorisont  
Tekib pinnase ülemisse kihti ladestunud orgaanilise 
aine lagunemisel ja muundumisel. 
Valkjas horisont, mis kujuneb selgelt välja okasmetsas 
E- Väljauhtehorisont 
O-horisondi all, kust laskuvad  veed  viivad saviosakesi 
ja mullavees sisalduvaid aineid alumistesse 
kihtidesse. 
Horisondis kuhjuvad  huumus ja mitmesugused 
B-
keemilised ühendid ja saviosakesed. On tumeda 
  Sisseuhtehorisont 
värvusega ja tihenenud võrreldes lähtekivimi ja E- 
horisondiga 
T- Turbahorisont 
Tekib enamasti soodes erinevas lagunemisastmes 
olevate taimejäänuste ladestumisel. 
Veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses 
G- Gleihorisont 
oksüdatsiooni- jareduktsiooniprotsesside tulemusena 
tekkinud  sinakas  või rohekashall horisont. 
C-  Lähtekivim 
Koosneb mullaprotsessis mõjutamata setetest 
D-   Aluskivim  
Koosneb  tard -, sette- või moondekivimitest. 
Alljärgnevalt on toodud mulla tekkeprotsessi mõjutavad tegurid ning nende mõju. 
Lähtekivim- Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa 
Kli ma- Kliimast sõltub murenemise kiirus ja liik (kas füüsiline või keemiline) ning antud paiga taimestik 
Reljeef- Mõjutab mulla vee ja soojusreži mi ning ainete ümberpaigutumist- lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja 
kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudel nõlvadel kantakse  mullakiht  nõlva jalamile 
Veereži m- Veerežiimist sõltub taimestik. Samuti võivad niiskes kliimas veed mullast mineraalaineid välja 
uhtuda. 
Taimestik- Taimestik mõjutab mulla viljakust- taimed saavad mullast toitaineid ning nende lagunemisel tekib 
mulla orgaanilist osa- huumust. 
Loomastik- Bakterite elutegevuse tulemusena toimub kõdunemine. Loomade ja taimede  lagunemisel tekib 
mulla orgaaniline osa. Mullas elavad organismid segavad mulda ja eritavad mitmesuguseid aineid, mis 
muudavad mul a koostist. 
Mul a vanus- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks ning kujunevad mulla horisondid 
Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- 
•  niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks 
•  vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks  
•  külmas ja niiskes kliimas, kus  mullateke  on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud 
inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju 
 
 
19 
 
12. TEAB PEAMISI MULLAPROTSESSE: LEETUMINE, KAMARDUMINE, SOOSTUMINE, 
GLEISTUMINE, SOOLDUMINE; 
Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekivad  happed , mis lagundavad mulla  mineraalosa  vees 
lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla 
keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas. 
Kamardumine- Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus 
keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi. 
Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub 
liigniiskeks ning väheviljakaks 
Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja 
moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. 
Sooldumine- Kuiva  kliimaga  aladel, kus  auramine  on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte 
esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub  ning vees lahustunud  soolad  jäävad mulda, muutes 
mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. 
13. ISELOOMUSTAB MULLATEKKETINGIMUSI JA -PROTSESSE TUNDRAS, OKASMETSAS, 
ROHTLAS, KÕRBES JA VIHMAMETSAS; 
Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa 
tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. 
Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. 
Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad  aurumise  toimub läbiuhteline veerežiim. Mullad 
on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on  liivakas  ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse 
aluselised katioonid mul ast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade 
leetumine. 
Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad  viljakad  
mustmullad , mis on kõrge  poorsuse , suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. 
Rohttaimede lehevaris ja mul as olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi 
kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. 
Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja  aurumine  
suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- 
või põhjaveest ni skust juurde. 
Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, 
seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist 
murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja 
koguni ränist. Muld  rikastub  taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla 
värvumist punakaks või kollakaks- puna- ja kollamullad. 
 
 
20 
 
14. TUNNEB JOONISTEL JA PILTIDEL ÄRA SOOSTUNUD, LEETUNUD, MUST- JA 
PUNAMULLA
 
15. TEAB MULLAVILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVIMIST PÕHJUSTAVAID TEGUREID 
JA TOOB NÄITEID MULLA KAITSMISE  VÕIMALUSTEST; 
Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid: 
•  Erosioon- tuule ja vooluvete poolt põhjustatud mul a ja setete ärakanne 
Kaitseks- tuuletõkete rajamine 
•  Kõrbestumine- muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu 
Kaitseks- pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine 
•  Muldade sooldumine- mullaviljakuse  langemine  soolade kogunemise tõttu 
Kaitseks- vähendada muldade ni sutamist ja aeg ajalt mul ad läbiuhtuda 
•  Muldade keemiline reostumine- 
1.   Hapestumine - taimed seovad palju toiteelemente ja mullas tekivad organismide lagunemise 
käigus orgaanilised happed, põhjustavad ka  happevihmad  
Kaitseks- muldade  lupjamine  
2.  Üleväetamine- mulda kogunevad ühekülgsed mineraalained, mis ei  soodusta  taimede kasvu 
Kaitseks- väetada vähem 
3.  Raskemetallid mullas- mulda kogunenud raskemetalle, mida  elusorganismid  oma 
elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja 
mullaprotsessidele 
21 
 
Kaitseks- vältida reovete, mineraalväetiste, ohtlikute jäätmete, autokütuse kokkupuudet 
muldadega 
•  Inimtegevus- võivad põhjustada sooldumist, kõrbestumist, üleväetamist, soodustada erosiooni, 
hapestumist jne. 
 
MÕISTED:   
Murend- väga erineva peensusastmega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kivimi lagunemisel 
Mul atekketegur- mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur 
Lähtekivim- aluskivim, millest tekib mulla mineraalne osa 
Mul a mineraalne osa- mullas olevad kivimid ja muud  mineraalid  kokku 
Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise  saadus - maapinna lähedusse kõdukihi alla 
moodustunud pruuni kuni musta värvusega  amorfne  aine 
Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete  lagunemine  lihtsateks mineraalühenditeks Mullahorisont- maapinnaga 
horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht, mis on mulla vertikaalläbilõikes 
silmaga  eristatav  
Mul ahorisont- värvuse, tiheduse ja omaduse poolest erinev mullakiht. 
Mul aprofi l- mulla vertikaalne läbilõige,  millelt  on näha mullahorisondid ja alusmaterjal 
Mul a veereži m- näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka; seda mõjutavad mul aosakeste omadused ja 
paiknemine 
Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks 
ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla keemiline viljakus. 
Leetumine esineb happelises keskkonnas. 
Kamardumine- mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus 
keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi 
Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub 
liigniiskeks ning väheviljakaks 
Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja 
moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. 
Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte 
esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes 
mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. 
Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mul a ja setete ärakanne 
Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävimine. 
 
 
22 
 
ATMOSFÄÄR 
16. TEAB ÜLDJOONTES ATMOSFÄÄRI KOOSTIST JA KIRJELDAB JOONISE ABIL 
ATMOSFÄÄRI EHITUST; 
Õhu koostis: 
78% lämmastikku 
21% hapnikku 
0.93% argooni 
0.03% süsihappegaasi 
0.04% muid gaase 
Atmosfääri ehitus: 
Troposfäär- kõige alumine 
atmosfääri kiht, kus paikneb 
80% õhkkonna massist. Seal 
leiavad aset kõik peamised 
ilmastikunähtused- tekivad  pilved , sademed, õhk li gub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kli ma. Seal langeb 
temperatuur tõustes 6°C km kohta. 
Tropopaus - õhukiht troposfääri kohal, mil est kõrgemal temperatuur enam ei lange. Paikneb polaaraladel 8-
9km kõrguses ja tõuseb 15-16km kõrgusele  ekvaatoril
Stratosfäär- ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris tõuseb 
temperatuur kõrguse kasvades, kuna seal paikneb osoon, mis neelab ultraviolettkiirgust. 
Mesosfäär- 50-85km Osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades ki resti. 
Termosfäär- läheb sujuvalt  üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhumolekule on jäänud nii vähe, et nende suure 
kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 
23 
 
Atmosfäär
Termosfäär 
85km ja edasi
)
km
US (
RG

 
 
17. SELGITAB JOONISE ABIL MAA KIIRGUSBILANSSI; 
 
Maale jõuab lühilaineline päikeseki  rgus , mil est 27% peegeldub pilvedelt ja 4% maapinnalt tagasi 
maailmaruumi. 21%  Maani  jõudnud ki rgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad 
soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69%  lahkub  pikalainelisena. 
Üldjoontes on maa kiirgusbilanss  tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv  kiirgushulk  on 
võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°C. Pi rkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on 
soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev  jahtumine . Vi mastel aastakümnetel on 
24 
 
täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud 
neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale 
langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest  horisondil , öö ja päeva 
pikkusest), pilvisusest ning aluspinna omadustest. 
18. SELGITAB ÜLDIST ÕHURINGLUST ( KAGU- JA KIRDEPASSAADID, PARASVÖÖTME 
LÄÄNETUULED, POLAARALADE KIRDE- JA KAGUTUULED, MUSSOONID); 
Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ning hakkab tõusma, tulemuseks 
on püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma pooluste 
suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30 laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala.  Laskuv  
õhk soojeneb ning muutub kuivemaks, põhjustades neil laiustel  pidevalt kuivad ja päikesepaistelised  ilmad . 30 
laiustelt puhuvad püsivalt tuuled  ekvaatori  suunas- passaadid. Need kalduvad oma liikumissuunast Coriolsi ja 
hõõrdejõu tõttu kõrvae, tekitates põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30 
laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ning kohtub umbes 60 laiustel pooluste poolt 
tuleva külma õhuga. Coriolsi jõu mõjul  kaldub  tuul ja kõrgemates õhukihtides on ülekaalus läänetuuled ning 
maapinna lähedal hõõrdumise 
tõttu edelatuuled. Vastastikku 
liikuvad soe ja külm õhumass ei 
segune omavahel kuigi hästi ja 
neid jääb eraldama polaarfront. 
Seal tekivad ka tõusvad 
õhuvoolud. Polaaraladel jahtub 
õhk kiiresti ning seetõttu on seal 
laskuvad õhuvoolud ning 
kõrgrõhuala. Tuul  puhub seal 
enamasti  itta - põhjapool enam 
kirdest ja lõunas kagust. 
Asja muudavad keerulisemaks 
mussoonid.  Mussoon  on 
ulatuslik õhuvoolude süsteem, 
mille korral tuule suund muutub 
sessoonselt vastupidiseks. Nad 
tekivad suurte mandrite 
äärealadel maismaa ja vee 
erinevast  soojenemisest ja 
jahtumisest. ( Lõuna Aasias 
näiteks puhub tuul suvel 
ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu, talvel aga mandrilt ookeanile- põuaperiood. 
 
19. SELGITAB JOONISE ABIL ÕHU LIIKUMIST TSÜKLONIS JA ANTITSÜKLONIS NING 
NENDEGA KAASNEVAID ILMASTIKUNÄHTUSI. SELGITAB JOONISE ABIL SOOJA JA 
KÜLMA FRONDI TEKET NING ILMA MUUTUMIST SOOJA JA KÜLMA FRONDI 
ÜLEMINEKUL; 
25 
 
Tsüklon –Põhjapoolkeral:Tsükloni eesosas(idaosas) 
valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. 
Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni 
tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis 
muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast 
käib alguses üle soe  front  ja seejärel külm front. 
Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses 
osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. 
Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid 
võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel 
aga jahe ilm. 
Lõunapoolkeral: peegelpildis. 
Antitsüklon- Antitsükloni puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei 
esine. Antitsüklonis puhub tuul keskmest väljapoole ning pöördub. 
 
Soe front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe 
õhk tungib külmale peale ning sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda üles li kuv soe õhk jahtub, sel es 
sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma,  talvisel  ajal hakkab sadama lund 
ja tuiskab.  Talvine  soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab kohale ka maapinnal, si s temperatuur 
tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala on frondi ees. 
Külm front- Tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad 
rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka 
peale frondi üleminekut külmas õhumassis. Talivsel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front 
loodesse ja põhja. Algab külma õhu  sissevool . Sajuala on frondi taga. 
20. TEAB KLIIMAT KUJUNDAVAID TEGUREID NING ANALÜÜSIB TEMAATILISTE KAARTIDE 
JA KLIIMADIAGRAMMI ABIL ETTEANTUD KOHA KLIIMAT; 
Kli mat kujundavad tegurid: 
Geograafiline laius
- määrab päikese kõrguse, öö ja päeva pikkuse, peamise tuulte suuna, kas asub madal või 
kõrgrõhualal jne. 
26 
 
Kaugus ookeanidest ja meredest- kas mandriline või mereline kliima, sademete rohkus  
Soojade ja külmade hoovuste mõju- muudavad ilma kas soojemaks/pehmemaks ja sajusemaks või külmemaks 
ning kuivemaks 
Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C 
km kohta- temperatuuri vertikaalne gradient) 
21. ANALÜÜSIB KLIIMA MÕJU TEISTELE LOODUSKOMPONENTIDELE JA INIMTEGEVUSELE; 
Looduskomponentidele: 
•  Reljeefi kujunemine- erosioon, murenemine jne 
•  Muldade kujunemine- murenemine, niiskus, aurumine jne 
•   Taimkate - millised taimed saavad kasvada jne 
•  Loomastik- vastavalt taimestikule ja kliimatingimustele 
•  Veerežiim- mõjutab veerežiimi (jõgedel kõrgvesi ja  madalvesi
 JNE 
Inimtegevusele: 
•  Elupaikade valik- inimesed elavad soodsamates tingimustes enamasti 
•  Põllumajandus- mõjutab põllukultuure ja põllumajanduse võimalikkust 
•  Turism- enamasti reisitakse soojematesse kohtadesse 
•   Energiakulu - külmemates piirkondades kulub rohkem energiat soojendamiseks 
JNE 
22. TEAB KASVUHOONEEFEKTI SÜVENEMISE, OSOONIKIHI HÕRENEMISE, 
HAPPESADEMETE JA SUDU TEKKEPÕHJUSI NING MÕJU KESKKONNALE, TOOB NÄITEID 
INIMTEGEVUSE MÕJUST ATMOSFÄÄRI KOOSTISELE; 
Kasvuhooneefekt - kasvuhooneefekti põhjustavad  kasvuhoonegaasid  (süsihappegaas,  metaan , naerugaas, 
lämmastikoksiidid,  freoonid  jne- kokku üle 40), mis  neelavad  maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuski rgust. 
Kasvuhooneefekti süvenemist põhjustab kasvuhoonegaaside- eelkõige süsihappegaasi, metaani ja ka 
naerugaasi hulga suurenemine atmosfääris. 
Mõju keskkonnale
•  Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul 
veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi 
veevarusid jõgedes.  
•  Maailmamere veetase tõuseb, mis põhjustab madalamate saarte ning rannikualade üleujutamist. 
27 
 
•  Järsk kliimamuutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide 
elukohad  hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide 
koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt 
välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid 
satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad  ainulaadsed  ning hinnalised ökosüsteemid nagu 
mangroov - metsad, korallriffid ning mitmed vetikate  kooslused . Jõgede deltad, atollid ja  korallrahud  
on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada 
igasugustele muutustele tundlikud korallid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. 
Mitmed puuli gid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt 
muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. 
•  Temperatuuride muutused põhjustavad suuri kliimamuutusi ning torme. 
Osoonikihi hõrenemine- peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad  külmkappide, 
õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide  kasutamisel
Mõju keskkonnale- Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk ultraviolettkiirgust, mis mõjutab 
inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti. 
Happesademed - Põhjustavad: fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühendid, 
metallisulatamine, metsatulekahjud, vulkaaniline tegevus ning äike. 
Mõju keskkonnale
•  Kahjustuvad eelkõige  okaspuud : hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud 
kuivavad.Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuli gid. 
•  Ki reneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad,  skulptuurid murenevad, raudesemed 
roostetavad kiiremini. 
•  Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub  liigiline  koosseis. 
•  Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja,  kiireneb  
leostumine, taimed ei saa toitaineid kätte. 
•  Mõjutavad inimeste tervist. 
Sudu- tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga. 
Mõju keskkonnale- kahjustab inimeste ja loomade tervist. 
Inimtegevuse mõju atmosfäärile: 
Inimtegevuse tagajärel satub õhku palju  saasteaineid . Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku palju 
süsihappegaasi, väävli ja lämmastikuühendeid, mis soodustavad nii  happevihmade  teket kui globaalset 
soojenemist. Külmutusseadmetest ja aerosoolidest õhku paiskuvad freoonid lagundavad osoonikihti. Jne. 
MÕISTED:   
Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht 
Troposfäär- Atmosfääri kõige alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdav osa atmosfääri massist ning 
kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused 
28 
 
Ekvaator- Poolustest võrdsel kaugusel asuv kujuteldav ringjoon, mis  jagab  maa põhja ja lõunapoolkeraks 
Polaarjoon- kujuteldav joon 66,5  laiuskraadil  nii põhja- kui lõunapoolusel, millest edasi pooluse suunas esineb 
polaarööd. 
Pöörijoon- paralleel, millel päike on kord aastas seniidis
Ki rgusbilanss- Maale jõudnud ja Maalt lahkunud lahkunud ki rgusvoogude vahe 
Üldine õhuringlus- Püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise 
maakeral 
Õhumass- Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja 
millel on sarnased omadused. 
Õhurõhk- Rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal 
Tsüklon ehk madalrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala 
Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala 
Soe front- joon, mis eraldab õhumasse, kui soe õhk liigub külmemale peale 
Külm front- joon, mis eraldab õhumasse, kui külmem õhk liigub soojemale alla 
Mussoon- Peamiselt rannikupiirkondades esinev õhuvoolude süsteem, milles tuule suund muutub sessoonselt 
vastupidiseks. 
PassaatAastaringselt 30 laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad tuuled 
Kasvuhoonegaas- Atmosfääris olev  gaas , mis neelab soojuskiirgust 
Kasvuhooneefekt- Peamiselt räägitakse Maa mõistes- Maa temperatuuri ja niiskuse suurenemine 
kasvuhoonegaasidest moodustunud kihi all, mis  laseb  läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid ei lase 
maailmaruumi tagasi pikalainelist soojuskiirgust. 
Osoonikiht- Osoonimolekulidest moodustunud Maad ümbritsev kiht atmosfääris, mis kaitseb Maal elavaid 
organisme ultraviolettkiirguse eest 
Happesademed- Sademed, mis põhjustavad happelise reaktsiooni, kuna neis on lahustunud atmosfääri 
saastamise käigus õhku paisatud väävel- ja lämmastikuoksiidid 
Sudu- Õhus olevate saasteainetega segunenud mürgine udu 
 
 
29 
 
HÜDROSFÄÄR 
23. TEAB VEE JAOTUMIST MAAL: MAAILMAMERI JA SISEVEED (LIUSTIKUD, PÕHJAVESI, 
JÕED, JÄRVED, SOOD) NING ISELOOMUSTAB VEERINGET JA VEERINGE LÜLISID MAA 
ERI PIIRKONDADES;
 
Maal asuvast veest on: 

97,2% Maailmameres 

2,8% Mage vesi 
Magedast veest on: 

77,8% Pinnavesi 

22% Põhjavesi 

0,2% Mullas seotud 
Pinnaveest moodustavad: 

99,36% Jää ja liustikud 

0,61% Järved 

0,03% Atmosfäär 

0,003% Jõed 
Veeringeks nimetatakse vee pidavat ja korduvat li kumist Maa sfäärides ja nende vahel. Li kumapanevaks jõuks 
on päikesekiirgus, mis põhjustab vee aurustumist. Veeaur tõuseb atmosfääri, kus ta kõrgemale jõudes jahtub ja 
kondenseerub, moodustades pilvi ja sademeid, mis alla sajavad. Väikeseks veeringeks nimetatakse ringet, kus 
vesi aurustub maailmamerest ja sajab sinna ka tagasi, suureks veeringeks nimetatakse ringet, kus vesi kantakse 
pilvedena maismaa kohale, kus see maha sajab ja erinevaid teid pidi tagasi maailmamerre jõuab. 
24. ISELOOMUSTAB KAARDI JA JOONISTE ABIL MAAILMAMERE VEETEMPERATUURI JA 
SOOLSUSE REGIONAALSEID 
ERINEVUSI NING SELGITAB 
ERINEVUSTE PÕHJUSI;
Temperatuur- Vee temperatuur on suurim 
ekvaatori pi rkonnas, kuna seal paistab 
päike kõrgeima nurga alt ning vesi 
soojeneb. Vee temperatuur langeb 
liikumisel pooluste poole,  kusjuures  
põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3°C 
soojem kui lõunapoolkeral. See tuleneb vee 
ebaühtlasest jaotumisest ning 
30 
 
lõunapoolkeral on temperatuur ligi 15°C madalam kui põhjapoolkeral. 
SoolsusMaailmamere keskmine soolsus on 35 promilli, kuid see kõigub maailmamere eri osades üsna palju. 
Ekvaatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam. See on tingitud suurest sademete hulgast- õhuniiskus on 
suur ning auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopilistel aladel on soolsus aga keskmisest kõrgem, kuna seal 
ületab aurumine sademete hulga mitmekordselt. Lähenedes  poolustele  langeb maailmamere soolsus järsult- 
tulenevalt väikesest aurumisest ning polaarjää sulamisest. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu 
maailmamerre suubuvatele jõgedele. 
25. TEAB HOOVUSTE TEKKEPÕHJUST, LIIKUMISE SEADUSPÄRA NING SELGITAB 
HOOVUSTE ROLLI MAA KLIIMA KUJUNEMISEL; 
 
 
( Hoovused  ja hoovustega kaasnev soojusülekanne) 
Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja ki rusega liikumised on 
põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. 
Tuuletekkelised  hoovused- Sellised hoovused tekivad vee  pinnakihis  tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu 
tõttu. Seepärast sarnanebki pinnahoovuste li kumine üldise tuulte li kumisega. Erinevused on tingitud vee 
suuremast viskoossusest ja tihedusest, mistõttu mõjutab inerts neid rohkem. 
Soolsuse- või temperatuurierinevustest tekkinud hoovused- Sel  ised  hoovused on süvavee hoovused, kuna 
need tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tiheduse suurenemise tõttu( kas siis suurema 
soolsuse või madalama temperatuuri tõttu). Laskuv vesi tekib polaaraladel temperatuuri tõttu ning soojades 
meredes, kus aurumine on suurem, vee soolsuse tõttu. 
Kli ma kujunemine- Hoovused mängivad rolli soojusvahetuses Maa erinevate pi rkondade vahel. 
31 
 
Soojad hoovused- on hoovused, mis kannavad endaga ümbritsevast veest soojemat vett. (liiguvad pooluste 
suunas) Toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab 
kliima pehmemaks. 
Külmad hoovused- on hoovused, mis kannavad endaga ümbritsevast veest külmemat vett. (li guvad ekvaatori 
suunas) Toovad kaasa kuiva õhku, mis ei soodusta sademeid ning seetõttu põhjustavad ka kuivemat kliimat. 
Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. 
26. SELGITAB MERE KUHJAVAT JA KULUTAVAT TEGEVUST JÄRSK- JA LAUGRANNIKUTEL; 
TOOB NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE; 
Järskrannikutel sügavneb veekogu ki resti ning lained jõuavad kaldale suure energiaga. Setõttu on ülekaalus 
lainte kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad ranna  astangud ja suure kaldega 
nurgad. Kui järsak tekib monoliitsesse aluspinnakivimisse siis nimetatakse seda pangaks ja rannalõiku 
pankrannikuks.Kulutusrannikutele on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine ehk õgvenemine, kuna 
poolsaarte otstes on lainte kulutav tegevus suurem. 
Laugrannikutel on ülekaalus lainte  kuhjav  tegevus, kuna sel istel rannikutel ulatub laintest tingitud veeosakeste 
li kumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest ning lained  kaotavad  järk järgult energiat. Kohale jõudes 
on neil vaid setteid liigutav jõud.  Kruusa -,  veeristiku - ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata 
jämedamat kruusast ja li vast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna 
kuhjunud materjalist kujunevad  rannavallid . Lainetusest kaldale paisatud vesi haarab tagasivalgudes kaasa 
peenemat settematerjali, mis võib kuhjuma hakata veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kui lained 
jõuavad kaldale mingi nurga all, si s toimub setete pikiränne ehk lained li gutavad setteid mööda  randa edasi. 
Kui  rannajoon  teeb järsu pöörde, si s võib sinna kujunema hakata maasäär. 
Inimeste mõju  rannikuleKui rajada rannale, kus toimub setete pikiränne, sadam või mõni muu ehitis, mis 
takistab seda, siis hakkab ühel pool ehitist  avalduma  lainte kuhjav tegevus ning teisel pool lainte kulutav 
tegevus. 
Rannikualade süvendamine ja taimkatte eemaldamine soodustab lainte kulutavat tegevust. 
27. TEAB MAAILMAMERE REOSTUMISE PÕHJUSI JA ANALÜÜSIB SELLE MÕJU VEE-
ELUSTIKULE, INIMESELE, MAJANDUSTEGEVUSELE JA KESKKONNALE; PÕHJENDAB 
MAAILMAMERE KAITSE VAJALIKKUST; 
Maailmamerede reostumise põhjused: 
•  Linnade ja tehaste heitvesi- rannikul asuvad linnad ja tehased juhivad sageli oma  reovee merre.  
•  Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre. 
•  Intensi vne laevali klus(õnnetused tankeritega). 
•  Meresügavustesse  maetud  mürkained. 
•  Kliima soojenemine 
Mõju: 
32 
 
Vee-elustikule- Setetesse, taimedesse ja loomadesse koguneb mürgiseid aineid, mis kahjustavad loomade ja 
taimede elu. Veekogu eutrofeerumine, mis toob kaasa endaga: 
•  planktoni (eriti taimhõljumi) ja bentose (põhjaloomastiku) hulga suurenemine 
•  vee-elustiku, sealhulgas kalastiku  liigilise  koosseisu muutumine 
•  lahustunud hapniku hulga järjekindel vähenemine või täielik kadumine  sügavamates veekihtides 
Naftareostus on vägagi ohtlik, kuna takistab hapniku juurdepääsu veele , ning on ka mürgine. 
Inimesele- vee reostuse tagajärel koguneb vee- elustikku  mürgiseid aineid, mis ajapikku kahjustavad ka inimese 
tervist.  Reostunud  rannikuvees  ujumine  kahjustab ka  
inimeste tervist. Mõju inimeste toidulauale(kalade vähenemine). 
Majandustegevusele- väheneb kalade ja muude  veeloomade  hulk, mistõttu nende püük väheneb. Rannikute 
reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana. 
Keskkonnale- Vee- elustik  väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade 
ja lindude arv. Vee  reostus  mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, 
takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Koral ide 
hävimine. 
28. ANALÜÜSIB JÕGEDE ÄRAVOOLU MÕJUTAVAID TEGUREID, VEEDEFITSIIDI JA 
ÜLEUJUTUSTE VÕIMALIKKE PÕHJUSI, TAGAJÄRGI NING MAJANDUSLIKKU MÕJU; 
Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 
1)  Sademete iseloom.  Vihm  mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist; 
2)  Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus; 
3)  Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus.  Pinnavee  äravool tekib suures alas , kui sademed ületavad 
infiltreerumisvõime; 
4)  Sademete ruumiline jaotus. Tugevad sademed alamjooksul teevad kohe hüdrograafile järsu muutuse, 
ülemjooksu sademed tingivad puhverdamise tõttu  lauge  hilineva hüdrograafi kasvu. 
Veedefitsi di võimalikud põhjused: 
•   Suvine  madalvesi- sademetehulga vähenemine, kõrgenev aurumine 
•  Talvine madalvesi- maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise  lakkamine  
Tagajärjed ning majanduslik mõju: 
•  Jõed jäävad veevaeseks või kuivavad täielikult, talvisel ajal võivad külmema kliimaga kohtades läbi 
külmuda 
•  Jõevee vähenemisel väheneb vee hulk, mida saab kasutada põl umajanduses- põuaperioodid 
•  Suurematel jõgedel võib jõevee taseme languse tagajärel jõgi muutuda ajutiselt laevade jaoks li ga 
madalaks 
33 
 
Üleujutuste võimalikud põhjused: 
•  Mererannikutel-  tingitud merevee ootamatust tõusust rannikule puhuvate tugevate ühesuunaliste 
tuulte mõjul. Kui madalas rannikupiirkonnas paikneb lisaks suure  ja veerohke jõe  suue , põhjustab 
merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul. 
•  Tugevad vihmad 
•  Kiire lume/jää sulamine 
•  Väikestel jõgedel soodustavad üleujutusi linnad, kuna linnade  asfalteeritud  tänavatelt ja platsidelt ning 
katustelt voolab vesi kiiresti jõkke põhjustades seega kiire jõevee tõusu. 
Tagajärjed ning majanduslik mõju: 
•  Suurte alade üleujutused 
•  Taimede hävimine liigniiskuse tagajärel- ka põllumajandussaaduste 
•  Võib olla kasulik-  viljakat  muda  ümbritsevatele kallastele kanda, mida saab seejärel  kasutada 
põl unduses 
•  Üleujutus võib esineda linnades ja asulates, põhjustades seega majanduslikku kahju ning olles ohtlik 
inimeste tervisele 
•  Selle kaitseks ehitatakse  tammi ning kaitseks võib ka kasutada veehoidlaid, kuhu üleujutuse ajal 
kogutud vett saab veevaesel ajal anda asulatele ja tööstusettevõtetele. 
29. SELGITAB PÕHJAVEE KUJUNEMIST (INFILTRATSIOONI) ERINEVATE TEGURITE MÕJUL 
JA TOOB NÄITEID PÕHJAVEE ALANEMISE JA REOSTUMISE PÕHJUSTEST NING 
TAGAJÄRGEDEST; 
Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: 
•  Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb  infiltratsioon , kuid siis hakkab kiiresti  langema , sest 
pinnasekihid on veega küllastunud 
•  Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse 
•  Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon 
•  Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab 
tagasi õhku 
•  Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral 
on  pindmine  äravool intensiivsem 
•  Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral 
Põhjavee taseme alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee 
väljapumpamine jmt 
34 
 
Tagajärjed: madalamate kaevude kuivaksjäämine, mere lähedal võib põhjustada põhjavee sooldumist, kuna 
merevesi  hakkab valguma põhjavette. 
Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine  veekogudesse , pinnasesse, 
põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), 
transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt 
Tagajärjed:  joogivee  kõlblikuse vähenemine ning võimalik kahjulikkus tervisele 
MÕISTED:   
Veereži m- veetaseme ajaline muutumine 
Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mil e alla ei kuulu järved. 
Rannaprotsessidrannikul  lainetuse  ja vee li kumise tagajärel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja 
kulutusprotsessid. 
Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni  paarisaja meetri 
pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paral eelsed. 
Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. 
Laugranniklauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks) 
Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava vee hulk ühest sekundist pikema aja jooksul 
Valgla ehk äravooluala- maa-ala, millelt vesi voolab mingisse kindlasse veekokku või selle ossa 
Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt läbi mulla ja kivimite põhjavette 
 
 
35 
 
MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 
30. ISELOOMUSTAB MAA SFÄÄRE (ATMOSFÄÄR, HÜDROSFÄÄR, LITOSFÄÄR, PEDOSFÄÄR, 
BIOSFÄÄR) KUI SÜSTEEME;  
Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise 
koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. 
Hüdrosfäär- hõlmab keemiliselt  sidumata  vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus- maailmamere, järvede, 
jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, 
millega seotult kulgevad ka teised  aineringed . Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku,  loomastiku  ega muldade 
tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. 
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on 
pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad 
liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. 
Pedosfäär- mul astik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. 
Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib.  Mikroobid , seened ja taimed 
sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil 
mullakihtides. 
Biosfäär- Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri oluliseim omadus on produktiivsus- orgaanilise aine 
tootmise võime. 
31. TOOB NÄITEID INIMTEGEVUSE JA MAA SFÄÄRIDE VASTASTIKUSE MÕJU KOHTA; 
Näiteks- inimene muudab oma  tegevusega  atmosfääri koostist: fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel paiskub 
õhku palju süsihappegaasi, soodustades kasvuhooneefekti ning tõstes maa keskmist temperatuuri. 
Külmutusseadmetest ning aerosoolidest õhku paisatud freoonid lagundavad atmosfääris olevat osooni. 
Fosiilsete kütuste massiivse kaevandamise ja põletamisega muudab inimene ka litosfääri koostist. Oma 
tegevusega mõjutab inimene vägagi palju biosfääri, kuna inimtegevuse tagajärel on oluliselt vähenenud 
36 
 
metsamaa  pindala ning loomade  liigirikkus jne. Väetamise ning muude jäätmetega rikastub muld keemilistest 
elementidest ning oma tegevusega võib inimene soodustada ka muldade hävimist. 
JNE 
Atmosfääris toimuvad protsessid, mis moodustavad ilma, mõjutavad inimtegevust- põlluharimist, 
karjakasvatust, astustustihedust jne 
32. SELGITAB SKEEMI ABIL LÄMMASTIKU- JA SÜSINIKURINGET; 
 
Süsinikuringe- 99% Maal olevast  süsinikust on koondunud maakoore ülaossa, aga aktiivses süsinikuringes 
osaleb sellest vaid murdosa. Süsinikuringe kujutab endast süsiniku ringlust erinevate sfääride vahel. 
Atmosfäärist seotakse süsinikku fotosünteesi käigus. Taimed ühtlasi sidudes süsinikku toodavad orgaanilisi 
aineid ja panevad aluse toiduahelatele. Vastupidine protsess on  hingamine , mille käigus vabaneb 
süsihappegaas. Maismaal seotakse taimede poolt aastas keskmiselt 1,4*109 tonni süsiniku rohkem, kui vabaneb 
hingamise käigus. Ookeanis seotakse 2*109 tonni süsinikku rohkem, kui vabaneb, millest veel 0,2*109 tonni 
settib merepõhja. Seega aastas seotakse keskmiselt 3,4*109 tonni süsinikku rohkem, kui vabaneb hingamisel. 
Asja tasakaalustavad  vulkaanipursked , mis  paiskavad  atmosfääri suurtes  kogustes  süsinikku. Inimene oma 
tegevusega rikub seda tasakaalu- fossiilsete kütuste põletamisel ja karbonaarsete kivimite töötlemisega ning 
maakasutuse muutmisega (metsade raie etc) paisatakse aastas keskmiselt 5,5*109 tonni süsinikku atmosfääri. 
37 
 
Orgaanilised väetised 
 
Lämmmastikuringe- lämmastik esineb peamiselt atmosfääris N2 kujul (78%), sest see on väga stabiilne molekul, 
mida on raske lõhkuda, seetõttu on lämmastiku käive atmosfääris ja  setetes  aeglane, ulatudes miljonitesse 
aastatesse, mul as on ligikaudu 2000 aastat ja taimedes 50 aastat. Lämmastikuringe on tihedalt seotud 
hüdrosfääriga, sest lämmastikuühendid lahustuvad vees väga hästi. Lämmastik atmosfääris laguneb 
looduslikult välgu kaasabil ning moodustab NxOx ühendeid, mis seostatakse  sademetega ning sajavad alla -
põhjustavad happevihmu. Taimed seovad N2 molekule fikseerimise protsessi käigus- edasi satub lämmastik 
mulda, kus erinevad  bakterid  ammonifikatsiooni ja nitrifikatsiooni protsesside käigus lämmastikuühendeid 
toodavad. Need ühendid lähevad ringlusse taimedes, kuna lämmastik on oluline toitaine. Samuti osa leostub ja 
salvestub mulla mineraalses osas. Ringlus toimub seni, kuni denitrifikatsiooni käigus lämmastik N2 või N2O 
kujul tagasi atmosfääri jõuab. Inimene on seda ringlust kõvasti muutnud. Põlemise käigus 
sisepõlemismootorites etc vabaneb jääkainena rohkesti NO-d, mis kiiresti oksüdeerub NO2-ks. Samuti on 
seotakse tööstuslikult lämmastikku väetistesse, kust nad satuvad looduses ringlusesse taimedes ja suuresti 
seotakse hüdrosfääri- põhjustades eutrofeerumist. 
33. TOOB NÄITEID JA ANALÜÜSIB LOODUSE JA ÜHISKONNA VASTASMÕJUSID 
KOHALIKUL, REGIONAALSEL JA GLOBAALSEL TASANDIL NING PÕHJENDAB ÜHISKONNA 
JÄTKUSUUTLIKU JA SÄÄSTVA ARENGU VAJADUST; 
Näiteid: Inimene raiub metsa maha,  ulatuslikud  prügimäed, tehased ja tööstused, uute põl ukultuuride 
sissetoomine, taimestiku ja loomastiku hävimine inimtegevuse tagajärel jne 
Kohalikul tasemel- suureneb reostus, mis mõjutab loomastikku ja taimestikku. Elutingimuste halvenemine jms 
Regionaalsel tasemel- loomade ja taimede vähenemine mõjutab pi rkonna ökosüsteemi, sissetoodud taimed 
loomad võivad ökosüsteemi tasakaalu rikkuda jms 
Globaalsel tasemel- kliima soojenemine, kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine jms 
 
38 
 
MÕISTED:   
Maa sfäärid- Maa tuuma ümbritsevad  kihid , mis erinevad koostise ja tiheduse poolest. Maa sfäärideks on - 
atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest 
Aineringe - Maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete  ringlemine  
Geoloogiline aineringe- Litosfääri ja Maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka  ainete liikumine 
murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt  settimise  ja kivistumise teel tagasi litosfääri 
Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid 
kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks,  veeks  jm. aineiks, millest hiljem tekib 
uus elusaine . Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. 
Veeringe- vee liikumine Maa sfääride või nende osade vahel 
Jätkusuutlik ja säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine inimesi rahuldava 
elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamise eesmärgiga sellega looduskeskkonda 
oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. 
 
 
39 
 
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 
34. ISELOOMUSTAB AGRAAR-, INDUSTRIAAL- JA INFOÜHISKONNA MAJANDUST JA SELLE 
RUUMILIST KORRALDUST; 
Ajastu 
Agraarühiskond 
Industriaalühiskond 
Infoühiskond 
Peamised 
Põl umajandus 
Töötlev tööstus 
Teenindus 
majandusharud 
metsandus , kalandus, 
tekstiilitööstus, 
info töötlemine, 
jahindus  
metallurgia
edastamine , transport 
masinatööstus jm 
Peamine tootmisüksus  Mõis, talu 
Ettevõte, tehas 
Uurimis - või 
teenindusüksus 
Töö iseloom 
Käsitsitöö 
Masinatöö 
Vaimne töö 
Peamised kasutatavad 
Maa, mets, vesi 
Maavarad  
Informatsioon 
ressursid  
Hõive 
Valdav osa töötajaist 
Valdav osa töötajaist 
Valdav osa töötajaist 
põllumajanduses 
tööstuses 
teeninduses 
Peamine 
Maakond,  provints  
Riik( kolooniad
Kogu maailm 
tegevuspiirkond 
Osalemine 
Üksikud  kaubad  
 
Globaalne 
maailmamajanduses 
maailmamajandus 
35. TEAB RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAID NÄITAJAID, VÕRDLEB RIIKE 
ARENGUTASEME PÕHJAL JA ANALÜÜSIB ERINEVA ARENGUTASEME PÕHJUSI; 
Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad: 
Sisemajanduse kogutoodang  (SKT)- Ri gis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus enamasti 
ühe inimese kohta. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse seda rikkam on riik. Eristatakse rikkaid, 
keskmisest rikkamaid, keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. 
Inimarengu indeks- koosneb kolmest näitajast: SKT, hariduse ja keskmise  eluea  indeks. Selle alusel jaotatakse 
riigid kõrge, keskmise ja madala arenguga riikideks. 
40 
 
Need kaks on põhilised, kuid kasutatakse ka teisi näitajaid nagu energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine 
eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad jmt. 
Riikide võrdlemine- 
Tuleb vaadata, mil ises valdkonnas on hõivatud kõige rohkem töötajaid: selle järgi saab paika panna, kas 
tegemist on agraar-, tööstus- või infoühiskonnaga. /Põhjendada saab asukoha järgi ning kas oli või ei olnud 
koloonia. 
Võrrelda SKT- saab paika panna ri gi rikkuse./Põhjendada saab osalemisega maailmamajanduses, 
toorainerikkusega jne 
Võrrelda IAI- saab paika panna ri kide arengutasemed./ Saab põhjendada ri gi asukohaga, mil ine ühiskond on, 
ajalooga jne. 
Võrreldes keskmist eluiga saab ka teada, mis demograafilises arengujärgus on riigid. 
36. TEAB MAAILMA JAGUNEMIST ARENENUD JA ARENGUMAADEKS/PÕHJAKS JA 
LÕUNAKS NING SELGITAB ERINEVUSTE KUJUNEMISE PÕHJUSI; 
 
Erinevused kujunesid, kuna vanasti oli maailm jagunenud iseseisvateks riikideks ja kolooniateks, mis olid 
sõltuvad oma emamaast. Emamaad arenesid ise kiiremini, kuna kasutasid kolooniate ressursse ja kasutasid 
neid turgudena ning pidurdasid kolooniate üldist arengut, samal ajal mingit kindlat tööstusharu arendades. 
Kolooniad kauplesid põhiliselt ainult emamaaga ning seetõttu oli areng üldse väike. 20 sajandil toimus 
kolooniate iseseisvumine. Iseseisvunud kolooniad aga olid emamaadest kõvasti maha jäänud. Seetõttu ongi 
maailm jagunenud arenenud põhjaks ehk endisteks emamaadeks ning lõunaks ehk endisteks kolooniateks. 
Erandiks on Põhja-Ameerika. 
 
 
41 
 
 
37.  ISELOOMUSTAB JA VÕRDLEB KAARTIDE NING STATISTILISTE ANDMETE ABIL RIIKE, 
SEALHULGAS EESTIT; 
•  Pindala 
•  Rahvaarvu 
•  Rahvastiku  tihedust  
•  Osalemist maailmamajanduses 
•  Sündimus 
•   Suremus  
•  SKT 
•  IAI 
Jms 
38. ANALÜÜSIB KAARTIDE JA TEISTE INFOALLIKATE ABIL ETTEANTUD RIIGI  MAJANDUSE 
ARENGU EELDUSI JA STRUKTUURI; 
Kaardi ja majanduslike näitajate abil määrata ri gi majanduslik ja arengutase, vastavalt sellele saab rääkida 
arengusuunast ja struktuurist. 
Vaadata ri gi asukoha järgi: 
•  Kas on eeldusi transiidi jaoks? 
•  Kas asub mere ääres? On hea asukoht vahendamiseks? 
•  Kas riik asub põllumajanduseks soodsas kliimas? 
•  Kas riigil on maavarasid, mida kasutada? 
•  Kas riigil on turismiressursse- kliima, vaatamisväärsused jne? 
 
39. ISELOOMUSTAB RAHVUSVAHELISTE FIRMADE OSA KAASAEGSES 
MAAILMAMAJANDUSES JA TOOB NÄITEID RAHVUSVAHELISTEST FIRMADEST; 
Rahvusvahelised firmad soodustavad globaliseerumist, elavdades sellega maailmamajandust. Rajades firmasid 
paljudesse riikidesse on neil ligipääs loodusvaradele. Lisaks alandavad nad tootmiskulusid ja laiendavad turgu. 
Rajades firmasid arengumaadesse elavdavad ri gi majandust ning soodustavad arengut. 
Näiteid: Shell,  Microsoft , General Motors jne.. 
Tänapäeva peamised rahvusvahelised firmad kuuluvad järgmistesse tootmisvaldkondadesse: 
Kõrgtehnoloogia- biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute, 
materjalide tootmine 
Suuremahuliste tarbekaupade- autod, koduelektroonika  telerid , külmikud jms 
Brändi-tarbekaupade masstootmine-  sigaretid , karastusjoogid,  pesupulber , hambapasta, hügieenitarbed jms 
42 
 
40. TEAB PEAMISI MAJANDUSORGANISATSIOONE (WTO, MAAILMAPANK, EL, NAFTA, 
ASEAN, OPEC) NENDE TEGEVUSVALDKONDI JA ROLLI MAAILMAMAJANDUSES, TEAB EL 
LIIKMESRIIKE; 
 
(NB! Joonis on aegunud, organisatsioonide li kmesri gid võivad erineda) 
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon 
Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine 
N: alandatakse tolle 
Maailmapank- annab  laene  riikidele 
EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja 
tööjõu vaba li kumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa 
valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. 
 
 
 
 
 
43 
 
EL Li kmesri gid 
1.  Austria 
10.  Küpros 
19.   Rumeenia  
2.  Belgia 
11.  Leedu 
20.  Saksamaa 
3.   Bulgaaria  
12.   Luksemburg  
21.  Slovakkia 
4.  Eesti 
13.  Läti 
22.   Sloveenia  
5.   Hispaania  
14.  Malta 
23.  Soome 
6.  Holland 
15.  Poola 
24.   Suurbritannia  
7.   Iirimaa  
16.  Portugal 
25.  Taani 
8.  Itaalia 
17.  Prantsusmaa 
26.  Tšehhi 
9.  Kreeka 
18.  Rootsi 
27.  Ungari 
 
NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubandus  Assotsiatsioon  
Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tol imaksud, kvoodid jne 
ASEAN- Kagu- Aasia  maade assotsiatsioon 
Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. 
OPEC- Naftat Eksportivate Ri kide  Organisatsioon  
Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks li kmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid 
41. SELGITAB GLOBALISEERUMISE OLEMUST JA TOOB NÄITEID SELLE MÕJUST 
ARENENUD JA ARENGUMAADELE; 
Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide 
tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. 
Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: 
Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud 
tulud (toetused, palgad jne) 
Tehnoloogia  arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes 
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne 
Poli tiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO 
missioonides. 
Mõju: 
Arenenud ri gile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna 
säästmine; impordi suurenemine 
Arengumaale- kapitali sissevool; ettevõtted rajavad oma tehaseid; uued töökohad; majandus elavneb; tööliste 
koolitused - haridustase tõuseb; reostus- sageli nõrgad keskkonnanõuded 
 
44 
 
MÕISTED:   
Agraarühiskond ehk põl umajandusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi tegeleb põllumajanduse, 
koriluse ja kalandusega ning tööd tehakse peamiselt käsitsi 
Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud töötlevas tööstuses 
Infoühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud teenindussektoris ning tegeleb eelkõige 
informatsiooni kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenuste pakkumine ja tootmine. Informatsioon on 
majandustegevuse aluseks. 
Arengumaa- üks maailma vaesematest riikidest, tavaliselt väikese pindala ja  rahvaarvuga  riik, kus SKT, 
keskmine eluiga ja haridustase on väikesed. Elatutakse põllumajandusest ning ri k on enamasti maavarade 
poolest vaene (puuduvad väärtuslikumad maavarad suurtes kogustes). 
Kõrgelt arenenud ri k- ri k, kus on üsna suur industrialiseerituse tase,  infrastruktuur  ja  kapital , kõrgtehnoloogia, 
hea haridustase ning hea elatustase rahva seas. 
Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse  spetsialiseerumine  vastavalt asukoha geograafilistest ja inimtekkelistest 
eelistest 
Rahvusvaheline firma- firma, mis tegutseb paljudes riikides 
Globaliseerumine ehk üleilmastumine- Maailma ühiskonnas toimuvad muutused, mis on seotud 
kaubandussidemete tihenemisega ja kultuurivahetuse sagenemisega. 
SKT- aasta jooksul ri gis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus 
Inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb SKT-st ühe inimese kohta ning 
haridustaseme ja keskmise eluea indeksist 
Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, 
haridus ja tehnoloogia, mis lasevad riigil või piirkonnal toota kaupu, teenuseid või muid resursse, mida saab 
müüa. 
Primaarne  sektor  ehk  esmasektor - majanduse haru, mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse ja 
põl umajandusega 
Sekundaarne sektor ehk tööstussektor- majanduse haru, mis tegeleb kaupade tootmisega, metalli 
töötlemisega jne 
Tertsiaarne  sektor ehk  teenindussektor majandusharu , mis tegeleb info töötlemise, toomisega, turismi ja 
muude teenuste tootmisega 
 
 
45 
 
RAHVASTIK JA ASUSTUS 
42. TEAB MAAILMA RAHVAARVU, ANALÜÜSIB MAAILMA RAHVAARVU KASVU PÕHJUSI JA 
SELLE TAGAJÄRGI; 
Maailma rahvaarv hetkel on 6,8 miljardit. 
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv 
kasvama XVI I sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste 
paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 
123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi pi ri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. 
Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine- elatustaseme kasv 
Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti 
arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha  suurenev  majanduslik 
ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne 
43. VÕRDLEB TEMAATILISTE KAARTIDE JA STATISTILISTE ANDMETE ABIL RAHVAARVU 
MUUTUSI ERINEVATES REGIOONIDES JA ANALÜÜSIB MUUTUSTE PÕHJUSI; 
Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Sel e maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja kül altki kiiresti tänu 
kõrgele loomulikule iibele, tänu  suurele  rahvaarvule on sealne kasv absoluutsel skaalal suurim. Ligi 13% 
rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab suhtelisel skaalal kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus 
(demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12% 
maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka 
suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne (sündimus on väike ja/või rahvastik on 
vana, mistõttu on suremus suurem). Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid 
osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka 
osatähtsus on suurenenud (ka demograafilise plahvatuse etapp). 
44. VÕRDLEB SÜNDIMUSE JA SUREMUSE ERINEVUSI ARENENUD JA ARENGUMAADES 
NING SELGITAB ERINEVUSTE PEAMISI PÕHJUSI; 
Naiste seisund ühiskonnas - arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab, 
pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused, 
nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist. 
Viljakas eas naiste arv - mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid 
kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta. 
Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas): Arengumaades 
hakatakse sünnitama varem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist  hilisemale  ajale. 
Religioon  (mõjutab tavasid ja  suhtumist  pereellu, perekonna planeerimisse) – usk võib keelata 
pereplaneerimist, põhjustades seega laste rohkust. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem. 
Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasedusvastaste vahendite kasutamine, 
meditsi ni areng,  abordid ) – vähendavad sündimust. Kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad 
haritumad inimesed. 
46 
 
Traditsioonid ühiskonnas – arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, 
seega ei saa palju lapsi olla. Arengumaades peetakse lapsi pere toetajateks, kulutused haridusele palju 
väiksemad. 
Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha,  eluase , riigi poliitika) – arenenud riikides see 
prioriteediks, seega vähendab sündimust; arengumaades sel ele eriti ei mõelda, seega puudumine suurendab 
sündimust; riigi poliitika võib nii sündimust piirata (N: Hiina ühe lapse poliitika, kitsi  toetuste  süsteem) kui 
suurendada (toetused last kasvatavatele  peredele , kulutused haridusele jms) 
Peamised surma põhjused arenenud maades 
Peamised surma põhjused arengumaades 
Südame- veresoonkonna  haigused, vähk 
Toidu- ja veepuudus 
Õnnetused (liiklus, olme, tööstus, 
Sanitaarhügieen,  arstiabi  puudulikkus, AIDS 
looduskatastroofid) 
Sõjad ja loodusõnnetused 
Kuriteod (vägivald, terroriaktid) 
Tehnogeensed katastroofid- plahvatused 
kaevandustes, sildade  kokkuvarisemine  jne 
Rahvastiku vanuseline koosseis: vanurite 
Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega suur, 
osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus 
seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus 
selle arvelt suurem 
on kõrge 
45. ISELOOMUSTAB JOONISE ABIL DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPPE, SEOSTADES 
NEED ETAPI TÜÜPILISE RAHVASTIKUPÜRAMIIDIGA; 
 
Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvasiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjesk on 
rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge 
sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübidlt madala sündimuse ja suremusega 
kaasaegsele tüübile. 
 
Traditsiooniline 
Demograafilise 
Demograafilise ülemineku 
Kaasaegne rahvastiku 
47 
 
rahvastiku tüüp 
ülemineku esimene 
teine etapp 
tüüp 
etapp 
Sündimus 
Väga kõrge 30-
Väga kõrge 30-40‰ 
Hakkab järk järgult langema  Madal, isegi vähem kui 
40‰ 
jõudes 10‰ 
10‰ 
Suremus 
Väga kõrge 30-
Hakkab järk järgult 
Suremus langeb vähe 
Madal, isegi vähem kui 
40‰ 
langema jõudes 15‰ 
jõudes 10‰ 
10‰ 
Iive 
Nullilähedane 
Suur, ki re rahvaarvu 
Hakkab järk-järgult langema  Nullilähedane, 
kasv 
mõnikord isegi 
negati vne 
Rahvastiku 
Palju lapsi, vähe 
Palju lapsi, vanurite arv  Laste osatähtsus väheneb 
Laste ja vanurite 
vanuseline 
vanureid, keskmine  suureneb, keskmine 
alla 25%, vanurite osakaal 
osatähtsus alla 20%, 
koosseis 
eluiga vaid 40-45a.  eluiga kasvab 
kuni 25%, eluiga kasvab 
veidi üle poole 
tööealised 
46. SELGITAB ERI RIIKIDE NÄIDETEGA RAHVASTIKUPOLIITIKAT JA SELLE VAJALIKKUST; 
Olemus: 
Rahvastikupoliitika  on riigi  sihilik  tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. 
Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust,  suremust  ning sise- ja 
välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku  kaudselt  ka ri gi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, 
tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoli tika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates 
kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. 
Näited: 
Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiel umisvanuse ja 
rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, 
lisapuhkusi nii emadele kui  isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke 
meetmeid. 
Rändepoliitikas kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse,  elamis - ja töölubade saamisel. Osa 
riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse  tausta
sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele. 
47. TEAB TÄNAPÄEVA RAHVUSVAHELISTE RÄNNETE PEAMISI TÕMBE- JA 
TÕUKETEGUREID, RÄNDESUUNDI NING ANALÜÜSIB RÄNNETEGA KAASNEVAID 
PROBLEEME NII LÄHTE- KUI SIIRDEMAALE; 
Lääne-
Aktiivne sisseränne Lõuna-, idapoolsemast- Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina-
Euroopa 
Ameerikast  – paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimub tööjõu vaba 
liikumine, seega ka riikidevaheline ränne. 
48 
 
Ida- 
Väljaränne ni  Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse 
Euroopa 
õpingutele, paremate elu- ja töötingimuste otsingutele 
Põhja-
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast) 
Ameerika 
eelkõige paremate elu- ja töötingimuste otsingutele 
Ladina-
Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja 
Ameerika 
töötingimuste otsingutele 
Aafrika 
Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse),  Aasiasse  (eelkõige  Araabia  poolsaare 
riikidesse) paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel 
põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest 
riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse. 
Aasia 
Põhja-Ameerikasse- paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse 
jaloodusõnnetuste eest. Mandrisisene- poliitiline, sõjaline, usuline  tagakiusamine
Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast naftariikidesse 
– ülerahvastatus, paremad töö- ja elamistingimused. 
 
Positiivne külg siirdemaale 
Positiivne külg lähtemaale 
1.Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik 
1. Riigis väheneb tööpuudus 
tööjõud 
2. Paranevad migrantide tööoskused, mida 
2. Migrandid  on nõus töötama raskematel töödel  hiljem saab kodumaal kasutada 
3.Odav tööjõud- nõus töötama odavama tasu 
3. Suur osa välismaal teenitud rahast saadetakse 
49 
 
eest 
kodumaale 
Negatiivne külg siirdemaale 
Negatiivne külg lähtemaale 
1. Suureneb tööpuudus oma ri gi elanike hulgas 
1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb 
maksumaksjate arv. 
2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja 
tavadega, sel el tasandil tekivad konfliktid. 
2.  Lahkuvad  haritumad, seega väheneb haritud 
inimeste osakaal 
3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 
3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad 
4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, 
soolised disproportsioonid 
mis tekitab palju probleeme 
4. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb 
pensionäride osatähtsus 
5. Kaotatakse haridusinvesteeringud 
48. ISELOOMUSTAB KAARDI ABIL RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕNES ETTEANTUD 
PIIRKONNAS JA SELGITAB TAOLISE PAIKNEMISE PÕHJUSI; 
•  Kui on antud rahvaarv ja ri gi pindala, si s arvutada rahvastiku keskmine tihedus. Võrrelda 
ümbritsevate riikide või maailmajaoga. 
•  Iseloomusta paiknemist üldiselt ( kas paikneb ebaühtlaselt, ühtlaselt, peamiselt idas/läänes/../..) 
•  Mis on tolle tihedamini asustatud piirkonna eelised ( kliimatingimused, reljeef, veekogud vms). 
•  Nimeta peamised linnad, kui võimalik ning üldista rahvastiku paiknemist mingi kriteeriumi järgi 
(näiteks veekogude ääres või  rannikualadel ). 
•  Kus paikneb vähem rahvast ning miks? 
49.50. TEAB ÜLDJOONTES LINNASTUMISE KULGU JA ERINEVUSI ARENENUD JA 
ARENGUMAADES; TOOB NÄITEID LINNASTUMISEGA KAASNEVATEST SOTSIAALSETEST- JA 
KESKKONNAPROBLEEMIDEST; 
 
Linnastumine  arenenud ri kides 
Linnastumine arengumaades 
Linnarahvastiku osatähtsus, 
Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo 
Osatähtus veel keskmine või madal, 
kasvutempo 
aeglane 
kuid kasvutempo kiire 
Kasvutegurid 
Elanike suundumine maalt ja 
Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe 
väiksematest linnadest suurlinnadesse, 
arvel, elanike suundumine maalt linna, 
linnastumine on jõudnud infoajastu 
tööstusajastu linnad, ülelinnastumine 
linnade järku 
50 
 
Regionaalsed erinevused 
Linnade kokkukasvamine, megalopoliste  Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned 
teke 
suuremad linnad 
Linnastumisega kaasnevad 
Tehnovõrkude, linnatranspordi  sujuv  
Ülelinnastumine,  slummid , elanikkonna 
majanduslikud ja sotsiaalsed 
haldamine  
kihistuminekuritegevus , vee, 
probleemid 
kanalisatsiooni, elektri puudumine 
slummides, suur tööpuudus 
Linnastumisega kaasnevad 
Prügimajandus, õhusaaste, 
Õhusaaste,  prugi , nakkushaigused, 
keskkonnaprobleemid 
linnahaljastuse säilitamine 
transpordiprobleemid 
 
51. TEAB PEAMISTE USUNDITE: KRISTLUS ( KATOLIIKLUS, PROTESTANTISM, ÕIGEUSK), 
JUDAISM,  ISLAM ,HINDUISM, BUDISM JA KONFUTSIANISM LEVIKUT JA SÜMBOLEID; 
TOOB NÄITEID USUNDITE MÕJUST ÜHISKONNALE; 
Kristlus: 
Sümbol 
Levik- Peamiselt Euroopas ja USA, Ladina-Ameerika, samuti Austraalia ja Uus-Meremaa 
Õigeusk- Venemaa, Kreeka 
Judaism: 
Sümbol 
Levik- Põhiliselt Iisraelis, aga ka hajuli üle Euroopa ja USA 
Islam: 
Sümbol 
Levik- Kesk-Aasia, Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika,  IndoneesiaMalaisia , Surinami,  Pakistan
Bangladesh  
Hinduism: 
Sümbol 
Levik- Enamasti Indias 
Buddism
Sümbol 
Levik- Peamiselt Kagu ja Ida-Aasias,  Mongoolia , Ti bet, Indohiina 
51 
 
Konfutsianism: pole tegelikult usk, vaid moraaliõpetus 
Sümbol 
Levik- Ida-Aasia (Hiina) 
Usundite mõju ühiskonnale- 
Näiteks: 
•  Islami  usundis  on palju ühiselu reegleid, mis on paljudes islamimaades õigussüsteemi aluseks 
•  Hinduismile on iseloomulik kastisüsteem, mis segab  lääneliku demokraatia ja kapitalismi arengut 
•  Hinduism ja buddism ei soodusta majanduslikku arengut-  hindud  loodavad paremale elule järgmises 
elutsüklis ja buddistid on veendunud, et ilmalik elu on nii või teisiti armetu 
MÕISTED:   
Demograafiline üleminek- rahvastiku tüüp, kus suremus on madal ning sündimus algselt kõrge, kuid langemas 
Traditsiooniline rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured ning iseloomulik on 
rahvastiku aeglane kõikumistega kasv 
Kaasaegne rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väikesed ning samuti on 
nullilähedane, vahel koguni negati vne i ve 
Demograafiline plahvatus- üleminekuperiood, kus suremus langeb järsult, kuid sündimus jääb endiselt kõrgeks 
ning seetõttu on iive suur ja rahvaarv kasvab 
Rahvastiku vananemine- vanurite osatähtsuse suurenemine rahvastikus 
Sündimus- aasta jooksul elusalt sündinud laste arvu suhe aasta keskmisse rahvaarvu. Väljendatakse tuhande 
inimese kohta (promillides). 
Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe aasta keskmisse rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese 
kohta (promillides). 
Iive- sündimuse ja suremuse vahe 
Rahvastikupoli tika- riigi tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga 
Migratsioon - Migratsioon on nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist 
geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel. 
Linnastumine- Linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus 
Eeslinnastumine  ehk  suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks 
jooneks  on inimeste ränne suurlinnadest välja 
Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale 
elanikkonnale. Sel e tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus 
Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar -, sekundaar- ja tertsiaalsektoris 
52 
 
Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, kes tahavad töötada, aga ei leia tööd 
Usund- 
•  Laiemalt- usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud 
moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. 
•   Kitsamalt - religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele,  kultuurile  või sotsiaalsele rühmale. 
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 
52. ANALÜÜSIB INFOALLIKATE ABIL LOODUSLIKE JA MAJANDUSLIKE TEGURITE MÕJU 
PÕLLUMAJANDUSELE ETTEANTUD KOHAS/RIIGIS; 
 
Looduslikud: 
•  Reljeef- mõjutab põl umajandusliku maa pindala jm 
•  Kli ma (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus)- sellest sõltub, 
millised põllukultuurid seal kasvavad ning nende saagikus 
Ekvatoriaalne 
Põllumajanduslikuks tegevuseks ebasobiv, sest kliima on liiga niiske, viljatud mullad. Haritatavat maad, 
mil e moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse. 
Lähisekvatoriaalne 
Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused. 
Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea ja mullad kivistuvad.  
Troopiline  
Haritatav maa asub ni sketes  savannides  või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates 
kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad. 
Lähistroopiline 
Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on 
ni ske. Kõrbemul ad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit. 
Parasvööde 
Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka  igikelts ). Lehtmetsade ja 
rohtlate vööndis on aga suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Seal on soojem, 
lehtmetsades ka niiskem ja paremad mullad. 
Lähispolaarne 
Seal on ainult põhjapõtrade  karjamaad  ja ni dud, igikelts. 
Polaarne 
53 
 
Igasugune põl umajanduslik tegevus on võimatu. 
•  Mullad- avaldavad mõju kasvavatele põllukultuuridele ning määravad nende saagikust. 
Majanduslikud: 
•  Kapitali olemasolu- mõjutab põllumajanduse arengut ning uute talude ja muude põl umajanduslike 
tootmisvormide teket 
•  Tööjõud (hulk ja kvaliteet)- mõjutab toodangu hulka ja kvaliteeti 
•   Turg toodangule- soodustab põl umajanduse arengut 
•  Valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne)- soodustavad põl umajanduse 
arengut ja kvaliteeti 
 
53. ISELOOMUSTAB PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORME: SEGATALU, HIIGELFARM, 
EKSTENSIIVNE TERAVILJATALU, RANTŠO, ISTANDUS JA TEAB NENDE LEVIKUT; 
Segatalud- põl umajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põl ukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid 
toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud ri kides on segatalude arengujärk 
enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need vägagi iseloomulikud 
Hiigelfarm ehk spetsialiseeritud suurtalu- moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseeritud enamasti vaid 
ühele tooteliigile. Spetsialiseeritud  suurtalud  on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja Ameerikas, nende arv 
suureneb ka Jaapanis, arengumaades leidub neid vähe. 
Ekstensi vne teraviljataru- hõreda asustusega kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, 
Venemaa ja Kasahstani steppides ja teistel rohtlaaladel. Nad on pindalalt väga suured ning peamiseks 
produktiks on nisu. Sageli tuleb  farmer   tallu  ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. 
Kogu tööle kulub paar nädalat, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, 
sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed  tootmiskulud , kuid vajatakse 
mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus 
jm) 
Rantšo- Suur loomakasvatusmajand, kus peetakse suuri (ligi  tuhat  looma) lihaveise- või lambakarju. Neid 
söödetakse looduslikel karjamaadel aastaringselt. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks 
(näiteks pikaajaline põud).  Karjased  kaitsevad karja röövloomade eest ning samuti jälgivad, et karjamaid 
kasutataks ühtlaselt. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid nõuab suuri – kümneid tuhandeid hektareid - 
karjamaid. Peamised rahalised ressursid kuluvaid vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on 
levinud USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas jm. 
Istandus- suur taimekasvandusmajand, kus saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) toodetakse müügiks ning 
tegeletakse nende esmase töötlemisega. Et tagada kõrge saagikus, on suur rõhk pandud agrotehnikale 
( sordiaretus , väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted,  taimekaitse  jmt). Istandus saab töötada vaid 
odava tööjõuga. Sel eks olid ajalooliselt orjad , hiljem aga lepingutöölised arengumaadest. Arengumaades on 
praegugi istandusi. 
54 
 
54. TEAB OLULISTE KULTUURTAIMEDE: NISU, MAIS, RIIS, KOHV, TEE, SUHKRUROOG JA 
PUUVILL PEAMISI KASVATUSPIIRKONDI JA EKSPORTIJAID; 
 
Puuvill- 
 
Kasvatuspiirkonnad : Põhiliselt USAs ja Aasias 
Eksportijad: USA,  Usbekistan , Hiina, India, Brasiilia,  Egiptus  
Nisu- 
Kasvatuspiirkonnad: Eelkõige parasvöötmes, kuid ka teistes kli mavöötmetes, näiteks mussoonkli maga 
piirkondades taliviljana 
Eksportijad: USA, Argenti na, Austraalia,  Kanada , EL 
 
Mais- 
55 
 
Kasvatuspiirkonnad: Põhiliselt USA-s. Veel ka Euroopa lõunaosas, Ida-Aasias (peamiselt Hi nas), Lõuna-Aafrikas 
ja Lõuna-Ameerikas 
Eksportijad: USA, Hiina, Brasiilia 
 
 
Riis- 
Kasvatuspiirkonnad: Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia jõetasandikel ja mäeterrassidel. (suur  veevajadus
Eksportijad: Hi na, India, Bangladesh 
56 
 
 
Kohv- 
Kasvatuspiirkonnad: (Vajab kuuma kliimat, vihma ja kuivaperioodi vaheldumist ning  kasvatamist  nõlvadel) 
Peamiselt Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas 
Eksportijad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia,  Mehhiko  
 
Tee- 
Kasvatuspiirkonnad: (Vajab palju sademeid) Peamiselt Aasias 
Eksportijad: 
57 
 
 
Suhkruroog- 
Kasvatuspiirkonnad: (Kasvuks sobib troopiline kliima ja viljakas pinnas) Peamiselt Indias, Hiinas, Kesk ja Lõuna-
Ameerikas 
Eksportijad: India, Brasiilia,  Kuuba , Hiina 
 
55. ISELOOMUSTAB ETTEANTUD  INFOALLIKATE ABIL RIIGI PÕLLUMAJANDUSE JA 
TOIDUAINETÖÖSTUSE ARENGUEELDUSI NING ARENGUT; 
58 
 
Vaatad: 
Eeldused: 
•  Reljeef- kas on  tasane  ja sobiv põllumajandusele või mitte, palju on haritavat maad 
•  Kliima- kas on soodne kli mavööde ja  mikrokliima  ning milliseid põl ukultuure saab kasvatada 
•  Mullad- kas mullad on viljakad või mitte 
•  Kapital- kas ri k on arenenud, vaba kapitaliga jms 
•  Tööjõud- kas leidub kvalifitseeritud tööjõudu jne 
•  Turg toodangule- võimalused kauba müügiks 
•  Valitsuse poliitika- kas on soosiv või mitte 
Areng:  
•  Palju on maad haritud 
•  Palju toodetakse toiduaineid ja põllumajandussaadusi 
•   Eksport /import 
•  Ja kõik muu mil e kohta on informatsiooni 
 
56. TOOB NÄITEID EKSTENSIIVSE JA INTENSIIVSE PÕLLUMAJANDUSEGA KAASNEVATEST 
KESKKONNAPROBLEEMIDEST; 
 
Uute põldude rajamine 
Looduslike ökosüsteemide hävimine 
Maade niisutamine 
Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi, pinnase sooldumine 
Üleväetamine 
Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne 
lämmastik) 
Mürkkemikaalide kasutamine 
Kasulike eluvormide hävimine koos kahulikega, mesilaste, lindude toidu mürgistumine, 
mürkide  kandumine  vette ja pikaajaline säilimine pinnases 
Monokultuuride  kasvatamine  
Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine 
Raskete põllumajandus- masinate 
Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna 
kasutamine 
halvenemine 
59 
 
Ulatuslike põl umassiivide 
Suureneb tuulisus, tuuleerosioon 
rajamine 
Põllud nõlvadel 
Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul 
Ülekarjatamine 
Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 
57. TEAB MAAILMA TÄHTSAMAID KALAPÜÜGIPIIRKONDI JA PÕHJENDAB NENDE 
KALARIKKUST; 
 
 
Kalarikkamad on kohad külmade hoovuste piirkonnas, kus vees on suur  hapnikusisaldus  ning suurte jõgede 
suudmetes, kuhu jõed on kokku kandnud palju toitaineid. 
58. ISELOOMUSTAB KALANDUSE VORME: RANNIKUPÜÜK, OOKEANIPÜÜK, 
KALAKASVATUS JA TOOB NÄITEID RIIKIDEST, KUS NEED VORMID ON TÜÜPILISED; 
Rannikupüük: Kala püümiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. 
Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müüakse samuti kohalikul turul. 
Riigid: Ida- ja Kagu-Aasia  arengumaad  
Ookeanipüük: Kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse  tehnikaga . Need laevad võivad 
merel olla nädalaid. Kala töödeldakse kohe laeval ja müük toimub suurtes sadamates. 
Riigid: USA, Jaapan, Venemaa 
Kalakasvatus: Kasvatatakse kala siseveekogudes või  rannikuvetes . Rannikuvetes kasvatatakse enamasti 
väärtuslikumat kala ekspordiks ning Aasia riikides on levinud talupidajate lisa sissetulekuna. 
Riigid: Hiina 
60 
 
59. ANALÜÜSIB MUUTUSI MAAILMA KALANDUSES NING SELGITAB MUUTUSTE PEAMISI 
PÕHJUSI; TEAB SUUREMATE PÜÜGIMAHTUDEGA RIIKE; 
Väljapüük maailmamerest on vähenenud kuna paljud kalali gid kannatavad ülepüügi al  ning seetõttu on 
kalavarud  vähenenud. Kalavarusid vähendab ka maailmamere reostumine. Seetõttu on määratud püügi 
piirmäärad ja püügipäevade arvu on vähendatud ning sageli, kui kalavarud veelgi vähenevad pakutakse 
preemiat püüdmisest loobumise eest. 
Püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos kuna väljapüük maailmamerest väheneb, aga nõudlus kala järele 
on endiselt suur. 
Arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt- toimub areng, väiksemad piirangud 
Suuremate püügimahtudega ri gid: Hi na,  Peruu , Jaapan, India, Usa, Indoneesia, Tši li, Venemaa, Tai, Norra 
60. SELGITAB KALAVARUDE VÄHENEMISE PÕHJUSI JA TOOB NÄITEID KALANDUSEGA 
SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMIDEST; 
Massiline  väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale – püütakse rohkem, kui varud  taastuda  suudavad, 
maailmamere reostumine tingib elustiku, sh kalade arvukuse vähenemise (nafta ammutamine merepõhjast, 
meretransport , õnnetused tankeritega, akti vne  majandustegevus  rannikualadel). 
Keskkonnaprobleemid: Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju 
ulatuslikum  mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka  linnud  ja teised loomad, kes kaladest toituvad. 
Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide 
hävimine,  veetransport  maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. 
MÕISTED:   
Vegetatsiooniperiood ehk taimekasvuperiood- aeg, mil taimed kasvavad ja arenevad intensiivselt 
Ekstensi vne põl umajandus- põl umajanduslik  tootmisviis , mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude 
tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta 
Intensiivne põl umajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude 
tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse  suurendamine  ning kulutuste 
vähendamine ühe tooteühiku kohta. Intensi vne põl umajandus on tavaliselt omane spetsialiseerunud 
põllumajandusettevõtetele. 
Ökoloogiline ehk mahepõl umajandus- põl undus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid vaid 
vähesel määral või kasutatakse ainult looduslikke  väetisi ja taimekaitsevahendeid 
Omatarbeline põl umajandus- kasvatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks 
Kaubaline põl umajandus- põllumajandus, kus saadusi toodetakse müügi jaoks 
Põl umajanduse spetsialiseerumine- keskendumine mingi kindla põllusaaduse või karilooma kasvatamisele 
põllumajanduses  
Rannikupüük- kalapüük algeliste vahenditega rannikuäärsetest aladest . Kala töödeldakse kaldal. 
61 
 
Ookeanipüük- kalapüük suurte laevadega ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Kala töötlemine toimub 
laevas
Kalakasvatus- kalade kasvatamine siseveekogudes, suudmetes või rannikuvetes. 
Ülepüük- intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui tagasi jõuab kasvada. 
 
 
62 
 
METSAMAJANDUS 
61. TEAB MAAILMA METSARIKKAMAID PIIRKONDI/RIIKE; ISELOOMUSTAB ÜLDJOONTES 
PEAMISI METSATÜÜPE (PARASVÖÖTME OKAS- JA LEHTMETSAD, KUIVA 
LÄHISTROOPIKA METSAD, NIISKE LÄHISTROOPIKA METSAD, EKVATORIAALSED 
VIHMAMETSAD); 
 
 
Riigid: Venemaa, Brasi lia, Kanada, USA, Hi na, Austraalia,  Kongo  DV, Indoneesia 
Metsatüüp 
 
parasvöötme  okasmetsad  
Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), 
suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks 
parasvöötme lehtmetsad 
Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha),  liigiliselt  
mitmekesised, puit mööblitööstusele 
kuiva lähistroopika metsad 
Madal  tootlikkus  (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus 
63 
 
niiske lähistroopika metsad 
Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud 
ekvatoriaalsed vihmametsad 
Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju 
väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 
62. TEAB METSADE MAJANDAMISE PÕHIMÕTTEID NING ISELOOMUSTAB ARENENUD JA 
ARENGUMAADE METSAMAJANDUST; 
Põhimõtted: Raie ei tohi ületada metsa juurdekasvu. Metsa eest tuleb hoolt kanda: istutada ja külvata uut 
metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda  seemet jne 
Arengumaad 
Arenenud riigid 
Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks,  Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine 
uuteks põl umaadeks (aletamine), kütteks. 
(istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne).  
Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) 
Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. 
Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov) 
63. TEAB PEAMISI PUIDU JA PUIDUTOODETE KAUBAVOOGUSID; 
Enam ümarpuitu toodavad USA, Kanada, Venemaa, Brasi lia, Hiina. Neist USA ja Kanada impordivad veel 
suurtes kogustes ja Venemaa ekspordib ligi kolmandiku oma toodangust. 
Paberipuitu toodavad kõige rohkem USA, Brasi lia, Venemaa, Rootsi, Soome, Kanada. Peamised paberitootjad 
on USA, Jaapan ja Hi na ning peamised tarbijad on tööstusri gid. 
64. SELGITAB METSAMAJANDUSE JA PUIDUTÖÖSTUSEGA SEOTUD 
KESKKONNAPROBLEEME; 
Keskkonnaprobleemid: liikide elupaikade vähenemine ning sellest tulenevalt ka maailma liigirikkuse 
vähenemine ja mõju keskkonnale, kasvab erodatsioonioht, jõgedesse satub palju setteid, mis võivad 
ummistada voolusänge ja põhjustada üleujutusi. Võib muuta kli mat- kaitsva taimkatte  eemaldamisel  
peegeldub lagedalt pinnalt päikesekiirgust rohkem tagasi, põhjustades õhutemperatuuri tõusu, muldade 
muutumist kuivemaks ning tolmutormide teket, soodustades omakorda kõrbede laienemist. 
MÕISTED:   
Metsatüüp- metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatübi ja sel el kasvava peapuuli gi poolest 
Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu 
Metsasusmetsade osakaal teatud territooriumil 
Puiduvaru- puidu hulk teatud maa-ala metsades, mõõdetakse kuupmeetrites 
64 
 
Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse 
kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud aja jooksul 
Arvestuslank- metsamajanduskavas kindlaks määratud raie pi rnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on 
seadusega reguleerida metsade raiemahtu 
 
 
65 
 
ENERGIAMAJANDUS 
65. TEAB ERINEVAID ENERGIARESSURSSE NING SELGITAB NENDE KASUTAMISE EELISEID 
JA PUUDUSI, SEALHULGAS KESKKONNAPROBLEEME; 
 
Energia liik, selle 
Kasutamise eelised 
Kasutamise puudused ja keskkonnaprobleemid 
osatähtsus 
Nafta -40% 
Nafta on suure kütteväärtusega. 
Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise 
Transportida saab suuri koguseid tankerite 
käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase 
Taastumatu  
ja torujuhtmetega 
saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab 
ümbertöötlemist 
Gaas -28% 
Suure kütteväärtusega. Paikneb 
Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, 
puuraukudes surve al , pole vaja  pumbata
mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). 
Taastumatu 
vajab vaid puhastamist. Ei vaja 
Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. 
ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe 
saasteaineid. 
Tahked kütused: 
Suured varud, uued  kaevandused on hästi 
Saastatus - CO2 jt kasvuhoonegaasid. SO2 happevihmad, 
mehhaniseeritud. 
kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid 
Kivisüsi, pruunsüsi, 
rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas
põlevkivi,  turvas  -
20% 
Taastumatu 
Vesi -5% 
Jooksvad kulud väikesed, seega elektri 
Ehitamine kallis, tasub end vaid suure languga või 
omahind väike. Saasteaineid ei teki; 
veerikastele jõgedele. Veehoidlad muudavad 
Taastuv 
veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset 
ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne 
Alternatiivne  
Tuumaenergia -5% 
Uraanimaaki esialgu jätkub,  energiasisaldus   Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjustamise 
suur. Transporditava kütuse ja jäätmete 
tehnoloogia puudub. Avari  korral radioaktiivsete 
Taastumatu 
väike maht. Normaalsel tööl  saastavad  
elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri 
Traditsiooniline 
keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud 
kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab 
teised kütused ja on kõige odavam 
soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse 
energiatootmise viis. 
jahutusvesi. Tuumasantaaži oht. 
Tuul 
Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese  Tehnoloogia on kallis, tuulekiiruse ajaline ebaühtsus, 
energiatarbimise korral 
tuulevaiksetel  perioodidel  on vaja otsida muud 
Taastuv 
energiaal ikat; tekitavad müra, häirivad lindude rännet, 
hõivavad maad; kasutuspiirkonnad piiratud 
66 
 
Alternatiivne 
Päikeseenergia 
Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese  Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitalimahutusi. Vajalik 
energiatarbimise korral 
piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste 
Taastuv 
energiatootmise viisidega. 
Alternatiivne 
Geotermaalenergia 
Kasutamise mõju keskkonnale minimaalne, 
Jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile 
tasub rajada ka väikese energiatarbimise 
üsnagi kõrged, väike energia hulk; kasutusala piiratud 
Taastuv 
korral 
Alternatiivne 
Biomassi energia 
Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese  Saadav energia hulk kül altki väike 
energiatarbimise korral 
Taastuv 
Alternatiivne 
66. ANALÜÜSIB JOONISE ABIL MUUTUSI MAAILMA ENERGIAMAJANDUSES; 
Agraarühiskonnas oli energiasaamisallikaks inimeste ja tööloomade lihasjõud. Soojusenergia saamiseks põletati 
puitu, õlgi ja kuivatatud loomasõnnikut. Tööstuse arenedes suurenes nõudlus puusöe järele kiiresti, mis tõi 
kaasa metsade suuremahulise raie. Kuna puitu hakkas väheks jääma, tuli 17. sajandil kasutusele võtta kivisüsi, 
kusjuures algselt arvati, et see on puidust kehvem kütus. Kivisöe kasutamine suurenes järgneva paarisaja aasta 
jooksul ning  leiutati  ka aurumasin. See kõik pani aluse iseseisvale energiamajandusele. Ettevõtteid rajati 
söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsus kestis 19. sajandi lõpuni. 19.-20. sajandi vahetusel võeti 
kasutusele elekter – see uuendus lubas energiat transportida ka kaugemale. Tänu sel ele hakati põletama ka 
madalama kütteväärtusega kütuseid- pruunsütt, põlevkivi ja turvast . Õpiti, et ka veejõu abil on võimalik elektrit 
toota ning pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrienergia kättesaadavuse paranemine 
põhjustas suure energiatarbimise kasvu. 20. sajandi algul leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu 
kiirele kasvule ning sellega laienes ka nafta kasutamine. Veidi hiljem leiti ka maagaasi kasutamise võimalus, mis 
viis omakorda selle osatähtsuse kasvule. 1970-datel aastatel leiti tuumaenergia kasutamise viis ja selle 
efektiivsus, kuid peale tuumakatastroofe(Nagu Tšernobõl) on sel e osatähtsus hakanud langema. 
 
 
67 
 
67. TEAB MAAILMA TÄHTSAMAID ENERGIAVARADE (NAFTA, MAAGAAS, KIVISÜSI) 
KAEVANDAMIS /AMMUTAMIS-, TÖÖTLEMIS- JA TARBIMISPIIRKONDI; 
 
Nafta 
 
Maagaas 
 
 
68 
 
 
 
Süsi 
 
 
68. TEAB MAAILMA SUURIMAID HÜDROENERGIA JA TUUMAENERGIA TOOTJAID RIIKE; 
Hüdroenergia: Kanada, USA, Brasi lia, Hiina, Venemaa, Norra, Jaapan, India, Rootsi, Prantsusmaa, Türgi, Itaalia 
Tuumaenergia: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa, Lõuna-Korea, Suurbritannia,  Ukraina , Kanada, 
Rootsi,  Hispaania  
69. ANALÜÜSIB ETTEANTUD  INFOALLIKATE ABIL RIIGI ENERGIARESSURSSE JA NENDE 
KASUTAMIST; 
•  Millised  energiaressursid  on kohapeal olemas, kas need on ka kasutusel 
•  Milline energiatootmise viis on ülekaalus, kus on  elektrijaamad  rajatud ( kui on tuumaenergia siis 
tarbija läheduses) 
•  Milliseid kütuseid imporditakse 
•  JNE… 
MÕISTED:   
Energiamajandus- energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamisega tegelev majandusharu 
69 
 
Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest 
tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, maagaas jt) 
Taastuvad   energiaallikad - energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul N: vesi, tuul, päikesenergia jne 
Taastumatud energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja jooksul ning seetõttu loetakse 
taastumatuteks N: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi jne 
Energiakriis - olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu 
 
 
70 
 
TÖÖSTUS JA TEENINDUS 
70. ISELOOMUSTAB TÖÖSTUSETTEVÕTETE TOOTMISKORRALDUST JA PAIGUTUSNIHKEID 
INFOAJASTUL ALUMIINIUMI JA RAUAMETALLURGIA, MASINA- JA RÕIVATÖÖSTUSE 
NÄITEL; 
Alumi niumi ja Rauametal urgia tööstus 
Rauamaak on malmi ja terase tootmisel peamine tooraine. Et saada vastupidavate ja heade omadustega 
sulameid , lisatakse terasele mangaani,  niklit , volframi jm.  metalle
Kuni 20. Sajandi keskpaigani  koondus  malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse, 
sest tootmine vajas head koksisütt. Nüüdisajal saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning 
seetõttu on sulatusettevõtted ümber paigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse. 
Alumi niumi valmistatakse boksiidist. Ühe tonni alumiiniumi valmistamiseks kulub 2-4 tonni boksiiti. 
Alumiiniumi tootmine on suure energiakulu tõttu suhteliselt kallis (Tonni alumiiniumi valmistamiseks kulub 6,5 
korda rohkem energiat kui tonni terase valmistamiseks). Varem paiknes tootmine mäestikepiirkondades, kus oli 
odav hüdroenergia. Tänapäeval rohkem sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada ja kus on odava 
energiaallika lähedus. 
•  Metallimaagi lähedus 
•  Elektri hind (vanasti koondus mägede piirkondadesse, kus oli odav hüdroenergia) 
•  Maagaasi lähedus 
•  Sadamalinnade lähedus 
Masinatööstus 
Tootmiskorraldus
Tänapäeval on masinatööstuses levinud Toyotismi tootmiskorraldus 
 
 
Igaks juhuks tootmine (fordism) 
Õigeks ajaks tootmine (toyotism) 
Detailide  hankimine  
Paljudest juhuslikest ettevõtetest 
Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad 
suhteliselt lähedal peaettevõttele 
Laoseisud 
Suured (igaks juhuks) 
Minimaalsed (õigeks ajaks) 
Kvaliteedi kontroll 
Kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel  Kvaliteeti kontrollib detaile valmistav tehas 
Juhtimissüsteem 
Hierarhiline, palju allüksuste juhte 
Kvaliteedijuhtimine  ja meeskonnatöö 
Töötajate osalemine 
Ei osale 
Osalevad 
71 
 
arendustöös 
Allhankijate paiknemine 
Geograafiline lähedus pole oluline 
Geograafiline lähedus on soovitatav 
 
Metallisulatusettevõtted on ümber paigutunud arenenud riikidest arengumaadesse, kus leidub  veel metalli ja 
kus sageli keskkonnakaitse  nõuded ei ole nii  karmid . Arenenud ri kides paiknevad sulatusettevõtted odava 
elektri piirkondades ja sadamalinnades, kuhu maak sisse veetakse. 
Rõivatööstus 
Tekstiili- ja rõivatööstus on tööstusharud, kus on vaja palju tööjõudu, nende paiknemist mõjutab oluliselt 
tööjõu maksumus (palgavahed arenenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang kõrgeltarenenud ri kides, 
masstoodang vähem arenenud maadest. Moe muutus on peamine tegur, mis mõjutab tekstiili- ja rõivatööstuse 
toodangu ostmist ja õhutab inimesi üha enam tarbima. Samuti mõjutavad nende paiknemist  transpordikulud
aga oluliselt vähem (vaadatakse lähim odava tööjõuga maa).  Reklaam  ja lugu toote juures on see, mis paneb 
inimesi just seda toodet ostma. 
71. TEAB PEAMISTE METALLIMAAKIDE (RAUAMAAK JA BOKSIIT ) TÄHTSAMAID 
KAEVANDAMIS- JA TÖÖTLEMISPIIRKONDI / RIIKE; 
 
 
 
 
 
72 
 
72. TEAB KÕRGTEHNOLOOGILISTE ETTEVÕTETE JA TEADUSPARKIDE PAIGUTUST 
MÕJUTAVAID TEGUREID; 
 
•  Ülikoolide lähedus (tööjõud) 
•  Hea transpordi geograafiline asend 
•  Teadlastele rahulik töö ja elukeskkond 
•  Kaunis looduskeskkond 
•  Ettevõtlikud inimesed 
73. TEAB TEENUSTE LIIGITAMIST JA TEENUSTE OSATÄHTSUSE KASVU PÕHJUSI NING 
SEOTUST MAJANDUSE ARENGUTASEMEGA; 
Teenuste li gitamine: 
•  Isikuteenused- teenused, mida osutatakse otse tarbijale ( juuksur , keemiline puhastus, taksoteenus 
jne) 
•  Tootjateenused ehk äriteenused- teenused, mida osutatakse kaupade või isikuteenuste tootmisel (nt. 
Uurimis- ja arendustöö, reklaam, transport jne). Nende teenuste hind avaldub lõpptoodangu hinnas
•  Avaliku sektori teenused- teenused, mida osutavad  riigiasutused  otse või vastav teenus ostetakse 
eraettevõttelt või ri gi (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus, politsei 
jms, mida korraldab ja osutab ri k elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) 
Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused: 
•  Tootmise spetsialiseerumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad 
iseseisvuma ( veondus , tootearendus, turustamine jne). Tekkisid paljud iseseisvad 
teenindusvaldkonnad. 
•  On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused,  meelelahutus  
jne).  
•  Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka isikuteenuste kasv- 
kõrgem töötasu, rohkem vaba aega). 
Mida suurem on teeninduse osatähtsus riigis, seda arenenum on riik. 
 
 
 
 
 
73 
 
74. ANALÜÜSIB ERINEVATE VEONDUSLIIKIDE EELISEID JA PUUDUSI NING TRANSPORDI 
MÕJU TEISTELE MAJANDUSHARUDELE; 
 
Transpordiliik  
Eelised ja Puudused 
Milleks sobib kõige enam? 
Autotransport  
Vedu kiire ja paindlik. 
Väikesemahulised kaubad: toiduained, 
kergetööstustooted jne. Oluline 
Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid 
lühikestel vahemaadel ja  kohalikel  
keskkonnakahjulikud 
vedudel 
Raudtee-
Vedu odav,  regulaarne , usaldatav, tööviljakus kõrge. 
Veetavad kaubakogused suured, 
transport 
mahukad. Puit, kütused, 
Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga 
transpordivahendid , maavarad. Tihedasti 
tihedalt, vedu suhteliselt aeglane. Vajalikud ümberlaadimistööd, 
asustatud piirkondades reisijate kiirveod. 
lisandub kokku- ja lahtivedu 
Meretransport 
Et vedada saab korraga palju, si s tuleb vedu odav ja tööviljakus on  Veetavad kaubakogused suured, 
kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu.  
mahukad. Puit kütused, 
transpordivahendid, maavarad. 
Vedu ise suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. Sadamate 
ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis. Vajalikud 
ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu 
Sisevee-
Veod  mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. 
Veetavad kaubakogused suured, 
transport 
mahukad, kuid võivad olla väiksemad kui 
Vedu iseenesest aeglane, jõgedevõrk hõre ja ebakorrapärane, ei 
meretranspordil 
saa igalepoole vedada. Rajatiste (sadamad, kanalid) ehitamine on 
kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu. 
Õhutransport 
Vedu paindlik ja väga ki re. 
Väikesed, kerged ja kiireloomulised 
kaubaliigid (post, lilled jne). Veod suurte 
Rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kallis, 
vahemaade taha. Reisijatevedu aja 
tööviljakus madal. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja 
võitmiseks ja pika maa taha 
laialivedu. 
Torutransport  
Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik. 
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase. 
Tööviljakus väga kõrge. 
Veetavad kaubakogused suured. 
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase. 
 
 
 
74 
 
75. ANALÜÜSIB TEMAATILISTE KAARTIDE ABIL ETTEANTUD RIIGI 
TRANSPORDIGEOGRAAFILIST ASENDIT; 
•  Mere lähedus 
•  Suurte jõgede olemasolu (jõgedevõrk) 
•  Eri transpordiliikide kasutamise võimalused 
•  Transporditeede pikkus ja tihedus 
•  Infrastruktuuri rajatised (sadamad, lennujaamad) 
•  Kaubaväravate lähedus (piirkonnad, mis spetsialiseeruvad teatud veondusliigile N: Hollandi 
kaubasadamad) 
76. TEAB MAAILMAKAUBANDUSE PEAMISI VEOSUUNDI; 
 
Nafta 
 
 
 
75 
 
Maagaas 
 
 
 
 
Süsi 
 
 
76 
 
77. ANALÜÜSIB ETTEANTUD ANDMETE PÕHJAL RIIGI EKSPORDI JA IMPORDI STRUKTUURI 
JA SELLE MÕJU RIIGI MAJANDUSELE; 
•  Peamised välja- ja sisseveetavad kaubad 
•  Kas tegemist on arenenud või arengumaaga (kui on võimalik järeldada) 
•  Kas toimub transiitvedu 
•  Kas tegemist on kaubaväravaga- piirkonnaga, läbi mil e li guvad enamus ümbruskonna  kaubavood  
•  Milline on transpordivõrgustik 
78. TOOB NÄITEID SIDE ARENGUST JA SELLE MÕJUST MAAILMAMAJANDUSELE; 
Just sidevahendite kiire areng 20. sajandil oli üks peamisi tegureid globaliseerumisel ja infoajastu tekkimisel. 
Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, eriti logistikale. Massi- ja  multimeedia  kiire areng. 
Näiteid: 
•  Info edastamine on muutunud ki remaks ja hinnas pole vahet, kui kaugele 
•  Meelelahutusäri on muutunud levinumaks ja  suuremaks - muusikad, videosid jms on lihtne  edastada  
ühest maailma punktist teise. 
•   Massimeedia  on peamine turustusvahend 
Jne 
 
79. TEAB TURISMI JA PUHKEMAJANDUSE ARENGUTENDENTSE JA SEOSEID TEISTE 
MAJANDUSSEKTORITEGA; 
•  Suurem osa turiste on pärit arenenud riikidest. 
•  Turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette. 
•  Transpordi kiire areng andis tugeva tõuke turismimajandusele. 
•  Turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine) 
•  Globaliseerumine 
•  Tehnoloogia areng 
Turismimajandus  on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport,  majutus , toitlustus, meedia, 
meelelahutustööstus jne. 
77 
 
 
 
80. ANALÜÜSIB ETTEANTUD INFOALLIKATE ABIL RIIGI/REGIOONI TURISMIMAJANDUSE 
ARENGUEELDUSI; 

Mere lähedus 

Geograafiline asukoht (laiuskraadid- kliima) 

Kultuurilised ja geograafilised objektid 

Riigi arengutase 

Transpordivõrgustik 

Ja kõik muud võimalikud andmed 
81. TOOB NÄITEID MAAILMA TUNTUMATEST TURISMIPIIRKONDADEST NING ANALÜÜSIB 
TURISMI MÕJU MASSILISELT KÜLASTATAVATELE PIIRKONDADELE. 
Näited: 
Euroopa tuntud pealinnad,  Vahemeremaad , Kari bi mere piirkond, Kagu-Aasia, Hiina jne 
Turismi mõju: 
Positiivne: 
78 
 
•  Suureneb töökohtade valikuvõimalus 
•  Suurenevad sissetulekud 
•  Majandus elavneb 
•   Paraneb  infrastruktuur 
•  Keskkonnale tehakse suuri kulutusi ( nii loodus- kui kultuurikeskkonnale) 
•  Paraneb teenindusstruktuur 
•  Elustuvad vanad kultuurid 
Negatiivsed: 
•  Tõusevad kohalikud hinnad 
•  Töö hooajalisus 
•  Kasvab liiklusintensiivsus 
•  Suureneb müra, reostus 
•  Surve loodusmaastikele 
•  Võib  suureneda   alkoholism , narkomaania, prostitutsioon ja salakaubavedu 
•  Võib tuua sisse võõrtööjõudu 
•  Konfliktid kohalike ja turistide vahel 
 
MÕISTED:   
Kõrgtehnoloogiline tootmine- majandusharu, mis keskendub kõrgtehnoloogia valdkonna toodete tegemisele, 
ja milles kõige olulisem on arendus ja uurimistöö. 
Teaduspark- koht, kus asub palju teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid uurimisasutusi, kõrgemaid 
õppeasutusi ja nende infrastruktuuriüksusi 
Tootmise spetsialiseerumine- toote eri osade valmistamine nende osade jaoks sobivamates kohtades toote 
omahinna  vähendamiseks (üks firma toodab ühe osa, teine teise ning kolmandas firmas toimub  monteerimine
Rahvusvaheline tööjaotus- geograafiline tööjaotus erinevate ri kide vahel 
Isikutenused- teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne) 
Äriteenused ehk tootjateenused- teenused, mis on osutatud kaupade või siis ka isikuteenuste 
tootmisprotsessis (nt. Uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport jms) ja mil e hind  kajastub  lõpptoodangu 
hinnas 
79 
 
Avaliku sektori teenused- teenused, mida osutavad kas ri giasutused otse või vastav teenus ostetakse 
eraettevõttelt või ri gi (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus, politsei jms, mida 
korraldab ja osutab ri k elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) 
Logistika - materjali-, info- ja rahavoogude ja reisivedudega seotud protsesse kordineeriv ja optimeeriv 
majandusharu 
Kohalikud veod-  kaubaveod  lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport 
Kaugveod- kaubaveod üle 500km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordili gid 
Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole ri gi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp-
punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (Ri k veab teise riigi kaupa läbi oma 
territooriumi) 
Mugavuslipp- ri k, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on 
laevaomakikele väga kasulik. 
Positi vne  kaubandusbilanss - olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse 
Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja 
 
 
80 
 
KAARDIÕPETUS 
82. ANALÜÜSIB SUUREMÕÕTKAVALISE KAARDI ABIL PINNAMOE, VEESTIKU, TAIMKATTE, 
MAAKASUTUSE, TEEDE JA ASUSTUSE VAHELISI SEOSEID JA INIMTEGEVUSE 
VÕIMALUSI; 
83. ANALÜÜSIB ÜLDGEOGRAAFILISTE JA TEMAATILISTE KAARTIDE ABIL ETTEANTUD 
PIIRKONNA LOODUSOLUSID JA NENDE MÕJU INIMTEGEVUSELE; 
84. TEAB JÄRGMISI GEOGRAAFILISI OBJEKTE JA OSKAB MÄRKIDA NEED 
KONTUURKAARDILE: 
MERED JA LAHED:  
 
1.  Läänemeri 
5.  Must meri 
9.  Mehhiko laht 
2.  Põhjameri 
6.  Punane meri 
10.   Guinea  laht 
3.  Barentsi meri 
7.  Kariibi meri 
11.  Pärsia laht 
4.  Vahemeri 
8.  Jaapani meri 
12.  Hudsoni laht
 
81 
 
KANALID:   
 
1.  Panama 
2.  Suessi 
3.  Kieli 
82 
 
VÄINAD:   
 
1.  Taani väinad 
5.  Dardanellid 
2.  Inglise kanal  e. La Manche  
6.  Beringi 
3.   Gibraltar  
7.  Magalhaesi 
4.   Bosporus  
 
 
83 
 
 SAARED JA SAARESTIKUD:   
 
1. 
2. Suurbritannia 
8.   Korsika  
14.  Jaava 
3.  Iiri 
9.  Gröönimaa 
15.   Kalimantan  
4.   Island  
10.  Kuuba 
16.  Uus- Guinea 
5.   Kreeta  
11.   Madagaskar  
17.  Jaapan 
6.   Sitsiilia  
12.  Sri  Lanka  
18.  Uus-Meremaa 
7.  Sardiinia 
13.   Sumatra  
19.  Küpros
84 
 
POOLSAARED: 
 
1.   Skandinaavia  
5.   Balkan  
9.  Korea 
2.  Jüüti 
6.  Araabia 
10.  Labradori  
3.  Apenniini 
7.  Hindustani 
4.  Pürenee 
8.  Indo- Hiina 
85 
 
MÄESTIKUD:   
 
1.  Skandinaavia 
6.  Kaukasus 
11.  Kaljumäestik 
2.   Alpid  
7.  Himaalaja 
12.  Suur Veelahkmeahelik 
3.   Apenniinid  
8.  Kordiljeerid 
13.   Atlas  
4.  Püreneed 
9.  Apalatšid 
5.  Uural 
10.   Andid  
86 
 
MÄGISMAAD:   
 
1.   Tiibet  
2.  Brasiilia 
3.   Etioopia  
87 
 
TASANDIKUD:   
 
1.  Ida-Euroopa lauskmaa 
6.  Suur-Hi na  tasandik  
11.  Kesk-Siberi  kiltmaa  
2.  Lääne-Siberi lauskmaa 
7.   Mississippi   madalik  
12.  Mehhiko kiltmaa 
3.  Induse madalik 
8.   Suurtasandik  
13.  Ida-Aafrika kiltmaa 
4.   Gangese  madalik 
9.  Kesktasandik 
14.   Sahara  kiltmaa  
5.   Kaspia   alamik  
10.  Amazonase madalik 
88 
 
 JÕED:   
 
1.  Rein 
5.   Huanghe  
9.  Amazonas 
2.   Doonau  
6.  Indus 
10.   Niilus  
3.  Volga 
7.   Ganges  
11.  Kongo 
4.   Jangtse  
8.  Mississippi 
89 
 
JÄRVED:   
 
1.  Saimaa järvistu 
4.  Kaspia 
7.  Suur Järvistu 
2.  Vänern 
5.  Araal 
8.  Victoria 
3.  Laadoga 
6.   Baikal  
9.  Tanganjika 
90 
 
RIIGID: KÕIK EUROOPA RIIGID JA PEALINNAD 
http://europa.eu/abc/european_countries/index_et.ht m
1. Island- Reykjavik 
7. Belgia-   Brüssel 
13. Tšehhi Vabariik-    Praha   
2. Suurbritannia-  London  
8. Holland-   Amsterdam  
14. Poola-  Varssavi  
3. Iirimaa-   Dublin  
9. Saksamaa-   Berliin  
15. Slovakkia-   Bratislava   
4. Portugal-   Lissabon  
10. Šveits-  Bern  
16. Ungari-  Budapest  
5. Hispaania-   Madrid   
11. Itaalia-   Rooma   
17.  Sloveenia -  Ljubljana  
6. Prantsusmaa-  Pariis  
12. Austria-   Viin   
18. Horvaatia-   Zagreb  
91 
 
19.  Bosnia  ja Hertsegoviina-  
27. Kreeka-   Ateena  
36. Rootsi-   Stockholm  
Sarajevo 
28. Ukraina- Kiiev 
37. Norra-  Oslo  
20.  Serbia - Belgrad 
29.  Moldova - Chişinău 
38. Taani-  Kopenhaagen 
21. Rumeenia-  Bukarest 
30. Valgevene- Minsk 
39.  Monaco - Monaco 
22. Bulgaaria-  Sofia  
31. Leedu-  Vilnius 
40. Luksemburg-  Luxembourg  
23.  Makedoonia -  Skopje 
32.  Vatikan - Vatikan 
41. Malta- Valletta  
24.  Albaania -  Tirana 
33. Läti-  Riia 
42. San  Marino - San Marino 
25. Montenegro-  Podgorica  
34. Eesti-  Tallinn 
43. Lichtenstein-  Vaduz  
26.  Andorra - Andorra la Vella 
35. Soome-  Helsingi  
AASIAS:   
 
1. Türgi 
6. India 
11. Afganistan 
2. Jaapan 
7. Bangladesh 
12.  Iraan  
3. Hiina 
8. Indoneesia 
13. Iraak 
4. Venemaa 
9. Tai 
14. Saudi – Araabia 
5. Mongoolia 
10. Pakistan 
15. Iisrael 
 
92 
 
AMEERIKAS: 
 
 

1.  Kanada 
2.  USA 
3.  Mehhiko 
4.  Brasiilia 
5.   Argentina  
6.  Tšiili 
7.  Peruu 
8.   Boliivia  

93 
 
AAFRIKA + AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA: 
 
1.  Egiptus 
2.  Liibüa 
3.  Alžeeria 
4.   Maroko  
5.  Sudaan 
6.   Tansaania  
7.  Kenya 
8.  Kongo DV 
9.  LAV 
10.  Austraalia 
11.  Uus-Meremaa 

 
 
94 
 
MÕISTED:   
Üldgeograafiline kaart- kaart, mil el on näidatud koha geograafia- maastik, teed, linnad jne 
Temaatiline  kaart - konkreetse kasutaja vajadustele vastav kaart. Eristatakse ajaloolisi-, geoloogilisi-, 
klimaatilisi- jne kaarte 
Suuremõõtkavaline kaart- hõlmab väikest ala, kuid on  detailne  (kuni 1:24000) 
Väikesemõõtkavaline kaart- hõlmab suurt ala, kuid on vähem detailne (alates 1:250000) 
Horisontaal ehk samakõrgusjoon- joon, mis ühendab kaardil ühesuguse kõrgusega punkte 
Isoterm- joon, mis ühendab kaardil ühesuguse temperatuuriga punkte 
 
 
 
95 
 
NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL 
1) Eksami eduka sooritamise esmaseks eelduseks  on pidev süsteemne ja mõtestatud õppetöö. 
2) Enne eksamit tuleb kindlasti läbi vaadata ja läbi mõelda kõik 84 kordamiseks mõeldud 
teemat, mis käesolevas juhendis on esitatud pealkirja all: “ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL 
TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST.” 
3) Oluline on harjutada järgmisi oskusi: 
• erinevatel infoal ikatel (kaardid, joonised,  tabelid , diagrammid, pildid, tekst jms) esitatud info 
analüüsimine, seoste leidmine, järelduste, üldistuste ja  otsustuste  tegemine; 
• geograafia mõistete kasutamine; 
• seaduspärasuste tundmine; 
• geograafiateadmiste rakendamine; 
• võrdlemine; 
• teabe õigsuse hindamine; 
• prognooside ja hüpoteeside esitamine. 
Sel eks, et nimetatud oskusi arendada, on soovitatav lahendada võimalikult mitmekesiseid 
ülesandeid, mis nõuavad eelnimetatud oskuste rakendamist. Harjutamiseks sobivad 2003. - 
2008. a riigieksami ülesanded. Nimetatud ülesandeid lahendades peate aga arvestama sel ega, 
et need ei kata kogu eksami  temaatikat , vaid annavad võimaluse eksamil nõutavaid oskusi 
harjutada. 
 
 
96 
 
LISA  ÕPPEMATERJALID 
Maailma ühiskonnageograafia 
1) Mare Ainsaar, Heli Müristaja,  Allan  Nõmmik,  Garri Raagmaa, Jüri  Roosaare , Rait Roosve, 
Vaike  Rootsmaa , Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 
2003. 
2) Ül e Li ber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia  Uibo . Maailma ühiskonnageograafia 
töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 
3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 
4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. 
Üldmaateadus 
5) Ti t Hang, Jaak Jaagus,  Arvo  Järvet,  Arno  Kanal,  Juho  Kirs, Ülo  Mander , Tõnu Oja,  Ivar  
Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 
6) Ül e Li ber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus 
gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 
7) Margus  Harak , Jaan Jõgi, Are  Kont , Li sa-Kai  Pihlak , Jaan-Mati Punning,  Urve  Ratas, 
Reimo  Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. 
Atlased 
9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 
10) Maailmaatlas 2003. Jana  Seta , Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 
11) Eesti atlas.  Koostaja  Raivo Aunap.  Avita , TÜGI, 2007. 
Lisamaterjalid 
12) Anne Allpere. Väike  inimgeograafia  ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 
13) Lea  Koppel . Harjutusülesandeid geograafia ri gieksamiks.  Argo , 2007. 
14) Lea Koppel. Eksaminandile geograafia riigieksamist. Argo, 2008- 
15) Õpilase geograafiasõnastik.  Koostanud  Li sa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002. 
16) Helle-Mai Pedastsaar, Ti a Pedastsaar. Geograafia mõisted 7.- 9. klassile. Eesti-vene-eesti 
sõnastik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 
 
97 
 

Document Outline



  • GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010

    • EESMÄRGID

    • EKSAMI KORRALDUS:

    • EKSAMI VORM JA TASE

    • TEMAATIKA:



  • LITOSFÄÄR

    • 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe...

    • 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi;

    • 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil;

    • 6. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele;

    • 7. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest;

    • 8. analüüsib maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;

    • 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;

    • Mõisted:



  • PEDOSFÄÄR

    • 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele;
Vasakule Paremale
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #1 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #2 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #3 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #4 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #5 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #6 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #7 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #8 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #9 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #10 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #11 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #12 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #13 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #14 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #15 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #16 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #17 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #18 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #19 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #20 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #21 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #22 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #23 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #24 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #25 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #26 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #27 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #28 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #29 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #30 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #31 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #32 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #33 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #34 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #35 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #36 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #37 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #38 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #39 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #40 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #41 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #42 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #43 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #44 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #45 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #46 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #47 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #48 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #49 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #50 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #51 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #52 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #53 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #54 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #55 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #56 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #57 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #58 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #59 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #60 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #61 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #62 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #63 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #64 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #65 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #66 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #67 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #68 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #69 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #70 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #71 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #72 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #73 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #74 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #75 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #76 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #77 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #78 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #79 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #80 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #81 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #82 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #83 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #84 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #85 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #86 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #87 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #88 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #89 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #90 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #91 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #92 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #93 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #94 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #95 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #96 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #97
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 97 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 370 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor wyoming Õppematerjali autor
Geograafia riigieksami kordamisvihiku vastused (97lk-d)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

Geograafia
thumbnail
67
docx

Geograafia riigieksami materjal 2012

ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; 6. te

Geograafia
thumbnail
30
doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantu

Geograafia
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ­ ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum ­ 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö ­ maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor ­ mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ­ ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus ­ kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis

Geograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
thumbnail
7
doc

Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012

Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega;

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun