Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED) (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus paikneb vähem rahvast ning miks ?
  • Milleks sobib kõige enam ?
 
Säutsu twitteris

GEOSCIENTIA 
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 
 
 

www.geograafia.ee 
 
SISUKORD 
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM  2010 .............................................................................................................................. 8 
EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 
EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 
EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 
TEMAATIKA : ........................................................................................................................................................ 9 
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: ............................................................................ 10 
1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid,  diagramme , jooniseid, pilte ja  tekste  informatsiooni leidmiseks, seoste 
analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste  langetamiseks , prognooside 
ja hüpoteeside  esitamiseks ; .............................................................................................................................. 10 
ÜLDMAATEADUS ................................................................................................................................................... 10 
LITOSFÄÄR ............................................................................................................................................................. 10 
2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; ..................... 10 
3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad,  kurrutused , murrangud, kivimite teke, süvikute 
teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel ( ookeaniliste  laamade eemaldumine, 
ookeanilise  ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama 
põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi pi rkonnas; ....................................................................... 11 
4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; .............................. 13 
5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; ......................... 13 
6. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja 
majandustegevusele ; ........................................................................................................................................ 14 
7. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära  lubjakiviliivakivi , graniidi ja basaldi 
ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest; ............................................................... 14 
8. analüüsib maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja 
keskkonnaprobleeme; ....................................................................................................................................... 16 
9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; ................................................................................... 16 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 16 
PEDOSFÄÄR ........................................................................................................................................................... 18 
10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle 
mõju inimtegevusele; ........................................................................................................................................ 18 
11. iseloomustab mulla koostist, ehitust ( mullaprofiil ) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: 
lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim,  taimestikloomastik , mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 

 
12. teab peamisi mullaprotsesse:  leetuminekamarduminesoostuminegleistuminesooldumine ; ............ 20 
13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; . 20 
14. tunneb joonistel ja piltidel ära  soostunudleetunud , must- ja punamul a; ................................................ 21 
15. teab  mullaviljakuse  vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise 
võimalustest; ..................................................................................................................................................... 21 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 22 
ATMOSFÄÄR .......................................................................................................................................................... 23 
16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; ...................................... 23 
17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; .................................................................................................... 24 
18. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja 
kagutuuled,  mussoonid ); .................................................................................................................................. 25 
19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. 
Selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; ...... 25 
20. teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste  kaartide  ja kliimadiagrammi abil etteantud 
koha kliimat; ...................................................................................................................................................... 26 
21. analüüsib kliima mõju teistele  looduskomponentidele  ja inimtegevusele; ................................................ 27 
22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja  sudu  tekkepõhjusi ning 
mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri  koostisele ; ................................................. 27 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 28 
HÜDROSFÄÄR ........................................................................................................................................................ 30 
23. teab vee  jaotumist  Maal:  maailmameri ja siseveed ( liustikud , põhjavesi, jõed, järved, sood) ning 
iseloomustab veeringet ja  veeringe  lülisid Maa eri piirkondades; .................................................................... 30 
24. iseloomustab kaardi ja  jooniste  abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi 
ning selgitab erinevuste põhjusi; ...................................................................................................................... 30 
25. teab  hoovuste  tekkepõhjust, liikumise seaduspära ning selgitab hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 31 
26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust 
rannikutele; ....................................................................................................................................................... 32 
27. teab maailmamere  reostumise  põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, 
majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse  vajalikkust ; ......................................... 32 
28. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsi di ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi 
ning majanduslikku mõju; ................................................................................................................................. 33 
29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise 
ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; ................................................................................................... 34 

 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 35 
MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD .................................................................. 36 
30. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme; ............. 36 
31. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; ........................................................ 36 
32. selgitab skeemi abil lämmastiku- ja süsinikuringet; .................................................................................... 37 
33. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil 
ning põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; .............................................................. 38 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 39 
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ................................................................................................................... 40 
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE ....................................................................................................... 40 
34. iseloomustab  agraar -, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; ................... 40 
35. teab ri  kide   arengutaset  iseloomustavaid näitajaid, võrdleb ri ke arengutaseme põhjal ja analüüsib 
erineva arengutaseme põhjusi; ......................................................................................................................... 40 
36. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks/Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste 
kujunemise põhjusi; .......................................................................................................................................... 41 
37. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; .......................... 42 
38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud ri gi majanduse arengu  eeldusi  ja struktuuri; ....... 42 
39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses  maailmamajanduses ja toob näiteid 
rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 
40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO,  Maailmapank , EL,  NAFTAASEANOPEC ) nende 
tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 
41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja  arengumaadele ; .................. 44 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 
RAHVASTIK  JA ASUSTUS ........................................................................................................................................ 46 
42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja sel e tagajärgi; ......................... 46 
43. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja 
analüüsib muutuste põhjusi; ............................................................................................................................. 46 
44. võrdleb sündimuse ja suremuse erinevusi arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi 
põhjusi; .............................................................................................................................................................. 46 
45. iseloomustab joonise abil demograafilise ülemineku  etappe , seostades need etapi tüüpilise 
rahvastikupüramiidiga; ..................................................................................................................................... 47 
46. selgitab eri riikide näidetega rahvastikupoli tikat ja sel e vajalikkust; ........................................................ 48 

 
47. teab tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamisi tõmbe- ja tõuketegureid, rändesuundi ning analüüsib 
rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui  siirdemaale ; ........................................................................... 48 
48. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise 
põhjusi; .............................................................................................................................................................. 50 
49.50. teab üldjoontes linnastumise  kulgu  ja erinevusi arenenud ja arengumaades; toob näiteid 
linnastumisega  kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; ...................................................... 50 
51. teab peamiste usundite:  kristluskatoliiklusprotestantism , õigeusk),  judaismislam , hinduismbudism  ja 
konfutsianism  levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; ............................................ 51 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 52 
PÕLLUMAJANDUS,  KALANDUS  JA TOIDUAINETETÖÖSTUS ................................................................................... 53 
52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud 
kohas/riigis; ....................................................................................................................................................... 53 
53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme:  segataluhiigelfarm , ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, 
istandus  ja teab nende levikut; ......................................................................................................................... 54 
54. teab oluliste  kultuurtaimede : nisu, mais,  riis , kohv, tee,  suhkruroog  ja  puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja 
eksportijaid; ...................................................................................................................................................... 55 
55. iseloomustab etteantud infoallikate abil ri gi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning 
arengut; ............................................................................................................................................................. 58 
56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; ........ 59 
57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipi rkondi ja põhjendab nende kalarikkust; ........................................ 60 
58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük,  kalakasvatus  ja toob näiteid riikidest, kus 
need vormid on tüüpilised; ............................................................................................................................... 60 
59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate 
püügimahtudega ri ke; ...................................................................................................................................... 61 
60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest;  61 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 61 
METSAMAJANDUS  ................................................................................................................................................ 63 
61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe 
(parasvöötme okas- ja  lehtmetsad , kuiva lähistroopika  metsad , ni ske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed 
vihmametsad ); .................................................................................................................................................. 63 
62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust;
 .......................................................................................................................................................................... 64 
63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; ................................................................................. 64 
64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; ........................................... 64 

 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 64 
ENERGIAMAJANDUS  ............................................................................................................................................. 66 
65. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise  eeliseid  ja puudusi, sealhulgas 
keskkonnaprobleeme; ....................................................................................................................................... 66 
66. analüüsib joonise abil muutusi maailma  energiamajanduses ;.................................................................... 67 
67. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis-, töötlemis- 
ja tarbimispiirkondi; .......................................................................................................................................... 68 
68. teab maailma suurimaid hüdroenergia ja  tuumaenergia tootjaid ri ke; ..................................................... 69 
69. analüüsib etteantud infoal ikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; ..................................... 69 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 69 
TÖÖSTUS JA TEENINDUS ....................................................................................................................................... 71 
70. iseloomustab tööstusettevõtete tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid  infoajastul  alumi niumi ja 
rauametallurgia, masina- ja rõivatööstuse näitel; ............................................................................................ 71 
71. teab peamiste metallimaakide ( rauamaak ja boksi t) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / 
riike; .................................................................................................................................................................. 72 
72. teab kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavaid tegureid; ............................. 73 
73. teab teenuste li gitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi ning seotust majanduse arengutasemega;
 .......................................................................................................................................................................... 73 
74. analüüsib erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele;
 .......................................................................................................................................................................... 74 
75. analüüsib temaatiliste kaartide abil etteantud riigi transpordigeograafilist asendit; ................................. 75 
76. teab  maailmakaubanduse  peamisi veosuundi; ........................................................................................... 75 
77. analüüsib etteantud andmete põhjal riigi ekspordi ja impordi struktuuri ja selle mõju riigi majandusele; 77 
78. toob näiteid side arengust ja sel e mõjust maailmamajandusele; .............................................................. 77 
79. teab turismi ja puhkemajanduse arengutendentse ja  seoseid  teiste majandussektoritega; ..................... 77 
80. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; .............................. 78 
81. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt 
külastatavatele pi rkondadele. .......................................................................................................................... 78 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 79 
KAARDIÕPETUS ..................................................................................................................................................... 81 
82. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil  pinnamoe , veestiku,  taimkatte , maakasutuse, teede ja asustuse 
vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; ...................................................................................................... 81 

 
83. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud pi rkonna loodusolusid ja nende mõju 
inimtegevusele; ................................................................................................................................................. 81 
84. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab märkida need kontuurkaardile: ............................................. 81 
Mered ja  lahed : ............................................................................................................................................. 81 
Kanalid: .......................................................................................................................................................... 82 
Väinad: .......................................................................................................................................................... 83 
Saared ja  saarestikud : ................................................................................................................................... 84 
Poolsaared : ................................................................................................................................................... 85 
Mäestikud: .................................................................................................................................................... 86 
Mägismaad: ................................................................................................................................................... 87 
Tasandikud: ................................................................................................................................................... 88 
Jõed: .............................................................................................................................................................. 89 
Järved: ........................................................................................................................................................... 90 
Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad ......................................................................................................... 91 
Aasias: ........................................................................................................................................................... 92 
Ameerikas: .................................................................................................................................................... 93 
Aafrika +  Austraalia ja Uus  Meremaa : ........................................................................................................... 94 
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 95 
NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL ..................................................................................................... 96 
LISA ÕPPEMATERJALID .......................................................................................................................................... 97 
 
 
 

 
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM  2010 
EESMÄRGID 
• hinnata ri klikus õppekavas määratud õpitulemuste saavutatust  geograafias
• saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis; 
• suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; 
• võimaldada  koolil  ennast objektiivsemalt hinnata ning teistega võrrelda; 
• võimaldada õpilastel saada objektiivsem pilt oma õpitulemustest; 
• tagada gümnaasiumilõpetajate eksamihinnete võrreldavus; 
• ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli 
sisseastumiseksamitega. 
EKSAMI KORRALDUS: 
Geograafia riigieksam toimub 1. juunil 2010. a. Lisaeksam neile, kes mõjuvatel põhjustel 
1. juunil  eksamit   sooritada ei saa, toimub 10. juunil. 
Eksamitöö kirjutamiseks on aega 180 minutit. 
Eksamitöö on A4  formaadis  ja köidetud vihikuks. 
Eksamil vajalikud vahendid: sinine või must pastapliiats/sulepea. Korrektori kasutamine on 
keelatud, samuti vastuste  kirjutamine  hariliku  pliiatsiga. Juhul, kui õpilane soovib töös teha 
parandusi, tuleb selgelt  kriips peale tõmmata sellele sõnale või lõigule, mille hindamist ta ei 
soovi. Hindamiskomisjon ei loe ega hinda mustandipaberile kirjutatut. 
Mustandipaber on koos eksamitööga ja seetõttu lisapaberit kasutada ei ole lubatud. 
Eksamil ei ole atlaste ega muude lisamaterjalide kasutamine lubatud. 
EKSAMI VORM JA TASE 
Geograafia riigieksam on kirjalik. Eksamitöö on ühes  variandis . Iga küsimuse juurde on 
märgitud selle eest saadav maksimumpunktide arv. Lisapunkte riigieksamil ei anta  ka siis 
mitte, kui õpilane vastab nõutust märksa rohkem. Küsimused ja ülesanded hõlmavad järgmisi 
tasandeid: 
I Teadmine (mõisted, faktid, seaduspärasuste teadmine). 
I  Mõistmine/arusaamine (kirjeldamine, interpreteerimine, seletamine, ümbersõnastamine). 
I I Teadmiste rakendamine (kasutamine uues situatsioonis, prognoosimine). 

 
IV Analüüs ja süntees (seoste näitamine, faktide ja seaduspärasuste ühendamine, eristamine, 
rühmitamine, võrdlemine, hüpoteeside esitamine). 
V Hinnangu andmine (otsuste tegemine, järeldamine). 
Eksamitöö koostamisel lähtutakse põhimõttest, et ca 50% saadavatest punktidest peegeldavad 
teadmiste ja mõistmise tasandil omandatut ja ca 50% punktidest teadmiste  rakendamise
analüüsi, sünteesi ning otsuste tegemise tasandil omandatut. 
TEMAATIKA: 
Eksamitöö koostamise aluseks on “Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”. Eksamitöö 
ülesanded lähtuvad geograafia ainekavas toodud nõuetest õpitulemustele gümnaasiumiastmes. 
Riigieksami  ülesanded koostatakse kõikide antud ainet õppivate õpilaste jaoks ühise õppesisu 
(kohustuslike kursuste) põhjal. Vastavalt ainekava kursustele jaotuvad ülesanded eksamitöös 
järgmiselt, 1/3 võimalikest saadavatest punktidest kajastab üldmaateaduses omandatut ja 2/3 
maailma ühiskonnageograafias omandatut. 
Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides: 
 
 

 
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 
1. KASUTAB KAARTE, TABELEID, GRAAFIKUID, DIAGRAMME, JOONISEID, PILTE JA TEKSTE 
INFORMATSIOONI LEIDMISEKS, SEOSTE ANALÜÜSIKS, ÜLDISTUSTE JA JÄRELDUSTE 
TEGEMISEKS, OLUKORDADE HINDAMISEKS, OTSUSTE LANGETAMISEKS, 
PROGNOOSIDE JA HÜPOTEESIDE ESITAMISEKS; 
ÜLDMAATEADUS 
LITOSFÄÄR 
2. ISELOOMUSTAB JOONISE ABIL MAA SISEEHITUST NING VÕRDLEB MANDRILIST JA 
OOKEANILIST MAAKOORT;  
 
Maa  siseehitus - välimiseks kihiks on  maakoor , mis on kohati kuni 
80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km 
sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse astenosfääriks. Peale 
vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks 
 
sisetuumaks. 
 
 
 
Maakoore paksus 
Mandrliline 
Okeaaniline 
25-70km 
5-20km 
Vanus
Kuni 4 mld aastat
Kuni 180 mlj aastat
Tihedus 
Kergem 
Raskem 
Kivimikihid 
Grani t, basalt,  settekivimid  
Settekivimid, basalt 
 
 
 
10 
 
3. VÕRDLEB GEOLOOGILISI PROTSESSE (VULKANISM, MAAVÄRINAD, KURRUTUSED, 
MURRANGUD, KIVIMITE TEKE, SÜVIKUTE TEKE, MAAKOORE  TEKE JA HÄVIMINE) 
LAAMADE ERINEVATEL SERVAALADEL (OOKEANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE, 
OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE, KAHE MANDRILISE LAAMA 
PÕRKUMINE, KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE) NING KONTINENTAALSE RIFTI 
JA KUUMA TÄPI PIIRKONNAS; 
 
Soojusenergia   voog  Maa sisemusest pinnale paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, lõhkudes litosfääri 
üksikuteks tükkideks ( laamadeks ), mis vahevöö liikumise mõjul ka liikuma hakkavad. Kuigi vahevöö on 
suuremalt  jaolt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt.  Liikumiskiirus jääb reeglina vahemikku mõnest  millimeetrist  
mõne sentimeetrini aastas. 
Vulkanism- laamade  kokkupuutealadel , kus  magma  pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad 
vulkaanid . Esineb ka  vulkaane , mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev 
soojusenergia voog pinnale. 
Maavärinad- laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu  kivimites  pinged, mille 
vabanemisel tekivad maavärinad 
Kurrutused- laamade kokkupuutealades mõjuvad kivimitele tohutud jõud, mis tulenevad laamade  liikumisest
põhjustades kivimite kurrutusi ehk plastilisi deformeerimisi 
Murrangud- maakoores esinevad tektoonilised liikumised põhjustavad pingeid, mille lahenemisel tekivad 
murrangud. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate 
gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Murrang on rike- kivimikehade  nihkumine  üksteise suhtes 
mööda mingit pinda 
Kivimite teke- laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad  tardkivimid , pinnale. Samuti 
li guvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades 
moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest 
väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise ja kivistumise teel. 
11 
 
 
Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) Kahe laama eemaldumisel tekib lõhe, kust 
magma pääseb pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungimisel vulkaanid ja 
vulkaanilised saared. Laamadevaheliste pingete vabanemisega kaasnevad maavärinad. 
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Okeaaniline  laam , mis on raskem, vajub mandrilise laama alla 
vahevöösse, kus kõrgem rõhk ja temperatuur põhjustab kivimite moondumist või sulamist. Kivimite sulamisest 
tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Okeaanilise laama sukeldumisel tekib süvik 
ja kivimitevaheliste pingete tõttu tekivad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite kurrutumist 
ning kurdmäestike teket. 
12 
 
Kahe mandrilise laama põrkumine- Kahe mandrilise laama põrkumisel liigub üks laam teise peale ( mandriline  
maakoor topeldub). Tekivad kurdmäestikud ning maavärinad. Kahe mandrilise laama kokkupuutealal vulkaane 
tavaliselt ei esine. 
Kahe ookeanilise laama põrkumine- Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhedest pinnale 
tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari
Kontinentaalse rifti pi rkond- Kahe mandrilise laama eraldumisel magma intensiivse tõusmise tagajärel tekib 
lõhe, kust magma pääseb pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungimisel 
vulkaanid. Laamadevaheliste pingete vabanemisega kaasnevad maavärinad. 
 
Kuuma täpi piirkond- Kuuma täpi piirkonnas toimub pidev magma ülesvool, see põhjustab ookeaniliste 
laamade aladel vulkaanide aheliku teket, mandriliste laamade all paiknedes tekitab see pika aja peale aga 
kontinentaalse rifti. 
4. TEAB VULKAANIDE TEKKEPÕHJUSI, LEVIKUT NING VÕRDLEB NEID KUJU JA PURSKE 
ISELOOMU JÄRGI; 
Vulkaanid tekivad kui laamade kokkupuutealadel või kuuma täpi piirkonnas pääseb magma kivimitevahelistest 
lõhedest pinnale. 
 
Kihtvulkaan  ehk li tvulkaan- Tekib enamasti okeaanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on 
vähevoolav ning  kuhjub  lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure  koonilise  kujuga vulkaani. 
Kihtvulkaanid on enamasti suhteliselt pikaealised. 
Kilpvulkaan - Enamasti ookeanite keskaladel tekkiv lai ja suhteliselt lame  vulkaan , mis koosneb peamiselt hea 
voolavusega basaltseist laavavooludest. 
Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab  pidevalt või perioodiliselt. 
Kustunud vulkaan- Vulkaan, mis pole inimajaloos  pursanud  ja mille purskamist tulevikus peetakse 
ebatõenäoliseks 
5. TEAB MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSI, LEVIKUT JA NENDE TUGEVUSE MÕÕTMIST 
RICHTERI SKAALA ABIL; 
Maavärinad tekivad laamade kokkupuutealadel kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessi 
käigus koos kivimite rebenemisega. 
13 
 
Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), 
mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 
palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga. 
6. TEAB MAAVÄRINATE JA VULKANISMIGA KAASNEVAID NÄHTUSI NING NENDE MÕJU 
KESKKONNALE, INIMESELE JA MAJANDUSTEGEVUSELE; 
Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on  vulkaanilise  päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma 
vulkanismita arenema hakanud. 
Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja  gaase , mis vähendavad maapinnani jõudva 
päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus 
maapind . Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume 
sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva.  Vulkaaniline  tuhk muudab mulla väga 
viljakaks. 
Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas 
muld , mida väetab vulkaaniline tuhk. 
Vi masel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud  rakendama   soojus - ja  elektrienergia  
tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. 
Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #1 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #2 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #3 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #4 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #5 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #6 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #7 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #8 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #9 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #10 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #11 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #12 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #13 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #14 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #15 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #16 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #17 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #18 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #19 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #20 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #21 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #22 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #23 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #24 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #25 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #26 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #27 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #28 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #29 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #30 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #31 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #32 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #33 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #34 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #35 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #36 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #37 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #38 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #39 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #40 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #41 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #42 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #43 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #44 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #45 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #46 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #47 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #48 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #49 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #50 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #51 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #52 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #53 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #54 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #55 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #56 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #57 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #58 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #59 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #60 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #61 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #62 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #63 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #64 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #65 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #66 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #67 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #68 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #69 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #70 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #71 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #72 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #73 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #74 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #75 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #76 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #77 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #78 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #79 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #80 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #81 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #82 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #83 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #84 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #85 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #86 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #87 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #88 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #89 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #90 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #91 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #92 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #93 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #94 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #95 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #96 Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED #97
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 97 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 172 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor wyoming Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

iseloomustab agraar, eksamitöö, mustandipaber, geograafia riigieksam, ainekava teemad, maa siseehitus, vulkanism, maavärinad, murrangud, kivimite teke, aktiivne vulkaan, kustunud vulkaan, kivimiteringe, lubjakivi, liivakivi, graniit, keemiline murenemine, füüsikaline murenemine, paiknemine, inimtegevusele, okasmetsas, üleväetamine, raskemetallid mullas, lähtekivim, mullahorisont, ilmastikunähtused, üldjoontes, antitsüklon, km kohta, loomastik, polaarjoon, pöörijoon, soe front, külm front, sudu, veeringeks, väikeseks veeringeks, soolsus, ekvaatoriaalvööndis, hoovused, tuuletekkelised hoovused, külmad hoovused, kulutusrannikutele, majandustegevusele, talvine madalvesi, süsinikuringe, vastupidine protsess, lämmmastikuringe, lämmastikuringe, seotakse hüdrosfääri, iseloomustab agraar, paljudesse riikidesse, arengumaale, koolitused, industriaalühiskond, geograafiline tööjaotus, skt, sekundaarne sektor, tertsiaarne sektor, tehnogeensed katastroofid, hakkab järk, kultuurides, migrandid, odav tööjõud, linnastumine, sündimus, suremus, jooneks, ülelinnastumine, kõrbemullad, rohtlate vööndis, peamiselt kesk, puiduvaru, tuumaenergia, kasutusele elekter, rauamaak, alumiiniumi tootmine, kaevandamis, sisevee, kõrgtehnoloogiline tootmine, teaduspark, tootmise spetsialiseerumine, rahvusvaheline tööjaotus, isikutenused, transiitveod, negatiivne kaubandusbilanss, inglise kanal, island, üldgeograafiline kaart, suuremõõtkavaline kaart, väikesemõõtkavaline kaart

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

37
doc
Geograafia riigieksami materjal
61
doc
Geograafia eksam
23
doc
Geograafia eksamimaterjal
29
doc
Geograafia eksamimaterjalid
41
doc
Riigieksami materjal
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
67
docx
Geograafia riigieksami materjal 2012
30
doc
ÜLDMAATEADUS 11 KL



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun