Saudi Araabia eksport ja import 1. Saudi Araabia eksport ja import koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 1: Saudi Araabia eksport ja import 2008 aastal Allikas: CIA Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis ja kui riik ekspordib rohkem kui impordib on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Loogiliselt võttes peab kogu maailmas
3.Esita kaks toetavat argumenti vitele:Arenenud riikide eksporditulud on stabiilsemad kui arengumaadel. 1)Arenenud riigid teenivad suure osa eksporditulust krgtehnoloogiliste toodete mgiga.(vaesemad maad ktusega). 2)Vaesuslks: vaesed riigid sltuvad pllumajandusest ja spetsialiseeruvad sellele,samas kui tehnoloogiline areng ja pllumajandustoetused rikastes riikides on arenguriikide eelised isegi pllumajanduses kaotanud. 4.Mida thendab vide: USA kaubandusbilanss on negatiivne. USA ostab rohkem sisse,kui mb vlja.Import(sissevedu) letab ekspordi(vljaveo) Selgita selle mju USA majandusele. Majanduslikult oldakse sltuvad teistest riikidest.Kuna riik kulutab sisseveole rohkem, kui toodab ja vlja veab, kasvab riigi vlg ja majanduse arenguks ei jtku raha. Riigis on tpuudus. Mida thendab vide:Jaapani kaubandusbilanss on positiivne Jaapan mb rohkem vlja kui ostab sisse.Riik ekspordib rohkem kui impordib on tema kaubandusbilanss lejgiga
Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. 15. Millal on riigi kaubandusbilanss negatiivne (mida see tähendab), kuidas see mõjutab riigi arengut? Import (sissevedu) ületab ekspordi (väljaveo). Kuna riik kulutab sisseveole rohkem, kui toodab ja välja veab, kasvab riigi võlg ja majanduse arenguks ei jätku raha. Riigis on tööpuudus. 16. Millal on riigi kaubandusbilanss negatiivne (mida see tähendab), kuidas see mõjutab riigi arengut? Eksport ületab impordi. Eksportkauba tootmine annab inimestele tööd, väljaveetav kaup toob riiki raha, mida
Agraarühiskonna e põllumajandusühiskonna tunnused : Kasutati enda ja loomade tööjõudu. Tarvitati kohalike loodusvarasid ja kasutati naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus, kaubandus, käsitöö, kalandus. Seisuslik ühiskond. Sai areneda kõikjal. Tööstusühiskonna e industriaalühiskonna tunnused: Klassiühiskond. Väljavahetussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Levisid veskid ja tuulikud, leiutati metallisulatusviisid, kell, krükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad, navigatsiooniseaded. Linnastumine. Üleminek masintööle. Pani aluse haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng, raudtee kasutuselevõtt. Sai areneda ainult toorme leiukohtade läheduses. Infoühiskonna tunnused: Informatsiooni kiire hankimine, töötlemine. Kasvas pangandus, raamatupidamine, õigusteenindus, turundus jt tähtsus. Kasvas kõrg ja ülikoolide olulisus. Turismi ja ...
Teenindusmajandus Teenindus Teenuste osutamisel ei teki uut toodet. Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne. 20. Sajandini teenindaja ja tarbija asukoht sama. Teenuste alaliigid Tootja- ehk äriteenused hind kajastub lõpptoodete hinnas (uurimis-arendustöö, turustamine, transport) Isikuteenused lõpptarbimine (tarbija maksab vahetult teenuse tarbimise eest) Avaliku sektori teenused teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riiri (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras. (nt. Haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Teenuste alaliigid (kasutamise sageduse järgi) Argiteenused Perioodilised teenused (trennid, muusikakoolid) Episoodilised teenused (ostad reisifirmast nt reisi) Harva kasutatavad teenused Eriteenused (teatud inimrühm...
· import kaupade sissevedu riiki; · eksport kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: · Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju · Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu -Eriti oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg Väliskaubandust põhjustavad tegurid: · Ressursside piiratus · Toodete mitmekesisus · Hindade erinevused · Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss ja maksebilanss kaubandusbilanss ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. maksebilanss Statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga d. Avatud ja suletud majandused · Suletud majandus majandussüsteem, millel puuduvad väliskaubanduslikud suhted · Avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste
KUIDAS? kuidas tuleks neid toota? KELLELE? kes saab neid tooteid tarbida? 15. Me kõik sõltume turgudest, seepärast nimetatakse meie majandust TURUMAJANDUSEKS. 16. TURUMAJANDUS ehk kapitalism, ehk vabaettevõtluse majandus 17. MERKANTILISTID: riigid peavad käituma nagu ärimehed, kes võistlevad oma kasumi pärast. valitsus peab toetama tööstust, tehes seadusi, mis hoiavad tootmiskulud madalad ja ekspordi taseme kõrge. saavutatakse soodne kaubandusbilanss, mille tagajärjel suureneb riigi kulla- ja hõbedavaru. soodsa kaubandusbilansi saavutamiseks püüdis enamik Euroopa riike saada endale kolooniaid. (odav tööjõud, tooraine, turg) 18. FÜSIOKRAADID: riik ei tohi sekkuda majandusse. tõelised rikkuse allikad on põllumajandus tooted kõik, mia on maast tulnud, on Jumalast, seepärast peab majandusel laskma areneda oma rada seda idees väljendas loosung ,,Laissez faire, lassez passer"
Majanduse küsimuste vastused 1.Missugused on peamised rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused? Üksikul riigil on raske varustada oma kodanike kõigi vajalike hüvistega ja selleks on vaja neid importida. Mõnikord on odavam importida, sest hind on soodsam. Ressursid on piiratud, toodete mitmekesisus(tarbijate maitse-eelistused), mitmepoolse kasu saamine. 2. Erinevad kaubanduspoliitilised vahendid ja nende peamised kasutamispõhjused. 1)Kindel tollimaks on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult. 2)Väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla %-na imporditava kauba hinnast. 3)Kombineeritud tollimaks on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuselist tollimaksu kui lisaks sellele on ka kindlat tollimaksu. 4)Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või %-na kauba hinnast, vaid on seotud teiste teguritega 5)Impordikvoot on teatud kauba lubat...
kaubandus Koostajad: Andre Kokk Sten Kikkas Enari Mägi Klass: 10 B Mõiste Rahvusvaheline kaubandus on kaubavahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel. Rahvusvaheline kaubandus on ka majandusteaduse haru. Eksport - kaupade väljavedu riigist. Import - kaupade sissevedu riiki. Kaubandusbilanss - ekspordi ja impordi vahe. Kaubandusbilanss = eksport import Kui riik impordib rohkem, kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis ja kui riik ekspordib rohkem kui impordib, on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Üldine seaduspärasus ütleb, mida väiksem on riik ja mida vähem on sellel riigil ressursse kõikide vajalike kaupade ja teenuste tootmiseks, seda suurem on selle riigi sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest.
· Informatsioon · kapital. TOO IGA VALDKONNA PUHUL KONKREETSED NÄITED JA SELGITA PIKEMALT Eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks KAUBAD & KAUBAD & TEENUSED TEENUSED IMPORT EXPORT RAHA KAUBANDUSBILANSS = EKSPORT IMPORT Kui EKSPORT < IMPORT, on kaubandusbilanss Kui EKSPORT > IMPORT, on kaubandusbilanss + Jaapani firmad on osanud hästi: · Turge valida (eelistavad uudseid dünaamilisi alafinantseeritud kõrge teadus- ja madala materjalimahukusega turge); · Turule siseneda (kasutavad põhjalikke turu- uuringuid, läbikaalutud stardistrateegiaid, tihedat turustus- ja teenindusvõrku ning lähikasumitest loobumist);
Valitud riigi eksport ja import: AUSTRALIA 1. ekspordi ja impordi olulisemad väärtused Koguväärtus mlrj* Inimese kohta USD (jaga rahvaarvuga) Eksport $210,9 miljardit 9689,1$ Import $195,2 miljardit 8967,8$ Kaubandusbilanss $15,7 miljardit 721,3$ (ekspordi-impordi vahe) Austraalia kaubandusbilanss on positiivne ja seetõttu jääb raha üle mida kasutada muudeks asjadeks. 2.EKSPORT Peamised Muutused vastava toote Vastava toote Peamised turud eksporttooted ekspordis 2005-2009 osatähtsus maailma- %-des algaasta suhtes kaubanduses % (vajuta + märgile tabelis toote (tabelist ~5 (vali alustuseks 2009 a nimetuse taga)
Esialgse kursi taastamise põhjenduseks võiks olla majanduse piisav taastumine ning avalik surve. e. Selleks, et soovitud eesmärki saavutada oleks vaja makse langetada, selleks et reaalne vahetuskurss suureneks. f. Maksude langetamisel S↓, I↓, NX↓, r↑. g. Revalveerimine, majanduse endisele tasemele kasvamise ära ootamine, tuleks lasta valuutaturul ise tasakaalustada. h. Imporditollide tõttu Kreeka valuuta odavneb, kuid kaubandusbilanss jääb samaks NX↔. 3. Eesti Panga andmetel on Eesti maksebilansi jooksevkonto ja kaubandusbilanss olnud alates Euroopa Liiduga liitumisest summaarselt negatiivne. Ekspordi ja impordi mahu suurenemine on otseselt seoses vabakaubandusega Euroopa Liidus. Kuna Eesti sai Euroopa Liitu, siis tuli Venemaal kaotada topelttollid Eesti toodetele, mis tõstis jällegi nii importi kui ka eksporti. Kuigi Euroopa Liiduga liitudes kaupade liikumine suurenes,
Nt E-bayst saab tellida endale kingad. Transpordi areng lennukiga saab tuua toiduaineid Poolast Eestisse Vähenenud tollimaksud Euroopa Liit soodustab liikmesriikide vahelist kauplemist, sest pole tollimakse 9. Selgita võimalikult täpselt järgmise lause geograafilist sisu: USA ja Euroopa töökohad ,,migreeruvad" Ida- ja Kagu-Aasiasse Ida- ja Kagu-Aasia on majanduslikult vähem arenenud ja seal on odavam tööjõud 10. Mida tähendab väide: Jaapani kaubandusbilanss on positiivne? Jaapan müüb rohkem välja kui ostab sisse. Riik ekspordib rohkem kui impordib on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Eksport ületab impordi. Selgita selle mõju Jaapani majandusele. Jaapani majandus areneb, sest müüdud kaupade eest saab rohkem raha, kui kulub nende tootmiseks. 11. Esita kaks toetavat argumenti väitele: Arenenud riikide eksporditulud on stabiilsemad kui arengumaadel.
MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KAUBAD & KAUBAD & TEENUSED TEENUSED IMPORT EXPORT RAHA RAHA K AU B AN D U S B I LAN S S = EKSPORT – IMPORT Kui EKSPORT < IMPORT, on kaubandusbilanss – Kui EKSPORT > IMPORT, on kaubandusbilanss + Eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe) Tabel : Saudi Araabia eksport ja import 2008 aastal Allikas: CIA Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis ja kui riik ekspordib rohkem kui impordib on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Loogiliselt võttes peab kogu maailmas import võrduma ekspordiga, sest ühe riigi eksport on teise riigi import. Näiteks, kui Saudi Araabia kaubandusbilanss on positiivne, siis peab mõne teise riigi kaubandusbilanss olema negatiivne. Võrdluseks Saudi Araabiale võib tuua Eesti, kus alates 1992. aastast on kaubandusbilanss olnud negatiivne.
tellised, lubjakivi, kivivill. Saudi Araabia eksport ja import koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe) Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis ja kui riik ekspordib rohkem kui impordib on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Loogiliselt võttes peab kogu maailmas import võrduma ekspordiga, sest ühe riigi
Millal ja kus tegutsesid merkantilistid? Kuidas nim. tänapäeva merkantiliste? Mida taotlevad neomerkantilistid? · 1618.saj. Euroopas · Neomerkantilistid · Ekspordi suurendamist, impordi piiramist Millised on merkantilistide põhimõtted? · Riigid peaksid üksteisega kasumi pärast konkureerima. · Valitsused peaksid välja andma tootmist soodustavaid seadusi, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti. · Eesmärk on saavutada soodne kaubandusbilanss. Mis on kaubandusbilanss? · Riigi eksport ületab impordi. Millal tegutsesid füsiokraadid ja millised olid nende põhimõtted? · 18.saj. · Põllumajandustoodang ja loodusressursid tulenevad loodusest(jumalast). · Seega peaks valitsus jätma ettevõtluse omapäi ja laskma asjadel kulgeda mööda oma looduslikke radu. · "Laissez faire, laissez passer."(pr.k. Laske teha, laske minna) Mis on kapitalism? · Vaba ettevõtlus Kellest moodustub
• Iseloomusta klassitsistlikku stiili: selge, lihtne ja reeglipäranae • Miks soovisid varauusaegsed valitsejad uusi maid avastada? • Kuna see andis suure tõuke nende majandusele. • Tekkisid kaubakompaniid kes tegelesid riigi kaubandusega kuna neile anti kaubanduse monopol. • Uued maadeavastused mida müüdi teistele riikidele maha. • Mis on merkantilistide arvates riigi jäukuse allikas? Kõige tähtsam oli saavutada positiivne kaubandusbilanss. • Miks tehti musketäridele rividrilli? Et musketerite tulejõudu paremini ära kasutada. • Nimeta uusaegse palgaarmee üks tugevus ja üks nõrkus: • Nad said raha teenida sõdimise eest. • Neid süüdistati sageli moraalitsusees ja patriotisimi puudumises • Millistesse Eesti linnadesse rajati kaitserajatisteks bastioned? Narva Tallinn
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Mõisted Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis seisneb selles,e t migni riik suudab toota teatud kapu, suhteliselt väiksemate kuludega kui teised.Riigil on sühteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel Tollimaks on riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv, mida võetakse teatud tariifide järgi. Tollimakse on kahte põhiliiki. 1) Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2) Kaitsetolle võetakse kodumaise tüütsutse eest kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Tollimaks- kogumiskohajärgi - impordi tollimaks - Eksordi tollimaks - Transiittollimaks Maksustamiseviisi järgi - väärtuseline tollimaks % ühikult - Kindel tollimaks - Kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot On kaubakogus , mida riil lubab kitsendusteta ja tä...
pidurdamine *kaubandusmahtude kasv. -Suurimad eksportijad ja importijad: USA, Saks. Jaapan, UK, Prants, PjaLõuna kaubandusvood ja suhtluspiirkonnad. -Oma turgude kaitsemeetmed *tollimaksud tõstab kauba hinda *kvoodid koguse piirang *kaudsed piirangud: tervisekaitse, turvalisus, tolliformaallsused, dokumentatsioonid -Pos. Kaubandusblianss väljavedu ületab sisseveo, riigi majandusse laekub rohkem raha (nii otseselt ettevõtetele kui ka kaudselt läbi mahtude). -Neg. Kaubandusbilanss sissevedu>väljavedu, riigist läheb rohkem raha, halvustab.
AJALUGU Absoluutne monarhia-Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. (valitseja võim on piiramatu ning jagamatu, valitseja kehtestab seadusi ning mõistab kohut iseenda nimel, merkantilistlik majanduspoliitika) Parlamentaarne monarhia-Riigivorm mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga.(parlament kehtestab või kinnitab kuninga seadusi, kuningas ei tohi teha otsuseid ilma parlamendi nõusolekuta, parlamendi ja kuninga võim on tasakaalus) Kodusõja põhjused: Kuninga autoritaarne käitumine, edutud sõjad mis läksid kalliks maksma, katoliikluse soosimine, uute maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta. Tagajärjed: mõõdukamad saadikud lahkusid parlamendist, kuninga väed löödi puruks, kuningal raiuti pea maha. Merkantilistlik majanduspoliitika-positiivne kaubandusbilanss(kaupa veeti rohkem välja kui siss...
m= T-valitsuse eelarve M0 CU + R = = NX-jooksev konto või kaubandusbilanss Muutused hinnatasemes ja valuutakursis on seotud ostujõu Riigi eelarve on tasakaalus ehk (T-G)=0 pariteedi kaudu. Mida kõrgem on inflatsioon riigis, seda nõrgem Täishõive S=I on riigi valuuta
kindla protsendina imporditava kauba hinnast Kombineeritud- tollimaks mis on esitatav summana,kus tasutakse väärtuseline kui ka kindel tollimaks Liikuv- tollimaks , mis ei ole määratletud kindla raha summana või protsendina kauba hinnast Maailmakaubanduse triaadid 1. Põhja-Ameerika ( USA, Kanada, Mehhiko) 2. Lääne-Euroopa (EL, Norra, Island, Sveits) 3. Kagu-Aasia (Jaapan, Malaisia, Singapur, Hong-Kong, Indoneesia, Tai jt) Kaubandusbilanss Positiivne- kui väljavedu ületab sisseveo-riigi majandusse laekub rohkem raha Negatiivne- kui sissevedu ületab väljaveo- raha läheb rohkem välja kaupade eest, mis mõjub kogu majandustegevusele halvasti Kasutatud materjal e-ope.ee/_download/euni_repository/file/145/.../EL_v_li www.europarl.europa.eu/aboutparliament/et/displayFtu.h www.consumer.ee/kaupade-ja-teenuste-ostmine-el-s/ Tänan Kuulamast!
väärtus kallineb teiste valuutade väärtuste suhtes. 65. Maksebilanss on riigi aruanne kõikidest tehingutest tema reidentide ja teiste riikida residentide vahel. Tavaliselt sisaldab maksebilanss kolm kontot: jooksevkonto, kapitali- ja finantskonto ning reservkonto. 66. Jooksevkonto on maksebilansi osa, kus kirjeldatakse lühiajalised maksevood, mis aga ei sisalda finantsvarade ostu või müüki. Jooksevkonto on jaotatud kahte ossa: kaubandusbilanss ja teenuste bilanss 67. Kaubandusbilanss- 68. Ostujõu pariteet (PPP) on tingimus, mille korral kodumaise valuuta ostujõud on nii sise- kui ka välismaal ühesugune. 69. Reservide konto 70. Ujuv vahetuskurss on vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ja määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul, ilma finantsorganisatsioonide vahelesegamiseta 71. Fikseeritud vahetuskurss on vahetuskurss, mille korral hoitakse rahvusliku valuuta
Rahvusvaheline kaubandus - riikide vaheline kaubavahetus Eksport ehk väljavedu - kaupade ja teenuste müümine riigist väljapoole Import ehk sissevedu - kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist Kaubandusbilanss - kaupade sisse- ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus, näiteks aastas. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja Riigile on kasulik positiivne kaubandusbilanss, sest: ettevõtteid tekib juurde inimesed saavad töö riigid saavad makse Üldistatult mida eksporditakse ja imporditakse: Kauplemine kaupadega põllumajandustooted kütused ja maavarad tööstustooted Kauplemine teenustega transporditeenused turism finantsteenused (raha) IT- teenused
Keskkonnaprobleemide hulka kuulub ka liigsete taimemürkide kasutamine, mis kahjustab atmosfääri. Argentiina eksport ja import 1. Leia oma riigi ekspordi ja impordi olulisemad näitajad. koguväärtus mld USD Inimese kohta Eksport 55,7 1383 $ Import 38,7 960 $ Kaubandusbilanss 17 421 $ (ekspordi-impordi vahe) Negatiivne kaubandusbilanss- kui riik impordib rohkem kui ekspordib. Positiivne kaubandusbilanss- kui riik ekspordib rohkem kui impordib. Argentiinal negatiivse kaubandusbilansiga probleeme ei ole. Aga kui imporditaks rohkem kui eksporditakse, siis võib riik vaeseks jääda. 2. Eksport
3. Maailma vaeseim riik on Sierra Lione RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Rahvusvaheline kaubandus- riikide vaheline kaubavahetus Eksport ehk väljavedu- kaupade ja teenuste müümine riigist väljapoole Import ehk sissevedu- kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist Kaubandusbilanss- kaupade sisse- ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus, nt aastas. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja eksport- import= kaubandusbilanss Riigile on kasulik positiivne kaubandusbilanss, sest... 1. ettevõtteid tekib juurde 2. inimesed saavad töö 3. riigid saavad makse Üldistatult mida eksporditakse ja imporditakse (3 tk): Kauplemine kaupadega 1. põllumajandustooted 2. Kütused ja maavarad 3. Tööstustooted Kauplemine teenustega 1. transporditeenused 2. turism 3. finantsteenused (raha) 4. IT- teenused 5. (raamatupidamine)
Kordamisküsimused 1. Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised majandusharud Põllumajand töötlev teenindus-info us, tööstus- töötlemine, metsandus, tekstiil, transport, kalandus, masinatööstus, kaubandus, jahindus. metallurgia. meelelahutus. Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne Peamine tootmisüksus Mõis, Ettevõte, Uurimis- või talu. tehas. teenindusüksus . Kasutatavad ressursid Maa, mets, Maa...
suhted teiste riikidega + organisatsioonid poliitiline stabiilsus majanduskasv inimesed jõuavad osta valitsuse suhtumine investeeringutesse piiramine OVI kasulikkus sihtmaale: majanduslik tõus, tootmine suureneb uued töökohad väljaõpe ostujõud suureneb maksutulu suureneb konkurent suureneb kvaliteet suureneb madal hind uued ekspordiartiklid paraneb konkurentsivõime maailmaturul + ekspordimaht suureneb kaubandusbilanss positiivsemaks Kõige negatiivsem joon: kasum ehk omanikutulu läheb riigist välja 2
Kajastatakse kapitali eksporti ja importi( investeeringud, laenud, väärtpaberitehingud, hoiused) Bilanss=finantsvarade sissevoog- finantsvarade väljavoog *kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise majanduslikku mõju saab iseloomustada Y=C+I+G+(X-M) Seega Y-C=S+T=I+G+X-M ja siit (S-I)+(T+G)=(X-M) Devalveerimine- raha kursi langetamine välisvaluutade või kulla suhtes Revalvatsioon- rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes *Üldjuhul kaubandusbilanss devalveerimise tõttu paraneb, erandjuhul halveneb. Võlakiri- väärtpaber mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest Aktsiad- omandiõigust kinnitavad väärtpaberid Tuletisväärtpaber- annab omanikule õiguse või kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Levinuimad instrumendid : - Forward- tulevikutehing, KOHUSTAB osapooli tulevikus müüma ja
• Merkantilistlik majanduspoliitika • Hiilgav õukond, etikett • Pariis = moepealinn • Raamatukogud, tähetorn, botaanikaaed • Vahuvein, jäätis, kahvel Merkantilism • 16-18.sajandil valitses Euroopa majanduses merkantilistlik mõteviis. • Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma, nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. • Valitsuse peaksid andma välja seadusi, mis toetavad tootmist ja hoiavad madalal tööjõu- ja tootmiskulud. • Soodne kaubandusbilanss: riik veab välja rohkem kaupa, kui sisse toob. Importi piiratakse tollimaksudega. • Kasum toob kaasa riigi kulla- ja hõbedavaru suurenemise. Riigi tõeline rikkus väljendub kulla ja hõbeda hulgas. • Tuntuim merkantilistidest J.B.Colbert oli Louis XIV rahandusminister, koostas esimesena tänapäeva mõistes riigieelarve (tulud ja kulud) Absolutismi mandumine • Louis XV (1715-1774) • Madame de Pompadour • Kaotati koloniaalvaldusi nii Põhja-Ameerikas, Aafrikas kui Aasias
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protesside. Peamiseks tõukejõuks edusammud tehnika arengus. Globaliseerumine on muutnud maailma väiksemaks, globaalseks külaks. Peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse üleilmne levik, üleilmne tööjaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Eeldused: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng Riikidevaheline koostöö Finantssfääri rahvusvahelistumine Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Kolooniate poliitiline iseseisvumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses Kiiresti kasvab rahvusvaheline majandus Kapitali-liikumise kasv maailmas s.k. rahvusvaheliste otselepingute kasv Rahvusvaheline reisimine ja turism Rahvus...
Kas Venemaa on demokraatlik riik? Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Selline idee on tänapäeval populaarne. Paljud poliitilised reziimid nimetavad endid demokraatlikeks või siis arvatakse, et esialgu ebademokraatlik valitsemine on vaid üheks staadiumiks teel absoluutse demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei o...
Makroökonoomika Kodutöö 2 Vastused 25.04.2014 1. Nominaalne vahetuskurss kirjeldab ühe valuuta hinda teises valuutas. Reaalne vahetuskurss võtab lisaks nominaalse vahetuskursile arvesse ka hinnataseme muutust kahes riigis. Riigi A reaalse efektiive vahetuskursi kallinemine riigi B suhtes toimis siis kui näiteks fikseeritud vahetuskursi puhul, mida vaadeldaval perioodil ei muudetud, kallinesid A hinnad rohkem kui B hinnad. Kui fikseeritud vahetuskursi puhul oli Eesti inflatsioon 4% ja EMU riikides 2%, siis krooni reaalne efektiivne vahetuskurss kallines 2%. / = e/e- Pw/Pw+P/P / = 1 2/100 + 4/100= 2/100 ehk eesti krooni reaalne vahetuskurss kallines 2% võrra. 2. Riigis on sularaha ringluses 10 miljardit krooni, nõ udmiseni hoiuseid on 5 miljardit krooni, tähtajalisi hoiuseid 2 miljardit krooni, SKP on 20 miljardit krooni. Määrake selle riigi rahapakkumise maht M0, M1 ja M2...
55. Maksebilanss ja selle koostisosad. on riigi aruanne kõikidest tehingutest tema residentide ja teiste riikide residentide vahel mingi ajaperioodi (tavaliselt aasta) jooksul. Maksebilanss jagatakse tavaliselt kolmeks kontoks: jooksevkonto, kapitali- ja finantskonto, reservide konto. 56. Jooksevkonto koosneb kahest osast: kaubandus- ja mittekaubandusbilansist. Loetleb kõiki maksete voogusid, mis ei puuduta finantsvarade ostu või müüki. 57. Kaubandusbilanss: kajastab materiaalsete kaupade eksporti ja importi. Kui eksport on suurem kui import (netoeksport on positiivne), on kaubandusbilanss ülejäägiga. Kui eksport on väiksem kui import (netoeksport on negatiivne), on kaubandusbilanss defitsiidis. Kaubandusbilansi defitsiit võib tekitada tööpuudust: kuna kulutused kodumaistele kaupadele on väiksemad kui kogunõudlus. Kaubandusbilansi ülejääk võib tekitada inflatsiooni: kodumaiste hüviste nõudlus on suurem
teiste piirkondadega. Kaubandus pani aluse panganduse ja rahamajanduse tekkele. Itaalia kaubalinnadesse koondus väga palju kapitali ning see võimaldas ka laenamist. Seoses sellega kujunes 14. sajandil Itaalias meile tänapäeval tuntud pangandussüsteem. Itaalia linnade rikastumine oli ristisõdade üheks eelduseks. Veneetsia, Genova jt kaubalinnad olid huvitatud Bütsantsiga kaubandussidemete loomisest, sest neil olid raskused kauba kättesaamisega. Kaubandusbilanss oli negatiivne. Kapitali koondudes linnadesse, said sealsed laevad vedada ristirüütleid itta ning varustada Palestiinas olevaid armeesid Itaaliast pärit kaupadega. Seega aitasid linnad kaasa rüütlite tegevusele. Kuna turupiirkonnaks kujunes ka Läänemere ümbrus, aitasid linnad kaasa ka ristiusu levikule. Üheks näiteks siinkohal oleks Eesti ristiusustamine selleks, et saada kaubandusteed Venemaale. Linnade arengus oli olulisel kohal ka see, et toimus feodaaltsivilisatsiooni
Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõidukimaks Lõbustusmaks Parkimistasu Loomapidamismaks Jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed: - arvestatakse teenitud tulult protsendina Tulumaks Kaudne: - arvestatakse toodete/teenuste hinna sees Käibemaks Tulumaks Proportsionaalne – nt 20% Astmeline – jaguneb progressiivseks ja regressiivseks. Väliskaubandusbilanss Kaubandusbilanss – ekspordi/impordi suhe Avatud vs suletud majadus. Eesmärk on parandada kohalike ettevõtete konkuretsivõimet väljaspool. Välismajanduspoliitika vahendid: Tollimaks – imporditavate kaupade maksustamine Kvoot – mahupiirang, mis on seatud imporditavatele kaupadele Standardid – nõuded imporditavatele kaupadele Embargo – kauplemiskeeld (riigi v tootegrupiga) Subsiidium – võivad esineda siseturul v ekspordi puhul. Nt riik maksab
Rahvusvaheline kaubandus XV peatükk · Miks vaatlevad majandusteadlased importi kui tulu ning eksporti kui tasu vahetuse eest? · Kuidas eksport ja import teineteisest sõltuvad? · Missugused on väliskaubanduses absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Kummal on neist kaubanduses suurem mõju? · Miks on tootlikkus väga tähtis? · Miks on riikide vahel kaubanduspiirangud? · Mis määrab vahetuskursid? · Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Absoluutne Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik eelis suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis Suhteline eelis seisneb selles, et mingi riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil on suhteline millegi tootmise eelis, ...
Import 5 041 379 1783 Kaubandusbilanss -3 052 571 -1080 (ekspordi-impordi vahe) Kaubandusbilanss = eksport import. Sellest annab järeldada seda, et negatiivne kaubandusbilanss on see kui ostetakse välismaalt rohkem kui välismaale müüakse. Positiivne aga vastupidi, müüakse rohkem kui ostetakse. Riigi majandust mõjutab see sellessuhtes, et negatiivne ei ole nii hea. Jamaical on kaubandusbilanss alati suht negatiivne olnud. Tabel 2. Ekspordi struktuur ja muutused. Peamised Muutused vastava toote Vastava toote osatähtsus Peamised turud eksporttooted ekspordis 1999-2003 maailma-kaubanduses %-des algaasta suhtes % MitteOrgaanilised: Langenud 3 % 1,27% Kanada(27%) , Metaalid/Kemikaali Hiina(20%) d
Ka täna on Eesti jaoks oluline, et traditsiooniline majandusharu püsiks ning oleks jätkusuutlik ja uuenduslik ka tulevikus. Lisaks sellele, et piimandus annab paljudele inimestele tööd ja seda enamasti just piirkondades, kus töökohti on vähe ning võimalused kasinad, toob piimandus ka maksutulusid riigikassasse ning tutvustab Eestit oma innovaatiliste toodetega ka mujal maailmas. Nagu näha joonisel üks on piimandus üks Eesti majandusharudest, mille kaubandusbilanss on viimastel aastatel olnud positiivne, seega teenib Eesti tulu ka piimatoodete ekspordist. 250 200 150 Eksport Import 100 Kaubandusbilanss 50 0 2009 2010 2011 2012 2013 Joonis 1
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Väliskaubanduse diferentseerimisega seotud piiranguteks võivad olla: Vali üks: a. monetaarsed b. tehnilised c. fiskaalsed d. füüsilised e. Kõik nimetatud piirangud Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a. Jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto b. Kaupade eksport ja import c. Ülekannete bilanss ja teenuste bilanss d. Kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud e. Portfelliinvesteeringud ja otseinvesteeringud Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kaks kauplevat maad saavad vastastikusest kaubandusest kasu, kui:: Vali üks: a. Ühel maal on mõlema kauba osas absoluutne eelis b. Maadel on kaupade tootmisel erinevad alternatiivkulud c. Maadel on kaupade tootmisel erinevad alternatiivkulud d. Kehtestatakse vastastikune enamsoodustusreziim Küsimus 15 Valmis Hinne 1,00 / 1,00
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
suhted teiste riikidega + organisatsioonid poliitiline stabiilsus majanduskasv inimesed jõuavad osta valitsuse suhtumine investeeringutesse piiramine OVI kasulikkus sihtmaale: majanduslik tõus, tootmine suureneb uued töökohad väljaõpe ostujõud suureneb maksutulu suureneb konkurent suureneb kvaliteet suureneb madal hind uued ekspordiartiklid paraneb konkurentsivõime maailmaturul + ekspordimaht suureneb kaubandusbilanss positiivsemaks Kõige negatiivsem joon: kasum ehk omanikutulu läheb riigist välja 4. RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS välisinvesteeringud kaubandus rahaga reeksport tuuakse toorainet sisse töötlemiseks ehk väärtuse juurdeandmiseks, et valmistoode välja viia kaubandusbilanss ehk puhaseksport ekspordi ja impordi vahe Miks riigid piiravad kaupade importi? Et oma majandusharud saaks järje peale ja ka konkurentsivõime säilitamiseks KAUBANDUSPIIRANGUD / BARJÄÄRID: 1) Otsesed
Hea maksusüsteem Suhted teiste riikidega, kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Poliitiline stabiilsus Majanduslik stabiilsus või kasv Valitsuse suhtumine investeeringutesse (piirangud, kulud) OVI kasulikkus sihtmaale: Majanduslik tõus, tootmine suureneb Uued töökohad, väljaõpe -> elatustase paraneb Riigile maksutulu Konkurents siseturul suureneb Uued ekspordiartiklid paraneb konkurentsivõime maailmaturul, suureneb ekspordi maht -> kaubandusbilanss muutub positiivsemaks 6. Rahvusvaheline kaubandus Eksport, import, reeksport Kaubandusbilanss e. puhas eksport ekspordi ja impordi vahe Negatiivse kaubandusbilansi puhul sõltume liialt impordist Reeksport toodangu sissetoomine eesmärgiga pärast sellele väärtuse lisamist välja vedada Kaubandusbarjäärid e. piirangud: otsesed (tollimaks, kvoot kaubamahu piirang) kaudsed (tervisekaitse standardnõuded ja sanitaartingimused)
5 koguväärtus mln USD Inimese kohta Eksport 70 020 1711,48 Import 57 421 1403,47 Kaubandusbilanss 12 599 307,92 (ekspordi-impordi vahe) Import ja eksport Tabel 2. Eksport, import näitajad Positiivne kaubandusbilanss näitab, et väljavedu(eksport) on siseveost(import) suurem.Mida rohkem saab riik oma kaupu eksportida seda tulusam see riigile on.Aga kui tekib partnerriigiga probleeme ja ta loobub koostöölepingust, siis tekib väike majanduslangus. Ülal toodud tabelis on toodud välja Argentiina kaubandusbilanss.Argentiina kaubandusbilanss on positiivne, kuna eksport on 70 020 mln USD ja import 57 421 mln USD. Peamised Muutused vastava Vastava toote Peamised turud
lähedal asuvatest vooluveekogudest. 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega? Kui ei, siis miks? Igal pool pole tänu kõrgetele aladele (s.o mägedele) võimalik põllumajandusega tegeleda, kuid enamik maast on siiski kasutatav. 2.Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? Ekspordist tuleb hiiglaslik tulu ning ka riigi eelarves on põllumajandusele märkimisväärne summa eraldatud. Kaubandusbilanss on positiivne, eksporditakse mitme miljoni euro võrra rohkem kui imporditakse. Sellest järeldub, et Prantsusmaal jätkub küllalt raha põllumajandusega tegelemiseks ning selle arendamiseks. 1) Kapitali olemasolu Kapitali annavad ilmselt palju suured pangad, samuti toetatakse põllumajandust mitmesuguste toetustega, ka riigi eelarves on koht põllumajanduse jaoks. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses Tööhõive põllumajanduses on ainult 4,3%, kuid siiski moodustavad Prantsusmaa
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus
loomise. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Vajadus majandusteooria järele tekkis koos arusaamaga, et riik peab kaasa aitama ühiskonna rikkuse kasvule.Esimene uusaja majandusteooria, mis sai alguse juba 15. sajandil turumajandusena, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ( kuld,hõbe) ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkust rahaga. Tähtsaks raha hankimise viisiks pidi olema edukas kaubandusbilanss ehk välismaalt peaks võimalikult vähe kaupa sisse tooma, kuid väljaminevate kaupade hulk peaks olema suur. Sellist tegutsemist nimetati monetaarseks. Seega merkantilistlikku majanduspoliitikat järgivad valitsejad tihti lausa keelasid välismaa kaupade sissevedu. Sisseveo piiramise tulemusena jõuti järeldusele, et riik peaks ise rohkem tootma, eriti, kui leidus kodumaist toorainet. Sellest lähtuvalt soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöö edendamist.
2006 40,5 87,7 2007 33 73,1 2008 34,7 75,4 2009 61,5 48,6 Malta ELiga ühinemise aasta: 2004 Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Valletta Üldpindala: 316 km² Rahvaarv: 0,4 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: malta, inglise Eesti ja Malta majandussuhed Eesti ja Malta majandussidemed ja kaubavahetus on senini jäänud tagasihoidlikuks. Kaubavahetuse maht on püsinud stabiilsena, kaubandusbilanss on Eesti suhtes positiivne. 2008. aastal oli Eesti ja Malta vahelise kaubavahetuse kogukäive 1112 tuhat eurot ning Malta oli Eesti 89. kaubanduspartner. 7,4 miljonit krooni, moodustades Eesti kogu kaubavahetusest alla 1%. 2008. a. kogukäibelt oli Malta Eesti 89. kaubanduspartner. 2009. aastaga kasvas Malta tähtsus Eesti kaubanduspartnerina ning ta tõusis 69. kaubavahetuspartneriks kogukäibega 3208 tuhat eurot50,2 miljonit krooni. 2010. a. toimus väike tagasilangus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
