Tööjõu mobiilsus: terminid Tööjõu liikumist iseloomustab kaks mõistet: mobiilsus ja ränne. •Mobiilsuse all mõistetakse tavaliselt igasuguse töö kui tootmisteguri liikumist ühest regioonist (sisaldab ka riigist riiki liikumist) teise (ingl.k. interregional mobility) või ühe regiooni sees (intraregional mobility). •Ränne on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus. Seega eristub ränne mobiilsusest püsivama iseloomu poolest. Migrandid põhjuste järgi Majandusmigrandid – Vaestest riikidest, peamiselt põllumajandus taustaga. Peamine põhjused migreerumiseks: madal sissetulek, viletsad sotsiaalsed garantiid, kõrge töötus. Tüüpiline näide migrandid nö mustast Aafrikast. Siia alla käivad ka uusmigrandid Kesk- ja Ida Euroopa riikidest, pärast EL laienemist Poliitilised migrandid – põgenikud, kas kodusõja, rassilise , etnilise tagakiusamise ohvrid.
Tänapäeva üha kiiremini globaliseeruvas maailmas on rahvastikuränne igapäevane nähtus. Selle põhjusteks on nii lootus parematele elu- ja töötingimustele, näljahädade või sõdade eest põgenemine, kui ka välisriiki õppima suundumine. Kuid millised on rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile? Lähteriik saab rahvastikurändest nii kasu kui kahju. Näiteks vähendavad riigist lahkuvad migrandid tööpuudust. Samal ajal aga arendavad nad sihtkohariigis oma töö- ning keeleoskust, mida pärast, kui kodumaale tagasi tullakse, edukalt rakendada saab. Paraku lahkuvad lähteriigist, näiteks Mehhikost USAsse, tööealised inimesed ehk peamised maksumaksjad, tekitades nii probleeme riigi majandusele. Sageli on migrandid mehed ning nende lahkumisega kaasneb sooline ebavõrdus rahvastikus. Usun, et rahvastikuränne on
• Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia, Montenegro Nigeeria, Pakistan Euroopa riigid, kuhu kõige enam minna tahetak se VARJUPAIGATAOTLEJATE SIHTRIIGID VARJUPAIGA -TAOTLEJAD EESTIS Varjupaigataotlejad Eestis-kui palju? Varjupaigataotlejad Eestis- kust? Varjupaigataotlejad Eestis- otsused Tuntud pagulasi • Toomas Hendrik Ilves • Ilon Wikland • Albert Einstein
viimaste puhkusereisil. Samas tunnevad teadaolevalt mõned riskiriikide kodanikud huvi ka leida Eestis naine, kes oleks nõus raha eest isikuga fiktiivse abielu sõlmima. 2006. aastal avastas Eesti Piirivalve 63 illegaalse immigratsiooni juhtumit ja 109 illegaalset migranti. Võrreldes 2005. aastaga on illegaalse immigratsiooni juhtumite arv jäänud enam-vähem samale tasemele, illegaalseid immigrante avastati 20% rohkem. Piirivalveameti poolt avastatud illegaalased migrandid kodakondsuse või päritoluriigi järgi 2006.aastal: Moldova-32 Kasahstan-16 Vene Föderatsioon- 14 Ukraina-10 Valgevene-4 Ghana-1 Türgi-1 Iisrael-1 Rumeenia-1 Cote d`Ivoire`i Vabariik-1 Kodakondsuseta isikud-28 Illegaalsed migrandid kodakondsuse ja päritoluriigi järgi 2006. aastal
.. kolm rände tõuketegutit -madalad palgad, liiga suur rahvaarv, kehv haridus- mehhiko.palju töötuid.,.,tõmbetegurit, too näide-paremad elutingimused, paremad palgad, hea haridustase(paremad õppimisvõimalused) rändevoogu-India-saudiaraabia. Naftagaasileiukohad, hea palk töökohad Hiina-usa. Paremad palgad, minnakse tuttavate sugulaste juurde, liiga suur raahvaarv Mehhiko usa. Paremad elutingimused, töö, õppimine. Mõju lähte,positiivsed- migrandid saadavd kodumaale teenitud raha=areneb majandus , toovad kaasa tööoskuse ja kultuuri b) negatiivsed-aktiivsed inimesed lahkuvad riigist, tekib sooline ebavõrdsus, loomulik iive langeb..Siht a) positiivsed-areneb majandus, lähteriigi kultuur rikastab, loomulik iive tõuseb b)negatiivsed-migrandid võtavad eest töökohad ja palk läheb madalaks, võõras kultuur vabatahtlik migr minnakse tuttavatele välismaale külla, lihtsalt reisimine..
üleujutused, põud, vulkaanipursked · Sõda Süüria põgenikud · Etnilised konfliktid hutud ja tutsid Rwandas · Tööpuudus kodumaal · Halvad elutingimused näljahäda, nt Etioopia 9 Rwanda hutud põgenevad kodumaalt Sudaani põgenikud Iraagi põgenikud Sisepagulased Välispagulased Rändajate arvukus · Ligi 175 miljonit inimest, so umbes 3% maailma rahvastikust on migrandid. Nad on oma sünnimaalt välja rännanud. · Igal aastal vahetab elukohta 510 miljonit inimest. 13 Rahvusvaheliste rännete I etapp · Euroopast ümberasumiskolooniatesse KaugLõunas, Ameerikas, Siberis · Aafrikast istanduskolooniatesse Ameerikas · Indiast ja Hiinast istanduskolooniatesse Ameerikas, Briti impeeriumis, KaguAasias · ümber asusid: üleliigne rahvastik Euroopast
Sihtpiirkonna tõmbetegurid: kõrge palk, suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, head elutingimused, seal on sõbrad sugulased v tuttavad, soodne tervislik looduskeskkond, meeldiv sotstiaalne keskkond Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale Positiivne mõju lähteriigile Positiivne mõju sihtriigile *väheneb tööpuudus *mitmekesistub tööjõuturg *paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab *migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud kodumaal kasutada ei soovi töötada *osa lähteriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale *odav tööjõud- nõus töötama madala palga eest *tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat jne *sündimus suureneb, kuna migrandid on noored *majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab
pos. USAle Neg. USAle Pos. mehhikole Neg. Mehhikole Odav tööjõud, Suurem surve Väheneb tööpuudus, Väheneb tööealiste ja mitmekesisem töökohtadele, paranevad migrantide maksumaksjate arv, tööjõuturg, suureneb tööpuudus, tööoskused,mida väheneb ettevõtlike sündimus suureneb kultuurikonfliktid, hiljem kodumaal inimeste osakaal, (noored migrandid), suur surve kasutada saab, kaotatakse kasvab tarbimine sotsiaalsfäärile tuuakse sisse uusi haridusinvesteeringu kultuuritavasid d
TÜRGI: + : väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused; osa Saksamaal teenitud rahast saadetakse kodumaale; tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi. - : väheneb tööealiste elanike arv; väheneb maksumaksjate arv; lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal; lahkuvad peamisel mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid; kaotatakse haridusinvesteeringud. SAKSAMAA: +: mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, kui migrandid on noored, majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab -: suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas; sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, kasvab kultuurikonfliktide oht; suurem surve sotsiaalsfäärile.
Migratsioon Migratsiooni saldo on vähenenud ja väheneb iga aastaga. Kõige suurem langus toimus 2000 ja 2005 aasta vahel, mil migratsiooni saldo langes 10% 3% ni. Iisraelis elab 22,6% Euroopas või Ameerikas sündinuid sisserändajaid, 5,9% Aafrikas sündinuid ja Aasias sündinuid 4,2%. Juute elab Iisraelis 76, 4% ning nendest 9,3% on sündinud välismaal. Kuna Iisraelis elab ligikaudu 42% migrante siis selle tulemusel mitmekesistub tööturg. Enamasti on migrandid need, kes on nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei soovi töötada, ning sündimus suureneb, kuna migrandid on peamiselt tööealised ja noored. Negatiivseks mõjuks on näiteks suurem surve töökohtadele ja suureneb tööpuudus. Linnastumine Iisraeli pealinn on Jeruusalemm. Seal elab 756 800 inimest. Kaks suurema rahvaarvuga linna on veel Tel Aviv-Jafo kus elab 392 000 ja Hefa kus 265 100 inimest. Suuremad linnad paiknevad järjest ranniku ääres, just nagu linnketina. Aga
Saksamaal teenitud rahast saadetakse kodumaale;tuuakse sisse uusi kultuuritavasid,toite,muusikat,harrastusi. Negatiivne mõju Türgile(lähteriigile)-Väheneb tööealiste elanke arv,väheneb maksumaksjate arv;lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed,seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal;lahkuvad peamiselt mehed,riigis tekivad soolised disproportsioonid;kaotatakse haridusinvesteeringud. Positiivne mõju Saksamaale(sihtrigiile)-Mitmekesistub tööjõud;migrandid on nõus töötama kohtadel,kus kohalikud ei soovi töötada;odav tööjõud-on nõus töötama madalama palga eest;sündimus suureneb,kuna migrandid on noored;majandusaktiivsus kasvab,sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju Saksamaale(Sihtriigile)-Suurem surve töökohtadele,suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas;sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega;kasvad kultuurikonfliktide oht;suurem surve sotsiaalsfäärile. 15
töölise vahelisi suhteid Loodi juurde riiklikud hädaabitööd Riiklik metsaistutus Võimalus töötada suurtel ehitusprojektidel Teed, sillad, tammid parandati ja uuendati Hulgaliselt ehitati uusi koole, haiglaid, raamatukogusid, postkontoreid ja mänguväljakuid, et suurendada elanikkonda Lapsed kooliõues Inimesed olid saanud omale jälle vabad võimalused Lapsed, kes enne ema töid olid kohustatud tegema.. ..said nüüd võimaluse emaga aega veeta Migrandid, kes olid kodud kaotanud ja telkides elasid.. Said nüüd võimaluse omale enda kodu ehitada Inimesed said üle pika aja naeratada jälle..
· Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi Negatiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv · Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal · Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringud Positiivne mõju sihtriigile: · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada · Odav tööjõud · Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored · Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab Negatiivne mõju sihtriigile: · Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas · Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega · Suurem surve sotsiaalsfäärile Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad: 1) Rahvastikupoliitika:
10.SISSE JA VÄLJARÄNDE MÕJU RIIKIDELE: Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Positiivne mõju Lähteriigile Positiivne mõju Sihtriigile *Väheneb tööpuudus *Mitmekesistub tööjõuturg *Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kasutada *Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole kodumaal *Odav tööjõud *Osa rahast saadetakse kodumaale *Sündimus suureneb, migrandid noored *Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid toite, muusikat, harrastusi *Majandusaktivsus kasvab, sest tarbimine ka Negatiivne mõju Lähteriigile Negatiivne mõju Sihtriigile
* soodne looduskeskkond Sundmigratsioon * poliitiline ja religioosne tagakiusamine * sõjad * loodusõnnetused * toidu ja joogivee puudus Milliseid positiivseid ja negatiivseid probleeme võib tekitada suur migrantide arv nii lähteriigile kui vastuvõtvale riigile? + mõju lähteriigile + mõju sihtriigile *väheneb tööpuudus *mitmekesistub tööjõuturg *paranevad migrantide tööoskused, mida *migrandid on nõus töötama kohtadel, kus hiljem saab kodumaal kasutada kohalikud ei soovi töötada *osa sihtriigis teenitud rahast saadetakse *odav tööjõud- on nõus töötama madalama kodumaale palga eest *tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, *sündimus suureneb, kuna migrandid on muusikat, harrastusi noored
4. Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Negatiivne mõju lähteriigile: 1. Väheneb tööealiste elanike arv. 2. Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad disproportsioonid. 4. Kaotatakse haridusinvesteeringud. Positiivne mõju sihtriigile: 1. Mitmekesistub tööjõuturg. 2. Odav tööjõud. 3. Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored 4. Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju sihtriigile: 1. Suureneb tööpuudus elanike hulgas. 2. Sisserändajad eu kohane kohaliku kultuuriga, kasvab konfliktide oht. 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile. 8. Iseloomusta maailma suurlinnade kasvu. Arengumaades on linnastumine kiire kuid arenenud maades on linnastumine juba enamalt ära toimunud. Arengumaades kasvavad linnad massilise sisserände tõttu ning
töötingimuste otsingutele. 3)Põhja-Am aktiivne sisseränne Lad-Am-st,Kagu-Aasiastparemad elu- ja tööting. 4)Aafrika Eur-sse,Aasiasseparemad elu- ja tööting, sõjalised ja pol põhjused, näljahädad. 5)Aasia Põhja-Am-sseparemad elu- ja tööting,ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest; mandrisisene-pol,sõjaline,usuline tagakiusamine:Kasah-st,Kesk-Aas- st,Taga-Kauk-st Venemaale; Lõuna-Aas-st Araabia ps riikidesse. Pos külg arenenud riigile:*mitmekesistub tööjõuturg;*migrandid on nõus töötama raskematel ja mustematel töödel;*odav tööjõud. Neg külg arenenud riigile:*suureneb tööpuudus oma riigi el hulgas;*sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadegakonfliktid;*suurem surve sotsiaalsfäärile;*illegaalsed migrandid,probleemid. Pos külg arengumaale:*riigis väheneb tööpuudus,*paranevad migrantide tööoskused,mida hiljem saab kodumaal kasutada,*suur osa USAs teenitud rahast saadetakse kodumaale. Neg külg arengumaale:*lähevad noored,väheneb
Lähis-Ida naftariigid-majandustegevus. 8. Too täiteid suurte migratsioonivoogude tagajärgedest nii lähte- kui sihtmaale: Lähteriigile: Väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suureneb surve sotsiaalsfäärile.
· Selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Saudi-Araabia Mõjud lähteriigile · Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused · Osa rahast saadetakse kodumaale · Uued kultuuritavad · Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal · Soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte · Odav tööjõud · Suureneb sündimus · Suurem surve töökohtadele · Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM · 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon · Humaanne ja reglementeeritud migratsioon toob kasu migrantidele ja ühiskonnale · Migrantide õiguste kaitsmine ja rv koostöö · Ohtlikest pk evakueerimine ja hilisema tagasipääsemise hõlbustamine · Inimkaubanduse vastu võitlemine
Leedulased Sakslased Muud rahvused Enamus elanikest on Venelased kuna Narva on olnud läbi aegade üks linn, mis seob Eestit Venemaaga ja oma piirilähedasele asukohal elab seal palju Venelasi. Enamik nendest on Venemaal sündinud esimese põlvkonna migrandid või siis nende lapsed. Eestlased on märkimisväärselt vähe Narvas, minuarvates on selle põhjuseks paljuski suur venelaste osakaal Narvas. Paljud noored ei leia Narvast töökohta ja suunduvad kas välismaale või Tallinnasse/Tartusse. Ukrainlased ja Valgevenelased on siia jäänud Nõukogude ajast. Kuna siis prooviti liidu riike kokkusegada, et vältida ülestõuse ja vastuhakke. Haridustase
Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe. Tänapäeval Lääne-Eu - Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast; Põhja-Ameerika - Ladina Ameerikast, Kagu-Aasiast; Lähis-Ida - Ida ja Lõuna-Aasiast Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia, Brasiilia Probleemid rahvaarvu suurenemisega: vaesus, nälg, loodusvarade ammendumine, reostus, oht ökoloogilisele tasakaalule Loomulik iive - elussündide ja su...
OHUD Mõjutab rahvaarvu ning soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. Majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Mõjud lähteriigile Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused Osa rahast saadetakse kodumaale Uued kultuuritavad Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal Soolised disproportsioonid Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile Mitmekesistub tööjõuturg Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte Odav tööjõud Suureneb sündimus Suurem surve töökohtadele Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon Migrantide õiguste kaitsmine ja rv koostöö Ohtlikest pk evakueerimine ja hilisema tagasipääsemise hõlbustamine Inimkaubanduse vastu võitlemine
Õppima elukoht Halb kliima kultuur Katastroofid sugulased Lähtemaa (kust minnakse ära) õppima sihtmaa (kuhu minnakse) 7. SIIRDERIIGILE (kuhu minnakse) Positiivne Negatiivne Mitmekesine tööturg Suureneb tööpuudus oma riigi Migrandid on nõus töötama elanike hulgas raskel tööl Sisserändajad ei kohane Odav tööjõud kohalike kultuuridega ja tekivad konfliktid Suurem surve sotsiaalsfäärile Sageli tegemist illegaalsete migrantidega
informatsioonile otsitakse kapitalile piirideüleselt paremaid investeerimisvõimalusi: soodsat investeerimiskliimat, häid kommunikatsioonivõimalusi, odavat energiat ja oskustööjõudu jne. Majanduse globaliseerumine kasvatas võõrtööliste hulka (tänapäeval sajad miljonid), kes leiavad tööd võõrsilt ning kes toetavad koduseid rahaliselt (2006.a saatsid migrandid kodumaale üle 300 miljardi USA dollari). Aja jooksul saadi aru, et oluline pole mitte ainult kogutud informatsiooni hulk, vaid ka see, et poliitilised ja majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsile. Ühiskonda, kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitilika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult, nimetatakse teadmusühiskonnaks. 2. Heaoluühiskond: 2.1. Heaoluühiskonna kujunemine: Agraarühiskonnas oli:
Põhja- Ameerika- töö, Lähis-Ida naftariigid- majandustegevus. Migratsioonivoogude tagajärjed nii lähte- kui ka sihtmaale. Lähteriigile: väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Iseloomusta linnastumisprotsessi eri regioonides: eeslinnastumine, vastulinnastumine, linnastud, hiidlinn, ülelinnastumine. Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid: Slumidel puudulik veevärk, kanalisatsioon, elekter, tööpuudus, kihistumine.
Egiptusest, Jordaaniast, Pakistanist, Indiast, Filipiinidelt, Indoneesiast. 16.Linnastumine. Arenenud riikides elab linnades üle 75%, vähem arenenud riikides u. 38%. Arenenud riigid- toimub kiire linnastumine, eeslinnad, vastulinnastumine, pealinnad kasvavad veelgi suuremaks. Arengumaad-linnade kasv algas alles 20. saj. Ülelinnastumised suurlinnades. Elanikkonna kihistumine, puhta joogivee puudus. 17. Rände mõju. Sihtpiirkonnale: Positiivne: 1)mitmekesistub tööjõuturg 2)migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada 3)odav tööjõud- on nõus töötama madalama palga eest 4)sündimus suureneb, kuna migrandid on noored 5)majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab Negatiivne: 1)Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas 2)sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. 3)suurem surve sotsiaalsfäärile.
ühisk.korraldusele. Leedu iseseisvus. 90 veebr toimusid EK valimised, kus osalesid EE kodanikud ja selle taotlejad. Osalseid ka EKP ja RR. 1.istungil võeti vastu tegevuskava läbirräkimiste alustamiseks NLi ja lääneriikidega, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Tegevorganisatsiooniks valiti Eesti Komitee (Tunne Kelam). Ülemnõukogu valimistel (märts 1990) osalesid ka punaarmee sõdurid ja sajad tuhanded migrandid. Esimeheks valiti A. Rüütel, uueks valitsusjuhiks sai E. Savisaar. 6. (19-21 aug 1991)Augustiputš: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist. (Gorbatšov Krimmis koduaresti; keelati streigid-miitingud). B.Jeltsin surus maha ning võim koondus sellega tema kätte. Moskvas valitsevat segadust ära kasutades iseseisvusid Balti riigid. 7. E
Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused. 3.Analüüsi suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale. Positiivne külg USA-le Positiivne külg Mehhikole 1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse 1. teqila vajalik 2. Riigis väheneb tööpuudus tööjõud 3. Paranevad migrantide tööoskused, 2. Migrandid on nõus töötama raskematel mida hiljem saab töödel kodumaal kasutada. 4. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse 3. Odav tööjõud - nõus töötama odava kodumaale tasu eest Negatiivne külg USA-le Negatiivne külg Mehhikole 1.. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike 1. narko kaubandus hulgas
ISELOOMUSTAGE ÜHESUUNALISE RÄNDE MÕJU SIHT- JA LÄHTEMAA RAHVASTIKULE. Lähteriigile väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, harrastusi. Negatiivseks mõjuks lähteriigile on tööealiste inimeste vähenemine, väheneb ettevõtlike inimeste arv, väheneb meeste arv (lahkuvad põhuliselt mehed), kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Sihtriigile mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama ametikohtadel, mida kohalikud endale ei soovi, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab. Negatiivseks on suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas, sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, suurem surve sotsiaalsfäärile. MIS RIIKIDEL ON EESTIL KÕIGE TIHEDAMAD RÄNDESUHTED? Soome, läti, venemaa, rootsi MIS MEETMEID KASUTATAKSE RAHVASTIKUPOLIITIKAS SÜNDIMUSE SUURENDAMISEKS JA VÄHENDAMISEKS?
Arengumaades suundutakse maalt linna ( tööotsingud, parem haridus), arengumaades minnakse just eeslinnadesse või maale, kus on puhtam õhk. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja. Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Positiivne külg siirdemaale Positiivne külg lähtemaale 1.Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse 1. Riigis väheneb tööpuudus vajalik tööjõud 2. Paranevad migrantide tööoskused, 2.Migrandid on nõus töötama raskematel mida hiljem saab kodumaal kasutada töödel 3. Suur osa välismaal teenitud rahast 3.Odav tööjõud- nõus töötama odavama saadetakse kodumaale tasu eest Negatiivne külg siirdemaale Negatiivne külg lähtemaale 1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb hulgas maksumaksjate arv. 2
33. suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne mõju lähteriigile: 34. väheneb tööealiste tasakaal, maksumaksjate arv; 35. lahkuvad üldjuhul haritumad, kaotatakse haridusinvisteeringuid; 36. lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid; 37. tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. Positiivne mõju sihtriigile: 38. mitmekesiseb tööjõuturg, saadetakse tööjõudu; 39. migrandid on nõus töötama raskemates tingimustes; 40. odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest. Negatiivne mõju sihtriigile: 41. suureneb tööjõupuudus oma riigi elanike suhtes; 42. sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri & tavadega, tekivad konfliktid; 43. suurem surve sotsiaalfäärile, tervisehoiule ja haridusele; 44. sageli on tegemist illegaalsete migrantidega. Mõisted Immigratsioon - sisseränne;
2. Tänase Eesti võitjad ja kaotajad 3. Töötud Eesti arengu pidurdajad või kasutamata võimalus. 4. Eesti e-riigi tuvegus ja tarkus 5. Tarbimise mõju globaalsel tasandil 6. Euroopa Liit kas Euroopa tuleviku kindlustaja või Euroopa riikide arengu pidur? Käsitsi arutlus 2-4 teemaelementi väide,näide,arutlus peab poole valima juba sissejuhatuses kava sissejuhatus positiivne lähteriigis väheneb tööpuudus sihtriigis on migrandid nõus töötama kohtades kus kohalikud ei tahad negatiivne: lähteriigis väheneb tööealiste inimeste arv, peamiselt lahkuvad aktiivsed inimesed ja mehed sihtriigis ei pruugi migrandid kohanduda kohaliku kultuuriga ja kasvab kultuurikonfliktide oht Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile Seoses lahtiste piiridega toimub rahvastikuränne pidevalt. Peamiselt otsivad migrandid sihtriigist tasuvamat töökohta ja ootavad seal paremat elu
Ealine jaotus: (19,8%) alla 15 a (21,7%) 15-29 a (22,4%) 30-44 a (16,4%) 45-59 a (13,6%) 60-74 a (6,1%) 75+ a.................................................................................................................................... 9 Keskmine eluiga on 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat ja naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. 2 Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln; moslemid 3 mln; protestante 1,0 mln ja juudiusulisi 0,7 mln............................................................................................................ 10 3.Majandus..................................................
Ulatuslikke ja pöördumatuid keskkonnamuutusi, mis elanikke lahkuma sunnivad, on mitmeid: • põllumaade kõrbestumine, igal aastal kõrbestub hinnanguliselt 6 miljonit hektarit; • mere veetaseme tõus ja rannikualade üleujutused, • puhta joogivee puudus, • ulatuslik metsade raie, • aga ka saastatus ja õnnetusjuhtumid SUUREMATE RÄNNETEGA KAASNEVAD PROBLEEMID LÄHTE- JA SIHTMAALE Positiivne külg siirderiigile: • Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud. • Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. • Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest. Negatiivne külg siirderiigile: • Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. • Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. • Suurem surve sotsiaalsfäärile. • Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju probleeme. SUUREMATE RÄNNETEGA KAASNEVAD PROBLEEMID LÄHTE- JA SIHTMAALE Positiivne külg lähteriigile:
Luksemburg Madalmaad Malta Poola Portugal Prantsusmaa Rootsi Rumeenia Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Taani Tšehhi Vabariik Ühendkuningriik Ungari Analüüsib rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale: Lähteriik + Sihtriik + Väheneb tööpuudus Odav tööjõud Tuuakse sisse uusi kultuure, toite, muusikat, Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus harrastusi kohalikud ei soovi töötada Osa välismaal teenitud raha saadetakse tagasi Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored kodumaale Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab - Väheneb tööealiste elanike arv, maksumaksjate Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus
aasta taguse ajaga 76. eluaastani ja 2027. aastaks võib oodata, et mehhiklased elavad keskmiselt 78. eluaastani.3 Nagu ka laste arvu naise kohta, on Mehhiko ka imiku suremuse sünni ajal, teiste Kesk- Ameerika riikide hulgas keskmisel kohal.2 Mehhiko loomuli iive (20 sündi 1000 elaniku kohta -5 surma 1000 elaniku kohta = ) on 15.2 Kõige suurem välljaränne Mehhikost toimub USA-sse. Aaastal 2017. läksid USA-sse ligikaudu 9,3 millionit migranti. Samuti lähevad Mehhiko migrandid ka Pakistani, sinna läksid 12 3275 mgranti. Välja rännatakse veel Kuweiti, Saksamaale ja Israeli.4 Mehhikosse siseneb kõige rohkem migrante USA-st (34 2137 inimest). Ka Mehhiko naaberriigist, Guatemalast rändab Mehhikosse sisse päris palju migrante, ehk 23 529 inimest. 1 https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2119rank.html#mx 2 http://www.prb.org/pdf17/2017_World_Population.pdf 3 https://www.census.gov/data-tools/demo/idb/region.php
endale kui vastuvõtvale ühiskonnale. Sel on aga ka eeliseid, võimaldades pagulastel sotsiaalselt ja majanduslikult panustada. Viimase aastakümne jooksul on maailmas 1,1 miljonit pagulast oma varjupaigamaa kodanikuks saanud. Üheks suuremaks sooviks Prantsusmaa põgenemislaagris asuvatel inimestel on jõuda Suurbritanniasse. Tõenäoliselt ihkavad nad parema elu peale ning loodavad seda leida Suurbritanniast. Prantsusmaa tööpuudus on Euroopa Liidus üks suuremaid, seetõttu on migrandid mõistnud, et neil on Suurbritannias paremad võimalused tööd leida. Lisaks on migrantidel teine keel peamiselt inglise keel ning paljudel elavad ka sugulased seal. Suurbritannia pagulasi oma riiki ei oota. Suurbritannia on investeerinud üle 2 miljoni euro, et ehitada müür tõkestamaks immigrantide püüdlusi teisele poole väina jõuda. See soov on iseenesest mõistetav, kuid paratamatult kerkib mõte, kui väga need 2 miljonit eurot oleksid
Seega on muidugi üksindus probleem, millega peaks tegelema, kuid see ei ole inimeste jaoks midagi uut ning selle valedel mõõtmetel käsitlemine võib muuta selle veelgi suuremaks mureks. Üksindusministri avalikustamisega kaasnes ka rõhutamine, et üksinduse riskigruppi kuuluvad kõik ning sellega tuleks tegeleda kõikjal. Tegelikkuses on aga kindel riskigrupp, milles üksindus on levinum ning millega tuleks esimesena tegeleda. Riikides nagu USA ja UK on selleks vaesed, töötud, migrandid – ka riigisisesed -,kelle elu on ning ebastabiilne ning see muudab ka suhted nende elus keerulisemaks. Lisaks sellele on neil kõige keerulisem saada üksindusega abi, nii meditsiinilist kui ka teistelt inimestelt, kuna juba sotsiaalsel tasandil on arvamus nendest negatiivne. Peaaegu romantiline on väita, et üksindus on vaid tänapäeva probleem, tuua välja sotsiaalmeedia paradoks ning individualism, kuid tegelikkuses on see osa meie pikaajalisemast ühiskonnamudelist
4% 1‰ 73000 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Prantsusmaa sündide arv on 2015 aastal olnud suurem surmade arvust ligi 200000 ning samuti on sündimus suurem, kui suremus ehk 3‰ suurem. Rahvaarvu kasv on olnud 2015 aastal 0.4%, mis on Prantsusmaa elanike kohta ehk ligi 66 miljoni inimese kohta hea. Prantsusmaa suure rahvaarvu võivad moodustada ka migrandid, 2015 aastal tuli riiki sisse 73000 migranti, mis on arvulist väga suur. (Tabel 1) Imikusuremus Väikelaste Oodatav Keskmiselt lapsi suremus keskmine eluiga naise kohta Prantsusmaa 3‰ 4‰ 82 a. 2,1 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv 2015
Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Soome pensionid on unistuseks nii mõnelegi eestlasele. Juba aastase tööga Soomes , teenib eestlane endale 1/3 suuruse lisapensioni. 2) kõrge elatustase - keskmise eestlase elustandart on hea: auto,arvuti, telefonid-päris hea võrreldes võrreldes Aafrika riikidega . Eesti elustandardi nõrkust nätab see, et siia ei soovi tulla migrandid. - keskmise soomlase elatustaset iseloomustavad samad välised heaolumärgid: auto, arvutid, telefonid. Heaolu erinevat taset nätavad kõrge migratsioon ning kindlad sotsiaalsed garantiid töötuse ja eelpensioni puhul. Inimeste toimetulek tööd mittetehes on kadestusväärne. Elatustaseme eest võitlevad pidevalt ka väga tugevad ametiühingud, üldjuhul tehakse tööandjatega 3.aastased lepingud, mis määravad töötajate palga- ja mud töötingimused.
k Osa teenitud rahast saadetakse Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed koju Lahkuvad peamiselt mehed Paranevad migrantide tööoskused sihtriik Mitmekesistub tööjõuturg Suurem surve töökohtadele Odav tööjõud Sisserändajad ei kohane kohaliku kutluuri ja Sündimus suureneb, kuna tavadega, kasvab kultuurikonfliktide oht migrandid on noored Suurem surve sotsiaalsfäärile Migrandid nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei taha 16:07 Rahvastikupoliitika Sündimuse suurendamiseks kasutatakse nt lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimisega, erinevad kooselu reeglid, peretoetused,
Itaaliast. Prantsusmaal elavate inimeste etnilised grupid on Keldi ja Ladina koos germaani, Slaavi, Põhja-Aafrika, Indohiina. Ülemere osad: must, valge, mulatt, Ida-india, Hiina, Ameerika indiaanlane. Prantsusmaa on olnud paljudele inimestele tõmbeteguriks. Riigis on head elamistingimused ning kõrged palgad. Tänu migrantidele mitmekesistub tööjõuturg, sündimus suureneb ning majandusaktiivsus kasvab. Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada ning nad on nõus töötama madalama palga eest. Ning sellepärast ongi Euroopas paljude migrantide uus kodumaa Prantsusmaa. Kuid võib tekkida ka arvukaid probleeme. Sisserändajad ei pruugi kohaneda kohaliku kultuuri ja tavadega ning on suurem surve sotsiaalsfäärile. Linnastumine 85% riigi rahvastikust elab linnades. Suurema rahvaarvuga linnad Prantsusmaal on Pariis, kus
1 1. Sotsiaaltöö tegevusalad jagunevad kolmeks grupiks: ennetav (päevahoid, kooli sotsiaaltöö, noorsootöö, andragoogika, töö eakatega), integreeriv (puuetega inimesed, migrandid, kasvatusmajad, pagulased, töötud), rehabiliteeriv (kohanemisraskustega inimesed, vangid kriminaalhooldusalused, vaimse tervise häiretega inimesed, pikaajalised töötud). 2. Sotsiaaltoetused: olemus- professionaalne lähenemine inimese elukeskkonna ja heaolu paremaks muutmiseks. Funktsioon- leevendada inimeste rahamuresid, toetada inimesi igal elu astmel, pakkudes just selleks õiget toetust just sel hetkel, kindla asja jaoks
Slaid 5 (joonis): Selle joonise pealt on näha 10 riiki, kust tuli Euroopasse 2015. aasta esimesel poolel kõige rohkem asüülitaotlejaid. Enim oli varjupaigatoatlejaid-ligi 200 000, pärit Süüriast, üle poole vähem, ligi 90 000, Afganistaanist ning umbes 65 000 Kosovost. Slaid 6: Majandus-või mugavusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu. Pagulane aga lahkub oma kodumaalt kuna ta elu on ohus. Migrandid Balkanimaadelt, Lääne-Aafrikast ja Lõuna-Aasiast on tõenäoliselt majandusmigrandid, kes pagevad vaesuse ja tööpuuduse eest, lootes leida parem eluviis ja paremad töövõimalused, ilma, et tegelikult rahvusvahelist kaitset või pagulasestaatust vajaksid. Enamus asüülitaotlejatest, kes on pärit Serbiast, Makedooniast või Montenegrost aga on inimesed, kes tunnevad, et neid diskrimineeritakse nende päritolumaa tõttu.
1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise e.kodanike komiteede liikumise. Rahvusradikaalid nägid Eesti Kongressis alternatiivi ebademokraatlikel alustel valitud ENSV Ülemnõukogule (Ülemnõukogu valimistel osalesid ka Eestis viibivad Nõukogude armee sõdurid ning sajad-tuhanded migrandid). Eesti Kongressi valimistel osales üle 500tuhande registreeritud Eesti kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat. Viimasel hetkel ühinesid Eesti Kongressi valimistega ka RR ja EKP rahvuslikult meelestatud osa. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati).
10.Rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale; Positiivne külg USA-le Positiivne külg Mehhikole 1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik 1. Riigis väheneb tööpuudus. tööjõud. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal 2. Migrandid on nõus töötama raskematel kasutada. töödel. 3. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse kodumaale. 3. Odav tööjõud - nõustöötama odava tasu eest. Negatiivne külg USA-le Negatiivne külg Mehhikole 1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. 2
põhjused Eestis? · Milliseid meetmeid kasutatakse Eestis, et sündimust suurendada? Kuidas on need meetmed sinu arvates mõjutanud sündimust? Kuidas suhtute praeguse vanemapalga maksmise korda? Mis on migratsioon? Ränne e migratsioon · on püsielukoha vahetus Avita · Inimeste ümberasumine omal maal (siseränne) või ühelt maalt teisele (välisränne) Koolibri Ligi 175 miljonit inimest so umbes 3% maailma rahvastikust on migrandid. Nad on oma sünnimaalt välja rännanud. Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest. Rände liigid: Vabatahtlik ränne ja sundränne Siseränne ja välisränne Ruanda hutud põgenevad Ruandast Sudaani põgenikud Kuhu rännatakse? Suurem osa migrante on pärit arengumaadest, mis pole ka ime, sest 80% mailma rahvastikust elab just neis riikides. Vähemarenenud riikidest arenenud riikidesse: Ladina-
Euro ei luba riikidel kokku kukkuda, seega mis edasi?). Taktika ja küsimused (ESM ja muud abimeetmed (pikemalt majanduse all). Kui palju me üksteist peaks toetama? Kuidas vältida selliste asjade juhtumist). Edasised sammud (suurem kontroll riikide üle. Vaja otsustada süvitsi või mitte). Liikmed: 12 EL asutajat, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta, Küpros, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia Rändekriis: Probleem (Vana: Kesk-Aafrika migrandid püüavad tulla Euroopasse. (illegaalsed migrandid). Uus: konfliktid Lähis-Idas on tekitanud uue migrandivoolu (pagulased). Lõunapiir ega idapiir ei pea). Mida edasi? Kuhu paigutada põgenikud? Kuidas üldse tegeleda immigratsiooniga kolmandatest ja EL riikidest? Kuidas see mõjutab turvalisust? Kas kõik EL riigid astuvad ühte jalga? Kes saab mõjutada rändepoliitikat? BREXIT: Suurbritannia viis läbi liikmelisuse referendumi. Kõigi üllatuseks referendum ütles Euroopa Liidule ,,Ei"
Milliseid võimalusi või piiranguid pakub tööjõumigratsioon saatva ja vastuvõtva riigi majandustegevusele? Milline problemaatika selle fenomeniga kaasneb? majandustegevusele? Milline problemaatika selle fenomeniga kaasneb? Tööjõumigratsiooni vastuvõtvale riigile tekitab probleeme see, et kohalikele ei leidu enam töid, sest migrandid Tööjõumigratsiooni vastuvõtvale riigile tekitab probleeme see, et kohalikele ei leidu enam töid, sest migrandid teevad mustemad tööd kõik väikese palga eest ära. Samas ei ole migrandid ju ausad riigi kodanikud ja teevad mustemad tööd kõik väikese palga eest ära. Samas ei ole migrandid ju ausad riigi kodanikud ja maksud lähevad kaduma ja riik saab pigem kahjumit sellest. Ärimehed saavad mõjuvõimsamaks palgates
etniliste konfliktide ja keskkonnakatastroofide eest, materiaalne ellujäämine või soov parandada oma majanduslikku olukorda, põgenemine kasvava soolise ebavõrdsuse eest, pereprobleemid, kodune ja seksuaalne vägivald või kodutus. Välismaale võivad ahvatleda järgmised asjaolud: soov raha koguda või toetada võõral maal töötades majanduslikult koduseid, unistus kindlustada lastele välismaise hariduse abil parem tulevik ning oma elu «kasulikult» abielludes paremaks muuta. Migrandid võivad alustada oma teekonda Eestist mitme ülaltoodud tõmbe/tõukefaktori kombinatsiooni tagajärjel. Saabudes võõrasse riiki ja muud tööd mitte leides on naised riskigrupp, kuna neid tõmmatakse seksitööstusse. Eesti naiste jaoks võib üks tõmbefaktor olla müüt iseseisvusest ja emantsipatsioonist, mis ootab Läänes kõiki naisi. Teine tõmbefaktor on arvamus, et elu Läänes, kus «kõik näib
annaabi.ee 
