suurem on musta augu mass. Musta augu ümber moodustub pööraselt pöörlev akretsioonketas, mille sisepiiril läheneb pöörlemiskiirus valguse kiiruseni. Mis juhtub raketiga, kui ta langeb musta augu poole? Mis juhtub kehaga, kui ta langeb vabalt musta augu poole? Olgu selliseks kehaks rakett. Mustale augule lähenedes raketi kiirus kasvab. Kiirenduse annab talle gravitatsioonijõud, mis mustale augule lähenedes muutub järjest tugevamaks. Schwarzschildi sfääril ehk sündmuste horisondil on raketi kiirus juba võrreldav valguse kiirusega. Hakkavad ilmnema relativistlikud efektid. Kui eemalolev vaatleja näeb, et raketi langemine musta augu suunas aeglustub kuni täieliku peatumiseni vahetult enne sündmuste horisonti, siis raketis viibivad astronaudid midagi sarnast ei märka. Tähelepanu tuleb pöörata veel ühele nähule. Musta auku langemisel hakkavad raketile ja seal viibivatele reisijatele mõjuma hiiglasuured loodejõud. Need on jõud,
sama kuumust erinevalt. Berkeley aga läks oma teooriates kaugemale ja leidis et subjektiivseid omadusi on palju rohkem, kui Locke seda leidnud oli. Näiteks Berkeley väitis et suurus kui omadus, mille Locke nimetas primaarseks, väitis Berkeley olevat subjektiivse omadusena. Selle tõestuseks väitis Berkeley, et lähedalt paistavad objektid suuremana kui kaugelt ning objekti suurus sõltub ka vaatleja suurusest. Seda tõestas ta Kuu - illusiooniga. Kuu tundub horisondil suurem olevat kui üleval taevalaotusel. Sellele oli ka füüsikaline järeldus toodud, kuid Berkeley lükkas need teooriad ümber väitega, et horisondil ei ole kuu alati samasuur ja see varieerub, olles vahel isegi tohutult suur. Berkeley ei usu, et sekundaarseid ja primaarseid kvaliteete saab niimoodi lahterdada nagu Locke seda tegi. Berkeley jaoks kehtib igasuguste kvaliteetide kohta seesama, mida ta
Petra kaljulinn Ingrid Müürisepp Dean Burgon kirjeldab oma auhinnatud luuletuses 1845. a. Petra linna `'roosipunase linnana, mis on sama vana kui pool maailma ajast.'' Kaugel horisondil võib näha päikesevalguses "roosipunase linna" punaseid kaljusid. Mägedest ümbritsetud linna ühendustee muu maailmaga on kitsas ja järskude seintega. Linna rajasid muistsed nabatealased 6 sajandil e Kr. Liivakivist seintest tahuti välja mitmekümne meetrikõrguseid fassaade, hiiglaslikke hauakambreid, templeid ja ka veetrasse, mis varustaks linna veega Petra kauneim monument kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El
kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär jaotatakse sfäärideks temp. muutuste alusel. Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest. Kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk Päikese kõrgusest horisondil? Mida kõrgemal on päike horisondil, seda suurem on päikesekiirte langemisenurk, seda rohkem jõuab maapinnale päikesekiirgust. Kuidas mõjutab pilvisus maapinnale jõudva päikesekiirguse hulka? Pilvise ilmaga jõuab maapinnale väike osa päikesekiirgusest, peamiselt hajuskiirgusena. Mis on albeedo? Tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Kõige aeglasemalt soojeneb lumine aluspind, kuna on hele ja niiske, enamus kiirgusest peegeldub tagasi.
Päev kiviajas (Kunda kultuur) Ärkasin hommikul juba siis, kui päike hakkas alles horisondil kumama. Äratasin ka oma sõbra Kolku üles ning me sõime koos eilsest järele jäänud põdraliha ära. Seejärel haarasime oma odad ja väljusime oma onnist. Tee peal kohtasime veel paari teist külaelanikku kes valmistusid jahile minekuks. Ootasime nad ära ja suundusime siis neljakesi koos puude poole. Mõne aja pärast jõudsimegi metsa, mis juba varasele hommikutunnile vaatamata rõkkas linnulaulust. Tükk aega puude keskel olles ei märganud me ühtegi
1939. aastal alustas Paul Kosok, USA ajaloolane, joonte uurimist ning avaldas esimese seisukoha nende tekke kohta 1960. aastatest alates on need jooned kogunud sensatsioonilist tähelepanu 1994. aastal kanti joonised UNESCO maailmapärandite nimekirja Teooriad Paljud teadlased pakuvad, et joonistati pilte jumalatele, kes ainsana saavad neid taevast vaadata Lisaks peetakse neid indiaani hõimude tootemiteks Üks astroloogiline hüpotees, et jooned sihtisid kohti horisondil, kus tõusis ja loojus päike ning muud taevakehad (astronoomilised kalendreid) Usutakse et muistsed inkas kasutasid jooni religioossetel eesmärkidel - mööda neid liiguti, või siis olid need ohverduspaigad Arvatakse ka et need jooned olid kasutuses niisutuskanalite Veel on inimesi kes arvavad, et geoglüüfid on loodud maaväliste olendite poolt või siis nende auks Kasutati õhupalli, millelt juhendati, kuidas mingit joonistust teha Astronaut Lill
Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertgaasid 0,95% · Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. · Millised muutused leiavad aset taevas? Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. · Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. · Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Heledamate tähtede rühmitused. Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimise hõlbustamiseks. · Mis on Sodiaak? Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju · Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtedevahelised kaugused on väga suured, selleks, et pilt muutuks, kuluks sadu tuhandeid aastaid. · Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine?
3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohkem peegeldavad heledad ja kuivad pinnad 1)21.juuni-suvine pripev.pike paistab seniidis phja prijoonel, valgustab phja poolkera. Polaarpev on phja polaarjoonest pooluseni,
talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud) · Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu 17 Kiirgusbilanss · Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi · Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest ning aluspinna omadustest 18 Pilt: http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/gif/Kalju_ITCM.jpg 19 Kasutatud kirjandus · Õpik Üldmaateadus gümnaasiumile · IKNOW Geograafia eksami konspekt 2007 · http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/roos/Loeng %203%20Biosfaar_Litosfaar_hydrosfaar_Osoonikiht .pdf · www.biogeoliit.ee/mater/atmosphere.pps 20 TÄNAN KUULAMAST !
ulatuda *MESOSFÄÄR(Ulatub umbes 85 km ni) - enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. *TERMOSFÄÄR (Ulatub 1000 km ni läheb sujuvalt üle avakosmoseks) - temperatuur hakkab uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. *maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub: - koha geograafilisest laiusest Päikese kõrgusest horisondil, -atmosfääris olevast tolmust, veeaurust - osoonikihist - öö ja päeva pikkusest - pilvisusest, - aluspinna omadustest. * Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe *MAA SOOJUSKIIRGUS - Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. * Mussoonid sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest - Talvemussoon: Tuul maalt merele, maa kohal kõrgrõhkkond
rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike. Ekvatoriaalne kliimavööde asub, nagu nimigi ütleb, ekvaatorilähedastel aladel. Aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass, mis kujuneb passaatide poolt kaasa toodud õhust. Kuna päike asub kõrgel horisondil ja valitsevad tõusvad õhuvoolud, püsib aasta läbi kõrge temperatuur ja sajab väga palju. Aasta keskmise temperatuuri kõikumine on väike, mõned kraadid alla 30º C. Keskmiselt on sademeid aastas 1500-2000 mm, õhk on pidevalt palav ja väga niiske. Samuti muutub väga vähe kuu keskmine temperatuur ja sademete hulk. Ekvatoriaalne kliima esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lääne- Aafrikas (Guinea lahe rannik ja Kongo jõgikond), Indo-Hiina poolsaare
Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Selgita joonise abil Maa kiirgusbilanssi. Miks ei jõua maapinnani kogu atmosfääri jõudnud päikesekiirgus? Osa põrkub pilvedest ja osa neeldub atmosf. Kui ei oleks soojusvahetust Maa erinevate piirkondade vahel, siis oleks suurtel laiustel külmem ja väikestel laiustel soojem kui see praegu on. Nimetage kaks peamist tegurit, mille mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuste vahel
1. Kas ja kuidas näeb ekvaatoril olev inimene Põhjanaela? Horisondil 2. Vaatleja peab asuma põhjapoolusel. (joonis) 3. Jupiteri keskmine kaugus Päikesest on 5,2 AÜ. Arvuta Kepleri seaduse põhjal Jupiteri aasta pikkus. 4. Täht näiva suurusega 5 asub Maast 4,5*1010km kaugusel. Milline on selle tähe abs.suurus? m-M=5logD-5 m on näiv M on absoluutne 5. Milline taevakeha on Päike?
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Mustad augud Autor: Alan Dadajev Õpetaja: Marko Häelm 2015 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................................................. 5 4. Hawkingi musta augu teooria...........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Selle teema ma valisin selle pärast ,et mulle ammu pakuvad huvid mustad augud ja referaadiga saab alati midagi uut teada. Tahtsin teada, mis objektid nad ikka on. Olen alati mõelnud nende peale. Sest kõik objektid universumis on universaalsed ja imelised. Selles referaadis kirjutan ma teile mustadest aukudest, nende tekest, mis moodi nad mõjutavad...
vanimana maailmas tulnud maailmameistriks(38) ja olümpiavõitjaks(36). Selliseid talente ei sünni iga päev, kuid tekib tunne, et kas Eesti on üldse enam suusatamises mingigi tegija. Sportlasi, kellelt on palju loodetud, on esinenud mitmel korral. Näiteks loodeti, et Rehemaal on suur tulevik ja et ta on Veerpalu ja Mae mantlipärija suusakondise au ja uhkusena. Viimased aastad ei ole stabiilsused olnud ja kohad esikümnes on tõelised haruldused. Tõsi on, et horisondil ei paista hetkel ühtegi imelast. Mati Alaveri, suusakoondise peatreeneri nooremad õpilased Kärp ka Kokk ei torka millegagi silma. Ehtsaks näiteks on Vancouveris saadud teatesõidu finaali viimane koht. Rahvale on mõte, et me oleme tugev suusaspordimaa, kinnisideeks saanud. Tegelikkuses hakkab see kuldne põlvkond mööduma. See tõstatab küsimuse: ,,Kas me ikka oleme nii suured kui arvame?" Lootus püsib, et äkki saab veel
Öeldakse, et haridus on täisväärtusliku inimese alustala. Niisiis peaks ühiskonna vormimist alustama juba koolist. Kas aga tänapäeva Eesti haridussüsteemil leidub puudusi, mis takistavad elujõulise ühiskonna arengut? Kahjuks tuleb tõdeda, et leidub ja hulgaga! Võtame kas või selle, et paari aasta pärast muutub adekvaatsete õpetajate leidmise probleem veelgi teravamaks. Õpetajad on enamjaolt juba tublist üle keskea ja uusi hakkajaid õpetajaid horisondil just palju ei paista. Noored ei leia, et õpetaja amet oleks õige töökoht neile tulevikus. Peamiselt palkade madala taseme, suure töökoormuse ja tihtilugu närvesööva töökeskkonna tõttu. Uute õpetajate töölemeelitamiseks tuleks luua Noorte õpetajate tugi- ja sisseelamissüsteem, mis hõlmaks riigipoolset toetust töökoha leidmisel, elukoha otsimisel ja osaliselt selle eest tasumisel.
Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus On kõrgema temperatuuriga atmosfääri poolt madalama temperatuuriga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus On Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Maa pinnale jõudev kiirgus · Hajuskiirgus · Otsekiirgus · Kogukiirgus Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub · Koha geograafilisest laiusest Päikese kõrgusesst horisondil · Osoonikihist · Öö ja päeva pikkusest pilvisusest · Atmosfääris olevast veeaurust · Aluspinna omadustest (neelab/peegeldub) Üldine õhuringlus - atmosfääri haarav püsiv õhuvoolude süsteem · TUUL õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Mõjutatud õhurõhkude erinevusest. · ÕHUMASS ühesuguste omadustega (temperatuur, niiskus) suur õhukogum. Saab oma omaduse maapinnalt. Õhumassid
Asi on selles, et umbes neli ööpäeva enne periheeli on Merkuuri orbitaalkiirus täpselt võrdne pöörlemiskiirusega, nii et Päike lakkab taevas liikumast, ning periheelis ületab orbitaalkiirus pöörlemiskiiruse, nii et Päike hakkab taevas tagurpidi liikuma. Neli ööpäeva pärast periheeli taastub Päikese normaalne ida-läänesuunaline liikumine. Õiges kohas asuv vaatleja näeks, kuidas Päike pooleldi tõuseb, seejärel loojub tagasi samal horisondil ning lõpuks tõuseb uuesti, et jätkata oma normaalset ringkäiku. Need efektid kutsub esile Merkuuri orbiidi suur ekstsentrilisus koos pöörlemis- ja tiirlemisperioodi resonantsiga suhtes 3:2 Mõnel laiuskraadil saaks vaatleja jälgida, kuidas Päike tõuseb ning muutub seniidile lähenedes üha suuremaks. Seniidis Päike jääb seisma, liigub veidi aega vastassuunas ning jääb uuesti seisma. Lõpuks liigub Päike aina väiksemaks jäädes uuesti horisondi poole
Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas. Kuivas ja niiskes kliimas levivad haigused, mille vastu on elanikud abitud. Nende elupaiku ohustavad nii maavarade leiukohtade avastamine kui ka kiire puidutööstuse areng. Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde asub, nagu nimigi ütleb, ekvaatorilähedastel aladel. Aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass, mis kujuneb passaatide poolt kaasa toodud õhust. Kuna päike asub kõrgel horisondil ja valitsevad tõusvad õhuvoolud, püsib aasta läbi kõrge temperatuur ja sajab väga palju. Aasta keskmise temperatuuri kõikumine on väike, mõned kraadid alla 30 C. Keskmiselt on sademeid aastas 1500-2000 mm, õhk on pidevalt palav ja väga niiske. Samuti muutub väga vähe kuu keskmine temperatuur ja sademete hulk. Ekvatoriaalne kliima esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lääne- Aafrikas (Guinea lahe rannik ja Kongo jõgikond), Indo-Hiina poolsaare läänerannik,
Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub
Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. 12. Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused. Viimaste hulka kuulub ka evolutsioon ja omaliikumine. Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. 13. Tähistaeva muutumine on seotud aastaaegadega sellepoolest, et igal aastaajal on sellele iseloomulik ilm. Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. 14. Tähtkujud on kindlate koordinaatidega määratud hulknurgad (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Neid on vaja Kuu ja planeetide jälgimise hõlbustamiseks. Heledamate tähtede rühmitused. Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimise hõlbustamiseks. 15
S - si[napunkt v - peavertikaal T - fuumpunkf p - pdhisirge Sf - peakiir T * ptlsttasapind l-L - horisontpind Perspekfiividpefuse pdhilauseld l. Sirgloone perspekfiiv on nddrafud selle sirge jitgpunkfi ja pagupunkfiga, 2. ParaIteeIsefel sirgetel on ihine pagupunkf. 3. Pildiekraani nornaaIide pagupunkfiks on fuunpunkf, 4, Rdhfsirgete pagupunkfid on horisondil 5. Kui paralleelsed sirged on iihftasi paralleelsed ka pitdiekraaniga, siis on paraileelsed ka nende perspektiivid. 6. VertikaaIse pildiekraani puhul an verfikaalset'e sirgefe perspektiivid samufi verfikaalsed sirged,
Aga mis saab meist siis, kui me enam ei hinga? On nii palju küsimusi, millel on hulgaliselt vastuseid või üldse mitte ühtegi. Näiteks nii palju, kui Hamlet ka ei vihanud enda onu, lõpetasid mõlemad siiski teiste surnute kõrval maapinnas. Võib-olla me ei peakski pidevalt muretsema selle pärast, mida tulevik toob, vaid tegema neid asju, mis on olevikus. Nagu ütles Thomas Carlyle: "Me ei pea pingutama oma silmi, et näha seda, mille ähmaseid piirjooni võib aimata horisondil, vaid tegema seda, mis on käeulatuses." Paljud võivad ühel hetkel ehmatada, kuna elu on nii kiiresti möödunud ning paljud asjad on tegemata jäänud, sest on sisustanud enda aja tuleviku pärast muretsemisega. Neid raisku läinud päevi ei saa aga enam tagasi võtta. Peab elama üks päev korraga, kuna tänast päeva ei tule enam kunagi. Elu on eriline ning seda tuleks väärtustada. Iga persoon on ainulaadne ning iga inimhing mõjutab mingil määral ka ülejäänud maailma
S - si[napunkt v - peavertikaal T - fuumpunkf p - pdhisirge Sf - peakiir T * ptlsttasapind l-L - horisontpind Perspekfiividpefuse pdhilauseld l. Sirgloone perspekfiiv on nddrafud selle sirge jitgpunkfi ja pagupunkfiga, 2. ParaIteeIsefel sirgetel on ihine pagupunkf. 3. Pildiekraani nornaaIide pagupunkfiks on fuunpunkf, 4, Rdhfsirgete pagupunkfid on horisondil 5. Kui paralleelsed sirged on iihftasi paralleelsed ka pitdiekraaniga, siis on paraileelsed ka nende perspektiivid. 6. VertikaaIse pildiekraani puhul an verfikaalset'e sirgefe perspektiivid samufi verfikaalsed sirged,
(Masaccio(1401-1428) ,,Paradiisist väljaajamine") Reljeef kujundid seotud tasapinnalise põhjaga, olles sellesse süvendatud v. sellest eenduvad. (kõrgr., madalr., lamer., poolr., kontrar.) Baptisteerium ristimiskabel (kus ristimisnõu hoone keskel) Tsentraalperspektiiv lineaar- e. Joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte v. mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. Vararenessanssi päevil sündis uuesti ka monumendikunst. (Donatello ,,Gattamelata ratsamonument"). Monument on ausammas, isiku või sündmuse mälesuseks püstitatud skulptuur v. ehitis. Arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga
Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse
Täisvarju piirkonnast on nähtav täielik, poolvarju piirkonnast osaline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit. Üldse võib aastas esineda 2-5 päikesevarjutust. Samas maakohas 200-300 aasta järel. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on nähtavad tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas. Varjutus võib kesta kuni 1 tund 40 minutit. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks, sest atmosfäär hajutab tohkem siniseid kiiri ja murrab punaseid. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasandis, toimuks iga noorkuu ajal Päikesevarjutus ja ika täiskuu ajal kuuvarjutus.
Must auk Ajalugu: 1783 John Michelle idee nii massiivsest kehast, kust isegi valgus ei pääse kiri Henry Cavendish'ile 1796 PierreSimon Laplace mustade aukude võimalikkus ,,mustad tähed", ideid ignoreeriti 1915 Albert Einstein Üldrelatiivsusteooria (seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil) gravitatsioon mõjutab valgust Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilise mittepöörleva massi gravitatsioonivälja. 1916 Karl Schwarzschild Schwarzschildi raadius (G gravitatsioonikonstant; m objekti mass, c valguse kiirus) = sündmuse horisondi raadius 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X1 (röntgen kaksiktäht 1. objekt, mida üldiselt võib tunnistada mustaks a...
temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Maa kiirgusbilanss: Maale jõuab lühilaineline päikesekiirgus, millest 27% peegeldub pilvedelt ja 4% maapinnalt tagasi maailmaruumi. 21% Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena. Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed
· Rustika rohmakalt (talupoeglikult) tahutud esipinnaga kantkividest e kvaadritest seinamüür. Saanud alguse antiikarhitektuuris, puhkes rustika kasutamine õitsele vararenessansis ja oli soositud ehitusvõte (peamiselt soklikorruste, nurkade ja portaalide kujunduses) kuni historitsismini. · Tsentraalperspektiiv lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. II Kirjuta, mida tead järgnevate kunstnike kohta ja too näiteid nende loomingust · Michelangelo Michelangelo Buonarroti (1475-1564). Ta oli kõige jõulisem isiksus renessansikunstnikest. Väga andekas kunstnik, kes tegeles nii arhitektuuri-, skulptuuri-, maalikunsti ja luuletamisega. Peale selle olid tal veel teadlase anded. Seetõttu on raske otsustada, millisel kunstialal on tema saavutused kõige suuremad.
Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool
Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool
Kildu Põhikool Wimberg Luulemapp Herman Karu Juhendaja õp. Pille Saar Kildu 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.Eluloost.................................................................................................................................... 3 2.Millest nimi Wimberg tuli?......................................................................................................3 3.Wimbergi loomingust.............................................................................................................. 4 4.Wimbergi keeleuuendustest......................
KASPAR ERIK LIND KANALI ANALÜÜS Imeline Teadus vs. Horisont Loosi alusel sain mina ülesandeks analüüsida ning võrrelda ajakirjade ’’Imeline Teadus’’ ning ’’Horisont’’ numbreid. Mina valisin ’’Imelise Teaduse’’ 2014. aasta 10. numbri (Nr 10/2014), mis ilmus 2014. aasta oktoobris ning Horisondi 2014. aasta 5. numbri (Nr 5/2014), mis ilmus 2014. septembris ning hõlmas ka oktoobrit (september – oktoober). Valisin need numbrid viimase nelja numbri asemel, kuna mul puudus ligipääs uuematele numbritele, Tartu Ülikooli raamatukogust ei leidnud ma uuemaid Horisondi numbreid ning hetkel, mil ma raamatukogus uurimas käisin, ei olnud vastavaid numbreid koha peal sirvimiseks olemas (Eeldan, et keegi oli neid juba sel hetkel kasutamas). Seetõttu otsustasin nende numbrite kasuks, millele ma ligi pääsesin. ’’Imelise Teaduse’’ esikaanel on kujutatud Päikest ning eeldavasti füüsikut, kes seda Päikest oma käte vahel hoiab. Pildile lisaks o...
maavärinad vulkaanipursked 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast; erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Maal on vaba hapniku suur hulk ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil) 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. PÄIKESESÜSTEEM EKVAATORIL OLEV INIMENE NÄEB PÕHJANAELA HORISONDIL! INIMENE PEAB OLEMA EKVAATORIL, ET NÄHA KÕIKI TÄHTI! Millised nähtused viitavad maa kerakujulisusele? *Tähistaeva katkematus, liikumine *Päikese, Kuu ja planeetide liikumine ehk siis taevakehade liikumine Milleks on tähtkujusid vaja? Tähtkujusid on vaja, et hõlpsalt saaks jälgida Kuu ja Planeetide liikumist. Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine? *Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil
on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaralade toimub tugev jahtumine Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub köha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 21. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); (joonise lugemine, põhjuslike seoste selgitamine) Kõrg-ja madalrõhkkondade paiknemine, Õhu liikumine palav-, paras-ja külmvöötmes. Pssaadid, läänetuuled, nende põhjustatud ilmastik. Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude seos sademete tekkega. 3
tiibadega viie meetri laiune, kujuteldamatult tõetruu ja ilmeka maalilise teostusega. Kompositsioon oli põhiliselt pühendatud kahele teemale: Kristuse sümboliks oleva talle kummardamine (Kristuse lunastusohvrile) ja Maarja kuulutamiseks nimetatud piiblilegendile. Avatud altari keskmisel tahvlil on "Talle kummardamine", mille vasakus osas on Vana Testamendi prohvetid ja paremas osas põlvitavad apostlid ning seisavad paavstid. Tagaplaanil on naispühakud ja märtrid. Horisondil paiknev linn kujutab taevast Jeruusalemma. Külgmistel tahvlitel on kujutatud kõikide pühakute püha temaatikat. Ülemisi maale ei seo omavahel ühtne tegevus. Keskel on Jumal, tema kõrval istuvad Maarja ja apostel Johannes. Nende kõrval paiknevad tahvlid musitseerivate inglitega ning kõige külgmistele tahvlitele on maalitud alasti inimfiguurid ehk Aadam ja Eeva. Kui altar sulgeda siis väliskülje alumise pildirea keskel on
Hippokrates- u 400 e.m.a, „Õhud, veed ja Latentne soojus. Meteoroloogilised ehk kalendrilised (näit, osakestel kohad” Latentne e varjatud soojus. Aurumisega suvi: VI-VIII jne) Selektiivse hajumise tõttu näib päike kanseb kiirem jahtumine. Klimaatilised (suvi: ööpäeva keskmine horisondil oranž või punane, keskpäeval Meteoroloogia harud. Kondenseerumisega kaasneb soojenemine. temp suurem kui +13`, kevad/sügis +5-+13 aga valge Füüsikaline meteoroloogia – atmosfääri Sublimatsioon – tahkest otse gaasilisse ja talvel vähem kui +5
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Merkuur Nele Lange TeP08 Tartu Sisukord: Mõõtmed.................................................................................lk 3 Pöörlemine.............................................................................lk 3-4 Vaadeldavus...........................................................................lk 4-5 Heledus....................................................................................lk 6 Päritolu....................................................................................lk 6 Atmosfäär...............................................................................lk 6-7 Temperatuur..............................................................................lk 7 Magnetväli.......................................
· Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkonna paksust lugeda 1000km. 2.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid: nähtav valgus, ultraviolett kiirgus, infrapuna kiirgus 3.Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikese hulk Päikese kõrgus horisondil mida kõrgemal on päike, seda suurem on päikesekiirguse hulk Pilvisus mida pilvisem, seda vähem jõuab maapinnale Aluspinna omadused mida tumedam on pind, seda suurem on neeldumis% 4.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 5
vaatleja suhtes jälle kulmineeriks. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, niiet nähtavale tulevad tähed ja horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutuse ajal kaab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks. Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha.
Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 18. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal 1
/.../ Hilissügis II, mis on kirjutatud Pärnus 6.detsember 1923. aastal toob minuni ilme sügisest, kui mudasest ja limasest aastaajast, kus õitseb vaid üks lill terve õue peal ja ainus mille häält kuulda saaksin on pori lirtsumine. /.../Kord oli aeg, kun päike kuldne õhkas, kun torkas minungi soov taevast püüda tähti: nii lähedal neid tookord horisondil nähti, ja kodu oheldas nii umbne, kitsas.../.../ See salm paneb tundma suve soojust ja päikese sooja õhku. Selles suveõhtus, kus paistavad tähed taevas, mina pikali neid vaatamas, tekiks nagu mõte, et saaks neid katsuda, paitada, endale võtta, kuid siiski ei saa. Kui pilk on taevale peatuma jäänud ja mõtted laiali levinud, tundub, et kõik on nii väike võrreldes tohutu suure universumiga, mis on tähtede taga peidus.
Karlsonpoliit © Kuidas kirjutada lõpukirjandit... ...ning miks? No tere päevast! Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned viimased näpunäited paar kuud enne kirjandit võib see anda ning kes teab võib-olla on mõni nii julge, et harjutab neid näpunäiteid kaks kuud ning tema tulemus paraneb selle võrra tugevalt. Loodan, et aitab mitte ajab veelgi enam segadusse! Mis on lõpukirjand...
varusatelliidid. Iga orbiit on ekvaatori suhtes 55° kaldenurga all. · Praegu koosneb süsteem 24+X (24 põhi- ja X ((varieeruv arv) aktiivset, töötavat varusatelliiti) satelliidist. Praegu on konstellatsioonis 32 töötavat satelliiti, st, et 8 satelliiti on nn varusatelliidid. · igas maakera punktis nähtavate satelliitide arv 4-12. Mida enam aga läheneda poolustele, seda madalamal horisondil enamik satelliite paikneb. See võib viia aga täpsuse mõningale vähenemisele. · Iga satelliit edastab kahel sagedusel L1 (1575,42 MHz) ja L2 (1227,6 MHz) kodeeritud (C/A-kood ja P(Y)-kood) signaali, millede põhjal saab mõõta maapealse vastuvõtjaga kaugust satelliidini ja nn navigatsiooniteadet, mille abil saab arvutada satelliidi asukoha orbiidil (satelliidi koordinaadid). 3 kuju: almanahh, otseedastatud efemeriidid, täpsed efemeriidid (x,y,z).
Sellele on iseloomulik struktuurne, vett ja õhku läbilaskev šokolaadipruun, hallikaspruun, punakaspruun või kollakaspruun metamorfne uhtehorisont (Bw), mis on savistunud, hästi vett ja õhku läbilaskev ning annab seega mullale taimekasvatuse koha pealt väga head omadused. Savimineraalid ladestuvad mulda seoses karbonaatsete kivimitemurenemise ja karbonaatide leostumisega ja sellest tuleneb ka saviosakeste kuhjumine. Pruunika värvuse tõttu sellel horisondil, on laialdaselt kasutusel ka nimetus pruunmullad. Bw- või Bwt horisont on tavaliselt järgneva horisondi – C-horisondi(lähtekivimi) lõimisest raskema lõimisega. Lähtekivimiks võivad olla erineva värvuse ja rähasusega moreenid (valkjashall, punakaspruun, kollakashall, kollakaspruun) või ka väiksemal määral luistikujõesetted (liivad, kruuusad). Metsamuldadel võib olla huumusesisaldus 4,5...5% ning põllumaadel 2,7...3%. Leostunud muldadel on tavaliselt lasuvustihedus 1,4..
Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. ’ 14. Atmosfääri koostis. Daltoni seadus. V: Lämmastik , Hapnik , Argoon, süsihappegaas Maa atmosfäär koosneb peamiselt gaasidest ja lisanditest (tolm, veetilgad, jääkristallid, mere soolad, põlemissaadused) Daltoni seadus ütleb, et gaasi rõhk ega ruumala ei olene sellest, kas on erinevad
Jaotus kaheks erineva suurusega osaks, kusjuures väiksema osa suhe suuremasse võrdub suurema suhtega tervikusse (minor : major = major : minor + major). Kuldlõiget tutvustas Lucas Pacioli (u. 1445-u. 1514) oma raamatus "Divina Proportione" (1509), kuid idee ise pärineb ilmselt antiigist. tsentraalperspektiiv - lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. tsentraalperspektiiv - lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. ● 15. sajandi renessansi tähtsaimaks keskuseks on Firenze. ● Paleed ehk esinduslikud eluhooned - PALAZZOD – 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Iseloomulik: madal katus raskepärased ja kindlusetaolised
Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideer...
Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 11. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 12. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
